1983-09-22-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MELJÄPÄEVÄL, 22 SEPTEMBRIL - THURSDÄY, SEPTEMBER 22 „MeleElu" nr. 38 (17S1) 3882 ^•Vl'^JJ Reede õhtul toimus Tartu Collev g@'is „TutvumisõhtU eesti rahvale" — nii nagii see eelteadetes oli nimetatud. Selle korraldasid; Aka-deemUnine Kodu, Eestlaste Kesk-mÕukogu ja Toronto Eesti Selts. Tutvumisõhtu toimus nn. „külviaasta" raamiäes, kust loodeti osavõttu kõikide alade isikute; organisatsioonide, segaabieluliste, vanade ja noorte ja üldiselt kõikide eestlaste poolt. Esialgselt paistis, nagu jääksid organisatsioonide esindajad omavahel tutvuma, kuid siis kogunes saali keskele ehk paarikümne ümber vanema generatsiooni esindajat ja teist samapalju loori, mis muidugi I meeled juba irõõmsamaks muutis. Lauad olid pandud nurgeti ümber saali. Iga organisatsioon sai' sildi lauale ja esindajad nimesildi rinda. Õhtu läbiviijaiks olid: Maiki Andre-lupp- EKN'u noortetoimkonna juhataja, Anne-Liis Tüll'— [Tororito Eesti ' Seltsi esimees, Piret Kcimi — akadeemiliste organisatsioonide esinaine, Kadi Kaljuste ja Martin AKerma. Õhtust osavõtjad organisatsioo- Eiid, ettevõtted ja isikud olid: Kanada Eesti Teater,„Võitleja", Vangis^ tatud. Vabadusvõitlejate Abistamise Toimkond, Eesti Etnogtaafiline Ring Kanadas, „Rajaleidjate" gaidlipkond. Eesti Skautide Malev Kaifadas, Eesti Gaidide Malev Kanadas, Toronto Eesti Segakoor, Pensionäride Klubi, Toronto Eesti Meeskoor, Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Selts, J.J. (Jaak Järve) Produktsioon, Edge- ' wood Real Estate, advokaat Silja Seppi, Peetri kiriku vaimulik' orkester. Kalev Estienne Võimlejad, Hiid-; laste Selts, Pärnumaalaste Selts, Toronto Eesti Seltsi lasteaed, Estonia koor, Eesti Täienduskoolid, Lääii «- laste Selts, Toronto Eesti Selts, „Kungla" Tahvatantsijad, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, „Aja K i r i , ", Marjamaa kirjastus, eesti keele kursus, Akadeemiline kodu, Toronto Eesti Aiandusklubi, Northern Publi-cation, AABS, Estp '84, Eesti Maja, „Vaba Eestlane", Maleklübi,! „Meie Elu", S.S. Kalev,„Looming 81", Eesti Liit Kanadas, Net-Work (noorkunstnike koondis), Toronto Eesti klaveriõpetajate esindus ja Eesti Õpetajate Keskühing. See on juba 43 organisatsiooni! , . Esindajad tutvustasid oma organisatsiooni tööd ja tegevust laudade äärde paigutuse järjekorras. Kõigepealt oli huvitav näha nii paljude organisatsioonide inimesi koos. Me kõik teame üksteist aastatepikkuse, mitmesuguse ühise koostöö tõttu, teame ka, millised ülesanded ühelvõi teisel organisatsioonil on, kuid oli meeltülendav näha nii paljuid koos ja Sport kuulata esindajailt töö js tutvustamist. Nagu ^kse kõrval lä siltidest võis märgata, (lid mitmed •*a ülesannete lale jäänud peale selle adajalehte-lübajad tulemata jäänud visel rieed, keda korralda] , des ilmunud üleskutse põhjal riäha lootsid. Võiks esile tõsta Henny Aru-jä. Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise Toimkonna sekretäri üleskutset Nikius'e j,a Kaalep'i suhtes kirju saatma Vene saatkonnale, saates ärakirja ka oma parlamendiliikmele. Kahel nimetatul on Kanada valitsuse poolt sissesõidu luba olemas, ta andis ka aadressij Mr. Alexahder S. Novikoy, Minister- Councillor, USSR Embassy, 285 Charlotte St. Ottawa, Ontario, K IN 8L5, tel: 1-613-235-4301, nii, et sinna võib ka helistada, kui soovitakse. Sellele,reageeris Mall Puhm, soovitades Henny Arujal isiklikult organisatsioonide kokkutulekutele minna ja võtta valmiskirjutatud kirjade formular väljajagamiseks kaasa. Samas pani ,ta esimesena S5,00 klaasi ja saatis 2 klaasi ringi käima. Kui klaasid jõudsid Herini Aruja'ni, olid need nn.„margimha" täis. • Üldiselt võib pidada esimest kokkutulemist õnnestunuks, ehk küll saali keskel oli osavõtjaid, tagasi-hoidlikuh, kuid arvestame, et iga organisatsiooni esindajad olid ka teiste organisatsioonide esindajatele publikuks. Üritust on väärt ka edaspidi korrata, kuid kahtlemata tuleb tulevikus rohkem selgituslikku rek-, laami teha, et ürituse mõte oleks kõikidele arusaadav ja osavõtjate hulgas oleks just see 25-45 aastate-vahemikune generatsioon, kellele see tutvumisõhtu vajalik oleks olnud. Samuti oleks ehk soovitav, kui korraldajate hulgas esineks Za EKN'u Rahvuskultuuri komisjoni nimi. See annaks kõigele laiema kõ- E.R. Robert Murule Eesti Jahtklubi karikas Purjejahtide võistlusel «American Gup", oli Kanadat esindanud jahi ,»Canada 1" meeskonnas pea-purje seadjana Robert Muru. Võistlusteks treenis meeskond kaks aastat. Eesti Jahtklubi sügisesel väljasõidul pühapäeval, 11. septembrilanti talle kui aasta paremale purje-sportlasele tunnustusena üle kluba mndkarikas. Väljasõidust võttis osa kuus paati ~„Tereta" (H. Kasak), „Silmatru" fU. Prii), „Pagan" (I. Martens), G. Lomp oma 5.5 m paadiga ja H. Roman ja R. Muru „Soling" tüüpi jahtidega. Hanlan Poinfi laguunis oli tujuküllane koosviibimine, kus toimus karika üleandmine klubi admirali H. Kasaku poolt. Uueks admiraliks valiti jahtklubile H. Roman. Balti golfivõistluste võitja eesti meeskond. Vasakult — Alf Laning, 0I« le Brunberg, Vello Kiim, Matti Seppi, Rein Aaslepp, Arvo Uus, Joe Parum, Peeter Aipomäe. (Pildilt puuduvad Arvo Arget ja Al Budd), Foto — H. Raigna võistluste tulemusi 3. POISID 50 m vabalt, 8-9 aastased: 1. Tho-mäs McConnon 54,8. — l O - l l a.: 1. PeterMcConnön 47.15,2. Ricky Hiir 52,'2; 3. Martin Juuse 55,6. - 12-13 a.: 1. Thomas pivet 40,4, 2. Tarmo Roosild 49j4, 3/Peter Roose 52,6. — 14-15 a.: 1. Indrek Lusik 29,5, 2. Mardi Nukk 40,1, 3. Andrus Küng • 45,3. I; [J.;. • 25 m vdbalt, 8-9 a.: 1. Thomas McConnon 24,8,2. Kristjan Loosberg. 35,0, 3. Valev Rebassoo 34,4. 25 m rinnuli, 8-9 a.: 1. Kristjan Loosberg 35,0. — 10-11 a.: 1. Dävid Hogg41,9;: 25 m gel|li, 8-9 a.: 1..Thomas McConnon 27,1, 2. i Kristjan Loosberg 32.2.3. ValevRebaSsoo 37,4. -10-11 ' a.: 1. Davi(i Hogg 30,3. 25 m liblik, l O - l l a.: X. Peter McConnon 32,0. — 12-13 a.: 1. Thomas Olvet 23,08. - 1445 a.: 1. Indrek Lusik 16,9, 2. Mardi Nukk 51,5. 200 m vabalt, 14-15 a.: 1. Indrek Lusik 2.45,8. 50 m selili, 8-9 a.: 1, Sven Linkrus 1.00,5, 2. Thomas Mcfcisnnon 1.03,0. —10-11 a.: 1. Petei(McGonnonl.06,5, 2. Dävig Hogg 1.26,2.. - 12-13 a.: 1. Thomas Olvet 48,4, 2. Peter Roose 58,3. —14-15 a.: 1. Indrek Lusik 37,0, 2. Andrus Küng 49,4. 50 m'rinnuli, 8-9; a.: 1. Kristjan Loosberg 51,4, 2. Sven ALinkrus 1.05.4. - 1 0 - 1 1 a.: 1. Martin Juuse 41,7, 2. Ricky Hiir 56,5,\ 3. Tärmp Saks 1.13,Q. - 12-13 a.: 1, Thomas Olvet 40,4,2. Tarmo Roošild 59,2, 3. Marcus Tamm 1.00,0. — 14-15 a.: 1. Indrek Lusik 40,0, 2. Mardi Nukk 51,5, 3. Margus Kask 53,0. 100 m vabalt, 8-9 a.: 1. Sven Link-ms 2.07,0, - 10-11 a.: 1. Pjeter McConnon 1.57,2. ^ 14-15:a.: 1. Indrek Lusik 1.07,1,2. Mardi Nukk;l,39,9,3. Andrus Küng 1.41,2. 100 m rinnuli, 10-11 a.: 1. Peter McConnon 2.31,9. - 12-13 a.: 1. ' Thomas Olvet 1.47,5; 2. Marcus Tamm 2.11,7, 31 Taimo Roosild 2.17,6. - 4 4 - 1 5 a . : l . Indrek Lusik 1.29,0, 2. Mardi Nukk 1.55,5. 100 m selili, 14-15 a.: 1, Indrek Lusik 1.41,3. TÜDRUKUD " 25m vabalt, 8-9 a.: 1. Liisi Linask 23,5, 2. Katrina Küng 27,6, 3. Kairi Taul3l,0. 25 m rimuli, 8-9 a.: 1. Liisi Linask 25 m selili, 8-9 a.: 1. Kristina Hogg 32.3.2. KairiTaul 33,5,3. Liisi Linask 34,9. • 25 m vabalt, 10-11 a.: 1. Kristi Luik 26,9, 2. Leena Kalvik 36,8. 25 m selili, 10-11 a.: 1. Leena Kalvik 43,9. ' 50 m vabalt, 8-9 a,: 1. Ingrid Roo-sild 1.04,2. - 10-11 a . : l . Lembi Veskimets 48,8, 2. Laine Rebassoo 56,9, 3. Betti Veenpere 1.06,8. — 12-13 a.: 1. Leili Lukas 41,7, 2. Liisa Novek 44.7.3. Kadri Linask 50,5. —14-15 a.: 1. Linda Värve 42,5, 2. Ruth JCüng 44,2, 3. Pia Metsala 46,6. 50 m rinnuli, 8-9 a.: 1. Katrina Küng 1.25,9,2. Ingrid Roosild 1.39,5. — 10-11 a.: 1. Lembi Veskimets 1.02,3, 2. Laine Rebassoo 1.11,1. — 12-13 a.: 1. Leili Lukas 54,7, 2. Kadri Linask 1.23,0. - 14-15 a.: 1. Linda Värve 51,1, 2. Silvi Matsoo 56,5, 3. Ruth Küng L01,3. 50 m selili, 8-9 a.: I. Ingrid Roosild 1,11,0, 2. Alissa Puhm 1.13,75, 3. Katrina Küng 1.19,0. — 10-11 a.: 1, Kia Puhm 41,6, 2. Kersti Luik 1.20,2, 3. Leena Kalvik 1.47,8.-12-13 a . ; l. Liisa Novek 52,5,2. Leili Lukas 54,7, :3. KaiRannik 58,4.--14-15 a . : l . Pia Metsala 49.,5, 2. Ruth Küng 50,8. 100 m vabalt, 10-11, a.: l . k i a P u hm 1.52,45. — 12-13 a.: 1. Liisa Novek 1.31,2. - 14,-15 a.: 1. Ruth Küng 1.41,2. 100 m rinnuli, 10-11 a.:, 1. Kia Puhm 1.41,8. - 12-13 a.; 1. Leili Lukas 2.0.7,6, 2. Liisa Novek 2.13,2. - 14-15 a.: 1. Linda Värve 2.00,1, 2. Silvi Matsoo 2.11,2. — 100 m selili, 12-13 a.: 1. Kai Ran= nik 2.46,8. 25 m liblik, 10-11 a.: 1. Kia Puhm 18,5. - 1 4 - 1 5 a.: 1. Linda Värve 22,4. 200 m vabalt, 10-11 a.: 1. Kia Puhm 3.02,6. J.S-gi Kanada Balti golfivõistlused toimusid pühapäeval,18. sept. „Rol-ling Hills Golf Club'i" golfiväljakul eestlaste korraldusel. Õnnetuseks just enne võistluste algust tuli tugev äiksevihm, mispärast võistluste algamisega tuli poolteist tundi oodata. Peale baltlaste võtsid võistlustest osa ka soomlased. Balti'golfivõistlustega alustati esmakordselt 1968.aastal, mil eestlaste, lätlaste ja leedulaste ühisel algatusel pandi välja rändauhinnana suur üle poole meetri kõrgune karikas. Peale selle, on välja pandud võitja rahvuse kõigile meeskonnaliikmetele indivi-duaälkarikad. Möödunud 15-ne aasta vältel on selle karika võitnud eestlased 8,leedulased 5 ja, lätlased 2 korda. Võistlus toimus 18-ne augulisel võistlusväljakul; pikkusega ca 6 km. Võistlusteks moodustati 4-ja, 3- me ja 2-e-liikmelised grupid, kus iga liige oli eri rahvusest. Kogusummas oli 42 võistlejat. Paremüslagajärge-dena erirahvuste vahel arvestati kuue esimise parima tagajärjed. Võistluste üldkorraldäjaks ja tagajärgede arvestajaks oli Alfred Laning, kes on olnud kogu aeg ka eestlaste golfimängijate organisaatoriks. Võistlustel esines seitse 4-ja, neli 3- me ja üks 2-e-liikmeline grupp. Võistlus igal grupil kestis ca 5 tundi. Kui enamus gruppe öli lõpetanud, alustati tagajärgede arvestamisega. Üheteistkümnenda grupi lõpe- .. tamise,järele juhtisid lätlased mõne punktiga. Tekkis väga põnev olukord, kus kõik olenes viimase kolmeliikmelise grupi saavutustest, kus eestlasena võistles Arvo Uus, kes on tuntud väga hea golfimängijana. Kõik võistlejad ja tulemuste arvestajad, kes olid kogunenud ühte klubi-ruumi, ootasid sivure põnevusega viimaste lõpetajate kohalesaabumist. jKui aga veerandtunniliše ootamise järele Arvo Uus oma kähe kaasvõist-lejaga kohale jõudis, tuli eestlastelt spontaanne küsimus: ,,kui palju?" Kui aga Arvo Uus vastas: ,,75", siis oli eestlaste juubeldus suur, sest see ^ vähene löökide arv viis eestlased võidule ja võitsid rändk^ika üheksandat korda. Eestlaste aplausiga ühinesid ka teiste rahvuste võistlejad, sest tema saavutus oli üks parimaid sellel võistlusel. Lõpptagajärg: 1. Eesti 486 lööki, 2, Läti 489, 3. Leedu 493,4. Soome 521. Võitjaks tulnud eestlaste meeskonnas võistlesid: Rein Aaslepp, Peeter Ainomäe, Arvo Arget, Olle Brunberg,. A l . Budd, Vello Kilo, Alfred Laning, Joe Parum, Matti Seppa ja Arvo Uus. Peale rändkarika iga eesti võistleja sai auhinnana ka individuaalse karika. ' Pärast tulemuste avaldamist ja auhindade väljaandmist kõnelesid eestlased omavahel oma võistlus-muljetest ja Icerkis ülesse küsimus: miks on eesti golfisportlased välja jäetud Esto '84 spordivõistluste kavast? See. on olnud kavas Torontos, Baltimores ja Stokholmis. Toronto eesti golfimängijad on alati tulnud võitjateks nendel yõistlustel. Golfimängu huvi ja tase tõuseb iga aastaga Toronto eestlaslconnas. Kas on selline ..unustamine" tekkinud Esto '84 Sporditoimkonna asjatundmatusest? HARALD RAIGNA ' T E A D A A N N E Põhjala Tütarde gaidlipkond alustab uut tegevusaastat 83/84 avakoon-dusega neljapäiBval, 29. septembril kell 7.30 p.l. Eesti Maja noorteruu-mis. Palume kõik lipkonna Hikmed kohal olla korralikus vormis. Loodame ka rohkesti näha vanemaid ning uusi liikmeid. Teateks: hellakeste koondused on igal laupäeval Eesti Maja noocteruu-mis 9.30-11.30 e.l. Gaidide koondused on igal laupäeval Vana-Andrese kirikus 10.00-12.00. Vanemgaidid peavad koonduseid iga 3—4 nädalat. Informatsiooni jaoks, kes soovivad sel aastal sisse astuda, palume helistada: Silvia Birk, lipkonna juht, 447-7728 või Margot Nortmaa {lipkonna'vanem) 759-7230, tööl 487- 5451 või Astrid Jõgi 487-2094, tööl 653-7815. PÕHJALA TÜTRED JUHATUS Esto abiesimees Maakondliku Esindus» kogu juhatuse koosolekul Esmaspäeval, 12. sept. peeti Maa-, kondliku Esinduskogu juhatuse koosolek, kus arutati Esto '84 raames toimuva Maakondliku Päeva korraldamisega seosesolevaid küsimusi, lepiti kokku maakondade esindajate vahel ruumide jaotamine jne. M.E. juhatuse esimehe kutsel tuli koosolekule ka Esto '84 peakomitee abiesimees Feliks Koop, kes andis ülevaate senini tehtud tööst. Esto '84 ajaks tuleb Eesti Maja panna pidu-rüüsse- motiiviks „Eesti talu". Moodustamisel on toimkond.kes organiseerib ja koordineerib selle suure töö läbiviimist. Maakondale esindajad nõustusid nõu ja jõuga kaasa töötama. Pisut ebaselgust tekkis Royal York'i rüumjde reserveerimise küsimuses. Nagu F. Koop seletas, on ruumid reserveeritud kogu Esto '84 ajaks. Maakondliku Esinduskogu juhatuse esindajatele on aga hotelli ametnikkude poolt öeldud, et seda reserveerimist üritusteks pole tehtud. Näib, et mõlemil pn-õigus: kindlasti on ruumid reserveeritud kogu Esto '84 kestvuse ajaks, kuid üksikasjalik registreerimine on majutamistoim-konna tegevuspiirkonda kuuluv ja toimub peatselt. Sõbralik ja üksmeelne koosolek lõppes elagu laulmisega Salme Vesi'le (Võrulaste Koondise ja Esinduskogu juhatuse abiesimees), kelle juubelisünnipäev möödus hiljuti. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi vilistlaste koosviibimine toimub 2. okt. kell 16.00, 166 Sherwood Ave (kuus blokki E5linton'ist põhja pool. Mt. Pleasanfist ida pool). Teadaanne palutakse võtta kutsena. Registreerida kuni 29. sept. tel., 421- 4714 — Remmelkoor. „Rajaleid]ad'' alustavad tegevust Toronto ..Rajaleidjate" gaidlipkon-na avakoondus toimub neljapäeval. 6. okt. kell 7:30 õhtul Peetri kiriku all saalis. Palume kõiki lastevanemaid sellest osa võtta. Edaspidised koondused* toimuvad laup. hommikuti algusega kell 10:00 samas. Tuleval aastal toimub Kotkajärvel Maailmalaager, nimega ,,Eesti lipu" laager. On paras aeg tuua oma tütreid hellakesteks ja gaidideks, et nad saaksid sellest laagrist osa võtta. Kõikides küsimustes heistada lipkonna juhile, ngdr. Ingrid Kütfile, tel: 598-4459, või lipkonna vanemale gdr. Ene Runge'ie, tel. 438-6500. VRAJALEIDJAD" Kõikideks kindlustusteks . LATER & CO. LTD .Insürance'' 1482 Bathurst Sto, Toronto M5P3H1 653-7815 ja 653-7816 Peeter Ainomäe 9-1 augul lööki sooiritamas. FotOr—H. Raigna E. Gering — hõbemedali võitja vabapüssist laskmises. Foto — H. Raigna Lätlased võidukad laškevõistlustel Põhja-Ameerika Balti laskevõist-lušed püssidest toimusid laupäeval, 17. sept. Läti Õngitsejate ja jahimeeste Klubi „Ber2aine" laskeradadel. Võistlused, millised toimusid individuaalselt ku^ ka meeskondadele, algasid kell 9 hom. ja kestsid vahetpidamata 8 tundi. Võistlustel saavutati järgmisi tagajärgi: Inglise võistlus — 60 lasku lamades. 1. Läti 2310 p., 2. Leedu 2289, 3. Eesti 2261.', Eesti meeskonnas võistlesid: E. Gering, kes saavutas 582 p. (võimalikust 600] U. Robi - 578, R. Saar - 551, ja E. Tiilen 550 p. Vabapüss 3 x 20 lasku kolmest asendist. 1. Läti - 2086 p, 2. Leedu-2072, 3. Eesti - 2034. Eesti meeskonnas võistlesid: E. Gering, kes saavutas 541 p. (võimalikus 600), E. Tiilen - 507., U. Robi - 496 ja R. Saar — 490. Individuaalselt saavutas E. Gering teise koha 541 punktiga ja võitis hõbemedali. Sportpüsš 3 X 20 lasku kolmest asendist. . Selles alas eestlased langesid võistlustest välja, sest ainult kaks laskurit võtsid võistlustest osa, kuna kaks nooremat võistlejat oli võist-lusvä'ljalt lahkunud. Kõik püssilask-mised tpimusid 50 m. distantsil ja 22 k l püssidest. /. Jahipüssi laškevõistlustel 4 x 25 lasku lendavale märgile 16 y. kauguselt eestlane. E. Püss individuaalseh saavutas teise koha,võites hõbemedali 97 tabamusega sajast võimalikust. Individuaal tagajärjed: 1. V.. EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Akende asendamine thermo-akendega/^ 5 tollised veerennid kuues vfirvls. itr RHästaaluste katmine. iCeldri akendele sissemurdmise vastu metallkaitsed/ TaÄuta hindamine. Helistage pSeval töökoda tel 832-22iS Kodus 769-0932 OSSO I N V E S T M E N T S INC., 30335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEO mxzB MATrEPNER-EESTI APTEEK tasuta ravimid ja kojutoomine. Telefon: 791-2310 TORONTO OSTI ÜHISPANK 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 ühenduses on jõud ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELE nformatsiooniks helistada 465-4659 Krauklis - 98 tabamust, Läti. 2. E. Püss - 97, Eesti. 3. A. Sims - 96, Leedu. Lätlaste „Berzaine" laskerajad on laskevõistluste korraldamisteks väga sobivad ja nende korraldus. kulges väga sujuvalt. Eestlaste raskuseks nendel võistlustel on asjolu, et ainult Kanada (peamiselt Toronto), eesti laskurid võtavad nendest võistlustest osa, mitte kunagi aga Ühendriikides elavad. Lätlastel* ja Leedulastel olid Ühendriikides elavad parimad laskurid kõik kohal. Neid tuli Michigan'ist, Illinois'ist ja Indiana'st. HARALD RAIGNA TEADAANNE PENSIONÄRIDELE Eesti Pensionäride Klubi huvirin^ gid alustavad tegevust kolmap., 20. septembril. Samal päeval avatakse ka raamo'- tukogu kel! 12.00 päeval. Esmaspäeval, 26. sept. kL 12 p. algab tervisvõimlemine mõlemai@ rühmale Eesti Maja keskmises saa-lis. Pakutakse kohvi. JUHATUS „Mel8 Elu" nr. 38 (1751) 1983 Mõttevahetus Keel ja keele Suur „tBGk" et tulid, tee ennast „gemütUch", ma lähen nsupermar-ketisse". Sellelaadilisi väljendusi peetakse üldiselt Kõige jämoda-maks keele solkimiseks. Tegelikult selline võõrkeelsete sõnade sisse-puistamine on lihtsalt keeleline laiskus, kus eestikeelne sõna on mugavalt asendatud ühe populaarse kohaliku sõnaga. Selline keele „mõrvBmine" on individuaalne ja lokaalne, piirdudes vastava asuko* hamea väljendustega. Sellevastu keele solkimine on midagi hoopis tõsisemat, ja sel alal näib olevat välja kujunenud kaks erinevat mõtteviisi. Näiteid sel alal on palju, kuid peaks piisama vaid üksikutest, nagu sõnad „fotoaparaat" ja „fotograaf Keeleteadlastele ja teistele puristidele on selliste ..võõrsõnade" kasutamine keele solkimiseks, ning neid sõnu on püütud asendada ..eestipä-raste" väljendustega nagu ..ülesvõtmise aparaat, pildiaparaat. pildistaja, päevapiltnik" jne. Sellega võrreldes on üldsuse seisukoht täiesti vastupidine. Enamik on nende sõnadega täielikult ära harjunud ja keele solkimiseks peetakse olukorda, kus. selliseid universaalseid ja populaarseid väljendusi püütakse asendada mingi kunstlikult sepitsetud sõnaga eestipärasuse ettekäändel. Kummal grupil on õigus? RAHVAPÄRASED VÕÕRSÕNAD On ilmne, et meie keel ei ole kunst* likuks leiutiseks, vaid see on arenenud läbi sajandite, käsikäes meie rahva arenguga. Kahtlemata meie keele- Hsteks pärliteks on väljendused, mis, on tulnud rahva suust, kaasa arvatud rahvapärastatud võõi^sõnad. Vabas Eestis toimus uute sõnade valik demokraatlikul alusel. Igal keeleteadlasel oli õigus oma uute sõnade leiutisi propageerida ning nii mõnedki sellised ettop^anokud olid nii eluvõõrad, et mitmed ajalehed avaldasid näiteid sellisest uuest eesti keelest oma naljalehekülgedel. Kuid sellised ettepanekud andsid rahvale valikuvõimaluse, ning haridusministeeriumi juures töötav õigekeelsuse komisjon arvestas lõpliku valiku tegemisel enamiku eelistusi. Nagu instinktiiv-seh eelistati paljude uute sõnade valimisel universaalsest tüvest tuletatud sõnavormi, mis näis olevat kaua aega pinnuks silmas keeleteadlastele, kes alles hilisemal ajal on olnud sunnitud tunnistama, et ..võõrsõnadel" on omajagu väärtust, andes meie keelele nagu ..vürlsi". Tegelikult näib, et meie ..võõrsõnad" on palju rohkemat kui vürts. Neis peegeldub meie rahva ajalugu — kannatusaastad. okupatsioonid, sõjad jne., kuid samuti meie ühtekuuluvus teiste kultuurrahvastega. Näib et viimane asjaolu peaks olema meie uute sõnade valiku aluseks, aidates vähida keelelist isolatsiooni, llmseh inimkond on alati püüdnud universaalse arusaamise poole, milline püüdlus kulmineerus universaalse kf,ele esperanto propageerimisega. Kuid samuti on arusaadav, et esperanto , ei kujunenud populaarseks keeleks, kuna ühe traditsioonilise keele kõrval on esperanto sama kui võrrelda koopaelanikku tänapäeva inimesega. Heal juhul võib esperanto võimaldada primitiivset keelelist ek- [ sistentsi, kuid sügavamate tunnete ning kõrgemate ideaalide väljendamiseks on kahtlemata tarvis kultuurkeelt, millel on sügavad iseloomu, omapära ja traditsiooni juured. Kuid püüdlused keelelise ühtluse poole on jäänud püsima, avaldudes universaalsete sõnade tarvituselevõtmises. Mõisted na^u ..raadio, telefon, pank, takso, auto, (omni)bus8" jne. on arusaadavad enamikes kultuurkeeltes, ning selliste ..võõrsõnade" asendamine eestipärasuse ettekäändel oleks filoloogilise Hiina müüri ehitamiseks. Tihti osutavad sellised universaalsed sõnad mõiste originaali, kaasa arvatud soome-eesti sõnad ..sauna" ja ..sisu", mis esinevad enamikes kuUuurkeeltes, ning mel liki sõni •ga. KEJ P| nasi ohi arei mail le mul EesI gi. enai vali^ keel väli uni j nin ses mõ ees Veil nui ke( ke ke da lid kai •ju val| olel mi võ Se nol kel 8e( tai] va mi eoE toi tati tik ho M olil kl koi ka>1 tU( dui ke( sol] vee lin( ori naij rasi le on OS , T on tari laal detl lak loid SÕI] Sõi akd ehU MVJ pü lel d(;t ak ku SüH OlJ KU H me on] ta. kui did tui orij teil) mil Võ tõtj saq I ELMAR MÜ „LUH1KE EESTI K Hind $4.50 (j Postiga tellides lisand Müügil „MEIE EL 958 Broadview Ave. Torori
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 22, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-09-22 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830922 |
Description
Title | 1983-09-22-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | MELJÄPÄEVÄL, 22 SEPTEMBRIL - THURSDÄY, SEPTEMBER 22 „MeleElu" nr. 38 (17S1) 3882 ^•Vl'^JJ Reede õhtul toimus Tartu Collev g@'is „TutvumisõhtU eesti rahvale" — nii nagii see eelteadetes oli nimetatud. Selle korraldasid; Aka-deemUnine Kodu, Eestlaste Kesk-mÕukogu ja Toronto Eesti Selts. Tutvumisõhtu toimus nn. „külviaasta" raamiäes, kust loodeti osavõttu kõikide alade isikute; organisatsioonide, segaabieluliste, vanade ja noorte ja üldiselt kõikide eestlaste poolt. Esialgselt paistis, nagu jääksid organisatsioonide esindajad omavahel tutvuma, kuid siis kogunes saali keskele ehk paarikümne ümber vanema generatsiooni esindajat ja teist samapalju loori, mis muidugi I meeled juba irõõmsamaks muutis. Lauad olid pandud nurgeti ümber saali. Iga organisatsioon sai' sildi lauale ja esindajad nimesildi rinda. Õhtu läbiviijaiks olid: Maiki Andre-lupp- EKN'u noortetoimkonna juhataja, Anne-Liis Tüll'— [Tororito Eesti ' Seltsi esimees, Piret Kcimi — akadeemiliste organisatsioonide esinaine, Kadi Kaljuste ja Martin AKerma. Õhtust osavõtjad organisatsioo- Eiid, ettevõtted ja isikud olid: Kanada Eesti Teater,„Võitleja", Vangis^ tatud. Vabadusvõitlejate Abistamise Toimkond, Eesti Etnogtaafiline Ring Kanadas, „Rajaleidjate" gaidlipkond. Eesti Skautide Malev Kaifadas, Eesti Gaidide Malev Kanadas, Toronto Eesti Segakoor, Pensionäride Klubi, Toronto Eesti Meeskoor, Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Selts, J.J. (Jaak Järve) Produktsioon, Edge- ' wood Real Estate, advokaat Silja Seppi, Peetri kiriku vaimulik' orkester. Kalev Estienne Võimlejad, Hiid-; laste Selts, Pärnumaalaste Selts, Toronto Eesti Seltsi lasteaed, Estonia koor, Eesti Täienduskoolid, Lääii «- laste Selts, Toronto Eesti Selts, „Kungla" Tahvatantsijad, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, „Aja K i r i , ", Marjamaa kirjastus, eesti keele kursus, Akadeemiline kodu, Toronto Eesti Aiandusklubi, Northern Publi-cation, AABS, Estp '84, Eesti Maja, „Vaba Eestlane", Maleklübi,! „Meie Elu", S.S. Kalev,„Looming 81", Eesti Liit Kanadas, Net-Work (noorkunstnike koondis), Toronto Eesti klaveriõpetajate esindus ja Eesti Õpetajate Keskühing. See on juba 43 organisatsiooni! , . Esindajad tutvustasid oma organisatsiooni tööd ja tegevust laudade äärde paigutuse järjekorras. Kõigepealt oli huvitav näha nii paljude organisatsioonide inimesi koos. Me kõik teame üksteist aastatepikkuse, mitmesuguse ühise koostöö tõttu, teame ka, millised ülesanded ühelvõi teisel organisatsioonil on, kuid oli meeltülendav näha nii paljuid koos ja Sport kuulata esindajailt töö js tutvustamist. Nagu ^kse kõrval lä siltidest võis märgata, (lid mitmed •*a ülesannete lale jäänud peale selle adajalehte-lübajad tulemata jäänud visel rieed, keda korralda] , des ilmunud üleskutse põhjal riäha lootsid. Võiks esile tõsta Henny Aru-jä. Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise Toimkonna sekretäri üleskutset Nikius'e j,a Kaalep'i suhtes kirju saatma Vene saatkonnale, saates ärakirja ka oma parlamendiliikmele. Kahel nimetatul on Kanada valitsuse poolt sissesõidu luba olemas, ta andis ka aadressij Mr. Alexahder S. Novikoy, Minister- Councillor, USSR Embassy, 285 Charlotte St. Ottawa, Ontario, K IN 8L5, tel: 1-613-235-4301, nii, et sinna võib ka helistada, kui soovitakse. Sellele,reageeris Mall Puhm, soovitades Henny Arujal isiklikult organisatsioonide kokkutulekutele minna ja võtta valmiskirjutatud kirjade formular väljajagamiseks kaasa. Samas pani ,ta esimesena S5,00 klaasi ja saatis 2 klaasi ringi käima. Kui klaasid jõudsid Herini Aruja'ni, olid need nn.„margimha" täis. • Üldiselt võib pidada esimest kokkutulemist õnnestunuks, ehk küll saali keskel oli osavõtjaid, tagasi-hoidlikuh, kuid arvestame, et iga organisatsiooni esindajad olid ka teiste organisatsioonide esindajatele publikuks. Üritust on väärt ka edaspidi korrata, kuid kahtlemata tuleb tulevikus rohkem selgituslikku rek-, laami teha, et ürituse mõte oleks kõikidele arusaadav ja osavõtjate hulgas oleks just see 25-45 aastate-vahemikune generatsioon, kellele see tutvumisõhtu vajalik oleks olnud. Samuti oleks ehk soovitav, kui korraldajate hulgas esineks Za EKN'u Rahvuskultuuri komisjoni nimi. See annaks kõigele laiema kõ- E.R. Robert Murule Eesti Jahtklubi karikas Purjejahtide võistlusel «American Gup", oli Kanadat esindanud jahi ,»Canada 1" meeskonnas pea-purje seadjana Robert Muru. Võistlusteks treenis meeskond kaks aastat. Eesti Jahtklubi sügisesel väljasõidul pühapäeval, 11. septembrilanti talle kui aasta paremale purje-sportlasele tunnustusena üle kluba mndkarikas. Väljasõidust võttis osa kuus paati ~„Tereta" (H. Kasak), „Silmatru" fU. Prii), „Pagan" (I. Martens), G. Lomp oma 5.5 m paadiga ja H. Roman ja R. Muru „Soling" tüüpi jahtidega. Hanlan Poinfi laguunis oli tujuküllane koosviibimine, kus toimus karika üleandmine klubi admirali H. Kasaku poolt. Uueks admiraliks valiti jahtklubile H. Roman. Balti golfivõistluste võitja eesti meeskond. Vasakult — Alf Laning, 0I« le Brunberg, Vello Kiim, Matti Seppi, Rein Aaslepp, Arvo Uus, Joe Parum, Peeter Aipomäe. (Pildilt puuduvad Arvo Arget ja Al Budd), Foto — H. Raigna võistluste tulemusi 3. POISID 50 m vabalt, 8-9 aastased: 1. Tho-mäs McConnon 54,8. — l O - l l a.: 1. PeterMcConnön 47.15,2. Ricky Hiir 52,'2; 3. Martin Juuse 55,6. - 12-13 a.: 1. Thomas pivet 40,4, 2. Tarmo Roosild 49j4, 3/Peter Roose 52,6. — 14-15 a.: 1. Indrek Lusik 29,5, 2. Mardi Nukk 40,1, 3. Andrus Küng • 45,3. I; [J.;. • 25 m vdbalt, 8-9 a.: 1. Thomas McConnon 24,8,2. Kristjan Loosberg. 35,0, 3. Valev Rebassoo 34,4. 25 m rinnuli, 8-9 a.: 1. Kristjan Loosberg 35,0. — 10-11 a.: 1. Dävid Hogg41,9;: 25 m gel|li, 8-9 a.: 1..Thomas McConnon 27,1, 2. i Kristjan Loosberg 32.2.3. ValevRebaSsoo 37,4. -10-11 ' a.: 1. Davi(i Hogg 30,3. 25 m liblik, l O - l l a.: X. Peter McConnon 32,0. — 12-13 a.: 1. Thomas Olvet 23,08. - 1445 a.: 1. Indrek Lusik 16,9, 2. Mardi Nukk 51,5. 200 m vabalt, 14-15 a.: 1. Indrek Lusik 2.45,8. 50 m selili, 8-9 a.: 1, Sven Linkrus 1.00,5, 2. Thomas Mcfcisnnon 1.03,0. —10-11 a.: 1. Petei(McGonnonl.06,5, 2. Dävig Hogg 1.26,2.. - 12-13 a.: 1. Thomas Olvet 48,4, 2. Peter Roose 58,3. —14-15 a.: 1. Indrek Lusik 37,0, 2. Andrus Küng 49,4. 50 m'rinnuli, 8-9; a.: 1. Kristjan Loosberg 51,4, 2. Sven ALinkrus 1.05.4. - 1 0 - 1 1 a.: 1. Martin Juuse 41,7, 2. Ricky Hiir 56,5,\ 3. Tärmp Saks 1.13,Q. - 12-13 a.: 1, Thomas Olvet 40,4,2. Tarmo Roošild 59,2, 3. Marcus Tamm 1.00,0. — 14-15 a.: 1. Indrek Lusik 40,0, 2. Mardi Nukk 51,5, 3. Margus Kask 53,0. 100 m vabalt, 8-9 a.: 1. Sven Link-ms 2.07,0, - 10-11 a.: 1. Pjeter McConnon 1.57,2. ^ 14-15:a.: 1. Indrek Lusik 1.07,1,2. Mardi Nukk;l,39,9,3. Andrus Küng 1.41,2. 100 m rinnuli, 10-11 a.: 1. Peter McConnon 2.31,9. - 12-13 a.: 1. ' Thomas Olvet 1.47,5; 2. Marcus Tamm 2.11,7, 31 Taimo Roosild 2.17,6. - 4 4 - 1 5 a . : l . Indrek Lusik 1.29,0, 2. Mardi Nukk 1.55,5. 100 m selili, 14-15 a.: 1, Indrek Lusik 1.41,3. TÜDRUKUD " 25m vabalt, 8-9 a.: 1. Liisi Linask 23,5, 2. Katrina Küng 27,6, 3. Kairi Taul3l,0. 25 m rimuli, 8-9 a.: 1. Liisi Linask 25 m selili, 8-9 a.: 1. Kristina Hogg 32.3.2. KairiTaul 33,5,3. Liisi Linask 34,9. • 25 m vabalt, 10-11 a.: 1. Kristi Luik 26,9, 2. Leena Kalvik 36,8. 25 m selili, 10-11 a.: 1. Leena Kalvik 43,9. ' 50 m vabalt, 8-9 a,: 1. Ingrid Roo-sild 1.04,2. - 10-11 a . : l . Lembi Veskimets 48,8, 2. Laine Rebassoo 56,9, 3. Betti Veenpere 1.06,8. — 12-13 a.: 1. Leili Lukas 41,7, 2. Liisa Novek 44.7.3. Kadri Linask 50,5. —14-15 a.: 1. Linda Värve 42,5, 2. Ruth JCüng 44,2, 3. Pia Metsala 46,6. 50 m rinnuli, 8-9 a.: 1. Katrina Küng 1.25,9,2. Ingrid Roosild 1.39,5. — 10-11 a.: 1. Lembi Veskimets 1.02,3, 2. Laine Rebassoo 1.11,1. — 12-13 a.: 1. Leili Lukas 54,7, 2. Kadri Linask 1.23,0. - 14-15 a.: 1. Linda Värve 51,1, 2. Silvi Matsoo 56,5, 3. Ruth Küng L01,3. 50 m selili, 8-9 a.: I. Ingrid Roosild 1,11,0, 2. Alissa Puhm 1.13,75, 3. Katrina Küng 1.19,0. — 10-11 a.: 1, Kia Puhm 41,6, 2. Kersti Luik 1.20,2, 3. Leena Kalvik 1.47,8.-12-13 a . ; l. Liisa Novek 52,5,2. Leili Lukas 54,7, :3. KaiRannik 58,4.--14-15 a . : l . Pia Metsala 49.,5, 2. Ruth Küng 50,8. 100 m vabalt, 10-11, a.: l . k i a P u hm 1.52,45. — 12-13 a.: 1. Liisa Novek 1.31,2. - 14,-15 a.: 1. Ruth Küng 1.41,2. 100 m rinnuli, 10-11 a.:, 1. Kia Puhm 1.41,8. - 12-13 a.; 1. Leili Lukas 2.0.7,6, 2. Liisa Novek 2.13,2. - 14-15 a.: 1. Linda Värve 2.00,1, 2. Silvi Matsoo 2.11,2. — 100 m selili, 12-13 a.: 1. Kai Ran= nik 2.46,8. 25 m liblik, 10-11 a.: 1. Kia Puhm 18,5. - 1 4 - 1 5 a.: 1. Linda Värve 22,4. 200 m vabalt, 10-11 a.: 1. Kia Puhm 3.02,6. J.S-gi Kanada Balti golfivõistlused toimusid pühapäeval,18. sept. „Rol-ling Hills Golf Club'i" golfiväljakul eestlaste korraldusel. Õnnetuseks just enne võistluste algust tuli tugev äiksevihm, mispärast võistluste algamisega tuli poolteist tundi oodata. Peale baltlaste võtsid võistlustest osa ka soomlased. Balti'golfivõistlustega alustati esmakordselt 1968.aastal, mil eestlaste, lätlaste ja leedulaste ühisel algatusel pandi välja rändauhinnana suur üle poole meetri kõrgune karikas. Peale selle, on välja pandud võitja rahvuse kõigile meeskonnaliikmetele indivi-duaälkarikad. Möödunud 15-ne aasta vältel on selle karika võitnud eestlased 8,leedulased 5 ja, lätlased 2 korda. Võistlus toimus 18-ne augulisel võistlusväljakul; pikkusega ca 6 km. Võistlusteks moodustati 4-ja, 3- me ja 2-e-liikmelised grupid, kus iga liige oli eri rahvusest. Kogusummas oli 42 võistlejat. Paremüslagajärge-dena erirahvuste vahel arvestati kuue esimise parima tagajärjed. Võistluste üldkorraldäjaks ja tagajärgede arvestajaks oli Alfred Laning, kes on olnud kogu aeg ka eestlaste golfimängijate organisaatoriks. Võistlustel esines seitse 4-ja, neli 3- me ja üks 2-e-liikmeline grupp. Võistlus igal grupil kestis ca 5 tundi. Kui enamus gruppe öli lõpetanud, alustati tagajärgede arvestamisega. Üheteistkümnenda grupi lõpe- .. tamise,järele juhtisid lätlased mõne punktiga. Tekkis väga põnev olukord, kus kõik olenes viimase kolmeliikmelise grupi saavutustest, kus eestlasena võistles Arvo Uus, kes on tuntud väga hea golfimängijana. Kõik võistlejad ja tulemuste arvestajad, kes olid kogunenud ühte klubi-ruumi, ootasid sivure põnevusega viimaste lõpetajate kohalesaabumist. jKui aga veerandtunniliše ootamise järele Arvo Uus oma kähe kaasvõist-lejaga kohale jõudis, tuli eestlastelt spontaanne küsimus: ,,kui palju?" Kui aga Arvo Uus vastas: ,,75", siis oli eestlaste juubeldus suur, sest see ^ vähene löökide arv viis eestlased võidule ja võitsid rändk^ika üheksandat korda. Eestlaste aplausiga ühinesid ka teiste rahvuste võistlejad, sest tema saavutus oli üks parimaid sellel võistlusel. Lõpptagajärg: 1. Eesti 486 lööki, 2, Läti 489, 3. Leedu 493,4. Soome 521. Võitjaks tulnud eestlaste meeskonnas võistlesid: Rein Aaslepp, Peeter Ainomäe, Arvo Arget, Olle Brunberg,. A l . Budd, Vello Kilo, Alfred Laning, Joe Parum, Matti Seppa ja Arvo Uus. Peale rändkarika iga eesti võistleja sai auhinnana ka individuaalse karika. ' Pärast tulemuste avaldamist ja auhindade väljaandmist kõnelesid eestlased omavahel oma võistlus-muljetest ja Icerkis ülesse küsimus: miks on eesti golfisportlased välja jäetud Esto '84 spordivõistluste kavast? See. on olnud kavas Torontos, Baltimores ja Stokholmis. Toronto eesti golfimängijad on alati tulnud võitjateks nendel yõistlustel. Golfimängu huvi ja tase tõuseb iga aastaga Toronto eestlaslconnas. Kas on selline ..unustamine" tekkinud Esto '84 Sporditoimkonna asjatundmatusest? HARALD RAIGNA ' T E A D A A N N E Põhjala Tütarde gaidlipkond alustab uut tegevusaastat 83/84 avakoon-dusega neljapäiBval, 29. septembril kell 7.30 p.l. Eesti Maja noorteruu-mis. Palume kõik lipkonna Hikmed kohal olla korralikus vormis. Loodame ka rohkesti näha vanemaid ning uusi liikmeid. Teateks: hellakeste koondused on igal laupäeval Eesti Maja noocteruu-mis 9.30-11.30 e.l. Gaidide koondused on igal laupäeval Vana-Andrese kirikus 10.00-12.00. Vanemgaidid peavad koonduseid iga 3—4 nädalat. Informatsiooni jaoks, kes soovivad sel aastal sisse astuda, palume helistada: Silvia Birk, lipkonna juht, 447-7728 või Margot Nortmaa {lipkonna'vanem) 759-7230, tööl 487- 5451 või Astrid Jõgi 487-2094, tööl 653-7815. PÕHJALA TÜTRED JUHATUS Esto abiesimees Maakondliku Esindus» kogu juhatuse koosolekul Esmaspäeval, 12. sept. peeti Maa-, kondliku Esinduskogu juhatuse koosolek, kus arutati Esto '84 raames toimuva Maakondliku Päeva korraldamisega seosesolevaid küsimusi, lepiti kokku maakondade esindajate vahel ruumide jaotamine jne. M.E. juhatuse esimehe kutsel tuli koosolekule ka Esto '84 peakomitee abiesimees Feliks Koop, kes andis ülevaate senini tehtud tööst. Esto '84 ajaks tuleb Eesti Maja panna pidu-rüüsse- motiiviks „Eesti talu". Moodustamisel on toimkond.kes organiseerib ja koordineerib selle suure töö läbiviimist. Maakondale esindajad nõustusid nõu ja jõuga kaasa töötama. Pisut ebaselgust tekkis Royal York'i rüumjde reserveerimise küsimuses. Nagu F. Koop seletas, on ruumid reserveeritud kogu Esto '84 ajaks. Maakondliku Esinduskogu juhatuse esindajatele on aga hotelli ametnikkude poolt öeldud, et seda reserveerimist üritusteks pole tehtud. Näib, et mõlemil pn-õigus: kindlasti on ruumid reserveeritud kogu Esto '84 kestvuse ajaks, kuid üksikasjalik registreerimine on majutamistoim-konna tegevuspiirkonda kuuluv ja toimub peatselt. Sõbralik ja üksmeelne koosolek lõppes elagu laulmisega Salme Vesi'le (Võrulaste Koondise ja Esinduskogu juhatuse abiesimees), kelle juubelisünnipäev möödus hiljuti. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi vilistlaste koosviibimine toimub 2. okt. kell 16.00, 166 Sherwood Ave (kuus blokki E5linton'ist põhja pool. Mt. Pleasanfist ida pool). Teadaanne palutakse võtta kutsena. Registreerida kuni 29. sept. tel., 421- 4714 — Remmelkoor. „Rajaleid]ad'' alustavad tegevust Toronto ..Rajaleidjate" gaidlipkon-na avakoondus toimub neljapäeval. 6. okt. kell 7:30 õhtul Peetri kiriku all saalis. Palume kõiki lastevanemaid sellest osa võtta. Edaspidised koondused* toimuvad laup. hommikuti algusega kell 10:00 samas. Tuleval aastal toimub Kotkajärvel Maailmalaager, nimega ,,Eesti lipu" laager. On paras aeg tuua oma tütreid hellakesteks ja gaidideks, et nad saaksid sellest laagrist osa võtta. Kõikides küsimustes heistada lipkonna juhile, ngdr. Ingrid Kütfile, tel: 598-4459, või lipkonna vanemale gdr. Ene Runge'ie, tel. 438-6500. VRAJALEIDJAD" Kõikideks kindlustusteks . LATER & CO. LTD .Insürance'' 1482 Bathurst Sto, Toronto M5P3H1 653-7815 ja 653-7816 Peeter Ainomäe 9-1 augul lööki sooiritamas. FotOr—H. Raigna E. Gering — hõbemedali võitja vabapüssist laskmises. Foto — H. Raigna Lätlased võidukad laškevõistlustel Põhja-Ameerika Balti laskevõist-lušed püssidest toimusid laupäeval, 17. sept. Läti Õngitsejate ja jahimeeste Klubi „Ber2aine" laskeradadel. Võistlused, millised toimusid individuaalselt ku^ ka meeskondadele, algasid kell 9 hom. ja kestsid vahetpidamata 8 tundi. Võistlustel saavutati järgmisi tagajärgi: Inglise võistlus — 60 lasku lamades. 1. Läti 2310 p., 2. Leedu 2289, 3. Eesti 2261.', Eesti meeskonnas võistlesid: E. Gering, kes saavutas 582 p. (võimalikust 600] U. Robi - 578, R. Saar - 551, ja E. Tiilen 550 p. Vabapüss 3 x 20 lasku kolmest asendist. 1. Läti - 2086 p, 2. Leedu-2072, 3. Eesti - 2034. Eesti meeskonnas võistlesid: E. Gering, kes saavutas 541 p. (võimalikus 600), E. Tiilen - 507., U. Robi - 496 ja R. Saar — 490. Individuaalselt saavutas E. Gering teise koha 541 punktiga ja võitis hõbemedali. Sportpüsš 3 X 20 lasku kolmest asendist. . Selles alas eestlased langesid võistlustest välja, sest ainult kaks laskurit võtsid võistlustest osa, kuna kaks nooremat võistlejat oli võist-lusvä'ljalt lahkunud. Kõik püssilask-mised tpimusid 50 m. distantsil ja 22 k l püssidest. /. Jahipüssi laškevõistlustel 4 x 25 lasku lendavale märgile 16 y. kauguselt eestlane. E. Püss individuaalseh saavutas teise koha,võites hõbemedali 97 tabamusega sajast võimalikust. Individuaal tagajärjed: 1. V.. EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Akende asendamine thermo-akendega/^ 5 tollised veerennid kuues vfirvls. itr RHästaaluste katmine. iCeldri akendele sissemurdmise vastu metallkaitsed/ TaÄuta hindamine. Helistage pSeval töökoda tel 832-22iS Kodus 769-0932 OSSO I N V E S T M E N T S INC., 30335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEO mxzB MATrEPNER-EESTI APTEEK tasuta ravimid ja kojutoomine. Telefon: 791-2310 TORONTO OSTI ÜHISPANK 958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 ühenduses on jõud ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELE nformatsiooniks helistada 465-4659 Krauklis - 98 tabamust, Läti. 2. E. Püss - 97, Eesti. 3. A. Sims - 96, Leedu. Lätlaste „Berzaine" laskerajad on laskevõistluste korraldamisteks väga sobivad ja nende korraldus. kulges väga sujuvalt. Eestlaste raskuseks nendel võistlustel on asjolu, et ainult Kanada (peamiselt Toronto), eesti laskurid võtavad nendest võistlustest osa, mitte kunagi aga Ühendriikides elavad. Lätlastel* ja Leedulastel olid Ühendriikides elavad parimad laskurid kõik kohal. Neid tuli Michigan'ist, Illinois'ist ja Indiana'st. HARALD RAIGNA TEADAANNE PENSIONÄRIDELE Eesti Pensionäride Klubi huvirin^ gid alustavad tegevust kolmap., 20. septembril. Samal päeval avatakse ka raamo'- tukogu kel! 12.00 päeval. Esmaspäeval, 26. sept. kL 12 p. algab tervisvõimlemine mõlemai@ rühmale Eesti Maja keskmises saa-lis. Pakutakse kohvi. JUHATUS „Mel8 Elu" nr. 38 (1751) 1983 Mõttevahetus Keel ja keele Suur „tBGk" et tulid, tee ennast „gemütUch", ma lähen nsupermar-ketisse". Sellelaadilisi väljendusi peetakse üldiselt Kõige jämoda-maks keele solkimiseks. Tegelikult selline võõrkeelsete sõnade sisse-puistamine on lihtsalt keeleline laiskus, kus eestikeelne sõna on mugavalt asendatud ühe populaarse kohaliku sõnaga. Selline keele „mõrvBmine" on individuaalne ja lokaalne, piirdudes vastava asuko* hamea väljendustega. Sellevastu keele solkimine on midagi hoopis tõsisemat, ja sel alal näib olevat välja kujunenud kaks erinevat mõtteviisi. Näiteid sel alal on palju, kuid peaks piisama vaid üksikutest, nagu sõnad „fotoaparaat" ja „fotograaf Keeleteadlastele ja teistele puristidele on selliste ..võõrsõnade" kasutamine keele solkimiseks, ning neid sõnu on püütud asendada ..eestipä-raste" väljendustega nagu ..ülesvõtmise aparaat, pildiaparaat. pildistaja, päevapiltnik" jne. Sellega võrreldes on üldsuse seisukoht täiesti vastupidine. Enamik on nende sõnadega täielikult ära harjunud ja keele solkimiseks peetakse olukorda, kus. selliseid universaalseid ja populaarseid väljendusi püütakse asendada mingi kunstlikult sepitsetud sõnaga eestipärasuse ettekäändel. Kummal grupil on õigus? RAHVAPÄRASED VÕÕRSÕNAD On ilmne, et meie keel ei ole kunst* likuks leiutiseks, vaid see on arenenud läbi sajandite, käsikäes meie rahva arenguga. Kahtlemata meie keele- Hsteks pärliteks on väljendused, mis, on tulnud rahva suust, kaasa arvatud rahvapärastatud võõi^sõnad. Vabas Eestis toimus uute sõnade valik demokraatlikul alusel. Igal keeleteadlasel oli õigus oma uute sõnade leiutisi propageerida ning nii mõnedki sellised ettop^anokud olid nii eluvõõrad, et mitmed ajalehed avaldasid näiteid sellisest uuest eesti keelest oma naljalehekülgedel. Kuid sellised ettepanekud andsid rahvale valikuvõimaluse, ning haridusministeeriumi juures töötav õigekeelsuse komisjon arvestas lõpliku valiku tegemisel enamiku eelistusi. Nagu instinktiiv-seh eelistati paljude uute sõnade valimisel universaalsest tüvest tuletatud sõnavormi, mis näis olevat kaua aega pinnuks silmas keeleteadlastele, kes alles hilisemal ajal on olnud sunnitud tunnistama, et ..võõrsõnadel" on omajagu väärtust, andes meie keelele nagu ..vürlsi". Tegelikult näib, et meie ..võõrsõnad" on palju rohkemat kui vürts. Neis peegeldub meie rahva ajalugu — kannatusaastad. okupatsioonid, sõjad jne., kuid samuti meie ühtekuuluvus teiste kultuurrahvastega. Näib et viimane asjaolu peaks olema meie uute sõnade valiku aluseks, aidates vähida keelelist isolatsiooni, llmseh inimkond on alati püüdnud universaalse arusaamise poole, milline püüdlus kulmineerus universaalse kf,ele esperanto propageerimisega. Kuid samuti on arusaadav, et esperanto , ei kujunenud populaarseks keeleks, kuna ühe traditsioonilise keele kõrval on esperanto sama kui võrrelda koopaelanikku tänapäeva inimesega. Heal juhul võib esperanto võimaldada primitiivset keelelist ek- [ sistentsi, kuid sügavamate tunnete ning kõrgemate ideaalide väljendamiseks on kahtlemata tarvis kultuurkeelt, millel on sügavad iseloomu, omapära ja traditsiooni juured. Kuid püüdlused keelelise ühtluse poole on jäänud püsima, avaldudes universaalsete sõnade tarvituselevõtmises. Mõisted na^u ..raadio, telefon, pank, takso, auto, (omni)bus8" jne. on arusaadavad enamikes kultuurkeeltes, ning selliste ..võõrsõnade" asendamine eestipärasuse ettekäändel oleks filoloogilise Hiina müüri ehitamiseks. Tihti osutavad sellised universaalsed sõnad mõiste originaali, kaasa arvatud soome-eesti sõnad ..sauna" ja ..sisu", mis esinevad enamikes kuUuurkeeltes, ning mel liki sõni •ga. KEJ P| nasi ohi arei mail le mul EesI gi. enai vali^ keel väli uni j nin ses mõ ees Veil nui ke( ke ke da lid kai •ju val| olel mi võ Se nol kel 8e( tai] va mi eoE toi tati tik ho M olil kl koi ka>1 tU( dui ke( sol] vee lin( ori naij rasi le on OS , T on tari laal detl lak loid SÕI] Sõi akd ehU MVJ pü lel d(;t ak ku SüH OlJ KU H me on] ta. kui did tui orij teil) mil Võ tõtj saq I ELMAR MÜ „LUH1KE EESTI K Hind $4.50 (j Postiga tellides lisand Müügil „MEIE EL 958 Broadview Ave. Torori |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-09-22-04