Meie Elu = Our life, September 22, 1983

              lÄtional Library of, cab^^de
Collection Devslo::taent :3raficlu
395 ••'ellingtön str.
Second Class Mail Registration No. 1354.
ma
Nr.38 (1751) 1983 NELJAPÄEVAL,22 SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 22 XXXIV aastakäik
Vabadusvõitleja
Eesti rahva vabaduss ja inimõi­guste
eest võitleja Enn Tarto, kes
<Qma „kuritegude" eest on olnud
sunnitööl kaks korda, arreteeriti
uuesti Tartus ja saadeti Tallinna
Keskvanglasse kinnipidamiseks.
Milles teda süüdistatakse, ei ole
teada.
Enn Tarto karistati esimest korda
Nõukogude vastase propaganda ja
agitatsiooni eest 1957. a. 51/2 aas­tase
sunnitööga; 1962. a. ta sai
samasuguse korduva karistuse. Va­banes
1967. a., hoiatusega mitte
teha nõukogudevastast propagan­dat.
Sellele vaatamata Enn Tarto on
olnud aktiivne inimõiguste eest
võitleja Eestis. Ta oli üks Balti rah­vaste
apellile allakirjutajaist ja
abistas Jüri Kukke ja Mart Niklust
nende rasketel aastatel kodumaal.
Karistuseks vallandati fildloogi
kohalt ja määrati kusagile koja­meheks.
Enn Tarto abikaasa koos tütrega
elab Tartus, Anne tän. 20-7,202400
Tartu, Estonia USSR. Tütar on 9<
aastane. TOetuspakid emale ja tütre­le
on oluliselt vajalised. Seda teeb
ka Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamise Toimkond Kanadas,
kui toetusraha kantakse Abistami­se
toimkonna arvele Toronto Ühis­pangas,
arve nr. 6753.
Toronto Eesti Seltsi Täienduskeskkooli avaaktus Eesti Majas
aktuse! kuulati Mäiki Andre-Lupp'i kõnet. (Lähemalt Ihk. 3)
es avs"
Foto - 0. Haamer Konservatüvide
STOKHOLM (EPLj — Viimase mõnekümne aasta jooksul on Eestimaal märgata tõsiseid nihkeid loodus­likus
tasakaalus, seda eriti suurte linnade ja tööstuskeskuste ümbruses. 200^. aastaks võivad mõned
muutused (näiteks põhjavee kvaliteedi muutumine] väljuda inimese kontrolli alt."
Nii kirjutab „Eesti LoodüSj" nr. 6
artiklis ..Projekteerijatelt looduskesk­konna
kaitseks" ja toob kaardi, millel
on märgitud ökoloogiliselt ..konflikt­sed"
piirkonnad Eestis, s.t. piirkon­nad,
kus keskkonna rikkumine on
kõige tugevam. ;
Edasi juhitakse tähelepanu asjaolu­le,
et näiteks põllulappide suurene­misega
(traktoril on kegem künda
suurt põldu) vähenevad nn. haljas-koridorid
(põllupeenrad, haljasribad)^
mis on ökoloogiliselt väga olulised.
Erosioonioht kasvab. Keemiline ja
mehhaaniline koormus haritavatel
maadel kasvab. Eluslooduse regene-reerimisyõime
kahaneb.
. Aastaks 2005 suureneb kaevanda­vate
maavarade maht 1,6 korda, heit­vete
maht 1,9 korda, õhu saastatus
15% võrra. Iga aastaga pööratakse
pinnasegi miljon kuupmeetrit tur­vast,
muudest maavaradest ja met­sast
rääkimata.
looduse ebaratsionaalse kasuta­misega
seotud konfliktid (maavarade
raiskamine, vete reostamine, õhu
saastamine ja kompensatsioonialade
võrgustiku hävimine] on kuhjunud
Kirde — Eestisse.
Kaardist selgub, et kõige ..konf-liktsemad"
piirkonnad asuvad Tal­linna
ümbruses koos alaga uue Muu­ga
suursadama ümber ja Virumaa
põlevkivikaevandamise aladel. Suu­res
ulatuses on ohutsoonis kogu Põh^
ja-Harjumaa ja suurem osa Viru­maast
(maha arvatud Alutaguse en­dised
nietsaalad). Peale selle on
..konflikte" suuremate linnade ümb­ruses
(Pärnu, Viljandi, Tartu, juba ka
Võru, kõnelemata Narvast).
Artikli lõpus öeldakse muuseas:
,, Keskkonnakaitse territoriaalse
planeerimise eesmärk on saavutada
tasakaal tehniliselt varustatud ini­mese
ja eluslooduse vahel. Et kesk­kond
kujutab endast keerulist loo-
.duslik-tehislikku segasüsteemi, siis
ainuüksi tehnilised abinõud olukor­da
ei lahenda."
•
UUS
debüteerig
ü^onservatiivide partei uus lii-
Brian Mulroney asus Kanada
parlamendis oppositsioonijuhi ko­hale,
pärast hiilgavat võitu järelva-limistel
Nova Scotias. Vaatlejate
arvates juba sisenemisel parla­mendihoonesse
uus liider tõi kaasa
„Mulroney" stiili. Ta sisenes kind­lalt,
hästi riietatult ja ei olnud
võrreldav Trudeauga, kui see 18
aastat tagasi tuli esimest korda Kana­da
parlamenti sandaalides ja laia as-cot
lipsuga. Parlamendi liikmed
olid niivõrd hämmastunud, et pea­minister
John Diefenbaker ei saa­nud
seda märkimata jätta. Üks va­nem
konservatiividest Kanada par­lamendis,
George Hees,märkis oma
uue bossi kohta, at tema on võrra­tu.
Peaminister arvas, et vaadates
ta võib ju võrratu olla. Aga mis
temast järele jääb siis,kui ta välja
tuleb oma ettepanekute ja kavade­ga?
Nimetada Mulroney't võrratuks
võib olla liiga varajane.
• i 1
„Eesti Loodus" toob ära kaardi, mis tumeduse astmetega
ipõhutab ohu suurust. Must märgib „eriti kriitilist" piir-kopda.'""^
Saastamise peasüüdlased asuvad
Moskvas, mitte üksi paberivirnade
vaid .ka Kremli müüride taga ega
hooli kõige vähemat keskkonna säi­litamisest
— ei Eestis ega mujalgi.
EPL/AI
. E E L T E A D E ; / •
Toronto Eesti Naisselts korraldab Eesti Maja suures saalis
' pühapäeval, 16. oktoobril
^ * i T R i i > U - F Ä R Ä S T L Ö U i y A .
Ettekanded, näitused, loteriid ja kohvilaud,
1
1
EESTI OHVITSERIDEKOGU KANADA!
Järjekordne
liikmetele ja nende külalistele
neljfp., 6. oktoobrir 1983 kell 19.00 Tartu College,
310 Bloor St. W. Sissekäik Madison Ave. '
E O K - J U H A T U S
j!
I
\
Viktor Niitsoo saadeti
asumisele Kaug-Itta
Eesti rahva inimõiguste eest võit­leja,
arhitekt Viktor Niitsoo arre­teeriti
Tartus 4. dets. 1980. a., karis°
tati sunnitööga ja Saadeti Kaug-Itta,
Kamshatka poolsaare lähedusse,
Magadani sunnitöölaagrisse nel­jaks
saataks.
Oma teekonnalt Magadani laag­risse,
mis kestis, koos vahepealse­te
peatustega mitu kuud ^püüdis
Niitsoo saata kodumaale mitu kir­ja.
Esimesed ei saabunud sihtkoh­ta,
kuid üks viimastest saabus ko­hale
ja varjatud kanalite kaudu jõu­dis
vabasse maailma.
Pakkide saatmine Viktor Niitsoo­le
on võimalik perekonna kaudu,
kes elab Tartus, Aaria tän 3p202 400
Tarto, Estonia, USSIo
poolakat põgenes
lennukil läände
Üheksal poolakal õnnestus sõita
üle Ida-Saksamaa Lääne-Berliini,
@t paluda asüüli. Nad olid rentinud
ühest lennuklubist kahemootorili­se
vene lennuki ja sõitsid sellega
ilma tähelepanu äratamata üle Ida-
Saksamaa, USA sõjaväe lennuväi^'
jäle Lääne-Berliinis. Sinna jõudmB-sel
palusid lennukis olnud kaks
abielupaari koos lastega ja üks
mees asüüli. Poolast väljapääse-nud
põgenikel on kasvatsus edasi
sõita Austraaliasse, kus neil on su­gulasi.
Kalev-Estienne tütarlaste valikrühma liikmed, kes alustasid
Eesti Päevade kava õppimisega. Vasakult - Riina Kindlam,
Liisa Bayko,VivieBi Medri ja Tamara Tubre.
Foto — Lembitu Ristsoo
Esto'84
Võimlejate kava on valmis
Esto '84 raames korraldatav
valguspidu „Esto Visioon" on
kaheosaline. Esimises osas esi­nevad
rahvatantsijad ja teises
osas võimlejad. Võimlemise
osa juhiks on Evelyn Koop, kes
kahtlemata on üks teadliku­maid
ja vilunumaid juhte kogu
Esto '84 ürituste raames.
Toronto „Globe and Mail"
avaldas pikema kirjutuse tema
tööst 25 aasta vältel nimetades
teda „The mother of modern
rhytmic gymnastics in Canada
(Moodsa rütmilise võimlemise
ema Kanadas). Selles kirjelda­takse
kuidas ta 25 aastat tagasi
alustas Torontos väikese eesti
neidude rühmaga arendama
moodsat rütmilist võimlemist,
milline hiljem levis kogu Kana­das.
Organiseeris Ontarios ja Ka­nadas
moodsa rütmilise võimle­mise
liidud. Kirjutas esimese õp­peraamatu
sellealalise võimlem­ise
kohta. Kuid tema suurimaks
kõikidel, algajatest kurii võist-lusvõimlejateni.
Lasterühmades
vanuse alammäär on 6 aastat.
Küsimusi Mida kujutab kava?
Vastus: Kava kujutab merd.
Elame Kanadas kus on vabadus
mida soovime ka oma kodumaa­le.
Ka meri on vaba ja tema lai­netega
soovime vabaduse teate
saata kodumaa randa. Meri on
kavas kujutatud oma rahulikku­sega,
sellejärele oma erinevate
lainetustega, jahedate ja külma­de
tormiste ilmadega, milline
lõppeb säravas, päikesepaistes
rahuliku veega. Kava lõpul
tuuakse esile Eesti lipu 100 a.
juubel, millega ühinevad ka rah­vatantsijad.
Erimuusika on loo­dud
Armas Maiste poolt.
Küsimus: Kas kava õppimi­seks
on vajalikud ka õppevahen­did
ja kas need on valmis?
Vastus: Valmis on videofilm.
Valmisel on veel uus film koreo­graafiaga
ja muusikaga.
Küsimus: Millise riietusega
võiduks peetakse rütmilise esitatakse kava?
võimlemise võtmist olümpia
mängude kavasse, see Globe and
Mairi kirjutis ei ole ainukene
kus tema tööd ja saavutusi on
kirjeldatud. Meid on avaldatud
korduvalt .kõigi kolme Toronto
suurlehe poolt.
Kuna valguspeo võiml^ike
on kahtlemata üks populaarse­maid
osasid Esto '84 ürituste raa-
Vastus: Riietus on vahelduv,
kusjuures põhivärvideks on me­re
värvid. Tormine meri esitatak­se
must valge riietusega.
Küsimus: Kuidas on organi­seeritud
valguspeo võimlemise
osa eeltööd ja kuidas toimub sel­le
tegelik esitamine?
Vastus: Valguspeo üldjuht
Härnald Toomsalu on võimlemise
mes, siis pöördusin Evelyn osas administraator. Tegelikud.
Koop'i poole järgmiste küsimus- eeltööd ja kkva esitamine toimub
tega:
Küsimus: Kas valguspeo
võimlemise osa kava on valmis
ja kui palju võimlejaid võtavad
sellest osa?
Vastus: Kava on valmis, koos­tatud
minu poolt, kusjuures abi-
' Usteks olid Reet Altosaar-Lees-ment
ja Kaarin Viinamäe. Kava
on nii koostatud, et seda on või­malik
esitada 100-300 võimleja­ga
ja see on saadetud kaugemal
asuvatele rühmadele.
Küsimus: Kas on teateid, et
peale Toronto eesti võimlejate
võtavad sellest osa ka kaugemalt
tulnud võimlejad?.
Vastus: Suurem osa kaugelt
tulijaid, ca 50, on Ühendriiki­dest:
Albany'st, Schenectady'st,
Connecticufist, Lakev^ood'ist,
New York'ist, üks võimleja Illi-nois'ist
ja läänerannikult Port-land'ist.
Kanada kaugematest
keskustest tuleb neid Vancouve-rist,
Sault Ste Marie'st ja Mont-realist.
Rootsist ja Austraaliast
on loota tulejaid, kuid nende sõi­dukulude
küsimus on veel lahen­damata.
Küsimus: Millised rühmad
esinevad?
Vastus: Kava on nii koostatud.
EVELYN KOOP
võimlemistbimkonna poolt mi­nu
juhtimisel. Võimlemistoim-konna
liikrpeteks onÖ Si^rje Järr
vel, Linda Makk, Annely Riga,
Reet Altosäar-Leesment, Kaarin
Viinamäe, Harry Kivilo (valgus­efektid)
ja Armas Maiste (muu­sika).
HARALD RAIGNA
et sellest on võimalik võtta osa
Yasser Arafat tagasi
Liibanonis
iluduskuningannaks
Atlänta Citys valiti USA järgmi­seks
iluduskuningannaks Vanessa
Williams, Syracusast. Vaatamata
tema võrdlemisi heledale nahavär­vile,
teda loetakse neegriks ja esi­meseks
mustaks, keda kunagi on
valitud USA iluduskuningannaks.
1*3 oli olnud teistest parem oma
talendiga ja esines ujumistri-
^oos. Koos tiitliga ta sai stipendiu­mi
$25,000 suuruses ja $100,000
teenimise võimaluse järgmise aas-
^ jooksul
Palestiina Vabadusvõitlejate Or­ganisatsiooni
(P|.0) juht Yasser
Arafat tuli Tuneesiast tagasi Liiba­noni.
Ta esimeseks peatuskohaks
oli Tripoli, kus asub Liibanoni jää­nud
PLO peakorter. Nähtavasti võ­tab
ta sealt ühenduse PLO võitle­vate
üksustega Liibanoni idapool­ses
osas, Süüria piiri läheduses.
Arafati tagasitulek Liibanoni tä-
, histab PLO üksuste suuremat aktiiv­sust
ja võitlust koos Süüria väeosa­dega
Liibanoni kristliku valitsuse
vastu, kes sõlmis rahulepingu Iisraeli
valitsusega. Segane olukord ja sise­sõda
Liibanonis süveneb. Seda tõe­näoliselt
ei suuda vältida rahvusva­heline,
rahuhoidev ük-sus, kelle tug-vendamiseks
USA saatis sõjalaevu
Beiruti reidile. Selle läheduses asub
USA laevastik, et vajaduse korral
rahuhoidvaid üksusi kaitsta või'toe­tada
võitluses mägedes asuvate Lii­banoni
valitsuse vastaste üksustega.
Liibanoni valitsusel ja tema vas­tastel
on võitlevaid üksusi võrdsel
alusel. Valitsusvägede üldarvu hin­natakse
34.000 mehe peale. Neid toe­tavad
Phalangist miilits, umbes 6000
meest,ja rahvusvaheline rahuhoidev
üksus 7300 meest. Kokku 47.300
meest. Valitsuse vastastel on Liiba­nonis
PLO 6000 meest, Druze
miilits 3000 meest (Iraani revolut­siooniline
üksus) ja Amal mägestiku
võitlejad 2000 meest. Kõigile neile on
toetajaks ja varustajaks Liibano­nis
asuv 30.000-line Süüria
armee, kes relvastuse, varustuse ja
rahalise toetuse saab Nõukogude L i i ­dult.
Kokku valitsusevastaste sõjali­ne
jõud 44.000 meest. Lõuna-Liiba-färglk.
3)