Meie Elu = Our life, March 26, 1981

              mmmmmmm
(1623) 1981
•• V S
uulikuus.
[jas EesÜ
katusliige
nel'
Yõiihlemi»
bsinemised
r • *
lence Cent-hülavastiik
|liemlslavas°
I ja kostüü°
I ,>Suvehar»
] kaks kc^o
Iraist esita-htsie
lootu-
Hamiltoni
thmad. õh*
kie osa m
ja teises
jiadepopur-võistlustel
te liikmed
toimunud
hipivõimle-hale
ja va-
). ja l i . ap-vahelised
hgrove Col-
Idatud tra-kokkutu-laid
noorte
jätkub ka
Illil kell 7
tkondlikus
[DG linna-
; rõõm lei-
|opra|i Ta­la
tütarde
mad esine-tnüd
osas
räiendüs-
^ide, skau-hubastab
suupiste-iibi
ladäs peab
fcisipäevat,
[250 Eglin-
I algusega
õhtusöök
kl, 24. ap-tell
11.00
[ndrese ki­lus^
kuhu
Ired vaata-
•kuuluvu-pumalatee-bti
skauti-ladas.
Tee-
[aster Änd"
[ed kanna-
|l noortel
rähvarõi-iii
•tr
jf-,-
• Vi'
i
•ii
li
ii'
II
1 I
II
li
il
w
•a
- n
tl
P
Jk
vt
H
Msi^EW^ nr. 12 (SÖŽS) 1981
es
ipetuse ja mida kasutatakse
Its. Erinevalt .teistest
osa tähestik; silbid, sõng
Ka esineb nn. aabits-osast:
õpetamisel kas kodus või koo-a
mõned laused lugemisharjutusteks.
e. See tähendab, et
Vanim aabits, mida kasutati, oli
laudne aabits (saksa keeles; Fibel-bretter,
ABC-bretter,- inglise keeles:
hornbook). Sdle aabitsa põhibsa
moodustas tähestik, mis ka$ lõigati
või kirjutati puutahvlile. Tähestiku­le
järgnesid (teistel Jaudadel) silbid
veerimiseks, palved; kümme käsku
ja teiseid usulise sisuga palad.l Pärast
trükikunsti leiutamist liimiti lauda­dele
paberile trükitud tähed.
Inglise laudaabits sai oma nime
^hornbook" õhukese, läbipaistva
sarvplaadi järgi, milledega lauakeste
tekstipoõlne külg kaeti. On teada, et
laudne aabits oli tarvitusel ka Eestis.
Nimelt leidub Tallina linna arhiivis
1575. aastast p^ärinev ürik, mis näi­tab,
et vaesele koolipoisile M. Sch-lachterile
ostetud laudse aabitsa eelst
maksti 18 killingit. ^ ^
Vanimad trükitud eesti aabitsad il­musid
erilise tiitelleheta ja pealkir­jata,
ning enamik neist olid ano­nüümsed.
Kohe esimesel leheküljel
esitati tähestik; mine õppimisega al­gaski
aabitsakursus. Pikemat aega
nimetati eesti aabitsaid abd-raama-tuiks.
Nimetust aabits tarvitati esma­kordselt-
1845 kui Tartus ilmus Cr
Reinthaü „Tärto maakeele Abits,,
kost latse wõiwa täwweste lugemist
• opi". v . '
FORSELIUS' • V
Vanimad eesti aabitsad avastati
1928. Need aabitsad osutusid B . G .
Forseliuse omadeks ja riad pärinevad
XVII sajandi lõpust. Neist põhja-eestimurdeline
ilmus 1694'ja lõuna-eestimurdeline
1698. Mõlemad ilmu­sid
Riias Wilckeni kirjastusel. Kum­mastki
aabitsast oh älfes pinult üks
eksemplar, ja neid säilitatakse Lündi
ülikooli raamatukogus.
Enne Forseliuse aabitsaid ilmus
1641 piiskop Iheringi aabits, mida
loetakse esimeseks eesti aabitsaks.
Sellest aabitsast ei säili ühtki ek­semplari.
Kuid andmed selle aabitsa
kohta leiduvad Rootsi i riigiarhiivi
ürikuis. Kuid oma aabitsast kõneleb
ka keegi Ä. Winckler oma teoses
„Hand-Hausz- Und Kirchen-Buch"
(1656). Andmed selle aabitsa autori
kohta puuduvad, ja ka aabits ise ei
ole säilinud.
Meile tähtsad (ja säilivana ka va­nimad)
Forseliuse aabitsad ilmusid
anonüümselt. Keele vordlt!v analüüs
näitas, et nende autoriks võidakse
pidada Forseliust.' Ka viitab sellele
Forseliuse poolt üritatav eesti^ keele
ortograafia reform, mis neis aabit-sais
väljendust leidis.
Et ne^ed Forseliuse aabitsad, mis
säilivad, ilmusid 6 ja 10 aastat pärast
autori surma, siis see asjaolu põh­justas
mitmesuguseid oletusi ta aa­bitsate
saatuse kohta enne neid väl­jaandeid.
Osa uurijaid (näiteks V.
Reiman, M. Lipp ja teised) arvas, et
Forseliuse aabits ilmus umbes 1685.
Sellele viitavad ka Eestimaa konsis­tooriumi
ürikud, milledes 1688 kõnel­dakse
studioosus Forseliuse 2—3 'kor­da
trükis ilmunud aabitsaist.
MÕLEMAS Mira>ES
Aabitsaosa mõlemas Forseliuse aa­bitsas
on lühike: põhja-eestimurdeli-šes
on seda 22 leheküljest 4, lõuna-eestimurdelises
5 lehekülge. Lugema
õppimine algas tähtede õppimisega,
millele järgnes veerimissilpide ja si­duva
Teksti lugemine. Mõlema aabit­sa
lõpus tutvustatakse ka araabia ja
rooma numbreid. Lugemistekst on
mõlemas aabitsas silbitatud. Lugemi»
ku'osa moodustavad palved ja kate­kismus.
,
Umbes samal ajal kui Forseliuse
aabitsad, ilmusid ka Benderi ja Heid-richi
aabitsad, kuid lähemad andmed
nende aabitsate kohta puuduvad.
Taani kuninglikus raamatukogus K o
penhaagenis aga leidub kolm eesti­keelset
aabitsat, mis pärinevad
XVIII sajandist, üks aabits kannab
seal pealkirja ,,Eestikeelne aabits,
katekismus ja palveraamat" (32 lk).
Ka see aabits on ilmunud ano­nüümselt.
Arvatakse, et ta autoriks
oli J. Hornung ja ilmumisajaks kas
XVII sajandi lõppaastad või XVlII
sajandi esimene aastakümme. Teised
kaks aabitsat on trükitud Riias 1741
Frölichi trükikojas. Arvatakse, et
need aabitsad on Forseliuse aabitsa
uued, parandatud väljaanded; See
näitab, et Forseliuse aabitsad ilmu­sid
veel siis, kui autori surmast oli
möödunud pool sajandit. See kõne­leb
iiende elujõust ja otstarbekusest.
Järgmine aabits, mille kohta and­med,
ilmus 1786 Tallinnas Lindforsi
kirjastusd. Sellele järgnes XVIII sa°
jandi lõppaästail 0. W. Masingu aa°
bits, mis on üks silmapaistvamaid
saavutusi meie vanimas aabitsakir-janduses.
Autori nimi puudub tiitel­lehel,
kuid leidub eessõna allkirjana.
Seega on 0. W. Masingu aabits esi­mene,
milles on tcKxlud autori nimi„
Masingu aabitsas on üldse 36 lehe­külge,
milledest ligi kolmandik pü­hendatakse
sissejuhatusele; Selles
antakse lastevanemaile pedagoogüisi
ja metoodilisi juhatusi lugema õpe­tamiseks.
Aabitsaosa ise on lühike —
ainult 3 lehekülge. Selle järele asuti
lugema tekstirmis koosneb üksikuist
õpetliku sisuga lauseist. Neile järg­neb
6 lehekülge katekismust ja pal­ved.
Edasi tulevad lugemiseks juba
ilmaliku sisuga ,yMonned juttokes-sed',
arvult 8, ja aabitsa lõpus ka
ükskordühe tabel.
NELIAFÄEVAL, 26.. MÄR^^SL - THURSDÄY, MASlCH 26
EKK täiendab
It s true: Finnair^s 7 to 90 day round trip airfare
from Montreal toeither Helsinkior Stockholm
is just $740. From Tbronto just
Thafsallitcoststogo
Look up relatives.
Shake hands with 0
m For just $259 we'II give you 8 days and
nights in Helsinki: your deluxe hotel, breakfasts,
a sauna, morning swims, sightseeing tour and
more. just add your airfare from Canada.
For more Information eal! your travel agent,
See the children you havent seen yet.
And even atthatlow $740 price, you'll be
treated just like aregular Finnair passenger -
get all of the [famous Finnair DOlO on-board
hospitality.
Somesamples.
fflVisitStodkholm, Helsinki and Tbrku - for just
$547 pius airfare. That price gives you all your
hotel accpnimodation, all your travel between
the cities, breakfasts, sightseeing trips, many
. 12days, !1 nig}
During |une, luly and August, Montreal/Helsinki
916. Tbrönto/Helsinki $982.
Toronto
(416)362i
Montreä
(514)282-1173
All prices quoted per person, double occupancy. Subject to change and government approval.
Skytram Lld JousiTravsI
2656 Danforth Ave., Toronto
(416)690-4922
Koho International Travel
'i9VEglJnton Ave. E, Süite 104
(416)485-9437 ,
KiviTfBver^&^^^
958 Broadview Avenue, Toronto
(416)466-4813
Eesti Kunstide Keskuse kunstiko­gu
(tuleviku Eesti Kunstimuu­seum)
täiendamisel oli peaaegu aas­tane
vaheaeg, mis tekkis hiljuti ma­nalasse
varisenud kunstikogu korral-daja-
kuraatori Ilma Koch-Anyase ee­male
jäämisest pikajalisel ravil olles.
Ajutiselt täitis tema ülesandeid ja on
praegune kogu korraldaja EmilEer-me
(telef. 447-2539). Kogu on rikastu­nud
mitmete kunstiteostega. Kui eel­misel
aastal oli nende arv 80 piires,
süsi ön möödutud nüüd 100 teosest.
EKK loodab selle kogu materjalidest
teha eeloleval sügisel erinäituse.
Senini on EKK kunstikogu ülesse-ehitamine
ja täiendamine toimunud
kinkimiste abil kunstnike kui ka
kunsti omajate eestlaste kaudu.
Kunstikogusse on vastu võetud kõik
kingitavad teosed, mis ei tähenda, et
kõik peaksid olema esitatud välja­panekutena.
Iga kunstnik peaks ole­ma
esitatud vähemalt 3 tööga. Kui
kunstnik töötab mitmeis tehnikais,
siis vastavalt iga tehnika peaks ole­ma
esindatud.
Sama kunstniku mitmepalgöline ja
suuremaarvuline tööde hulk eeldaks
tulevikus selle kunstniku erhiäituse
esitamise võimalusi.
Kõik kingid on tõestatud erilise
kinketõendi kaudu ja kantud inven­tari
raamatusse vastavalt 3 allkirja­ga.
Kinke hinna määrab kunstnik,
mittekunstnike kingitud tööde hin-jiaks
on vastava teose ostuhind, mõ­ningail
juhtumeil on puuduvad hih-nad
arvestatud esialgse-tõenäos6 hin­naga.
Il^a Koch-Anyase kaudu kinkis
Monika Uesson oma joonistest lisaks
eelmistele veel 8 joonist-erilehte.
Helmi Hermanilt täienes kogu te­ma
2 akvarelliga: „Naerev .poiss"
ja ,;Rannamaastik". Arvi Puström-
Uus kinkis õlimaalid „Tormis" ja
„Sirelid". Edmund Valtman kinkis
lisaks eelmise 15 lehelisele karika­tuuridele
15 varasemat originaal ka­rikatuuri.
EKK on hea meel kviteerida ülal­nimetatud
kinke ja tänab kunstiko­gu
täiendamise eest nii eelmisi kui
Ica uusi kinkijaid.
EMILEERME
: kuues värvis. RäästacÄkste
Keldri akendele; sissemurdmise vastu metdlLiitsed.
.7.30 hossi.--4.30 p.L
SSO' IMVESTMEN.TS
., Maple, Ontario
TOITUDEST
inimesed ei hooli mis nad
söövad, ega pööra tähelepanu ei ko­karaamatutele
ega toiduretseptidele
nii kaua kui kõhuke ei reageeri nega­tiivselt.
Jõulupühade sabinas jäi ka
nagii varju „World Food Olympics",
mis peetakse iga nelja aasta järgi
Lääne-Saksamaal, Frankfurfis. Esi­mene
toidu olümpiaad peeti 1896 aas­tal.
Tänavu võttis sellest osa 23 rah­vust
ja neli Kanada tipp-kokka, kõik'
mehed, tulid kolmanda auhinnaga
koju, mUlega nad sugugi rahul ei ok
md ja „Star'i" veergudel korralda­jaid
süüdistasid. Meie olümpiaad-kokad
viibisid Frankfurt'is Kanada
valitsuse turismi ja põllumajanduse
büroode vaimsel ja materjaalsel toe­tusel
ning tähendasid huumoriga, et
Euroopa peenema toiduga soditün-nld
jäid olümpiaadi ajal Frankfurti.
Tänapäeval pööratakse toitlustami­sele
suurt tähelepanu ja terves maail­mas
on vist küll kõikidest raamatu­test
kõige enam trükitud kokaraama­tuid.
Mitte iga rahvas, vaid isegi
iga usulahk annab juhiseid toidu val­mistamiseks.
Inglismaal on näiteks
60 usulahku ja Oxfordshire ning
Yorkshire puding ei ole mitte sama­sed,
rääkimata veel vanast kuulsast
prantsuse köögist, mis jagunes aja­looliselt
kolme ossa klassiline va­na
rahvustoit, provintslik uuem ja
„Mastering the Art of French Coo-king".
Prantslaste' kuulus köök, s.t.
kokakunst ja mood olid kord ainu­valitsejad.
Nüüd näitavad ka teised
rahvad oma võimeid nii toitlustami­ses
kui ka moeloomingus.
Kõik ^annnad aabitsad ilmusid ii.
lustriÄrimata, ainult mõnes esines
Ka Forseliuse aabitsaid
1694 ilmunud Forseliuse
ilustasid Kuke pildid, kuid seda mit­te-
kaanel, vaid viimastel lehekülge­del.
Kolm paela selle kuke kaela üm­ber
pidi vist tähendama seda, et
Feetnis salgas kolm korda Kristust.
Sellega kutsus kukk ka noori patu
tunnetusele ja valysusele.
Kuid kuke pildi paigutamise aabit-šaisse
võis põhjustada ka meie mü­toloogias
„kukk oli uue päeva, hom-eslmene
lehekülg.
miku kuulutaja, unest ärataja, vai­mude
nägija, eriti kurjade vaimude
nägija ja nende vaenlasena ühtlasi
nende põgenema ajaja" (M. J. Eisen:
kukk kirikutomi otsas). Ja õppija-legi
ei olnud kukk võõras, vaid ko­dune,
tuttav ja lähedane olend; kes
kutsus ärksusele ja valvsusele tarku­se
omandamisel
• : , •LTE/-EF1
Rahvaste toidud on kujimenud aja­loo
vältel väga paljude tegurite ajel,
mis on mõjutatud maa asukohast,
kliimast olenevatest taimedest, loo-maadest
ja muudest eeldustest. Rah­vaste
toiduainete valik on elutingi­muste
produkt, kusjuures vürtside
ja maitseainete valik on väga erinev.
Tihti on rahvaste retseptid sarnased
või väikse erinevusega. Mulle mee­nub
Rootsi käpsarullide higa. Seni­sed
kokad olid kindlad, et kapsarul-lid
on rootslaste rahvustoit. Uurimu­sed
aga näitasid, et türklased tegid
midagi sarnast ja kreeklased-keera­sid
ka peenendatud liha viinamarja­lehtedesse
ning tehakse isegi imetil-lukesi
„kapsarulle" palmilehtedesse,
-mida tavaliselt eeltoiduna serveeri­takse.
Iga rahvas on nüüd aga päe­vakorrale
kergitanud oma põhüisi
rahvustoite, mis kaasas käinud nen­de
maa arengu ja olukorraga. Ka
Torontos, paljude rahvaste paabelis,
korraldatakse teatud sündmuste, na­gu
„Karavani" ajal, erinevaid toidu­laudu
ja kohalikud ajalehed toovad
meeleldi lugejatele erirähvuste toi­duretsepte.
R O S O U E
Enne pühi ilmus hommikulehes
„Sun" „Rosolje — Eesti rahvustoit",
mille peale tuli meie ajalehele kiri.
Mitmete rahvaste toite tutvustades
Kelvin ja Blanka Lack kirjeldasid
„Sun'i" veergudel ka seda kuidas val­mistada
eesti rahvustoitu rosoljet.
Seda nimetatakse eesti salatiks, mida
tuleb süüa musta leivaga. Seda loe­takse
tugevaks toiduks, mis oma eri­lise
värviga võib ilustada külmtoidu
lauda ja on seal heaks lisandiks, eriti
kui on toita palju suid. Edasi järg­neb
ainete loetelu, mida rosolje val­mistamiseks
kasutatakse, kuidas
neid ette valmistatakse ja segatakse.
Eesti perenaisele see ei ole enam uu­diseks,
nendele tuleb au anda, et
maitsev rosolje on tähelepanu ja ka­sutamist
leidnud.
Peale rosolje on veel palju selliseid
küsimusi meie ühiskonnas, kus aja­lehe
nQU küsitakse just toitlustajate
poolt ütlemata jäetud küsimustes
kas iineil on midagi erilisti söögUaua-le
pakkuda?
Toronto Eesti Naisseltsi juhatuse
ja autoriteetsete liikmetega problee­mi
diskuteerides arvati, et nad jõua­vad
enne kevade algust ja laste Jõe­kääru
suvetööd midagi ära teha ja
toitlustamise luubi alla võtta.
E.T.T.
JOHN I. SOOSAAR, ^
Chartered Accountant
Sutte 600/55 University Ave., Toronto, Ontario/M5J 2H7
Tel. 862-7115
tv