1977-01-21-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lö; REEDEL, 21, JAANUARI^ v . ft^y; JANÜÄRY 21 Meie Elu" nr. 3; ' \ j i i n m mc xamsma. Võitluses raske haigusega lahkus meilt igavikku armastatud isa ja vanaisa sünd. 29.1 1908. a. surn. 29. XII 1976. a. Sao Paulos „Kui süda väsis> kustus silm, öo tuli, pimenes maailm, siis valud vaevad maha jäid, Sa võõrsilt Isa juure said.". kahekordses leinas poeg OLEV, SOLANGE ja pojapoeg FABIO-HEINO; Lahkus suurte kannatuste järele meilt armastatud vend 29. dets. 1976. a. Sao Paulos •leinavad kurbuses õde ALIDE ja vend VALENTIN-perekonnaga ~:-./^Mtäote:'-Ažy>:y:: /', • : . • • :.;;;>!I „Sa laksid meilt ära-,, töö jätsid pooleli Su.rõõmsat silmasära veel vaimus näeme," Raske haiguse järele manalasse varisenud perekonna tuttavat suihüd 16. jaan. 1977 Torontos •'mälestavad 0. TACCHELLA New Jersey perekond FEHER Kalifornias perekond KALKIS Torontos perekond LUUD Torontos perekond MÜLLER Saksamaal perekond OLKOVSKI New Jersey perekond REINAS Torontos perekond ;V;REINSALU Torontos : perekond V, R REINSALU Torontos ; I; TACCHELLA New Jersey Aastavahetus ja jõulukuu kujunesid New YorRii eestlaskonnas elava osavõ tuga rohkete seltskondlike ürituste ja koosviibimistemarjaks. Üle piföi aja oli New Yorgi Eesti Majas esmakordselt aastavahetuse pidu, mille tehn:> lise korralduse teostasid akadeemilised organisatsioonid. Piltidel ülev; vasemalt Haridusseltsi abiesimees Vold. Vaher, juhatusliige Ülo Lepik, pr. Virve Vaher, Eesti Spordiliidu abiesimehi Jaan Künnapuu abikaasaga. AU — ühe koosviibimise lauas klaverikunstnik pr. Pehme, Haridusseltsi naisJ osak. esinaine Helmi Vahi, kujur Karl Pehme, helilooja ja orelikunstnik Helen Tobias-Duesberg ja ta õde — end. tantsüar Beatrice Tobias. " , : Foto — Meie Elu" UMETOR qasfavahefyse ^; Jõulukuu 12.' -päeval /pärast jumalateenistust ütles Eesti Seltsi esimees Arnold Ältösaar- kirikulistele t ere tulemast. perekondlikule jõulu-koosviibimisele all saalis,'kus kohvilaud juba ootas ja jõulupuu säras. Eesti noorpere on' St.1 jCatharines'is küll väga väikeseks jäänud, kuid ikka leidub, mõni rJikemaks sirgunu, kes leiab tee oma rahva hulka. Nii luges'me alaline abiline Pia-Leena Vooland jõuiuluulet ja Karen Täht rõõmus tas meid jõulumuusikaga klave-ril. Hendrik Eichenbäumi jõulujutt sundis kõiki mõtlema jõulu. tõsisemale: sisule. Vanu, tuttavaid jõulu- 1 aul e lauldes tekkis tore soo j us südamesse ja-kui siis veel tibatillukestele maiuspakid kätte anti, oli kõigil tunne, et jõulud on siiski. 9. jaanuaril külastas St. Gathari-nesi Eesti Seltsi prof. Jaan Timusk " Toronto ülikoolist ettekandega, mis käsitas. akuutset probleemi energia materjalide efektiivsest [ kasutamisest, puudutades: 1. energia ja materjalide tagavarade mõju maailma ja Kanada tulevikule, 2. tehnilisi võimalusi olukorra mõjutamiseks ja 3. mida -saame teha majade soojuse energia säilitamiseks. Ettekannet selgitasid valguspildid. • : ' Dr. Timusk väitis, eUenergia tagavarade kokkukuivamisel tuleb tõši- . selt asuda kokkuhoiule, näiteks ole-' masolevate majade parem isoleerimine ja uute ehitustejüures tugeva; mate. isolatsioonide -kasutamine, praktilisem akende paigutamine jne. Üheks 'suuremaks kokkuhoiu ettepanekuks oli Jadude, tööstuste elektri-jõujaamade jä ka elamute maa alla : viimine. Elamute 'mudeleid näidates •seletas div Timusk, et maa-alustesse elamutesse pääseks nnV siseõue kaudu; kustkaudu; saaks ka valgust. Eri-ii head võimalust ladusid ja tööstusi mäeseina sisse ehitada maapinna' kõrgusel' pakub St. Catharinesi' ja • Hamiltoni vaheline kõrgustik. Sarnaste maapinna alla viidud hoonete chituskulu on palju odavam ja küttekulu kümme korda qdavarn. . " : lauditavas e^sti keeles ja.ülihuvi-; Koosviibimised jõulude tähistamiseks ja uue-aasta vastuvõtuks härg-nesid Miami kaasrahvuslaste peres väljakujunenud rutiinis. Eriti haarava jõulu-jumalateenistuse pidas taas õpetaja Rudolf Kiviranna Miami kirdeosas asetsevas luteriusu kirikus, mis juba aastakümneid eestlaste usuliseks kokkutuleku paigaks. Jõuluõhtu ise leidis aset Miami Eesti Majas jõulupuu all küünlate säras. Esitati lavapõimik „Jõulud Petlemas" Em-ma Meistri ^avastuses ja tema poolt meisterdatud miljöökohastes .kostüümides. Kohale ilmus jõuluvana, kes siis jagas kinke nii noortele, kui ka täiskasvanuile. Järgnes jõuluei-ne, kus aukohal: verivorstid, mis seda hinnatuimad, et nende hankimine Miami oludes pole sugugi lihtne. Väsinud aasta ärasaatmine ja uue tervitamine, kulges hoogsalt taas Eesti Majas. Markantsemaks tegelaseks seekord osutus külalisena kohalviibiv Raimond Tralla, kes pidas hoogsa ja sisuka kõne hing baritoni ülesannetes laulis meeleoluküllaseid laule. Talle sekundeeris köitva laulu soologa Inga Koppel. Uue aasta saabumise momendil lauldi ühiselt hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Toimunud loterii.realiseeriti üsna pea. Peavõitudeks siin olid kuue õiega orhidee-taim Ämalie Milikilt ja puuvilja-korv veiniga Emma 'Meistrilt. Meeleoluküllane koosviibimine, kus kaugemaid külalisi oli, muidugi Kanadast/aga ka Kaliforniast, kestis lillis tundideni. Paljud vanad" sobrad 'said kokku üle aastakümnete ja,siis oli mälestusi eietada ^ jutte vesta ülikülluses.-. Järgmiste^ üritustena on Miami Eesti Majas ettevalmistamisel ..taliharja pidu" 30-dal" jaanuaril ja Eest Demokraatliku Vabariigi aastapäeva tähistamine 26-dal veebruaril.. ' on lopsakas talispordi öis, millest paljud kaasmaalased- palju kuulnud ei ole. Ta on üks Rootsimaa kuninga — Vasa — järeltulijaid; Kõikidel Lop-pet'itel on juures vähem või rohkem kuninglikku ambrat, elegantsi ja suursugusust. Miks muidu. Vasa Loppefist võtab osa 10 000 suusata-; jat ja/pealegi kuningamaa laste kõrval iga rahvuse poegasid lisaks. Ontarios on praegu vähemalt 200 suusaklübi:. Kalev, Jack Rabbit, Pio-ner, Buffalo Bill, Cromolven, Võima, Viking jne. Keegi, ei tea, missugusesse küllagi nad geograafiliselt kuuluvad, ammugi mitte, millise vapra rahva pojad-tütred nad on. Seejuures on Eesti Suusaklübi (Estonian Ski Club) arvamatult palju kordi ja massiivselt — Estonian, Est. — nime maailma talispordilitertuüri jäädvustanud. Näit., maailma suurema levikuga, talispordi ajakiri U.S. Ski Review,'• toob ära pidevalt Mus koka oppetist osavõtja iga nime, tagajärje ja klubi. Seal on juhtunud, et Mus-' coka Loppetil on esimeseks (1) tui-, nu nime taga: Est.. ning varemalt iga kord*oa 50 korda Est.,Nüüd on Esi nimetus trastiliselt vähenenud ja selle asemele asunud Kalev. Hea seegi. Kuid maailmas teab ainult mus ja pool miljonit, kes see.Kalev on, kuid Estoniat kuussada miljonit kuituurinimest. Seega ei oleks paha, kui suusaklubide'juhid tulevikus tunneks pisut ka' ,,etnograafilist suusatamist". Juhtkond (staap), kes .korraldab sarnase haarava suurürituse nagu Muskoka Loppet,/ koosneb rohkem kui sajast, fanaatikust, kusjuures patrooni ja pealt vaatajate palged õhetavad heldimusest sarnast lume-' lahingut nähes. - Pole vist kellelgi selle vastu, kui tegijaid ja suuskadel vehkijaid õnnitleda ja neile samas vaimus astumist soovida. .Lembit Kõva tavat ettekannet jälgis 60-ne kuula jaskqnd, kes omakorda võttis elaval sõna järgnevas mõttevahetuses, , Prof. Jaan Timuskile avaldab tänu St. Catharines'i: Eesti Selts. Te näol on Põhjala kaljud, • maa, selle. — lõpp ja. algus. Te käsud on õiged ja valjud, ka kui kustub vinnade valgus. Ja Sina, Hoppede Toomas — kui lugeda päevade loost — oled kodu Igi^põhja loomas ;• kaas'aga\ indiaanide soost. Ole si; < kindel oma usus! kes tt 'b,. kas homme või millal, kord Sinugi tuletukkide rusus leiad paiga „Mu isamaa" paesel =•' pinnal. Kivioj T,'jaanuar 1977 Lehola vanem obertVe NA? •fc Reedel, 21. jaan. prof. Tõnu Par-nüng'u loeng ;,,Intiimsus, armastus ja sugupoolte rollid eesti kultuuris'' algusega kl. 7.30 õ. Tartu Collegels. Laup., 22. jaan. «Estonia" orkestri 20. aastapäeva kontsert-pidu algusega kl. 7 õ. Eesti Majas. Pühap., 23. jaanuaril Peetri kogu-duse naisringi kõne- ja filmi õhtu ai-gusega kl. 5 õ. TŽr Pühap., 23. jaan. Nora-Mall Ker-soni klaverikontsert Tartu Cöllegels algusega M. & õ. Kolmap., 26. jaanuaril dr. Jaan Roosi loeng „Tervishoid — miks ja kuidas" algusega kl. 7.30 Eesti Majas. ^ Laup., 29. jaan. Eesti Majandiis^ klubi aastapäeva-ball King Edward Hotelli Sheraton ruumis algusega kl, 18.30. ":•' .' Laup., 29. jaanuaril Seedriorui „Lumepäll 1977". Laup., 29. jaanuaril.Toronto Eesti Võitlejate Ühingu 24. aastapäevani, du algusega kl. 7 õ. Eesti Majas./ •fc Pühap., 30. jaanuaril Eesti Gaide rite Kogu „Talihari 1977" Eesti Ma-jas algusega kl. 2 p.L; TIT Laup., 5. veebr, saarlaste „küünla. päev" algusega kl. 6.30 õ. Eesti Ma* jas.; '* see viimane lumetorm oli 1 ikka, vast möll! Kogu maailm oli l kui valges vahus, tuli ülevalt ja l alt, eest ja tagant ja külje pealt š ka veel, kui tuul lumespifaalidele l parajad tuurid .peale oli saanud. ? Ei olnud .vist küll ühtki. hinge-. | list, kes sellist tormi kirunud ei- 1 oleks —; vähemalt pole ma selli- | sega veel. kokku juhtunud. Lume-l rookimine, muidugi! Seda tegid | automehed ja kirusid. Ja'.'yähe'.;sei- = ; lest! Ega nad seda rookimistööd i üksi ei teinud, vaid naised-lapsed 1 käsutati ka välja ja sellest see ül- | dine ja üleüldine rahutus ning pa- = hameel tulidki. Kui mõnel ehk aü- •a '/ i tot ei olnudki, siis majauksest tä- | navani ja köögiuksest sopatünni- | ni tuli rookimistööd ikkagi teha. !' 'Minuga aga juhtus, et see lume- I torm tegi mu ärarääkimata õnne- T likuks. Esialgu vähemalt. | '• Kas te olete kunagi tuisu ajal I maal oinud? Proovige! Aga ainult ? siis, kui aega küllalt on. Kujutage | ette: istute soojas toas, väljas asa i käib selline märul, et kuuleb ai- I nult tuule oigeid ja ulumist. Han- !? aed tõusevad akendeni ja mõned | neist matab lumi hoopis kui val- I ge kardinaga kinni./; : | . Välja ei pääse ja; ilma igasugu-/ sesüdamepiinatä loete ja loete, | teete kõike tühja-tähja, mida am- ™ mugi käsile võtta oleks, tahtnud, ; • eo Põrgusse kõik mehed, ja ahvat-1 levad lumetormid!1 Pole paslik |. vaielda, ikui valelt tabatakse. I Nõnda algas siis vastavalt abik- ? haa-aasa käsklusele tonni järgne | tegevus. Maä-inimesed on sõbrali-. I kud.; ei jorise ega porise ja lige- | mfsele appi nad tulevad kohe, eri-1 ti kui tegemist on nõdra naiste: | rahvaga, kes pealegi naabrinaine |, juhtub olema. | Bill rookis uksetaguse raja ga-1 raazhini nii puhtaks, nagu tuleks' | sealt siidilfingas läbi kõndida, kui-1 gi teab, et mul' saarikud ulatuvad | üle põlve. Lumesahk lükkas tee | lahti ja gara"azhimees tuli üsna | kärmesti kohale. ' f „Ei plõks vist' abi vaja olnudki, | auto läks; käima hagu võtme sisse 1 sain," viskas parandaja mulle põ- | gusa kõryalprTgu ja õpetas edasi: | ,,Nüüd nagu väravate vahelt väi- ? ja saate, nii keerake aga kõva | svingiga, et lumme kinni ei jääks | :• ja otsejutis edasi! Pole viga, vara-1 vad panen ise kinni, sõitke teie | sedamaid peatumatult edasi!" | ':;--:;Nõndä.'ma:.:siis tegingi: igavese I hooga õnnelikult väravate vahelt § läbi ja -see väike müks väravapos-1 tile ei; loe, sest auto osas pidas | kaitseraud vapralt vastu. | Kõik need külavahe teed ja | poolümmistanud maanteed sõit-1 sin nagu õpetatud oli tõesti ilma | | aga aega pole olnud; Vahelduseks peatamata ja svingiga läbi, ise | I ;.tipite. mõne kirja või muidu luge- • laulsin kõva häälega sinna juurde I; ^ mise, teete kohvipausi jä loete I jällegi, sest väljas midagi ette võt- ': ID | ta ju ei saa. - • | Ühe se]lise õnneliku tuisupäeva i". heaolu,. rikkus ainult üks väike ~i vinrendus: Olin lubanud küllami- | nekuks linna sõita. Üldiselt oli- | teada, et pole olukorda, millega 1 õrn naiseaju hakkama ei saaks. I Toetudes siis sellele samale tõiga-l le, tegin hääle haledaks, helistasin | Aadamale ]a ütlesin: 1 , „Ei saa tulla! Mine üksi ja va- | banda, et maadam on kui Okas- I foosike vangis ja hoopis lume all! | Auto ei lähe käima, tee garaazhist I maanteeni on täis tuisanud ja ust I ei saa üleüldse lahti, saad aru, ei I jõua lükata, sest hang selle taga | on katuseräästam ..," I Aga Aadam ei lasnud lõpetada- I „See on üks luiskamise jutt, vähe- I mait see lõpuosa," ütles ta. Vaat, = temal on selline nina- või silm, et 1 läbi telefoni ka võtab kinni', kui eo | udu hakkad ajama. Nõnda ta siis t jätkas:' "/.:;./. I „Tuled linna! See on selaeN Itiu- | le, et ust lahti ei saa, sest välisuks | käib lahti sissepoole,, lükata pole „Indiaanlase armuhüüdu'', ikka" „uuu-uhu-uuu, uuu-uh!" Auto vin-1, gerdas ühest teeservast, teise, aga § kõik vastutulevad ja tagantmine-1. jad tQgicl samuti, nii et see käis | õieti asja juurde jä oli teada, et-1 varsti tuleb voorovann, ehk numb-1 ritega 401, kus on päris priima § sõita. - . •' | Oligi. Vähemalt'esialgu. Aga kui | j siis tuuleiilid hakkasid lund tui- i suga üle tee keerutama ja enam §V midagi ei näinud, leidsin end äkit- | selt teeservalt' lumehangest. Vaju-1 tasin siis ikka gaasi ja lasin rä-1 lastel nõnda kaua ringi käia, kuni | kummihais 'liiga tegema hakkas. § Selle, järele ootasin, seisin auto 11 kõrvale ja näitasin pöidlaga, aga | kõik gentlemanid sõitsid tuisupil-1 ves mööda ja politseid ka ei tui- | • nud. . § ' Just siis, kui lootus päriselt ka- 1 duma hakkas, ilmus kui maa alt i : kõhnake teismeline poiss oma va- | na autoloksuga välja ja sõnas lõ- J - busalt: Z „Näen, et: sa oled hädas, tädi. = Pole viga, vaja ainult; veidi lükata, ? küll sa välja pääsed!' Pane pikka- ' Murdmaasuusatamise võistlushoo-aeg Lõuna-Ontarios algas 2. jaanua-i" il- Midlandis., Teine võistlus toimus 8. jaan. Gra\'enhurstis ja kolmas pühapäeval Muskoka "Lõppe tina Hunts1 ville'is. Suusatamise tase on viimase paari aastaga, tohutult tõusnud. Võistlus igas klassis on väga tihe./Eesti noortest on võistlema jäänud ainult vennad Vellendid ja Kalle Leppik, ,kes käib Ottawas ülikoolis. ; ; . Midlandis tuli noorte, meeste klassis 5. km-s võitjaks Robert Vellend ajaga 21.04. Teiseks tulnud Ken Hawthorn'i- aeg oli 21.29, kolmanda köha aeg 21.33 jne. Martin Vellend tuli 23.18-ga viiendaks,/Kalle Leppik 24.10-ga kaheksandaks . Joselin Cup'i võistlustel 8. jaan. jäi Robert. kolm minutit starti hiljaks, aga tuli; siiski kolmandale kohale ajaga 16.03. Võitja aeg oli 14.30, Martin jäi' ajaga 16.20 jälle viiendaks. . ; • ''•'.., ' 30 km Muskoka Loppetil tuli Robert 1100 osavõtja hulgas 14-ndaks. •Ta püsis 11. kohal 28 km, aga viimase kahe km peal läksid kolm meest temast ette. Võitjaks tuli soomlane Reijo. Puiras Südburyst,. teiseks mööd; aasta võitja Juhani Lassila Thunder Bayst ja kolmandaks eskimo; Ernie Lehnie Nort Bayst, kõik Kanada rahvusmeeskonna mehed. Võitja aeg 1 1 53 min. 55 sek. Roberti aeg 2 t. 7 min. 16 sek.; Esimese . kümne hulgas oli viis soomlast, üks eskimo, üks shveitsla-ne üks prantslane' ja kaks, anglosak- Nende kolme võistluse põhjal moodustati. Lõuna-Ontario meeskond Ontario tali mängudeks, mis, toimuvad 12—13. veebr. North Bays. Sinna määrati ka Robert Vellend. ; : .Muskoka Loppetist võttis osa terve rida: eestlasi ja Eesti Suusaklübi liikmeid. Nende tagajärjed (teeme teatavaks niipea kui. võimalik. ; Pühap., 6. veebr. EKN kõnekoosolek algusega kl. 4 p.l. Eesti Majas. ^Reedel, 18. veebr., Eesti Rahvusteater Kanadas esitusel Gert Helbemäe näidend „Üleliigne inimene" Se- j neea College'i teatris (1750 Finch! Ave. East) algusega kl. 8 .õ. 1 | vaja/vajub ise- lahti/ kui; väljas-; misi gaasi, ma tõukan, ja kui juba | I poolt press peal om Kaugekõne, liigub, siis ära enam -taha vaata 1 |.;ajavõitmise/mõttes võta pliiats ja ega seisma jäta, vaid otsejuliga | = pane; paberile, mida teha tuleb:; edasi!". | I helista esiteks piimamehepoisite, . Panigi:'poiss õla tagakülje alla 1 | lükaku ta lumesahaga. tee lahti, ja auto nihkus tee keskele tagasi. | l teiseks /naabrimees Bill kaevaku.: „Õnnistägu Taevas teismelisi ja | ? uksetagune puhtaks ja kolman- | daks kutsu bensiinjaamast paran-i daja,, kes auto käima paneb! Ja = ära' hakka mulle keerutama, et ei | saa / kutsuda, küna sul nii palju | raha kaasas ei õle, maksan ise hil- | jem ära. Selge, eks olef Mõtle šel- | lele, kui midagi elektriga juh- 1 tub.,."' I Ja ma mõtlesin. Tõepoolest, kui 1 mõni traat kuskilt maha tuleb jä | elekter katkeb, siis ei tule kraa- | nist vett, kaob toasoojus; ja val- | gus, ei saa pliidil keeta kohvigi, | kellast, raadiost,; elektritekist ja - muust Justist kõnelemata. kui keegi nende kohta midagi hai-ba: ütleb, sii^ tõstan hirmsat pro-1 testikisa," mõtlesin tasumatajää-1 nud heateole, ja keelust hoolima-1 ta. vaatasin peeglist tahapoole. | Seal ta seisis, kõhn ja kulunud, f ent — uskuge või mitte — tai olid f tiivad seljas; Te ei usu? f . Kas te oleksite kunagi uskunud, | et väljas on paarkümmend kraadi 1 külma, sajab lunf ja samal ajal! lööb välku ja müristab? Aga nii | see ju ometi oli jä miks ei või-1 nud ma siis heategijal tiibu nä-1 ha? Ma nägin, tuisupilves, teevee-1. res, kuni ta kadus... = l»l»lini»lliHr!>C!^|IBliffl!?riBnDMD!IBMI!IBU JAANUARI VÄLJAMÜÜK Tulge ja tutvuge meile hiljuti Skandinaaviast sae* bunud mööbli ja teiste kaubaartiRtit^ näit, MAGAMISTOAD, alates $399.50, SOFA grupeeringud, ala-tes $33^.50,SÖÖGITOAD, KIRJUTUS^UAÖ, LAUAD, VAIBAD, ijyfflBlii) j.n.e. . (HWY 401. 2 bl. lõunasse) Äri avatud — esmaspäevast kuni reedeni kl. 10— 9 õ. ja laupäeval kl. 10 kuni 6;õ. TIIBKLAVERID — PIANIINOD Petrdf, Bluthner, Forster. j.t. Uued ja renoveeritud. • • ..... ( ..' i Kitarrid, akordionid ja teised MUUSIKARIISTAD - Üürimine. house of music Ltd. Queen St. W., Toronto 133, -Oi»*. Tel. 363-1966
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 21, 1977 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1977-01-21 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E770121 |
Description
Title | 1977-01-21-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | lö; REEDEL, 21, JAANUARI^ v . ft^y; JANÜÄRY 21 Meie Elu" nr. 3; ' \ j i i n m mc xamsma. Võitluses raske haigusega lahkus meilt igavikku armastatud isa ja vanaisa sünd. 29.1 1908. a. surn. 29. XII 1976. a. Sao Paulos „Kui süda väsis> kustus silm, öo tuli, pimenes maailm, siis valud vaevad maha jäid, Sa võõrsilt Isa juure said.". kahekordses leinas poeg OLEV, SOLANGE ja pojapoeg FABIO-HEINO; Lahkus suurte kannatuste järele meilt armastatud vend 29. dets. 1976. a. Sao Paulos •leinavad kurbuses õde ALIDE ja vend VALENTIN-perekonnaga ~:-./^Mtäote:'-Ažy>:y:: /', • : . • • :.;;;>!I „Sa laksid meilt ära-,, töö jätsid pooleli Su.rõõmsat silmasära veel vaimus näeme," Raske haiguse järele manalasse varisenud perekonna tuttavat suihüd 16. jaan. 1977 Torontos •'mälestavad 0. TACCHELLA New Jersey perekond FEHER Kalifornias perekond KALKIS Torontos perekond LUUD Torontos perekond MÜLLER Saksamaal perekond OLKOVSKI New Jersey perekond REINAS Torontos perekond ;V;REINSALU Torontos : perekond V, R REINSALU Torontos ; I; TACCHELLA New Jersey Aastavahetus ja jõulukuu kujunesid New YorRii eestlaskonnas elava osavõ tuga rohkete seltskondlike ürituste ja koosviibimistemarjaks. Üle piföi aja oli New Yorgi Eesti Majas esmakordselt aastavahetuse pidu, mille tehn:> lise korralduse teostasid akadeemilised organisatsioonid. Piltidel ülev; vasemalt Haridusseltsi abiesimees Vold. Vaher, juhatusliige Ülo Lepik, pr. Virve Vaher, Eesti Spordiliidu abiesimehi Jaan Künnapuu abikaasaga. AU — ühe koosviibimise lauas klaverikunstnik pr. Pehme, Haridusseltsi naisJ osak. esinaine Helmi Vahi, kujur Karl Pehme, helilooja ja orelikunstnik Helen Tobias-Duesberg ja ta õde — end. tantsüar Beatrice Tobias. " , : Foto — Meie Elu" UMETOR qasfavahefyse ^; Jõulukuu 12.' -päeval /pärast jumalateenistust ütles Eesti Seltsi esimees Arnold Ältösaar- kirikulistele t ere tulemast. perekondlikule jõulu-koosviibimisele all saalis,'kus kohvilaud juba ootas ja jõulupuu säras. Eesti noorpere on' St.1 jCatharines'is küll väga väikeseks jäänud, kuid ikka leidub, mõni rJikemaks sirgunu, kes leiab tee oma rahva hulka. Nii luges'me alaline abiline Pia-Leena Vooland jõuiuluulet ja Karen Täht rõõmus tas meid jõulumuusikaga klave-ril. Hendrik Eichenbäumi jõulujutt sundis kõiki mõtlema jõulu. tõsisemale: sisule. Vanu, tuttavaid jõulu- 1 aul e lauldes tekkis tore soo j us südamesse ja-kui siis veel tibatillukestele maiuspakid kätte anti, oli kõigil tunne, et jõulud on siiski. 9. jaanuaril külastas St. Gathari-nesi Eesti Seltsi prof. Jaan Timusk " Toronto ülikoolist ettekandega, mis käsitas. akuutset probleemi energia materjalide efektiivsest [ kasutamisest, puudutades: 1. energia ja materjalide tagavarade mõju maailma ja Kanada tulevikule, 2. tehnilisi võimalusi olukorra mõjutamiseks ja 3. mida -saame teha majade soojuse energia säilitamiseks. Ettekannet selgitasid valguspildid. • : ' Dr. Timusk väitis, eUenergia tagavarade kokkukuivamisel tuleb tõši- . selt asuda kokkuhoiule, näiteks ole-' masolevate majade parem isoleerimine ja uute ehitustejüures tugeva; mate. isolatsioonide -kasutamine, praktilisem akende paigutamine jne. Üheks 'suuremaks kokkuhoiu ettepanekuks oli Jadude, tööstuste elektri-jõujaamade jä ka elamute maa alla : viimine. Elamute 'mudeleid näidates •seletas div Timusk, et maa-alustesse elamutesse pääseks nnV siseõue kaudu; kustkaudu; saaks ka valgust. Eri-ii head võimalust ladusid ja tööstusi mäeseina sisse ehitada maapinna' kõrgusel' pakub St. Catharinesi' ja • Hamiltoni vaheline kõrgustik. Sarnaste maapinna alla viidud hoonete chituskulu on palju odavam ja küttekulu kümme korda qdavarn. . " : lauditavas e^sti keeles ja.ülihuvi-; Koosviibimised jõulude tähistamiseks ja uue-aasta vastuvõtuks härg-nesid Miami kaasrahvuslaste peres väljakujunenud rutiinis. Eriti haarava jõulu-jumalateenistuse pidas taas õpetaja Rudolf Kiviranna Miami kirdeosas asetsevas luteriusu kirikus, mis juba aastakümneid eestlaste usuliseks kokkutuleku paigaks. Jõuluõhtu ise leidis aset Miami Eesti Majas jõulupuu all küünlate säras. Esitati lavapõimik „Jõulud Petlemas" Em-ma Meistri ^avastuses ja tema poolt meisterdatud miljöökohastes .kostüümides. Kohale ilmus jõuluvana, kes siis jagas kinke nii noortele, kui ka täiskasvanuile. Järgnes jõuluei-ne, kus aukohal: verivorstid, mis seda hinnatuimad, et nende hankimine Miami oludes pole sugugi lihtne. Väsinud aasta ärasaatmine ja uue tervitamine, kulges hoogsalt taas Eesti Majas. Markantsemaks tegelaseks seekord osutus külalisena kohalviibiv Raimond Tralla, kes pidas hoogsa ja sisuka kõne hing baritoni ülesannetes laulis meeleoluküllaseid laule. Talle sekundeeris köitva laulu soologa Inga Koppel. Uue aasta saabumise momendil lauldi ühiselt hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Toimunud loterii.realiseeriti üsna pea. Peavõitudeks siin olid kuue õiega orhidee-taim Ämalie Milikilt ja puuvilja-korv veiniga Emma 'Meistrilt. Meeleoluküllane koosviibimine, kus kaugemaid külalisi oli, muidugi Kanadast/aga ka Kaliforniast, kestis lillis tundideni. Paljud vanad" sobrad 'said kokku üle aastakümnete ja,siis oli mälestusi eietada ^ jutte vesta ülikülluses.-. Järgmiste^ üritustena on Miami Eesti Majas ettevalmistamisel ..taliharja pidu" 30-dal" jaanuaril ja Eest Demokraatliku Vabariigi aastapäeva tähistamine 26-dal veebruaril.. ' on lopsakas talispordi öis, millest paljud kaasmaalased- palju kuulnud ei ole. Ta on üks Rootsimaa kuninga — Vasa — järeltulijaid; Kõikidel Lop-pet'itel on juures vähem või rohkem kuninglikku ambrat, elegantsi ja suursugusust. Miks muidu. Vasa Loppefist võtab osa 10 000 suusata-; jat ja/pealegi kuningamaa laste kõrval iga rahvuse poegasid lisaks. Ontarios on praegu vähemalt 200 suusaklübi:. Kalev, Jack Rabbit, Pio-ner, Buffalo Bill, Cromolven, Võima, Viking jne. Keegi, ei tea, missugusesse küllagi nad geograafiliselt kuuluvad, ammugi mitte, millise vapra rahva pojad-tütred nad on. Seejuures on Eesti Suusaklübi (Estonian Ski Club) arvamatult palju kordi ja massiivselt — Estonian, Est. — nime maailma talispordilitertuüri jäädvustanud. Näit., maailma suurema levikuga, talispordi ajakiri U.S. Ski Review,'• toob ära pidevalt Mus koka oppetist osavõtja iga nime, tagajärje ja klubi. Seal on juhtunud, et Mus-' coka Loppetil on esimeseks (1) tui-, nu nime taga: Est.. ning varemalt iga kord*oa 50 korda Est.,Nüüd on Esi nimetus trastiliselt vähenenud ja selle asemele asunud Kalev. Hea seegi. Kuid maailmas teab ainult mus ja pool miljonit, kes see.Kalev on, kuid Estoniat kuussada miljonit kuituurinimest. Seega ei oleks paha, kui suusaklubide'juhid tulevikus tunneks pisut ka' ,,etnograafilist suusatamist". Juhtkond (staap), kes .korraldab sarnase haarava suurürituse nagu Muskoka Loppet,/ koosneb rohkem kui sajast, fanaatikust, kusjuures patrooni ja pealt vaatajate palged õhetavad heldimusest sarnast lume-' lahingut nähes. - Pole vist kellelgi selle vastu, kui tegijaid ja suuskadel vehkijaid õnnitleda ja neile samas vaimus astumist soovida. .Lembit Kõva tavat ettekannet jälgis 60-ne kuula jaskqnd, kes omakorda võttis elaval sõna järgnevas mõttevahetuses, , Prof. Jaan Timuskile avaldab tänu St. Catharines'i: Eesti Selts. Te näol on Põhjala kaljud, • maa, selle. — lõpp ja. algus. Te käsud on õiged ja valjud, ka kui kustub vinnade valgus. Ja Sina, Hoppede Toomas — kui lugeda päevade loost — oled kodu Igi^põhja loomas ;• kaas'aga\ indiaanide soost. Ole si; < kindel oma usus! kes tt 'b,. kas homme või millal, kord Sinugi tuletukkide rusus leiad paiga „Mu isamaa" paesel =•' pinnal. Kivioj T,'jaanuar 1977 Lehola vanem obertVe NA? •fc Reedel, 21. jaan. prof. Tõnu Par-nüng'u loeng ;,,Intiimsus, armastus ja sugupoolte rollid eesti kultuuris'' algusega kl. 7.30 õ. Tartu Collegels. Laup., 22. jaan. «Estonia" orkestri 20. aastapäeva kontsert-pidu algusega kl. 7 õ. Eesti Majas. Pühap., 23. jaanuaril Peetri kogu-duse naisringi kõne- ja filmi õhtu ai-gusega kl. 5 õ. TŽr Pühap., 23. jaan. Nora-Mall Ker-soni klaverikontsert Tartu Cöllegels algusega M. & õ. Kolmap., 26. jaanuaril dr. Jaan Roosi loeng „Tervishoid — miks ja kuidas" algusega kl. 7.30 Eesti Majas. ^ Laup., 29. jaan. Eesti Majandiis^ klubi aastapäeva-ball King Edward Hotelli Sheraton ruumis algusega kl, 18.30. ":•' .' Laup., 29. jaanuaril Seedriorui „Lumepäll 1977". Laup., 29. jaanuaril.Toronto Eesti Võitlejate Ühingu 24. aastapäevani, du algusega kl. 7 õ. Eesti Majas./ •fc Pühap., 30. jaanuaril Eesti Gaide rite Kogu „Talihari 1977" Eesti Ma-jas algusega kl. 2 p.L; TIT Laup., 5. veebr, saarlaste „küünla. päev" algusega kl. 6.30 õ. Eesti Ma* jas.; '* see viimane lumetorm oli 1 ikka, vast möll! Kogu maailm oli l kui valges vahus, tuli ülevalt ja l alt, eest ja tagant ja külje pealt š ka veel, kui tuul lumespifaalidele l parajad tuurid .peale oli saanud. ? Ei olnud .vist küll ühtki. hinge-. | list, kes sellist tormi kirunud ei- 1 oleks —; vähemalt pole ma selli- | sega veel. kokku juhtunud. Lume-l rookimine, muidugi! Seda tegid | automehed ja kirusid. Ja'.'yähe'.;sei- = ; lest! Ega nad seda rookimistööd i üksi ei teinud, vaid naised-lapsed 1 käsutati ka välja ja sellest see ül- | dine ja üleüldine rahutus ning pa- = hameel tulidki. Kui mõnel ehk aü- •a '/ i tot ei olnudki, siis majauksest tä- | navani ja köögiuksest sopatünni- | ni tuli rookimistööd ikkagi teha. !' 'Minuga aga juhtus, et see lume- I torm tegi mu ärarääkimata õnne- T likuks. Esialgu vähemalt. | '• Kas te olete kunagi tuisu ajal I maal oinud? Proovige! Aga ainult ? siis, kui aega küllalt on. Kujutage | ette: istute soojas toas, väljas asa i käib selline märul, et kuuleb ai- I nult tuule oigeid ja ulumist. Han- !? aed tõusevad akendeni ja mõned | neist matab lumi hoopis kui val- I ge kardinaga kinni./; : | . Välja ei pääse ja; ilma igasugu-/ sesüdamepiinatä loete ja loete, | teete kõike tühja-tähja, mida am- ™ mugi käsile võtta oleks, tahtnud, ; • eo Põrgusse kõik mehed, ja ahvat-1 levad lumetormid!1 Pole paslik |. vaielda, ikui valelt tabatakse. I Nõnda algas siis vastavalt abik- ? haa-aasa käsklusele tonni järgne | tegevus. Maä-inimesed on sõbrali-. I kud.; ei jorise ega porise ja lige- | mfsele appi nad tulevad kohe, eri-1 ti kui tegemist on nõdra naiste: | rahvaga, kes pealegi naabrinaine |, juhtub olema. | Bill rookis uksetaguse raja ga-1 raazhini nii puhtaks, nagu tuleks' | sealt siidilfingas läbi kõndida, kui-1 gi teab, et mul' saarikud ulatuvad | üle põlve. Lumesahk lükkas tee | lahti ja gara"azhimees tuli üsna | kärmesti kohale. ' f „Ei plõks vist' abi vaja olnudki, | auto läks; käima hagu võtme sisse 1 sain," viskas parandaja mulle põ- | gusa kõryalprTgu ja õpetas edasi: | ,,Nüüd nagu väravate vahelt väi- ? ja saate, nii keerake aga kõva | svingiga, et lumme kinni ei jääks | :• ja otsejutis edasi! Pole viga, vara-1 vad panen ise kinni, sõitke teie | sedamaid peatumatult edasi!" | ':;--:;Nõndä.'ma:.:siis tegingi: igavese I hooga õnnelikult väravate vahelt § läbi ja -see väike müks väravapos-1 tile ei; loe, sest auto osas pidas | kaitseraud vapralt vastu. | Kõik need külavahe teed ja | poolümmistanud maanteed sõit-1 sin nagu õpetatud oli tõesti ilma | | aga aega pole olnud; Vahelduseks peatamata ja svingiga läbi, ise | I ;.tipite. mõne kirja või muidu luge- • laulsin kõva häälega sinna juurde I; ^ mise, teete kohvipausi jä loete I jällegi, sest väljas midagi ette võt- ': ID | ta ju ei saa. - • | Ühe se]lise õnneliku tuisupäeva i". heaolu,. rikkus ainult üks väike ~i vinrendus: Olin lubanud küllami- | nekuks linna sõita. Üldiselt oli- | teada, et pole olukorda, millega 1 õrn naiseaju hakkama ei saaks. I Toetudes siis sellele samale tõiga-l le, tegin hääle haledaks, helistasin | Aadamale ]a ütlesin: 1 , „Ei saa tulla! Mine üksi ja va- | banda, et maadam on kui Okas- I foosike vangis ja hoopis lume all! | Auto ei lähe käima, tee garaazhist I maanteeni on täis tuisanud ja ust I ei saa üleüldse lahti, saad aru, ei I jõua lükata, sest hang selle taga | on katuseräästam ..," I Aga Aadam ei lasnud lõpetada- I „See on üks luiskamise jutt, vähe- I mait see lõpuosa," ütles ta. Vaat, = temal on selline nina- või silm, et 1 läbi telefoni ka võtab kinni', kui eo | udu hakkad ajama. Nõnda ta siis t jätkas:' "/.:;./. I „Tuled linna! See on selaeN Itiu- | le, et ust lahti ei saa, sest välisuks | käib lahti sissepoole,, lükata pole „Indiaanlase armuhüüdu'', ikka" „uuu-uhu-uuu, uuu-uh!" Auto vin-1, gerdas ühest teeservast, teise, aga § kõik vastutulevad ja tagantmine-1. jad tQgicl samuti, nii et see käis | õieti asja juurde jä oli teada, et-1 varsti tuleb voorovann, ehk numb-1 ritega 401, kus on päris priima § sõita. - . •' | Oligi. Vähemalt'esialgu. Aga kui | j siis tuuleiilid hakkasid lund tui- i suga üle tee keerutama ja enam §V midagi ei näinud, leidsin end äkit- | selt teeservalt' lumehangest. Vaju-1 tasin siis ikka gaasi ja lasin rä-1 lastel nõnda kaua ringi käia, kuni | kummihais 'liiga tegema hakkas. § Selle, järele ootasin, seisin auto 11 kõrvale ja näitasin pöidlaga, aga | kõik gentlemanid sõitsid tuisupil-1 ves mööda ja politseid ka ei tui- | • nud. . § ' Just siis, kui lootus päriselt ka- 1 duma hakkas, ilmus kui maa alt i : kõhnake teismeline poiss oma va- | na autoloksuga välja ja sõnas lõ- J - busalt: Z „Näen, et: sa oled hädas, tädi. = Pole viga, vaja ainult; veidi lükata, ? küll sa välja pääsed!' Pane pikka- ' Murdmaasuusatamise võistlushoo-aeg Lõuna-Ontarios algas 2. jaanua-i" il- Midlandis., Teine võistlus toimus 8. jaan. Gra\'enhurstis ja kolmas pühapäeval Muskoka "Lõppe tina Hunts1 ville'is. Suusatamise tase on viimase paari aastaga, tohutult tõusnud. Võistlus igas klassis on väga tihe./Eesti noortest on võistlema jäänud ainult vennad Vellendid ja Kalle Leppik, ,kes käib Ottawas ülikoolis. ; ; . Midlandis tuli noorte, meeste klassis 5. km-s võitjaks Robert Vellend ajaga 21.04. Teiseks tulnud Ken Hawthorn'i- aeg oli 21.29, kolmanda köha aeg 21.33 jne. Martin Vellend tuli 23.18-ga viiendaks,/Kalle Leppik 24.10-ga kaheksandaks . Joselin Cup'i võistlustel 8. jaan. jäi Robert. kolm minutit starti hiljaks, aga tuli; siiski kolmandale kohale ajaga 16.03. Võitja aeg oli 14.30, Martin jäi' ajaga 16.20 jälle viiendaks. . ; • ''•'.., ' 30 km Muskoka Loppetil tuli Robert 1100 osavõtja hulgas 14-ndaks. •Ta püsis 11. kohal 28 km, aga viimase kahe km peal läksid kolm meest temast ette. Võitjaks tuli soomlane Reijo. Puiras Südburyst,. teiseks mööd; aasta võitja Juhani Lassila Thunder Bayst ja kolmandaks eskimo; Ernie Lehnie Nort Bayst, kõik Kanada rahvusmeeskonna mehed. Võitja aeg 1 1 53 min. 55 sek. Roberti aeg 2 t. 7 min. 16 sek.; Esimese . kümne hulgas oli viis soomlast, üks eskimo, üks shveitsla-ne üks prantslane' ja kaks, anglosak- Nende kolme võistluse põhjal moodustati. Lõuna-Ontario meeskond Ontario tali mängudeks, mis, toimuvad 12—13. veebr. North Bays. Sinna määrati ka Robert Vellend. ; : .Muskoka Loppetist võttis osa terve rida: eestlasi ja Eesti Suusaklübi liikmeid. Nende tagajärjed (teeme teatavaks niipea kui. võimalik. ; Pühap., 6. veebr. EKN kõnekoosolek algusega kl. 4 p.l. Eesti Majas. ^Reedel, 18. veebr., Eesti Rahvusteater Kanadas esitusel Gert Helbemäe näidend „Üleliigne inimene" Se- j neea College'i teatris (1750 Finch! Ave. East) algusega kl. 8 .õ. 1 | vaja/vajub ise- lahti/ kui; väljas-; misi gaasi, ma tõukan, ja kui juba | I poolt press peal om Kaugekõne, liigub, siis ära enam -taha vaata 1 |.;ajavõitmise/mõttes võta pliiats ja ega seisma jäta, vaid otsejuliga | = pane; paberile, mida teha tuleb:; edasi!". | I helista esiteks piimamehepoisite, . Panigi:'poiss õla tagakülje alla 1 | lükaku ta lumesahaga. tee lahti, ja auto nihkus tee keskele tagasi. | l teiseks /naabrimees Bill kaevaku.: „Õnnistägu Taevas teismelisi ja | ? uksetagune puhtaks ja kolman- | daks kutsu bensiinjaamast paran-i daja,, kes auto käima paneb! Ja = ära' hakka mulle keerutama, et ei | saa / kutsuda, küna sul nii palju | raha kaasas ei õle, maksan ise hil- | jem ära. Selge, eks olef Mõtle šel- | lele, kui midagi elektriga juh- 1 tub.,."' I Ja ma mõtlesin. Tõepoolest, kui 1 mõni traat kuskilt maha tuleb jä | elekter katkeb, siis ei tule kraa- | nist vett, kaob toasoojus; ja val- | gus, ei saa pliidil keeta kohvigi, | kellast, raadiost,; elektritekist ja - muust Justist kõnelemata. kui keegi nende kohta midagi hai-ba: ütleb, sii^ tõstan hirmsat pro-1 testikisa," mõtlesin tasumatajää-1 nud heateole, ja keelust hoolima-1 ta. vaatasin peeglist tahapoole. | Seal ta seisis, kõhn ja kulunud, f ent — uskuge või mitte — tai olid f tiivad seljas; Te ei usu? f . Kas te oleksite kunagi uskunud, | et väljas on paarkümmend kraadi 1 külma, sajab lunf ja samal ajal! lööb välku ja müristab? Aga nii | see ju ometi oli jä miks ei või-1 nud ma siis heategijal tiibu nä-1 ha? Ma nägin, tuisupilves, teevee-1. res, kuni ta kadus... = l»l»lini»lliHr!>C!^|IBliffl!?riBnDMD!IBMI!IBU JAANUARI VÄLJAMÜÜK Tulge ja tutvuge meile hiljuti Skandinaaviast sae* bunud mööbli ja teiste kaubaartiRtit^ näit, MAGAMISTOAD, alates $399.50, SOFA grupeeringud, ala-tes $33^.50,SÖÖGITOAD, KIRJUTUS^UAÖ, LAUAD, VAIBAD, ijyfflBlii) j.n.e. . (HWY 401. 2 bl. lõunasse) Äri avatud — esmaspäevast kuni reedeni kl. 10— 9 õ. ja laupäeval kl. 10 kuni 6;õ. TIIBKLAVERID — PIANIINOD Petrdf, Bluthner, Forster. j.t. Uued ja renoveeritud. • • ..... ( ..' i Kitarrid, akordionid ja teised MUUSIKARIISTAD - Üürimine. house of music Ltd. Queen St. W., Toronto 133, -Oi»*. Tel. 363-1966 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-01-21-01