Meie Elu = Our life, January 27, 1978

              NA11OIUL LIBRARI
„Meie. Elu" toimetus j a talitus Eesti;
Majas; 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951
tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igai tööp., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl. 9h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a. 522.00,
6 k. $12.00, 3 k.feOO. ÜSA-sse: 1 a;
123, 6 k. 12.50, 3 k. $8.50. Ülemere-maadesse:
1 a. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k.
$9.00. ' . v : ' ' : . / : : - ; i ; ; / : : -;
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: l a . $11.50, J6 k. $5,75. üleme-remaadesse:
1 a.. $23.50, 6 k. $11.75.
Üksiknumber .400.;
Kuulutushimiad: 1 töil ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25. Secorid Qass MäiiK^gistratioh Mo; 1354.
„OUR LIFE" -r- „MEIE ELU"
-•Estonian Weekly. Published by
Estonian Publisliing Co. Toronto
Ltd., Estdniau••House, 958 Broad-iew
Ave., Toronto, Ont. Canada.
\14K 2R6 Tel. 466-0951-
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel, (201) 262-0773
— • * —
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
WfBBSa morn nifiaaapa
Nr. 4 (1459) 1978 REEDEL, 27. JAANUARIl — FRIDAYy JÄNUARY 27 XXIX aastakäik
Pühapäeva õhtupoolikul andis Torontost parlamenti valitud mitmekultuuriminister Norman Cafik etniliste
ajalehtede esindajatele Royal York hotellis informatsiooni Kanacjä erinevaid rahvušgruppe huvitavaist problee­midest.
Ta käsitas ka inimõiguste küsimusi raudse eesriide taga ja lubas minna Belgradi, et Kanada etnilise
ühiskonna erihuvisid seal esile tuua. Kuid kõige tähtsamaks küsimuseks, kus ta loodab etniliste gruppide talt
toetust, on Quebeci separatismi vastu võitlemine.
'Minister märkis, et kui mitmekul-tuüripotii
tika rakendamisel ei ole. se­nini
midagi olulist tehtud, siis ta ei
vastuta sejle eest: Tõsiasi on, et kaks
suuremat rahvüsgruppi nn. asutajad
rahvad inglased ja prantslased ei ole
eriti huvitatud teistest rahvusgruppk
des.t. Nad.arvavad, et mitme kui tuu-rilisus
pn asjata killustamine..
Tõsiasi on, et kahe suure rahvus­grupi
kõrval on veel paljusid erine­vaid
rahvusi kelledel on samasugune
õigus oma kultuurifja keelt'arenda
nilise ühiskonna toetamine ei :lašü
mitte üksi ühe. ministri õlgadel, .vaid
sellega on seotud kogii valitsusi •
ga tähtsat rolli mängib ; välisminis-ole
seadusega kindlustatud, seepä­rast
peab olema valvel, et nende
võrdõigusi ei riivata. Etniline press
omab selle tõttu suure tähtsuse. Et-da.
Nende etniliste gruppide õigus ei j ter, eriti Ida-Euroopa rahvaste hü\a-de
kaitsmisel, kes võitlevad- inimõi­guste
eest: oma kommunistide popjt
okupeeritud kodumaadel. Nad pnbu-vitatud
sellest; :mis toimub Belgrf-dis.
On selge, et seal ei suuda Kana­da
enam palju rohkem teha, kui .sjjr
nini; sest kolmandat maailmasõda ei
taha keegi. Edasi minister puudutas
Quebeci lahkulöömise taotlusi Katta-
STOKHOLM (£PL) — Tallinnas algas üleliiduline konverents, kus aru-' ^ast. Ta ütles^ et on saanud etnilise
latakse õpilaste kommunistlikku kasvatamist vene keele ja kirjanduse' pressiühingu esimehe seisukohad ja
õpetamisel rahvuskoolis. Vene keelt käsitletakse konverentsil „kui rahvas- n e e c i 0 n samad, mis on praegusel lii­te
vahelise suhtlemise.vahendit".
Konverentsi avaja, Liidu pedagoo­gilise
akadeemia asepresident Kon-dakoV
rõhutas oma avakõnes, et ve­ne
keele ja kirjanduse, õpetamine
koolis on erilisel kohal, olles partei-'
ja nõukogude organite pideva tähel-panu
objekt. 1
Konverentsi ideoloogilise peaette­kande
pidas kodumaise partei kesk­komitee
sekretär - Väljas. Ta viitas
/alguses muidu1 gi i oktoobrirevolutsi-ooni
juubelile, uuele konstitutsiooni­le
ja Brezhnevi kõnedele nende sünd­muste
puhul. Nood määravat kind­laks
konverentsi ideelis-pöliitilise
suunitluse,
Väga tähtsaks (ütlemata, miks) pi­das
Väljas asjaolu, et konverents
peeti' Tallinnas. See pidi igal juhul
olema , .märkimisväärne ühiskönd-
Uk-poliitiline sündmus."
' Edasi tuli — kui selle mõttesse sü­veneda
\ - saatušraske lubadus ko­haliku
keskkomiteel, poolt:
„EKP Keskkomitee' pöörab pide­valt
suurt tähelepanu vene keele pa­remale
propageerimisele, õpetamise­le,
selle suureneva kasvatusliku osa-;
tähtsuse tagamisele, samuti kaks­keelsuse
protsessi tundmaõppimise-
; Silmapaistev on asjaolu, et konve­rentsiks
olid kohal mitmed muukeel­sete
vabariikide; kõrged parteijuhid
või haridusmmistri^ tad:
zhiki),.'; ::'"'. '•'.'' :'v'.'
Konverentsi sihiks on ilmselt juht­nööride
vastuvõtmine, kuidas N. Lii­du
erirahvuste hulgas tugevdada se­niseid
.venestamistendentse. Tõenäo­liselt
hakatakse vene keele ja kirjan­duse
osatähtsust koolides tugevasti
suurendama. Kuna on räägitud ka
kakskeelsuse problemaatikast, siis
on võimalik, et katsutakse vene kee­le
õpetamist rakendada senisest noo­remate
laste puhul. •
Silmapaistev on asjaolu, et konve­rents,
peeti Tallinnas, Eestis, mis on
seni olnud suhteliselt tugev rahvus­lik
kants oma keele ja kultuuri aren­damisel
— ja mil sellele lisaks on ol­nud
„aken" väljapoole Soome suu­nas.
Hõimurahva riiklik iseseisvus
ja tugev omakultuur on kahtlemata
rahvuslikuks ergutajaks ka kodu­maal.
.-. '
Murega tuleb oodata uusi venes ta-mismenetlusi
üle köeti.N. Liidu.
duvalitsusel Ottawas. Kuigi e.tnilistel
gruppidel on ka omad erinevad hu-vid,
siiski tuleks need kõik .ühtlus­tada
sest, Kanada; terviklus on neil
samuti südame!|. kui praegusel valit­susel;
Ta-loodab selles küsimuses;.
nilise ühiskonna täielikku tõelust:'
Valitsuse poliitika on, et kõik kul­tuurid
Kanadas on võrdsed. Ta lubas
pidevat toetust etnilistele lehtedele
valitsuse kuulutuste kaudu.
Küsimustes rõhutati mitmeid
probleeme. Toodi ette, et etnilised
grupid on Kanada ühtluse ja tervik­luse
poolt. Ukrainlaste esindaja;
Andrei Bandera märkis, et etnilised!
grupid "ei nõustu valitsuse poliitika­ga
Lõuna-Aaffika osas. Sooviti ka,
et Toronto pojlitseisse värvatagu kõi­kidest
rahvustest politseinikke. :
„Cantabele" laulikud esinemas Uno Kooki juhatusel »„Estonia" orkestri aastapäeva-ppol. Vasakult: Tamara Nor-heim,
Leida Pajur, Nelli Igav, Viktoria Kass, Linda Järvalt, Laine Koost, Aino Laaneni Koidu Konze, Helle-Mai
Jõgi, Juuli Kristal, Linda Kook, Saade Ristmäe, Lydia Murm, Laine Aasa ja Astra Tuulma. (Lähemalt Ihk. 4)
''.-'•• v •' .,,r-<' ^ ' . . Foto — O. Haamer
ised a r m ee
Endine USA välissekretär H> Kis-singer
käis hiljuti Euroopas ja an­dis
ülevaate oma muljetest Chicago
välispoliitilises klubis.
Prantsusmaal paljudes omavalit­sustes,
arvatud kaasa mitmed: suure­mad
linnad, on kommunistide admi­nistratsioon
Kommunistid tulid,
võimule seal sotsialistide ja kommu­nistide
koalitsiooni abil. Märtsis sei­savad
ees Prantsuse parlamendivali­mised,
kuš ennustatakse' jälje sotsia­listide
ja kommunistide võimuletu­lekut
Prantsuse parlamendis. Kuigi
EELK PEETRI KOGUDUS TORONTOS
l : |.-;',-:-... MUSICA DIVINA KOORI ja
• • MUSIGA VIVA KAMMERANSAMBLI : •
Lembit Ävessoni juhatusel
pühapäeval, 29. jaanuaril kell 4 p.l. Peetri kirikus
• , , | P ä ä s m e k s kirikukorjandus
M U
pühapäeval, 12. veebruaril
kell 7 õ. Edward Johnson
Building, Walter Hall
Pääsmed $6;00, pensionärid $4.00
ja õpilased $3.00. Eelmüügil
Eesti Abistamiskomitees ja
„Meie Elu" talituses.
SOOMEPOISTE KLUBI TORONTOS
11. veebr, kell 7 Eesti Maia suures
hetkel ei ole sotsialistid ja kommu­nistid
suutnud jõuda kokkuleppele.
Itaalias yajavad ametlikult võimul­olevad
Kristlikud demokraadid kom­munistide
toetust, et võimul püsida.
Itaalias on samuti paljudes omava­litsustes
kommunistide administrat­sioon.
Sarnasugust olukorda ennus­tatakse
Prantsusmaale. Lääne-Sak-samaal
opereerivad terroristide gru­pid
ja sotsialistlik valitsus ei ole või-,
meline korda ja rahu kindlustama.
Portugalis, ja viimasel ajal ka His­paanias,
on kommunistide partei
mõju ametiühingutes suur. Terror
ja vägivald suureneb. H. Kissinger
märkis, et kommunistide mõju suu­reneb,
sest N. Liit ja tema satelliidid
toetavad Lääne-Eiiroopa. kommunist­likke
parteisid rahaliselt ja varusta­vad
neid maid koolitatud kommu-f.
GEISLINGEN: (ME): — USA^ riigi­kontroll
Washingtonis soovitas kait­seministeeriumil
leida sobiva moo­duse,
et asendada 67.000 Saksamaal
USA armee juures töötavat sakslast
ja kodumaata välismaalast ameerik­lastest
tsivilistidega.
Riigikontrolli seletusest nähtub, et
Saksrq aal armee juures töötavate
eraisikute palgakulud on tõusnud
3000-deIt dollarilt 1967. a. tänavu
10.000-dele dollarile aastas isiku koh­ta.
Washingtoni säästkomissaride
uurimisel oh seetõttu väh/m kulukas
asendada teatud töökohad, eriti ma­dalamate
palgaastmetega, ameerik­lastega.
USA tööline saab küll kõrgema põ­hipalga
kui samal alal töötav saksla­ne,
aga sakslaste palgad teevad kõr-
\ Esinevad HARJÖ'-TARI'ja UNO MANKIN " y
Tantsuks-mängib B. RUHNO': orkester - : •
Pääsmed (kuhu sisse kuulub söök ja jook), saadaval aipuit eelnuiü-gil
7. veebruarini tel. 2 6 7 - 7 8 6 5 ja 4 8 9 - 8 5 6 4 . ' • : ;
nistlikke agentidega. Enamik Euroo- g e k s tööandja .poolt kantavad sot-pas
opereerivatest terroristidest on siaalandamid, mis moodustavad koi-koolitatud
Liibüas ja teistes kõmmu-^ m a n d i k u palgakuludest. Ameerika
mstlikes Tiikides. kodaniku eest makstavad sotsiaal-
H. Kissinger kirjeldas Euroopa andamid seevastu moodustavad, ai-tulevikku
süngetes värvides, kui nult 6 kuni 7 protsenti kogupalgast.
komrilunistider õnnestub valimiste Ka on saksa töölised haigaraha ;:a
abil Itaalias ja Prantsusmaal võimu- .pubkv«p.e csa? ^alfKtStumas oluk^r-le
tulla, sest siis ei oie neid võimalik ras kui ameeriklased,
enam välja hääletada. 'Ca Aafrika tu-1 Kui see kava peaks teostuma,' lii-levik
on tume, sest Castro "rahvusva- bab valländamisoht• ka paijiiid eest-heline
brigaad vallutab.liite, riigi tei- Ins!, kes Lõuna-Saksamaal töötavad
se. järele. Angoola. on vallutatud ja; U.S'*:.ar.mc2;:;iuureis • V/imane;süiirv'.^.•
järg on Somaalimaa. käes! sest Abes- land^mine teostati' 1964. a. suvel, mil
siiniasse on kogutud Lüe 2000-de kuu
bala.se, punaseid araablasi jt., kes on. paniid.:
relvastatud' vene relvastusega. I H . , ,
Kissingeri.; arvates, on šee o^ukprd : .:.
lekkinud praeguse- preridendi J. (far 1' '
/.'teri/: -/kõri troVers.i aal sest väbspolliti
kuid eriti
iitiastclc.
saadet! laiali 59 Labor • Service'! .kom--
-kk
j kast
I USA:
relvamüügi keelust'
.'.astiefsü
TORO ;,KUNGLAI R ESITAB
Tantsu- ja läulupõirnik 3. vaatuses
v lylöIisessfiieiQks New Y©rgi rahvcifcaafsi|od ,,$aoireyil
' ;"-. RAHVAPILLIORKESTER © LAULU ANSAMBEL /
; Laupäeval, 18. veebruaril 1978 kell 730 õ.
• SirJohnA. •Macdonald:€ollegiate, 2300- f harmacy Ave. (Finch; & Pharmacy:
'.:;;' ,• Pääsmed $5.—, noored ja pensionärid $3.~ '
Pääsmed saadaval Mt. Pleasant Rd. Poko ärist, Ee sti Majast; esmasp.—neljapv õhtuti ja rühmaliik-meilt.
üüritud bussi transport.Eesti Kodust ja.Vic toria ;Park Subway jaamast. Hind Sl.00. Inf. helis-,
tada tel .421-5541.
Lahing Toronto postil on seekord
lõppenud: Uue ametiühingu juhtkoiv
na - valimisel võitsid mõõdukad. Pre­sidendiks
sai Arnold Gould, kuna va-sakspoolne
P. Heffernan ja P. Leibo-vits,
kaotasid. Abipresidendiks sai ka
mõõdukate hulka kuuluv E. Ludlow!
Sekretäriks-laekufiks A.. Harrison va­liti
'tagasi. Hääletasid 4500 posti-ametnikku.
. Hääletamistulemused näitasid, et
kommunistid on postil suures- vähe­muses,
kuna nende kandidaadid said
ainult mõni sada häält. Mõõdukad
valiti asa üle 2500 häälega. Kuid sel-:
lega ei ole veel rahu majas, sest pa­hempoolsed
õõnestavad ja sapoteeri-vad
edasi.
A