1981-03-26-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
mmmmmmm (1623) 1981 •• V S uulikuus. [jas EesÜ katusliige nel' Yõiihlemi» bsinemised r • * lence Cent-hülavastiik |liemlslavas° I ja kostüü° I ,>Suvehar» ] kaks kc^o Iraist esita-htsie lootu- Hamiltoni thmad. õh* kie osa m ja teises jiadepopur-võistlustel te liikmed toimunud hipivõimle-hale ja va- ). ja l i . ap-vahelised hgrove Col- Idatud tra-kokkutu-laid noorte jätkub ka Illil kell 7 tkondlikus [DG linna- ; rõõm lei- |opra|i Tala tütarde mad esine-tnüd osas räiendüs- ^ide, skau-hubastab suupiste-iibi ladäs peab fcisipäevat, [250 Eglin- I algusega õhtusöök kl, 24. ap-tell 11.00 [ndrese kilus^ kuhu Ired vaata- •kuuluvu-pumalatee-bti skauti-ladas. Tee- [aster Änd" [ed kanna- |l noortel rähvarõi-iii •tr jf-,- • Vi' i •ii li ii' II 1 I II li il w •a - n tl P Jk vt H Msi^EW^ nr. 12 (SÖŽS) 1981 es ipetuse ja mida kasutatakse Its. Erinevalt .teistest osa tähestik; silbid, sõng Ka esineb nn. aabits-osast: õpetamisel kas kodus või koo-a mõned laused lugemisharjutusteks. e. See tähendab, et Vanim aabits, mida kasutati, oli laudne aabits (saksa keeles; Fibel-bretter, ABC-bretter,- inglise keeles: hornbook). Sdle aabitsa põhibsa moodustas tähestik, mis ka$ lõigati või kirjutati puutahvlile. Tähestikule järgnesid (teistel Jaudadel) silbid veerimiseks, palved; kümme käsku ja teiseid usulise sisuga palad.l Pärast trükikunsti leiutamist liimiti laudadele paberile trükitud tähed. Inglise laudaabits sai oma nime ^hornbook" õhukese, läbipaistva sarvplaadi järgi, milledega lauakeste tekstipoõlne külg kaeti. On teada, et laudne aabits oli tarvitusel ka Eestis. Nimelt leidub Tallina linna arhiivis 1575. aastast p^ärinev ürik, mis näitab, et vaesele koolipoisile M. Sch-lachterile ostetud laudse aabitsa eelst maksti 18 killingit. ^ ^ Vanimad trükitud eesti aabitsad ilmusid erilise tiitelleheta ja pealkirjata, ning enamik neist olid anonüümsed. Kohe esimesel leheküljel esitati tähestik; mine õppimisega algaski aabitsakursus. Pikemat aega nimetati eesti aabitsaid abd-raama-tuiks. Nimetust aabits tarvitati esmakordselt- 1845 kui Tartus ilmus Cr Reinthaü „Tärto maakeele Abits,, kost latse wõiwa täwweste lugemist • opi". v . ' FORSELIUS' • V Vanimad eesti aabitsad avastati 1928. Need aabitsad osutusid B . G . Forseliuse omadeks ja riad pärinevad XVII sajandi lõpust. Neist põhja-eestimurdeline ilmus 1694'ja lõuna-eestimurdeline 1698. Mõlemad ilmusid Riias Wilckeni kirjastusel. Kummastki aabitsast oh älfes pinult üks eksemplar, ja neid säilitatakse Lündi ülikooli raamatukogus. Enne Forseliuse aabitsaid ilmus 1641 piiskop Iheringi aabits, mida loetakse esimeseks eesti aabitsaks. Sellest aabitsast ei säili ühtki eksemplari. Kuid andmed selle aabitsa kohta leiduvad Rootsi i riigiarhiivi ürikuis. Kuid oma aabitsast kõneleb ka keegi Ä. Winckler oma teoses „Hand-Hausz- Und Kirchen-Buch" (1656). Andmed selle aabitsa autori kohta puuduvad, ja ka aabits ise ei ole säilinud. Meile tähtsad (ja säilivana ka vanimad) Forseliuse aabitsad ilmusid anonüümselt. Keele vordlt!v analüüs näitas, et nende autoriks võidakse pidada Forseliust.' Ka viitab sellele Forseliuse poolt üritatav eesti^ keele ortograafia reform, mis neis aabit-sais väljendust leidis. Et ne^ed Forseliuse aabitsad, mis säilivad, ilmusid 6 ja 10 aastat pärast autori surma, siis see asjaolu põhjustas mitmesuguseid oletusi ta aabitsate saatuse kohta enne neid väljaandeid. Osa uurijaid (näiteks V. Reiman, M. Lipp ja teised) arvas, et Forseliuse aabits ilmus umbes 1685. Sellele viitavad ka Eestimaa konsistooriumi ürikud, milledes 1688 kõneldakse studioosus Forseliuse 2—3 'korda trükis ilmunud aabitsaist. MÕLEMAS Mira>ES Aabitsaosa mõlemas Forseliuse aabitsas on lühike: põhja-eestimurdeli-šes on seda 22 leheküljest 4, lõuna-eestimurdelises 5 lehekülge. Lugema õppimine algas tähtede õppimisega, millele järgnes veerimissilpide ja siduva Teksti lugemine. Mõlema aabitsa lõpus tutvustatakse ka araabia ja rooma numbreid. Lugemistekst on mõlemas aabitsas silbitatud. Lugemi» ku'osa moodustavad palved ja katekismus. , Umbes samal ajal kui Forseliuse aabitsad, ilmusid ka Benderi ja Heid-richi aabitsad, kuid lähemad andmed nende aabitsate kohta puuduvad. Taani kuninglikus raamatukogus K o penhaagenis aga leidub kolm eestikeelset aabitsat, mis pärinevad XVIII sajandist, üks aabits kannab seal pealkirja ,,Eestikeelne aabits, katekismus ja palveraamat" (32 lk). Ka see aabits on ilmunud anonüümselt. Arvatakse, et ta autoriks oli J. Hornung ja ilmumisajaks kas XVII sajandi lõppaastad või XVlII sajandi esimene aastakümme. Teised kaks aabitsat on trükitud Riias 1741 Frölichi trükikojas. Arvatakse, et need aabitsad on Forseliuse aabitsa uued, parandatud väljaanded; See näitab, et Forseliuse aabitsad ilmusid veel siis, kui autori surmast oli möödunud pool sajandit. See kõneleb iiende elujõust ja otstarbekusest. Järgmine aabits, mille kohta andmed, ilmus 1786 Tallinnas Lindforsi kirjastusd. Sellele järgnes XVIII sa° jandi lõppaästail 0. W. Masingu aa° bits, mis on üks silmapaistvamaid saavutusi meie vanimas aabitsakir-janduses. Autori nimi puudub tiitellehel, kuid leidub eessõna allkirjana. Seega on 0. W. Masingu aabits esimene, milles on tcKxlud autori nimi„ Masingu aabitsas on üldse 36 lehekülge, milledest ligi kolmandik pühendatakse sissejuhatusele; Selles antakse lastevanemaile pedagoogüisi ja metoodilisi juhatusi lugema õpetamiseks. Aabitsaosa ise on lühike — ainult 3 lehekülge. Selle järele asuti lugema tekstirmis koosneb üksikuist õpetliku sisuga lauseist. Neile järgneb 6 lehekülge katekismust ja palved. Edasi tulevad lugemiseks juba ilmaliku sisuga ,yMonned juttokes-sed', arvult 8, ja aabitsa lõpus ka ükskordühe tabel. NELIAFÄEVAL, 26.. MÄR^^SL - THURSDÄY, MASlCH 26 EKK täiendab It s true: Finnair^s 7 to 90 day round trip airfare from Montreal toeither Helsinkior Stockholm is just $740. From Tbronto just Thafsallitcoststogo Look up relatives. Shake hands with 0 m For just $259 we'II give you 8 days and nights in Helsinki: your deluxe hotel, breakfasts, a sauna, morning swims, sightseeing tour and more. just add your airfare from Canada. For more Information eal! your travel agent, See the children you havent seen yet. And even atthatlow $740 price, you'll be treated just like aregular Finnair passenger - get all of the [famous Finnair DOlO on-board hospitality. Somesamples. fflVisitStodkholm, Helsinki and Tbrku - for just $547 pius airfare. That price gives you all your hotel accpnimodation, all your travel between the cities, breakfasts, sightseeing trips, many . 12days, !1 nig} During |une, luly and August, Montreal/Helsinki 916. Tbrönto/Helsinki $982. Toronto (416)362i Montreä (514)282-1173 All prices quoted per person, double occupancy. Subject to change and government approval. Skytram Lld JousiTravsI 2656 Danforth Ave., Toronto (416)690-4922 Koho International Travel 'i9VEglJnton Ave. E, Süite 104 (416)485-9437 , KiviTfBver^&^^^ 958 Broadview Avenue, Toronto (416)466-4813 Eesti Kunstide Keskuse kunstikogu (tuleviku Eesti Kunstimuuseum) täiendamisel oli peaaegu aastane vaheaeg, mis tekkis hiljuti manalasse varisenud kunstikogu korral-daja- kuraatori Ilma Koch-Anyase eemale jäämisest pikajalisel ravil olles. Ajutiselt täitis tema ülesandeid ja on praegune kogu korraldaja EmilEer-me (telef. 447-2539). Kogu on rikastunud mitmete kunstiteostega. Kui eelmisel aastal oli nende arv 80 piires, süsi ön möödutud nüüd 100 teosest. EKK loodab selle kogu materjalidest teha eeloleval sügisel erinäituse. Senini on EKK kunstikogu ülesse-ehitamine ja täiendamine toimunud kinkimiste abil kunstnike kui ka kunsti omajate eestlaste kaudu. Kunstikogusse on vastu võetud kõik kingitavad teosed, mis ei tähenda, et kõik peaksid olema esitatud väljapanekutena. Iga kunstnik peaks olema esitatud vähemalt 3 tööga. Kui kunstnik töötab mitmeis tehnikais, siis vastavalt iga tehnika peaks olema esindatud. Sama kunstniku mitmepalgöline ja suuremaarvuline tööde hulk eeldaks tulevikus selle kunstniku erhiäituse esitamise võimalusi. Kõik kingid on tõestatud erilise kinketõendi kaudu ja kantud inventari raamatusse vastavalt 3 allkirjaga. Kinke hinna määrab kunstnik, mittekunstnike kingitud tööde hin-jiaks on vastava teose ostuhind, mõningail juhtumeil on puuduvad hih-nad arvestatud esialgse-tõenäos6 hinnaga. Il^a Koch-Anyase kaudu kinkis Monika Uesson oma joonistest lisaks eelmistele veel 8 joonist-erilehte. Helmi Hermanilt täienes kogu tema 2 akvarelliga: „Naerev .poiss" ja ,;Rannamaastik". Arvi Puström- Uus kinkis õlimaalid „Tormis" ja „Sirelid". Edmund Valtman kinkis lisaks eelmise 15 lehelisele karikatuuridele 15 varasemat originaal karikatuuri. EKK on hea meel kviteerida ülalnimetatud kinke ja tänab kunstikogu täiendamise eest nii eelmisi kui Ica uusi kinkijaid. EMILEERME : kuues värvis. RäästacÄkste Keldri akendele; sissemurdmise vastu metdlLiitsed. .7.30 hossi.--4.30 p.L SSO' IMVESTMEN.TS ., Maple, Ontario TOITUDEST inimesed ei hooli mis nad söövad, ega pööra tähelepanu ei kokaraamatutele ega toiduretseptidele nii kaua kui kõhuke ei reageeri negatiivselt. Jõulupühade sabinas jäi ka nagii varju „World Food Olympics", mis peetakse iga nelja aasta järgi Lääne-Saksamaal, Frankfurfis. Esimene toidu olümpiaad peeti 1896 aastal. Tänavu võttis sellest osa 23 rahvust ja neli Kanada tipp-kokka, kõik' mehed, tulid kolmanda auhinnaga koju, mUlega nad sugugi rahul ei ok md ja „Star'i" veergudel korraldajaid süüdistasid. Meie olümpiaad-kokad viibisid Frankfurt'is Kanada valitsuse turismi ja põllumajanduse büroode vaimsel ja materjaalsel toetusel ning tähendasid huumoriga, et Euroopa peenema toiduga soditün-nld jäid olümpiaadi ajal Frankfurti. Tänapäeval pööratakse toitlustamisele suurt tähelepanu ja terves maailmas on vist küll kõikidest raamatutest kõige enam trükitud kokaraamatuid. Mitte iga rahvas, vaid isegi iga usulahk annab juhiseid toidu valmistamiseks. Inglismaal on näiteks 60 usulahku ja Oxfordshire ning Yorkshire puding ei ole mitte samased, rääkimata veel vanast kuulsast prantsuse köögist, mis jagunes ajalooliselt kolme ossa klassiline vana rahvustoit, provintslik uuem ja „Mastering the Art of French Coo-king". Prantslaste' kuulus köök, s.t. kokakunst ja mood olid kord ainuvalitsejad. Nüüd näitavad ka teised rahvad oma võimeid nii toitlustamises kui ka moeloomingus. Kõik ^annnad aabitsad ilmusid ii. lustriÄrimata, ainult mõnes esines Ka Forseliuse aabitsaid 1694 ilmunud Forseliuse ilustasid Kuke pildid, kuid seda mitte- kaanel, vaid viimastel lehekülgedel. Kolm paela selle kuke kaela ümber pidi vist tähendama seda, et Feetnis salgas kolm korda Kristust. Sellega kutsus kukk ka noori patu tunnetusele ja valysusele. Kuid kuke pildi paigutamise aabit-šaisse võis põhjustada ka meie mütoloogias „kukk oli uue päeva, hom-eslmene lehekülg. miku kuulutaja, unest ärataja, vaimude nägija, eriti kurjade vaimude nägija ja nende vaenlasena ühtlasi nende põgenema ajaja" (M. J. Eisen: kukk kirikutomi otsas). Ja õppija-legi ei olnud kukk võõras, vaid kodune, tuttav ja lähedane olend; kes kutsus ärksusele ja valvsusele tarkuse omandamisel • : , •LTE/-EF1 Rahvaste toidud on kujimenud ajaloo vältel väga paljude tegurite ajel, mis on mõjutatud maa asukohast, kliimast olenevatest taimedest, loo-maadest ja muudest eeldustest. Rahvaste toiduainete valik on elutingimuste produkt, kusjuures vürtside ja maitseainete valik on väga erinev. Tihti on rahvaste retseptid sarnased või väikse erinevusega. Mulle meenub Rootsi käpsarullide higa. Senised kokad olid kindlad, et kapsarul-lid on rootslaste rahvustoit. Uurimused aga näitasid, et türklased tegid midagi sarnast ja kreeklased-keerasid ka peenendatud liha viinamarjalehtedesse ning tehakse isegi imetil-lukesi „kapsarulle" palmilehtedesse, -mida tavaliselt eeltoiduna serveeritakse. Iga rahvas on nüüd aga päevakorrale kergitanud oma põhüisi rahvustoite, mis kaasas käinud nende maa arengu ja olukorraga. Ka Torontos, paljude rahvaste paabelis, korraldatakse teatud sündmuste, nagu „Karavani" ajal, erinevaid toidulaudu ja kohalikud ajalehed toovad meeleldi lugejatele erirähvuste toiduretsepte. R O S O U E Enne pühi ilmus hommikulehes „Sun" „Rosolje — Eesti rahvustoit", mille peale tuli meie ajalehele kiri. Mitmete rahvaste toite tutvustades Kelvin ja Blanka Lack kirjeldasid „Sun'i" veergudel ka seda kuidas valmistada eesti rahvustoitu rosoljet. Seda nimetatakse eesti salatiks, mida tuleb süüa musta leivaga. Seda loetakse tugevaks toiduks, mis oma erilise värviga võib ilustada külmtoidu lauda ja on seal heaks lisandiks, eriti kui on toita palju suid. Edasi järgneb ainete loetelu, mida rosolje valmistamiseks kasutatakse, kuidas neid ette valmistatakse ja segatakse. Eesti perenaisele see ei ole enam uudiseks, nendele tuleb au anda, et maitsev rosolje on tähelepanu ja kasutamist leidnud. Peale rosolje on veel palju selliseid küsimusi meie ühiskonnas, kus ajalehe nQU küsitakse just toitlustajate poolt ütlemata jäetud küsimustes kas iineil on midagi erilisti söögUaua-le pakkuda? Toronto Eesti Naisseltsi juhatuse ja autoriteetsete liikmetega probleemi diskuteerides arvati, et nad jõuavad enne kevade algust ja laste Jõekääru suvetööd midagi ära teha ja toitlustamise luubi alla võtta. E.T.T. JOHN I. SOOSAAR, ^ Chartered Accountant Sutte 600/55 University Ave., Toronto, Ontario/M5J 2H7 Tel. 862-7115 tv
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 26, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-03-26 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810326 |
Description
Title | 1981-03-26-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | mmmmmmm (1623) 1981 •• V S uulikuus. [jas EesÜ katusliige nel' Yõiihlemi» bsinemised r • * lence Cent-hülavastiik |liemlslavas° I ja kostüü° I ,>Suvehar» ] kaks kc^o Iraist esita-htsie lootu- Hamiltoni thmad. õh* kie osa m ja teises jiadepopur-võistlustel te liikmed toimunud hipivõimle-hale ja va- ). ja l i . ap-vahelised hgrove Col- Idatud tra-kokkutu-laid noorte jätkub ka Illil kell 7 tkondlikus [DG linna- ; rõõm lei- |opra|i Tala tütarde mad esine-tnüd osas räiendüs- ^ide, skau-hubastab suupiste-iibi ladäs peab fcisipäevat, [250 Eglin- I algusega õhtusöök kl, 24. ap-tell 11.00 [ndrese kilus^ kuhu Ired vaata- •kuuluvu-pumalatee-bti skauti-ladas. Tee- [aster Änd" [ed kanna- |l noortel rähvarõi-iii •tr jf-,- • Vi' i •ii li ii' II 1 I II li il w •a - n tl P Jk vt H Msi^EW^ nr. 12 (SÖŽS) 1981 es ipetuse ja mida kasutatakse Its. Erinevalt .teistest osa tähestik; silbid, sõng Ka esineb nn. aabits-osast: õpetamisel kas kodus või koo-a mõned laused lugemisharjutusteks. e. See tähendab, et Vanim aabits, mida kasutati, oli laudne aabits (saksa keeles; Fibel-bretter, ABC-bretter,- inglise keeles: hornbook). Sdle aabitsa põhibsa moodustas tähestik, mis ka$ lõigati või kirjutati puutahvlile. Tähestikule järgnesid (teistel Jaudadel) silbid veerimiseks, palved; kümme käsku ja teiseid usulise sisuga palad.l Pärast trükikunsti leiutamist liimiti laudadele paberile trükitud tähed. Inglise laudaabits sai oma nime ^hornbook" õhukese, läbipaistva sarvplaadi järgi, milledega lauakeste tekstipoõlne külg kaeti. On teada, et laudne aabits oli tarvitusel ka Eestis. Nimelt leidub Tallina linna arhiivis 1575. aastast p^ärinev ürik, mis näitab, et vaesele koolipoisile M. Sch-lachterile ostetud laudse aabitsa eelst maksti 18 killingit. ^ ^ Vanimad trükitud eesti aabitsad ilmusid erilise tiitelleheta ja pealkirjata, ning enamik neist olid anonüümsed. Kohe esimesel leheküljel esitati tähestik; mine õppimisega algaski aabitsakursus. Pikemat aega nimetati eesti aabitsaid abd-raama-tuiks. Nimetust aabits tarvitati esmakordselt- 1845 kui Tartus ilmus Cr Reinthaü „Tärto maakeele Abits,, kost latse wõiwa täwweste lugemist • opi". v . ' FORSELIUS' • V Vanimad eesti aabitsad avastati 1928. Need aabitsad osutusid B . G . Forseliuse omadeks ja riad pärinevad XVII sajandi lõpust. Neist põhja-eestimurdeline ilmus 1694'ja lõuna-eestimurdeline 1698. Mõlemad ilmusid Riias Wilckeni kirjastusel. Kummastki aabitsast oh älfes pinult üks eksemplar, ja neid säilitatakse Lündi ülikooli raamatukogus. Enne Forseliuse aabitsaid ilmus 1641 piiskop Iheringi aabits, mida loetakse esimeseks eesti aabitsaks. Sellest aabitsast ei säili ühtki eksemplari. Kuid andmed selle aabitsa kohta leiduvad Rootsi i riigiarhiivi ürikuis. Kuid oma aabitsast kõneleb ka keegi Ä. Winckler oma teoses „Hand-Hausz- Und Kirchen-Buch" (1656). Andmed selle aabitsa autori kohta puuduvad, ja ka aabits ise ei ole säilinud. Meile tähtsad (ja säilivana ka vanimad) Forseliuse aabitsad ilmusid anonüümselt. Keele vordlt!v analüüs näitas, et nende autoriks võidakse pidada Forseliust.' Ka viitab sellele Forseliuse poolt üritatav eesti^ keele ortograafia reform, mis neis aabit-sais väljendust leidis. Et ne^ed Forseliuse aabitsad, mis säilivad, ilmusid 6 ja 10 aastat pärast autori surma, siis see asjaolu põhjustas mitmesuguseid oletusi ta aabitsate saatuse kohta enne neid väljaandeid. Osa uurijaid (näiteks V. Reiman, M. Lipp ja teised) arvas, et Forseliuse aabits ilmus umbes 1685. Sellele viitavad ka Eestimaa konsistooriumi ürikud, milledes 1688 kõneldakse studioosus Forseliuse 2—3 'korda trükis ilmunud aabitsaist. MÕLEMAS Mira>ES Aabitsaosa mõlemas Forseliuse aabitsas on lühike: põhja-eestimurdeli-šes on seda 22 leheküljest 4, lõuna-eestimurdelises 5 lehekülge. Lugema õppimine algas tähtede õppimisega, millele järgnes veerimissilpide ja siduva Teksti lugemine. Mõlema aabitsa lõpus tutvustatakse ka araabia ja rooma numbreid. Lugemistekst on mõlemas aabitsas silbitatud. Lugemi» ku'osa moodustavad palved ja katekismus. , Umbes samal ajal kui Forseliuse aabitsad, ilmusid ka Benderi ja Heid-richi aabitsad, kuid lähemad andmed nende aabitsate kohta puuduvad. Taani kuninglikus raamatukogus K o penhaagenis aga leidub kolm eestikeelset aabitsat, mis pärinevad XVIII sajandist, üks aabits kannab seal pealkirja ,,Eestikeelne aabits, katekismus ja palveraamat" (32 lk). Ka see aabits on ilmunud anonüümselt. Arvatakse, et ta autoriks oli J. Hornung ja ilmumisajaks kas XVII sajandi lõppaastad või XVlII sajandi esimene aastakümme. Teised kaks aabitsat on trükitud Riias 1741 Frölichi trükikojas. Arvatakse, et need aabitsad on Forseliuse aabitsa uued, parandatud väljaanded; See näitab, et Forseliuse aabitsad ilmusid veel siis, kui autori surmast oli möödunud pool sajandit. See kõneleb iiende elujõust ja otstarbekusest. Järgmine aabits, mille kohta andmed, ilmus 1786 Tallinnas Lindforsi kirjastusd. Sellele järgnes XVIII sa° jandi lõppaästail 0. W. Masingu aa° bits, mis on üks silmapaistvamaid saavutusi meie vanimas aabitsakir-janduses. Autori nimi puudub tiitellehel, kuid leidub eessõna allkirjana. Seega on 0. W. Masingu aabits esimene, milles on tcKxlud autori nimi„ Masingu aabitsas on üldse 36 lehekülge, milledest ligi kolmandik pühendatakse sissejuhatusele; Selles antakse lastevanemaile pedagoogüisi ja metoodilisi juhatusi lugema õpetamiseks. Aabitsaosa ise on lühike — ainult 3 lehekülge. Selle järele asuti lugema tekstirmis koosneb üksikuist õpetliku sisuga lauseist. Neile järgneb 6 lehekülge katekismust ja palved. Edasi tulevad lugemiseks juba ilmaliku sisuga ,yMonned juttokes-sed', arvult 8, ja aabitsa lõpus ka ükskordühe tabel. NELIAFÄEVAL, 26.. MÄR^^SL - THURSDÄY, MASlCH 26 EKK täiendab It s true: Finnair^s 7 to 90 day round trip airfare from Montreal toeither Helsinkior Stockholm is just $740. From Tbronto just Thafsallitcoststogo Look up relatives. Shake hands with 0 m For just $259 we'II give you 8 days and nights in Helsinki: your deluxe hotel, breakfasts, a sauna, morning swims, sightseeing tour and more. just add your airfare from Canada. For more Information eal! your travel agent, See the children you havent seen yet. And even atthatlow $740 price, you'll be treated just like aregular Finnair passenger - get all of the [famous Finnair DOlO on-board hospitality. Somesamples. fflVisitStodkholm, Helsinki and Tbrku - for just $547 pius airfare. That price gives you all your hotel accpnimodation, all your travel between the cities, breakfasts, sightseeing trips, many . 12days, !1 nig} During |une, luly and August, Montreal/Helsinki 916. Tbrönto/Helsinki $982. Toronto (416)362i Montreä (514)282-1173 All prices quoted per person, double occupancy. Subject to change and government approval. Skytram Lld JousiTravsI 2656 Danforth Ave., Toronto (416)690-4922 Koho International Travel 'i9VEglJnton Ave. E, Süite 104 (416)485-9437 , KiviTfBver^&^^^ 958 Broadview Avenue, Toronto (416)466-4813 Eesti Kunstide Keskuse kunstikogu (tuleviku Eesti Kunstimuuseum) täiendamisel oli peaaegu aastane vaheaeg, mis tekkis hiljuti manalasse varisenud kunstikogu korral-daja- kuraatori Ilma Koch-Anyase eemale jäämisest pikajalisel ravil olles. Ajutiselt täitis tema ülesandeid ja on praegune kogu korraldaja EmilEer-me (telef. 447-2539). Kogu on rikastunud mitmete kunstiteostega. Kui eelmisel aastal oli nende arv 80 piires, süsi ön möödutud nüüd 100 teosest. EKK loodab selle kogu materjalidest teha eeloleval sügisel erinäituse. Senini on EKK kunstikogu ülesse-ehitamine ja täiendamine toimunud kinkimiste abil kunstnike kui ka kunsti omajate eestlaste kaudu. Kunstikogusse on vastu võetud kõik kingitavad teosed, mis ei tähenda, et kõik peaksid olema esitatud väljapanekutena. Iga kunstnik peaks olema esitatud vähemalt 3 tööga. Kui kunstnik töötab mitmeis tehnikais, siis vastavalt iga tehnika peaks olema esindatud. Sama kunstniku mitmepalgöline ja suuremaarvuline tööde hulk eeldaks tulevikus selle kunstniku erhiäituse esitamise võimalusi. Kõik kingid on tõestatud erilise kinketõendi kaudu ja kantud inventari raamatusse vastavalt 3 allkirjaga. Kinke hinna määrab kunstnik, mittekunstnike kingitud tööde hin-jiaks on vastava teose ostuhind, mõningail juhtumeil on puuduvad hih-nad arvestatud esialgse-tõenäos6 hinnaga. Il^a Koch-Anyase kaudu kinkis Monika Uesson oma joonistest lisaks eelmistele veel 8 joonist-erilehte. Helmi Hermanilt täienes kogu tema 2 akvarelliga: „Naerev .poiss" ja ,;Rannamaastik". Arvi Puström- Uus kinkis õlimaalid „Tormis" ja „Sirelid". Edmund Valtman kinkis lisaks eelmise 15 lehelisele karikatuuridele 15 varasemat originaal karikatuuri. EKK on hea meel kviteerida ülalnimetatud kinke ja tänab kunstikogu täiendamise eest nii eelmisi kui Ica uusi kinkijaid. EMILEERME : kuues värvis. RäästacÄkste Keldri akendele; sissemurdmise vastu metdlLiitsed. .7.30 hossi.--4.30 p.L SSO' IMVESTMEN.TS ., Maple, Ontario TOITUDEST inimesed ei hooli mis nad söövad, ega pööra tähelepanu ei kokaraamatutele ega toiduretseptidele nii kaua kui kõhuke ei reageeri negatiivselt. Jõulupühade sabinas jäi ka nagii varju „World Food Olympics", mis peetakse iga nelja aasta järgi Lääne-Saksamaal, Frankfurfis. Esimene toidu olümpiaad peeti 1896 aastal. Tänavu võttis sellest osa 23 rahvust ja neli Kanada tipp-kokka, kõik' mehed, tulid kolmanda auhinnaga koju, mUlega nad sugugi rahul ei ok md ja „Star'i" veergudel korraldajaid süüdistasid. Meie olümpiaad-kokad viibisid Frankfurt'is Kanada valitsuse turismi ja põllumajanduse büroode vaimsel ja materjaalsel toetusel ning tähendasid huumoriga, et Euroopa peenema toiduga soditün-nld jäid olümpiaadi ajal Frankfurti. Tänapäeval pööratakse toitlustamisele suurt tähelepanu ja terves maailmas on vist küll kõikidest raamatutest kõige enam trükitud kokaraamatuid. Mitte iga rahvas, vaid isegi iga usulahk annab juhiseid toidu valmistamiseks. Inglismaal on näiteks 60 usulahku ja Oxfordshire ning Yorkshire puding ei ole mitte samased, rääkimata veel vanast kuulsast prantsuse köögist, mis jagunes ajalooliselt kolme ossa klassiline vana rahvustoit, provintslik uuem ja „Mastering the Art of French Coo-king". Prantslaste' kuulus köök, s.t. kokakunst ja mood olid kord ainuvalitsejad. Nüüd näitavad ka teised rahvad oma võimeid nii toitlustamises kui ka moeloomingus. Kõik ^annnad aabitsad ilmusid ii. lustriÄrimata, ainult mõnes esines Ka Forseliuse aabitsaid 1694 ilmunud Forseliuse ilustasid Kuke pildid, kuid seda mitte- kaanel, vaid viimastel lehekülgedel. Kolm paela selle kuke kaela ümber pidi vist tähendama seda, et Feetnis salgas kolm korda Kristust. Sellega kutsus kukk ka noori patu tunnetusele ja valysusele. Kuid kuke pildi paigutamise aabit-šaisse võis põhjustada ka meie mütoloogias „kukk oli uue päeva, hom-eslmene lehekülg. miku kuulutaja, unest ärataja, vaimude nägija, eriti kurjade vaimude nägija ja nende vaenlasena ühtlasi nende põgenema ajaja" (M. J. Eisen: kukk kirikutomi otsas). Ja õppija-legi ei olnud kukk võõras, vaid kodune, tuttav ja lähedane olend; kes kutsus ärksusele ja valvsusele tarkuse omandamisel • : , •LTE/-EF1 Rahvaste toidud on kujimenud ajaloo vältel väga paljude tegurite ajel, mis on mõjutatud maa asukohast, kliimast olenevatest taimedest, loo-maadest ja muudest eeldustest. Rahvaste toiduainete valik on elutingimuste produkt, kusjuures vürtside ja maitseainete valik on väga erinev. Tihti on rahvaste retseptid sarnased või väikse erinevusega. Mulle meenub Rootsi käpsarullide higa. Senised kokad olid kindlad, et kapsarul-lid on rootslaste rahvustoit. Uurimused aga näitasid, et türklased tegid midagi sarnast ja kreeklased-keerasid ka peenendatud liha viinamarjalehtedesse ning tehakse isegi imetil-lukesi „kapsarulle" palmilehtedesse, -mida tavaliselt eeltoiduna serveeritakse. Iga rahvas on nüüd aga päevakorrale kergitanud oma põhüisi rahvustoite, mis kaasas käinud nende maa arengu ja olukorraga. Ka Torontos, paljude rahvaste paabelis, korraldatakse teatud sündmuste, nagu „Karavani" ajal, erinevaid toidulaudu ja kohalikud ajalehed toovad meeleldi lugejatele erirähvuste toiduretsepte. R O S O U E Enne pühi ilmus hommikulehes „Sun" „Rosolje — Eesti rahvustoit", mille peale tuli meie ajalehele kiri. Mitmete rahvaste toite tutvustades Kelvin ja Blanka Lack kirjeldasid „Sun'i" veergudel ka seda kuidas valmistada eesti rahvustoitu rosoljet. Seda nimetatakse eesti salatiks, mida tuleb süüa musta leivaga. Seda loetakse tugevaks toiduks, mis oma erilise värviga võib ilustada külmtoidu lauda ja on seal heaks lisandiks, eriti kui on toita palju suid. Edasi järgneb ainete loetelu, mida rosolje valmistamiseks kasutatakse, kuidas neid ette valmistatakse ja segatakse. Eesti perenaisele see ei ole enam uudiseks, nendele tuleb au anda, et maitsev rosolje on tähelepanu ja kasutamist leidnud. Peale rosolje on veel palju selliseid küsimusi meie ühiskonnas, kus ajalehe nQU küsitakse just toitlustajate poolt ütlemata jäetud küsimustes kas iineil on midagi erilisti söögUaua-le pakkuda? Toronto Eesti Naisseltsi juhatuse ja autoriteetsete liikmetega probleemi diskuteerides arvati, et nad jõuavad enne kevade algust ja laste Jõekääru suvetööd midagi ära teha ja toitlustamise luubi alla võtta. E.T.T. JOHN I. SOOSAAR, ^ Chartered Accountant Sutte 600/55 University Ave., Toronto, Ontario/M5J 2H7 Tel. 862-7115 tv |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-26-05