1978-01-27-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
nr. 4 (1459) 1978
Keie Elu".nr. 4 (1459) 1978 REEDEL, 20; JAANUARIL FRIDÄY, JANUARY 20
laste Seltsi, ruu*
Alan Teder.
\n w
:imitsemise ha-limc
.kergendus-'
Isest peale, kõi-jälle
teel vai-iRaskustest
üte-'
isi-•rõõmus tarni-,
mis peetakse
kl. 3 p.l. Eesti
tahab olla ka
•st ülesaamise
11 kaheksandal
seda saavutada
sõprade abiga
lõiv mõte Noor-tunneme
rõõ-
;\|v.; ;•;.•;'••':
rõhk asetatud'
proosakirjani-lare
100. sünni-ia-
m.a. lahku-"
lestuseks. Noo-
I.PÜH ja Harri
kirjaniku loo-proosas.
H a iili
emõlemiki r-
Lisaks eeitoo-
• Irene : Loosin
j Mikk Amee-
Vanemgaidide
last perest tra-
|:se kohvilauas
li seks valguse-laste
küünalde
|hü\'ipakkuvast
aitame nende
õppematerjali
aitame -noori
li Ima laagrisse
|si suuiiaagris-
- valmistame •
teistele! "• . •':
st
Iste Koondise,
Hollywoodis
ilul Edmund
-95 ja Holly-iva
St. Johni
: i ' ' • ' : :':' '•'' • - -:-
on Koondise
Idatud kohvi-
Diidis. teeb jn-;.
; V. 60-nda
li kaks tähista--
lun üür!ind
le vahel asu-
.avarad Siiri-,
ke kõnelejaks
osariigist' E .
r. K o r k / L a u -
|V on., virnast i
:mis; 24-LUiks
Irgneval bai-
•intLid Casev
I; teks on . va-
| rahvuskaas-i
t - p idust 11 s-:
H'j';y\voud
i>e põhja-ida-'
.üab 24, \ eeb-.
läcd asi
i
Id huvireisile
Ikaasmaalast.
AÜlastatakse'
| i r u u , Tshiili;
Peatused on
•r>ä^v;a;, Lima
|hu — Piechu
päeva, Bue-guassu
— 1.
äev, Rio de-fasiilia.
— 1
|eva.
E. Komi ja
:ins, 0, ja 'H.
Murrn, H.
M. Juhanson,.
E; Kiik, E'
|ms,. B. Rahc>
Ohiper..
Austraal id kari
0 ©
Austraalia ajakirjandus pole veel seni otsusele jõudnud mis pööras
tööerakonna juhi Gough Whitlami oodatud võidu viimastel valimistel rekordiliseks
kaotuseks — võidu mis veel nädal enne valimisi pidi täiesti
kindel olema. Valimiste tulemused näitavad aga nüüd, et Fraseri valitsusel
onliues parlamendi^ 48 kohane enamus.
Ainult üksikud on julgenud .lugejate
kirjades märkida, et valija lihtsalt
ehmus võimu andmisest kommunistide
poolt juhitud ametühingute kätte.
Kuid kahtlemata ^ärkamisele" aitasid
tublisti kaasa just raudse eesriide
tagant saabunud immigrandid.
Ja eriti nendest just baltlased], küna
Whitlam lubas jällegi tühistada tagasivõetud
legaalse kuuluvuse N.-L.
alla ja baltlased, nende lapsed ja
järglased muuta N.-L. ja Austraalia
topelt kodakondsust omavaiks subjektideks.
NSW Õpetajate ametiühingu aasta
konverents pani boikoti alla NSW
Labori valitsuse poolt kavandatud
laupäeva keeltekoolid, mis oleksid
asunud tegevusse järgmisel aastal.
Kooli lõpetajad oleksid saanud gümnaasiumi
küpsusetunnistuse vastava
keele alal. Eestlasi nimetatud skeemi
kokku langemine ei puuduta, kuna
Eesti keelt polnud mitte ette näh-
, tudkaheksa kavandatud keele hulgas.
Küll aga lätlasi ja leedulasi, kel
juba varem on toimunud gümnaasiumi
ulatuses keelte õppimine. Etniliste
gruppide protest NSW valitsuse
ees jäi tagajärjeta, sest tegelikult tuleb
neil võitlusse^ või kokkuleppes-se
astuda hoopis Õpetajate ametühinguga.
Viimane väidab, et laupäevased
koolid viivad hariduse andmi-se
nende kontrolli (alt välja, samuti
asuvad õpetajate kohtadele need, kes
.pole ametühingu liikmed..;immigrantide!
pole endal äga ise lootust eraldi
koolijuhatajatega kokkuleppimiseks,
sest enamik nendest keelduvat
kaas- ja "koostööst ja hirmutavad
. hoopis lapsed mitte vastavaid keeli
õppimast.; NSW haridusministeerium
teatab aga kahetsusega, et järgmisel
aastal ei suudeta enam keeltekoolidega
algust teha. '
'.-•. NSW Liberaal partei senine liider
Sir Erie Willis, kes napilt kaotas
(1976) vaevu 140 häälega, kuid kahe
kohaga Labor parteile, asendati noore
Peter ColemaiViga kes on tuntud
ajakirja toimetaja. On 'silmapaistev,
et Colemanvõistles noore juristi Jirh
• Cämeronigaf kes on üks eesti õigusteadlase
Ilmar Tammeio (Sydney
Ülikool).õpilasi. Cameron on tuntud
Immigrantide ja moraalse uuestisündi
eest võitleja. Eelmise juhtkonna
asendamine kaasus Fraseri üllatava
võidu ajel. Sama kandus ka kogu
NSW Liberaal partei juhatuse üm-
;. berkujundamisesse kuhu on ulatunud
tugeval määra) just immigrantide
vaated ja senised valusad kogemused
ametühinalasteia.
Prof. W.Nollenddr.f.Wisconsini ülikoolist
kes on ühtlasi A.A.B.S.'i (As-sociation
for Advancement for Baltic
Studies — Balti Teaduste Arendamise
Ühing) .president, mille keskus
asub USA-s, ^ pidas ettekande Läti
majas, mida oli jälgima tulnud väga
rohkearvuliselt balti akadeemiliste
huvidega tegelasi. Prof. Nollen-dorf
märkis 1968 tegevusse astunud
ühingu senist tegevust iga kahe aasta
takka toimuvate konverentside
näol,, (järgmine toimub Torontos),
ning neli korda/aastas ilmuvat ajakirja,
kus leiavad valgustamist Balti
teaduste küsimused. Samuti on ilmuma
hakanud ka tihedamini ilmuv
Uudisteleht. Suurimaks raskuseks
on majandus, sest enamik õppejõude;
pole mitte rakendatud Balti või
sugulas teadus te aladel, vaid uurimusi
jne. tuleb teostada sootuks teise
töö korväl. Mõne ülikooli juurde
oleks võimalik Balti teaduskonna
asutamine kui näiteks keegi stipulee-riks
5.000.000 dollarit. Kuid ka väiksema
summaga: saaks hakkama. Nii
näit ukrainlased said sellega hakkama,
et annetati 2.000.000 dollarit Ukraina
Teaduskonna avamiseks ühe
USA ülikooli 'juures.
Prof. Nollendorf kutsus osavõtjaid
üles, et ka Austraalias asutada Kanada
eeskujul AABS'.i osakond (seni
on ainult Austraalias 19 liiget), ning
tegevusalaks võtta samuti Balti teaduse
konverentsid ja kokkutulekud.
Sõnavõttude osas märgiti, et midagi
taolist on juba toimumas (V. Vilder
NSW ulatuses), kuna E. Aavik rõhutas,
et senine peamine huviala, Balti
'teadus, alates 13. sajandist, peaks ula:
tusliktimakš muutuma. .Eriti kuna
Tacituse,'väide — Eesti rahvaste keel
on Brittidega samalaadne (Äestio-rum
gentes linguä Britannica pro-riör)
annab õigustuse Uurimuse ulatuse
palju varasemale ajale suunamise.
Siis saame ka ületada senised
vasloksused, kus leedulaste, väide, et
on tegemist hoopis leedulastega ja
lätlastel lätlastega, saame õigema
perspektiivi. Rikkalikud materjalid
ori Eel-Rooma rahad Inglismaal, mis j
peaaegu .90%.kannavad eestipäraseid l
Wiedemanrii keelega pealkirju. Isegi
Ceasari maandumine Inglismaal Ru-tupia
sadamas ja tema võitlus peamiselt
Calleva (pealinna nimi) elanikega,
kes kutsusid ennast, pelga-deks,
J peaks tekitama küsimusi. Mitte
niivõrd keeleteadlaste seas, kellel
enamikul on ametkohad ja käed seotud,
kui d j ust :.ineie noorema generatsiooni
esindajate hulgas. .Nende
hulgast võib ka siis välja kasvada
mõni, kes asub tõsisemalt eesti keele
kui ajaloolise väärtuse - ja kultuuri
olemuse Õppimise viljelemisele. :
• OLI-ON
©
te
'lj
g .
•EH
CA -M
re
m i
' fi.
3 O'
U O
3 £
^'.:3-
fi.
• g-fi-
•ai 3
CA
11
•a §
Ä CA
m -j
•fi — tl
Talveperiöödi hinnad kehtivad
15. 9.—31. 5. valis APEX talveperiöödi hinnad I. 9.—31. 5.
Balti aktsioonid
Be is • ••
3
S28
mi
APEX: ekskursiooni etteostuhind kehtiv 14-^45 päeva, IV10. 77—31. 3. 78
ECSigisf ülälnimefatud liincides
lendudega Helsingi
B2
Ekstra jõululennud Montrealist Helsingi 21. ja 26. detsembril. Reserveerige endale koht••'"APEX-len-:
dudele õigel ajal, kuna kohti on ainult piiratult saadaval:
KÜSIGE ;SÕJDUAEGU .OMA REISIBÜROOLT VÕI .OTSE FINNAIRIU. O
TORONTO. V
8 King St.E.
M5C 1B5
Tel. (41^) 362-1511
Reserveerimiseks:
Tel. (416) 869-1053
MONTREAL '
625 President
Kennedy Ave.
H3A1K9 :
tel. (514) 282,1173
Reserveerimiseks:
Tel; (514) 879-1752
Reservatsioonid väljastpoolt Torontot ja Montreali teha järgmistel kohtadel: Edmonton, Guelph,
Hamilton, Kitchener, LondonVOttawäy Sault Ste. Marie, St. Catharihes, Sudbury, Thunder Bay,
Waterloo & Windsor. Küsige oma keskusest alloleval numbril, mis on teile tasuta. ZENITH 1-3720.
Hinnad vajavad valitsuse kinnitust
ÄKKE
Üks nõukogudelugu
Et: ennast. „töörahva paradiisis"
,kuidagi läbi lüüa või veel peal.hoida,
peab omama suhteid ja sidemeid.
. „Ühest,•' kes ennast. edukalt läbi'
lõi", jutustas hiljuti keegi sarkastiline
vestemees „Literaturnaja Ga/.e-ta"
veergudel. Selles vestes kajastub
.resignatsioon ja võllanali selle kohta,
kuidas nõukogude inimene peab
kombineerima; et ennast läbi lüüa.
Veste peategelase eriharrastuseks
vabal ajal on astronoomia. Et -üles
;seada. taevateleskoopi, tahtis ta lasta
oma toa' laest augu läbi puurida.
Käsitööliste artellid on N; Liidus
nagu. terasetööstus rahva omad jutumärkides.
Käsitööliste pädevusse
kuuluvad tööd viiakse läbi enamasti
„teet\indamispanuste" kombinaatide
. poolt. Aga veste peategelasel polnud
õnne.
; „Meie kombinaadi kataloogis pole
•sellist tööd ette nähtud," informeeris
teda tellimiste vastuvõtu büroos
preili. J j •'•
andnud amatöör-
„Second Gity" nimetus Chicagole on siinsete ameerika ajalehtede
uusim austus, millega kriipsutatakse alla, et ta on New Yorgi järele suuruselt
teine linn USA-s. Uskudes siinse .eestikeelse ajalehe teadet, oli ka CW
cago eesti rahvusgrupp 1970. a. rahvaloenduse andmeil suuruselt teine
USA-s. Kas Chicago eestlaskond ürituste ja rahvusliku tegevuse aktiivsuse
osas ka teisele köhale platseerub,.oii kahtlane. Aastavahetusel -sobib heita
pilku tehtule. : V ;.;V
Chicago.Eesti Maja ümber keerles Siinse - rahvusgrupi v kirikliku: elu
peamine seltskondlik rassimine. Sir- alal oli 1977. a. märgatavalt muuda-vides
E. Maja 1977. a. igakuist bülle- j tusi toov Oli ju Chicago eestlaste
N i i "^esti ei
astronoom Ka alla. * •>-',•
,.Ma lähen kombinaadi direktorini
välja," ähvardas ta.
-; Läkski. Kombinaadi ' direktor arvas
omalt' poolt:.- . . • '
v.Läbi' seina võime teil augu küll
puurida; See seisab sortimentide kataloogis.
Aga vot läbi; lae —njet!"
„Kas see töö poleks võimalik ka
ilma sortimentide kataloogita?" küsis
astronoom. . V
-Päris võimatu see ju pole, Aga
mis ma selle:eest saan?" .
„Midä vajaksite hädasti?" : • r
„Ainult ühe väikse teene minu tec^
ne eest. Ma vajan oma datsha jaoks
ühe universaalpumba. UN-34.9. See
valmistatakse ühes vabrikus; On ainult
vaja pääseda vabriku direktori
jutule."!: v : ; .
„Ma lähen läbi kõigi instantside,
selle vabriku, direktori jutule," lubas
astronoom. "'•>
Ta läkski. Vabriku direktor küsis
kohe: • V' V ','•••••;
,,P'umba võin teile muretseda. Asa.
mis ma selle eest saan?"
„Mida sooviksite?"
,,Kui saaksite kaubale -linna.ehitus-brigaädi
direktoriga. Brigaad peaks
mu. vabriku õuele kanali kaevama."
Astronoom trügis ennast .läbi ehi-tusbrigaadi
• direktorini. Viimane oli
nõus kanali kaevata laskma, aga tingimusel
kui ta' selle eest mingi.vastu
teene saab.
„Mis teie soov oleks?" küsis astronoom.
„Kui .saaksite ennast - sokutada
jalgpallimeeskonda ,,Punased torülu-kusepad"
ja lööksite, võistlusel meie
jalgpallimeeskonnaga „Punäsed plot-nikud"
paar oma väravat ühes otsustavas
mängus."
Lõpuks hakkasid asjad susisema.
Astronoom trügis ennast kõrtsiletini
välja ning viskas julguse võtmiseks
rjumka .vodkat hinge alla. Sai asjad
joonde, jalgpallimeeskonnaga.. Män-
. gis ka1 asa „Punaste torulukuseppade"
meeskonnas. Ta komistas paar korda
oma meeskonna värava, ees ning
kobistas kaks kera väravasse. Kohe
sai ta ehitusbrigaadi.'Viimane viskas
imesiva kanali vabrikuõueie.' Vabri-
"kudirektor andis soovitud pumba..
Käsitööliste kombinaadi direktor andis
astronoomile kaasa meistri puur-masinaga.
Üheskoos mindi astronoomi korterisse.
Meister takseeris lage ning ütles:'
„Kõigepealt nui viina ja siis hakkame
:asj aga peale."
Astronoom vaidles vastu ning tähendas,
et ta olevat organiseerinud
augu puurimise eest pumba.
„Ei lähe mulle korda," kähvatas
meister. „Davai vodku!"
Astronoom trügis ennast viinapoe
tääni, saab kokkuvõttes kenakese
aastabilansi: tähtsamaid, üritusi olnud
38, neist; .näidendite; uuslavastused
3: ja 'kordusetendused 2; banket-le
— balle 6, loengud, kunstinäitus
sed, esinemised 6, kontserdid'4. suured
rahvapeod 3 .filmiõhtuid 4; üle-jäänuü
üksiküritused.' Jümaiateenis-tusi
peetud E. Maja pargis ja saalis
6. Bridzhiharrastajad pidanud kokku
14 sõprusmängu- ja meistriturniiri.
Eest i kool iga laupäeval, kooli hooa j ai
2 koolipidu; Üleselle rahvatantsijad',
| võrkpalli ..harrastatud, ekskursioone,:
kooride harjutusi jne; Tõepoolest vägagi
vilgas tegevus ja mitmekülgne.
Ei tohiks olla kellegil põhjust nuriseda,
et ei; saa kaasa lüüa üritustele
E. Maja juures. : . '
Vanematele inimestele ja neile, kel
autot ei ole, on bussiühendusega hästi
kättesaadavad ruumid Chicago
Eesti SeltsiL Selts- korraldasE. V.
aastapäeva aktuse, kirjandusõhtuid,
Mardipäeva ja jõulupuu koosviibimise
ning esines Ikestatud,Rahvaste
paraadil koos Eesti Maja ja koguduste
tegelastega. Tähelepandavalt
vilgas .tegevus; seltsi ruumes oli •Pensionäride
Koondise igakuulise kok|
kutulekuga ja seltsi raamatukogu ka
sutamisesa.. :
letini välja ning tõi pudeli viina.
Meister jõi. selle mõne punnsuutäie-ga
tühjaks ja läks ise uut otsima. Ta
jäi teadmata kadunuks ning unustas
oma puurmasina astronoomi .korterisse,.
Ja nõnda lõpetab astronoom oma
lõo:' '' • .': V
„Siis võtsin ise puurmasina ja puurisin
augu lakke. See puurmasin vedeleb
juba terve aasta minu juures.
Niis siis:..kui keegi vajab puurimis-tööde.
läbiviimist, võib otse minu
poole - pöörduda ilma igasuguste va-heinstantsidetä.
Aga:.. mis ma sel-le.-.
eest saan?".
Tõlkinud -kk
ühel osal paha kuulsus kirikutülidega.
Piiskop K. Raudsepa visitatsioon
siia Ülestõusmise, pühade ajal aprillis
tõi lootuse ebatavalise olukorra
lõpetamiseks. Nii ka juhtus ja lootus
täitus. Chicago I koguduse viimati
valitud .nõukogu kinnitati ametisse
konsistooriumi poolt. Hooldajal õpetajal
E. Pähn'al on ka teeneid rahuliku
olukorra sobitamisel.. Koguduse
poolt vallandatud õpetaja E. Kuus-ler
on nüüd Chicago, praostkonna vi-kaarõpetajaks.
Hooldajaõpetaja E.
Pahna ütelusel see kogudus saab
nüüd jälle normaalselt tegutsema
hakata. Chicago I kogud, õpetaja
koht on vakantseks kuulutatud. ,
.Varasuvel liikusid visad kuuldused;
et tahetakse korraldada Chicago
T koguduse ja:Pauluse koguduse
ühine juhatuse koosolek, just uue
õpetaja leidmise ja palkamise aruta
miseks. Et õp. Pähn siit lahkub,.jää-'
vad ju. mõlemad kogudused •õpetajata.
On ju hellitatud lootust ühise õpetaja
saamiseks ja palk õpetajale1
oleks parem kahe: koguduse poolt.
See koosoleku kava kuuldustest kaugemale
ei jõudnud.- Tulemuseks
nüüd,-et.mõlemad kogudused otsivad
eraldi uut õpetajat..
25. septembril 1977. a. tähistati jumalateenistusega
ja aktusega Chicä-go
Pauluse koguduse 20.a. juubelit.
Kirikus teenisid 4 õpetajat——praost
A. Hinno, assessor dr. A, Võõbus, õp.
J. Teras ja kog. õpetaja E. Pähn. Koguduse
saamisloos võib märkida, et
asutamiskoosolek peeti 20. juulil
'1957. a. Chicago Soome kiriku ruumes.
Koguduse aastapäevaks võeti
aga 29. september 1957. a., mil õpetaja
E. Pähn pidas avajumalatcenis-tuse
' üle 260 kirikulisele-eestläsele
Soome kirikus. Õp. Pähn valiti koguduse
õpetajaks. Okkaline ja alandav
oli konsistooriumi suhtumine õpet.
Pahnasse, sest alles 8. jaanuaril 1962.
a. konsistoorium kinnitas õp. Pahna
valimise, seega 5 aastat hiljem pärast
avajumalateenistust. Kõigile ras-
: STOKHOLM — Balti probleemid
hakkavad vähemalt Skandinaavias
saavutama sama tähelepuanu, laiust
ja-pidevust,' mida senini on omistatud
maailma teistele tulipunktis asuvatele
küsimustele. Seda konstateerin
Balti Komitee aastakoosolekul
Stokholmis 8. detsembril. Koosoleku
juhataja fil.dr. Birger Hagard rõhutas,
et see olukord nõuab kõigilt balti
organisatsioonidelt uut aktiivsust,
et rahuldada seda pidevalt kasvanud
huvi ja nõudmist baltlaste infor-matsioonimaterjalide
jä publikatsioonide
järgi. .•'.;.'
Balti Komitee tegevusaruanne annab
ülevaate aktsioonidest ja kontaktidest
1976—1977. a. Inimõiguste
küsimused on olnud Belgradis tuli-,
punktis selle Kokkuastumisest kuni
aastavahetuseni. Balti küsimused
tõusid siin päevakorrale küll otseselt
kui kaudselt. BK abiesimees Artur
Landsmanis esitas selle punkti all
ülevaate USA delegatsiooni tööst
Belgradis.
Skandinaavias on huvi balti küsimuste
vastu viimastel aastatel oluliselt
kasvanud, eriti just ka Nprraši
Balti Komiteele saabub üha suuremal
arvul nõudmisi ja järelpärimist
publikatsioonide ja materjalide osas.
Seda' on põhjustanud eriti ka asjaolu,
et suuremad vabaharidustöö
keskused on hakanud korraldama
õpperinge balti küsimuste kohta.
Kuidas neid õpperinge varustada
vajaliku kirjandusega; on nüüd muutunud
raskeks probleemiks." See
nõuab juba 1978. a. uusi algatusi vajalike
materjalide produtseerimiseks.
••' ':./.'.
Komitee tegevuskava rõhutab erilist
aktiivsust Belgradis 1978. a. esimestel
kuudel jä võimalikult ka oma
vaatlejate saatmist sinna. Kontakte
Euroopas ja ülemeremaades jätkatakse.
Arvuka delegatsiooniga võetakse
osa ka WACL järgmisest konverentsist
Washingtonis, D.C. Norra
ja Taani jaoks koostatakse eri trükis,
president K. Pätsi kirjadest, koos te-"
ma eluloolise tagapõhjaga.- Komitee
asutamisest möödub 1978. a. 35 aastat,
mida tähistatakse komitee au-presiidiumi
ja nimekate rootsi kaas-.
tööliste kokkutulekuga ja eri publikatsiooni
väljaandmisega komitee
tegevuse kohta. .
Komitee majandusaruanne kinnitati
Kr. 34.284:— Suuruses, eelarve
ori koostatud Kr. 27.000:— suuruses.:
Seoses majandusaruandega rõhutati,
et Balti Komitee ei taotle ka tulevikus
mingit riiklikku toetust oma tegevuseks.
Piirdutakse vaid oma tra-ditsioonilise
toetajaskonna toetustega.
Kasutada olevad ressürssid ei ole •
suured, aga selle eest on komitee
oma-poliitilises tegevuses täiesti vaba
ja sõltumatu. ; 1 .
Balti. Komitee juhatusse-töötoim-konda
valiti: esimees — Birger Ha-gar.
d, abiesimehed — Artur Landsmanis
jä Juozas Lingis, peasekretär
ja büroojuhataja — Arvo Horm, sekretärid
— Andres Larssen. ja Bertil
Häggman, laekur- — Kalju Lepik.
Komitee revidentideks valiti Martin
kustele vaatamata ja oma rahuliku- Juhkam ja Äke J. Ek.
tasakaaluka iseloomu tõttu sai õp.
Pähn siin väga. populaarseks, hing
nüüd. viimati oli ka „rahuingliks"
Chicago I koguduse sisetülide lahendamise
osas. Kä seekordne koguduse.
20. a. juubeli tähistamine oli vägagi
tagasihoidlikku;laadi. Isegi USA ees- Arvatakse, et ülemaailmne majan-tikeelne
ajaleht ei avaldanud mingit d u s l i k k r i i s puudutab ka N. Liitu,,
kirjutist juubelist ja selle tähistami-j s e s l välismaised investeerinizud vä- -
sest. Agavsee.kõik ei ole-alla löönud^ herievad. 1978; a. on väljavaated ma,
koguduse liikmete ja juhtkonna tu-: ja ndL,ses sünsed; Rasketööstuse pro- ,
ju, sest koguduse algusest peale: oli ^ duktsioon tõuseb ainult 4.7 "v: üle . .
asutajate poolt seatud; loosung: „Ta- j 2977 a taseme; See on viletsam
gurpidi käiku meie kogudusel eix.le ! 1945; avalates, Tööproduktiivsus on-
— alati täiskäik edasi!" Paarikümne a 2 a;ainult 3,5%, mis on madalam / vii-aastaga
kujunes Pauluse kogudus 1 n^Se,25-e aasta jooksul. Arvatakse;.':''
suuremaks ja elujõulisemaks koha- j e t rahva majanduslik tase ei tõuse
peal.-. Selleks aitas kaasa koguduse Cnne 1980. a.
EESTI KINNISVARADE'; '
VAHENDUS
Toronto Real Estate Board'i liige
Oleme kolinud UUS AADRESS ON:
; ; 2670 A. YONGE: ST. :
Sissekäik Lytton Blvd-ik.
' Tel. 4874477.
Kodus^^^T^^^^
Sõbralik ja õiglane teenimine.
liikmeskonnas valitsev kõrge eesti
rahvuslik meel.
E.ELK Chicago Pauluse kogud, õpetaja
Elmar Pähn teatas ametlikult,
et ta lahkub Chicagost Torontosse
Kanadas juuni .kuus.- Ennem; aga
peab ta siin aprilli kuu lõpus leerilaste
õnnistamise. Neid on 14 leeri-noort,-
kellede vanemad soovisid lee-ripüha-
pidamist õp. Pahna poolt. Sel-,
gunud veel, et õp. Pahn kavatseb-edasi
teenida USA-s Ohio osariigis
Clevelandi eestlaste / kogudust, mis
on Torontole ligemal. .Konsistooriumile,,
praost A. Hinnole ja piiskop
K. Raudseppale saatis Pauluse kogud,
juhatus vormilise .teadaande
palvega koguduse õpetaja koht vakantseks
kuulutada 1. juunist 1978.
a. Õpetaja kohale kandideerijad võivad
saata sooviavaldused koguduse
esimehele: August Võhma, 109 Woo-dy
Way. Cary, Illinois. 60013. ÜSA:'
Lõpptähtaeg avalduste saatmiseks
on 31. jaanuar 1978. a. ;
; : ; . ; ; ; . ' : : ; v ; . ' ; . ; ' :
Mõnusa uudisena sai teatavaks 22.
oktoobril 1977. a. Chicagos peetud
eestlannade koosolek „Leskede Naiste
Klubi" asutamiseks. Kutsutud oli
Majanduslike, tagasilöökide peapõhjuseks
peetakse äpardusi põllumajanduses.
Möödunud aastane toodang
. oli 10°n loodetust madalam.:
Tulemuseks dn loomade arvu vähene
mine ja. suured nisuostud. välis-maadelt.
See takistab 'tööstuse moderniseerimist.
; ^
20 ' asutajat, noorepoolset elurõõmsat
lesknaist. Kavatsetakse klubi
koosviibimisi korraldada rotatsiooni
korras iga .liikme juures. Tegevuskava
esimene punkt on — kutsuda, ka
lesed mehed. Lahtine olla lahutatu-;
te kaasakutsumine, klubisse, see asi
äga pidi selguma varsti. Otsustamata
on veel.küsimus, kuidas sühtutak-.
se abielumeestest „üleaisa lööjatesse",
ka vanapoiste küsimüsteeb pea- •
valu, kas neile ka klubi: koosviibimistele
uksed avatud?.Leskede naiste
algatus on. igatpidi teretulnud. Põhimõttel
„Elu tuleb elada!'' klubisse
kuulumine kindlasti aitab kaasa igavuse-
ja üksildustunde peletamiseks,
uute suhete- ja sõprussidemete.loo-;
miseks. Lesknaiste klubi toetayliikme
kaart võib kujuneda ihaldatud
objektiks Chicago eesti meessoole.
Mardi
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 27, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-01-27 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780127 |
Description
| Title | 1978-01-27-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | nr. 4 (1459) 1978 Keie Elu".nr. 4 (1459) 1978 REEDEL, 20; JAANUARIL FRIDÄY, JANUARY 20 laste Seltsi, ruu* Alan Teder. \n w :imitsemise ha-limc .kergendus-' Isest peale, kõi-jälle teel vai-iRaskustest üte-' isi-•rõõmus tarni-, mis peetakse kl. 3 p.l. Eesti tahab olla ka •st ülesaamise 11 kaheksandal seda saavutada sõprade abiga lõiv mõte Noor-tunneme rõõ- ;\|v.; ;•;.•;'••': rõhk asetatud' proosakirjani-lare 100. sünni-ia- m.a. lahku-" lestuseks. Noo- I.PÜH ja Harri kirjaniku loo-proosas. H a iili emõlemiki r- Lisaks eeitoo- • Irene : Loosin j Mikk Amee- Vanemgaidide last perest tra- |:se kohvilauas li seks valguse-laste küünalde |hü\'ipakkuvast aitame nende õppematerjali aitame -noori li Ima laagrisse |si suuiiaagris- - valmistame • teistele! "• . •': st Iste Koondise, Hollywoodis ilul Edmund -95 ja Holly-iva St. Johni : i ' ' • ' : :':' '•'' • - -:- on Koondise Idatud kohvi- Diidis. teeb jn-;. ; V. 60-nda li kaks tähista-- lun üür!ind le vahel asu- .avarad Siiri-, ke kõnelejaks osariigist' E . r. K o r k / L a u - |V on., virnast i :mis; 24-LUiks Irgneval bai- •intLid Casev I; teks on . va- | rahvuskaas-i t - p idust 11 s-: H'j';y\voud i>e põhja-ida-' .üab 24, \ eeb-. läcd asi i Id huvireisile Ikaasmaalast. AÜlastatakse' | i r u u , Tshiili; Peatused on •r>ä^v;a;, Lima |hu — Piechu päeva, Bue-guassu — 1. äev, Rio de-fasiilia. — 1 |eva. E. Komi ja :ins, 0, ja 'H. Murrn, H. M. Juhanson,. E; Kiik, E' |ms,. B. Rahc> Ohiper.. Austraal id kari 0 © Austraalia ajakirjandus pole veel seni otsusele jõudnud mis pööras tööerakonna juhi Gough Whitlami oodatud võidu viimastel valimistel rekordiliseks kaotuseks — võidu mis veel nädal enne valimisi pidi täiesti kindel olema. Valimiste tulemused näitavad aga nüüd, et Fraseri valitsusel onliues parlamendi^ 48 kohane enamus. Ainult üksikud on julgenud .lugejate kirjades märkida, et valija lihtsalt ehmus võimu andmisest kommunistide poolt juhitud ametühingute kätte. Kuid kahtlemata ^ärkamisele" aitasid tublisti kaasa just raudse eesriide tagant saabunud immigrandid. Ja eriti nendest just baltlased], küna Whitlam lubas jällegi tühistada tagasivõetud legaalse kuuluvuse N.-L. alla ja baltlased, nende lapsed ja järglased muuta N.-L. ja Austraalia topelt kodakondsust omavaiks subjektideks. NSW Õpetajate ametiühingu aasta konverents pani boikoti alla NSW Labori valitsuse poolt kavandatud laupäeva keeltekoolid, mis oleksid asunud tegevusse järgmisel aastal. Kooli lõpetajad oleksid saanud gümnaasiumi küpsusetunnistuse vastava keele alal. Eestlasi nimetatud skeemi kokku langemine ei puuduta, kuna Eesti keelt polnud mitte ette näh- , tudkaheksa kavandatud keele hulgas. Küll aga lätlasi ja leedulasi, kel juba varem on toimunud gümnaasiumi ulatuses keelte õppimine. Etniliste gruppide protest NSW valitsuse ees jäi tagajärjeta, sest tegelikult tuleb neil võitlusse^ või kokkuleppes-se astuda hoopis Õpetajate ametühinguga. Viimane väidab, et laupäevased koolid viivad hariduse andmi-se nende kontrolli (alt välja, samuti asuvad õpetajate kohtadele need, kes .pole ametühingu liikmed..;immigrantide! pole endal äga ise lootust eraldi koolijuhatajatega kokkuleppimiseks, sest enamik nendest keelduvat kaas- ja "koostööst ja hirmutavad . hoopis lapsed mitte vastavaid keeli õppimast.; NSW haridusministeerium teatab aga kahetsusega, et järgmisel aastal ei suudeta enam keeltekoolidega algust teha. ' '.-•. NSW Liberaal partei senine liider Sir Erie Willis, kes napilt kaotas (1976) vaevu 140 häälega, kuid kahe kohaga Labor parteile, asendati noore Peter ColemaiViga kes on tuntud ajakirja toimetaja. On 'silmapaistev, et Colemanvõistles noore juristi Jirh • Cämeronigaf kes on üks eesti õigusteadlase Ilmar Tammeio (Sydney Ülikool).õpilasi. Cameron on tuntud Immigrantide ja moraalse uuestisündi eest võitleja. Eelmise juhtkonna asendamine kaasus Fraseri üllatava võidu ajel. Sama kandus ka kogu NSW Liberaal partei juhatuse üm- ;. berkujundamisesse kuhu on ulatunud tugeval määra) just immigrantide vaated ja senised valusad kogemused ametühinalasteia. Prof. W.Nollenddr.f.Wisconsini ülikoolist kes on ühtlasi A.A.B.S.'i (As-sociation for Advancement for Baltic Studies — Balti Teaduste Arendamise Ühing) .president, mille keskus asub USA-s, ^ pidas ettekande Läti majas, mida oli jälgima tulnud väga rohkearvuliselt balti akadeemiliste huvidega tegelasi. Prof. Nollen-dorf märkis 1968 tegevusse astunud ühingu senist tegevust iga kahe aasta takka toimuvate konverentside näol,, (järgmine toimub Torontos), ning neli korda/aastas ilmuvat ajakirja, kus leiavad valgustamist Balti teaduste küsimused. Samuti on ilmuma hakanud ka tihedamini ilmuv Uudisteleht. Suurimaks raskuseks on majandus, sest enamik õppejõude; pole mitte rakendatud Balti või sugulas teadus te aladel, vaid uurimusi jne. tuleb teostada sootuks teise töö korväl. Mõne ülikooli juurde oleks võimalik Balti teaduskonna asutamine kui näiteks keegi stipulee-riks 5.000.000 dollarit. Kuid ka väiksema summaga: saaks hakkama. Nii näit ukrainlased said sellega hakkama, et annetati 2.000.000 dollarit Ukraina Teaduskonna avamiseks ühe USA ülikooli 'juures. Prof. Nollendorf kutsus osavõtjaid üles, et ka Austraalias asutada Kanada eeskujul AABS'.i osakond (seni on ainult Austraalias 19 liiget), ning tegevusalaks võtta samuti Balti teaduse konverentsid ja kokkutulekud. Sõnavõttude osas märgiti, et midagi taolist on juba toimumas (V. Vilder NSW ulatuses), kuna E. Aavik rõhutas, et senine peamine huviala, Balti 'teadus, alates 13. sajandist, peaks ula: tusliktimakš muutuma. .Eriti kuna Tacituse,'väide — Eesti rahvaste keel on Brittidega samalaadne (Äestio-rum gentes linguä Britannica pro-riör) annab õigustuse Uurimuse ulatuse palju varasemale ajale suunamise. Siis saame ka ületada senised vasloksused, kus leedulaste, väide, et on tegemist hoopis leedulastega ja lätlastel lätlastega, saame õigema perspektiivi. Rikkalikud materjalid ori Eel-Rooma rahad Inglismaal, mis j peaaegu .90%.kannavad eestipäraseid l Wiedemanrii keelega pealkirju. Isegi Ceasari maandumine Inglismaal Ru-tupia sadamas ja tema võitlus peamiselt Calleva (pealinna nimi) elanikega, kes kutsusid ennast, pelga-deks, J peaks tekitama küsimusi. Mitte niivõrd keeleteadlaste seas, kellel enamikul on ametkohad ja käed seotud, kui d j ust :.ineie noorema generatsiooni esindajate hulgas. .Nende hulgast võib ka siis välja kasvada mõni, kes asub tõsisemalt eesti keele kui ajaloolise väärtuse - ja kultuuri olemuse Õppimise viljelemisele. : • OLI-ON © te 'lj g . •EH CA -M re m i ' fi. 3 O' U O 3 £ ^'.:3- fi. • g-fi- •ai 3 CA 11 •a § Ä CA m -j •fi — tl Talveperiöödi hinnad kehtivad 15. 9.—31. 5. valis APEX talveperiöödi hinnad I. 9.—31. 5. Balti aktsioonid Be is • •• 3 S28 mi APEX: ekskursiooni etteostuhind kehtiv 14-^45 päeva, IV10. 77—31. 3. 78 ECSigisf ülälnimefatud liincides lendudega Helsingi B2 Ekstra jõululennud Montrealist Helsingi 21. ja 26. detsembril. Reserveerige endale koht••'"APEX-len-: dudele õigel ajal, kuna kohti on ainult piiratult saadaval: KÜSIGE ;SÕJDUAEGU .OMA REISIBÜROOLT VÕI .OTSE FINNAIRIU. O TORONTO. V 8 King St.E. M5C 1B5 Tel. (41^) 362-1511 Reserveerimiseks: Tel. (416) 869-1053 MONTREAL ' 625 President Kennedy Ave. H3A1K9 : tel. (514) 282,1173 Reserveerimiseks: Tel; (514) 879-1752 Reservatsioonid väljastpoolt Torontot ja Montreali teha järgmistel kohtadel: Edmonton, Guelph, Hamilton, Kitchener, LondonVOttawäy Sault Ste. Marie, St. Catharihes, Sudbury, Thunder Bay, Waterloo & Windsor. Küsige oma keskusest alloleval numbril, mis on teile tasuta. ZENITH 1-3720. Hinnad vajavad valitsuse kinnitust ÄKKE Üks nõukogudelugu Et: ennast. „töörahva paradiisis" ,kuidagi läbi lüüa või veel peal.hoida, peab omama suhteid ja sidemeid. . „Ühest,•' kes ennast. edukalt läbi' lõi", jutustas hiljuti keegi sarkastiline vestemees „Literaturnaja Ga/.e-ta" veergudel. Selles vestes kajastub .resignatsioon ja võllanali selle kohta, kuidas nõukogude inimene peab kombineerima; et ennast läbi lüüa. Veste peategelase eriharrastuseks vabal ajal on astronoomia. Et -üles ;seada. taevateleskoopi, tahtis ta lasta oma toa' laest augu läbi puurida. Käsitööliste artellid on N; Liidus nagu. terasetööstus rahva omad jutumärkides. Käsitööliste pädevusse kuuluvad tööd viiakse läbi enamasti „teet\indamispanuste" kombinaatide . poolt. Aga veste peategelasel polnud õnne. ; „Meie kombinaadi kataloogis pole •sellist tööd ette nähtud," informeeris teda tellimiste vastuvõtu büroos preili. J j •'• andnud amatöör- „Second Gity" nimetus Chicagole on siinsete ameerika ajalehtede uusim austus, millega kriipsutatakse alla, et ta on New Yorgi järele suuruselt teine linn USA-s. Uskudes siinse .eestikeelse ajalehe teadet, oli ka CW cago eesti rahvusgrupp 1970. a. rahvaloenduse andmeil suuruselt teine USA-s. Kas Chicago eestlaskond ürituste ja rahvusliku tegevuse aktiivsuse osas ka teisele köhale platseerub,.oii kahtlane. Aastavahetusel -sobib heita pilku tehtule. : V ;.;V Chicago.Eesti Maja ümber keerles Siinse - rahvusgrupi v kirikliku: elu peamine seltskondlik rassimine. Sir- alal oli 1977. a. märgatavalt muuda-vides E. Maja 1977. a. igakuist bülle- j tusi toov Oli ju Chicago eestlaste N i i "^esti ei astronoom Ka alla. * •>-',• ,.Ma lähen kombinaadi direktorini välja," ähvardas ta. -; Läkski. Kombinaadi ' direktor arvas omalt' poolt:.- . . • ' v.Läbi' seina võime teil augu küll puurida; See seisab sortimentide kataloogis. Aga vot läbi; lae —njet!" „Kas see töö poleks võimalik ka ilma sortimentide kataloogita?" küsis astronoom. . V -Päris võimatu see ju pole, Aga mis ma selle:eest saan?" . „Midä vajaksite hädasti?" : • r „Ainult ühe väikse teene minu tec^ ne eest. Ma vajan oma datsha jaoks ühe universaalpumba. UN-34.9. See valmistatakse ühes vabrikus; On ainult vaja pääseda vabriku direktori jutule."!: v : ; . „Ma lähen läbi kõigi instantside, selle vabriku, direktori jutule," lubas astronoom. "'•> Ta läkski. Vabriku direktor küsis kohe: • V' V ','•••••; ,,P'umba võin teile muretseda. Asa. mis ma selle eest saan?" „Mida sooviksite?" ,,Kui saaksite kaubale -linna.ehitus-brigaädi direktoriga. Brigaad peaks mu. vabriku õuele kanali kaevama." Astronoom trügis ennast .läbi ehi-tusbrigaadi • direktorini. Viimane oli nõus kanali kaevata laskma, aga tingimusel kui ta' selle eest mingi.vastu teene saab. „Mis teie soov oleks?" küsis astronoom. „Kui .saaksite ennast - sokutada jalgpallimeeskonda ,,Punased torülu-kusepad" ja lööksite, võistlusel meie jalgpallimeeskonnaga „Punäsed plot-nikud" paar oma väravat ühes otsustavas mängus." Lõpuks hakkasid asjad susisema. Astronoom trügis ennast kõrtsiletini välja ning viskas julguse võtmiseks rjumka .vodkat hinge alla. Sai asjad joonde, jalgpallimeeskonnaga.. Män- . gis ka1 asa „Punaste torulukuseppade" meeskonnas. Ta komistas paar korda oma meeskonna värava, ees ning kobistas kaks kera väravasse. Kohe sai ta ehitusbrigaadi.'Viimane viskas imesiva kanali vabrikuõueie.' Vabri- "kudirektor andis soovitud pumba.. Käsitööliste kombinaadi direktor andis astronoomile kaasa meistri puur-masinaga. Üheskoos mindi astronoomi korterisse. Meister takseeris lage ning ütles:' „Kõigepealt nui viina ja siis hakkame :asj aga peale." Astronoom vaidles vastu ning tähendas, et ta olevat organiseerinud augu puurimise eest pumba. „Ei lähe mulle korda," kähvatas meister. „Davai vodku!" Astronoom trügis ennast viinapoe tääni, saab kokkuvõttes kenakese aastabilansi: tähtsamaid, üritusi olnud 38, neist; .näidendite; uuslavastused 3: ja 'kordusetendused 2; banket-le — balle 6, loengud, kunstinäitus sed, esinemised 6, kontserdid'4. suured rahvapeod 3 .filmiõhtuid 4; üle-jäänuü üksiküritused.' Jümaiateenis-tusi peetud E. Maja pargis ja saalis 6. Bridzhiharrastajad pidanud kokku 14 sõprusmängu- ja meistriturniiri. Eest i kool iga laupäeval, kooli hooa j ai 2 koolipidu; Üleselle rahvatantsijad', | võrkpalli ..harrastatud, ekskursioone,: kooride harjutusi jne; Tõepoolest vägagi vilgas tegevus ja mitmekülgne. Ei tohiks olla kellegil põhjust nuriseda, et ei; saa kaasa lüüa üritustele E. Maja juures. : . ' Vanematele inimestele ja neile, kel autot ei ole, on bussiühendusega hästi kättesaadavad ruumid Chicago Eesti SeltsiL Selts- korraldasE. V. aastapäeva aktuse, kirjandusõhtuid, Mardipäeva ja jõulupuu koosviibimise ning esines Ikestatud,Rahvaste paraadil koos Eesti Maja ja koguduste tegelastega. Tähelepandavalt vilgas .tegevus; seltsi ruumes oli •Pensionäride Koondise igakuulise kok| kutulekuga ja seltsi raamatukogu ka sutamisesa.. : letini välja ning tõi pudeli viina. Meister jõi. selle mõne punnsuutäie-ga tühjaks ja läks ise uut otsima. Ta jäi teadmata kadunuks ning unustas oma puurmasina astronoomi .korterisse,. Ja nõnda lõpetab astronoom oma lõo:' '' • .': V „Siis võtsin ise puurmasina ja puurisin augu lakke. See puurmasin vedeleb juba terve aasta minu juures. Niis siis:..kui keegi vajab puurimis-tööde. läbiviimist, võib otse minu poole - pöörduda ilma igasuguste va-heinstantsidetä. Aga:.. mis ma sel-le.-. eest saan?". Tõlkinud -kk ühel osal paha kuulsus kirikutülidega. Piiskop K. Raudsepa visitatsioon siia Ülestõusmise, pühade ajal aprillis tõi lootuse ebatavalise olukorra lõpetamiseks. Nii ka juhtus ja lootus täitus. Chicago I koguduse viimati valitud .nõukogu kinnitati ametisse konsistooriumi poolt. Hooldajal õpetajal E. Pähn'al on ka teeneid rahuliku olukorra sobitamisel.. Koguduse poolt vallandatud õpetaja E. Kuus-ler on nüüd Chicago, praostkonna vi-kaarõpetajaks. Hooldajaõpetaja E. Pahna ütelusel see kogudus saab nüüd jälle normaalselt tegutsema hakata. Chicago I kogud, õpetaja koht on vakantseks kuulutatud. , .Varasuvel liikusid visad kuuldused; et tahetakse korraldada Chicago T koguduse ja:Pauluse koguduse ühine juhatuse koosolek, just uue õpetaja leidmise ja palkamise aruta miseks. Et õp. Pähn siit lahkub,.jää-' vad ju. mõlemad kogudused •õpetajata. On ju hellitatud lootust ühise õpetaja saamiseks ja palk õpetajale1 oleks parem kahe: koguduse poolt. See koosoleku kava kuuldustest kaugemale ei jõudnud.- Tulemuseks nüüd,-et.mõlemad kogudused otsivad eraldi uut õpetajat.. 25. septembril 1977. a. tähistati jumalateenistusega ja aktusega Chicä-go Pauluse koguduse 20.a. juubelit. Kirikus teenisid 4 õpetajat——praost A. Hinno, assessor dr. A, Võõbus, õp. J. Teras ja kog. õpetaja E. Pähn. Koguduse saamisloos võib märkida, et asutamiskoosolek peeti 20. juulil '1957. a. Chicago Soome kiriku ruumes. Koguduse aastapäevaks võeti aga 29. september 1957. a., mil õpetaja E. Pähn pidas avajumalatcenis-tuse ' üle 260 kirikulisele-eestläsele Soome kirikus. Õp. Pähn valiti koguduse õpetajaks. Okkaline ja alandav oli konsistooriumi suhtumine õpet. Pahnasse, sest alles 8. jaanuaril 1962. a. konsistoorium kinnitas õp. Pahna valimise, seega 5 aastat hiljem pärast avajumalateenistust. Kõigile ras- : STOKHOLM — Balti probleemid hakkavad vähemalt Skandinaavias saavutama sama tähelepuanu, laiust ja-pidevust,' mida senini on omistatud maailma teistele tulipunktis asuvatele küsimustele. Seda konstateerin Balti Komitee aastakoosolekul Stokholmis 8. detsembril. Koosoleku juhataja fil.dr. Birger Hagard rõhutas, et see olukord nõuab kõigilt balti organisatsioonidelt uut aktiivsust, et rahuldada seda pidevalt kasvanud huvi ja nõudmist baltlaste infor-matsioonimaterjalide jä publikatsioonide järgi. .•'.;.' Balti Komitee tegevusaruanne annab ülevaate aktsioonidest ja kontaktidest 1976—1977. a. Inimõiguste küsimused on olnud Belgradis tuli-, punktis selle Kokkuastumisest kuni aastavahetuseni. Balti küsimused tõusid siin päevakorrale küll otseselt kui kaudselt. BK abiesimees Artur Landsmanis esitas selle punkti all ülevaate USA delegatsiooni tööst Belgradis. Skandinaavias on huvi balti küsimuste vastu viimastel aastatel oluliselt kasvanud, eriti just ka Nprraši Balti Komiteele saabub üha suuremal arvul nõudmisi ja järelpärimist publikatsioonide ja materjalide osas. Seda' on põhjustanud eriti ka asjaolu, et suuremad vabaharidustöö keskused on hakanud korraldama õpperinge balti küsimuste kohta. Kuidas neid õpperinge varustada vajaliku kirjandusega; on nüüd muutunud raskeks probleemiks." See nõuab juba 1978. a. uusi algatusi vajalike materjalide produtseerimiseks. ••' ':./.'. Komitee tegevuskava rõhutab erilist aktiivsust Belgradis 1978. a. esimestel kuudel jä võimalikult ka oma vaatlejate saatmist sinna. Kontakte Euroopas ja ülemeremaades jätkatakse. Arvuka delegatsiooniga võetakse osa ka WACL järgmisest konverentsist Washingtonis, D.C. Norra ja Taani jaoks koostatakse eri trükis, president K. Pätsi kirjadest, koos te-" ma eluloolise tagapõhjaga.- Komitee asutamisest möödub 1978. a. 35 aastat, mida tähistatakse komitee au-presiidiumi ja nimekate rootsi kaas-. tööliste kokkutulekuga ja eri publikatsiooni väljaandmisega komitee tegevuse kohta. . Komitee majandusaruanne kinnitati Kr. 34.284:— Suuruses, eelarve ori koostatud Kr. 27.000:— suuruses.: Seoses majandusaruandega rõhutati, et Balti Komitee ei taotle ka tulevikus mingit riiklikku toetust oma tegevuseks. Piirdutakse vaid oma tra-ditsioonilise toetajaskonna toetustega. Kasutada olevad ressürssid ei ole • suured, aga selle eest on komitee oma-poliitilises tegevuses täiesti vaba ja sõltumatu. ; 1 . Balti. Komitee juhatusse-töötoim-konda valiti: esimees — Birger Ha-gar. d, abiesimehed — Artur Landsmanis jä Juozas Lingis, peasekretär ja büroojuhataja — Arvo Horm, sekretärid — Andres Larssen. ja Bertil Häggman, laekur- — Kalju Lepik. Komitee revidentideks valiti Martin kustele vaatamata ja oma rahuliku- Juhkam ja Äke J. Ek. tasakaaluka iseloomu tõttu sai õp. Pähn siin väga. populaarseks, hing nüüd. viimati oli ka „rahuingliks" Chicago I koguduse sisetülide lahendamise osas. Kä seekordne koguduse. 20. a. juubeli tähistamine oli vägagi tagasihoidlikku;laadi. Isegi USA ees- Arvatakse, et ülemaailmne majan-tikeelne ajaleht ei avaldanud mingit d u s l i k k r i i s puudutab ka N. Liitu,, kirjutist juubelist ja selle tähistami-j s e s l välismaised investeerinizud vä- - sest. Agavsee.kõik ei ole-alla löönud^ herievad. 1978; a. on väljavaated ma, koguduse liikmete ja juhtkonna tu-: ja ndL,ses sünsed; Rasketööstuse pro- , ju, sest koguduse algusest peale: oli ^ duktsioon tõuseb ainult 4.7 "v: üle . . asutajate poolt seatud; loosung: „Ta- j 2977 a taseme; See on viletsam gurpidi käiku meie kogudusel eix.le ! 1945; avalates, Tööproduktiivsus on- — alati täiskäik edasi!" Paarikümne a 2 a;ainult 3,5%, mis on madalam / vii-aastaga kujunes Pauluse kogudus 1 n^Se,25-e aasta jooksul. Arvatakse;.':'' suuremaks ja elujõulisemaks koha- j e t rahva majanduslik tase ei tõuse peal.-. Selleks aitas kaasa koguduse Cnne 1980. a. EESTI KINNISVARADE'; ' VAHENDUS Toronto Real Estate Board'i liige Oleme kolinud UUS AADRESS ON: ; ; 2670 A. YONGE: ST. : Sissekäik Lytton Blvd-ik. ' Tel. 4874477. Kodus^^^T^^^^ Sõbralik ja õiglane teenimine. liikmeskonnas valitsev kõrge eesti rahvuslik meel. E.ELK Chicago Pauluse kogud, õpetaja Elmar Pähn teatas ametlikult, et ta lahkub Chicagost Torontosse Kanadas juuni .kuus.- Ennem; aga peab ta siin aprilli kuu lõpus leerilaste õnnistamise. Neid on 14 leeri-noort,- kellede vanemad soovisid lee-ripüha- pidamist õp. Pahna poolt. Sel-, gunud veel, et õp. Pahn kavatseb-edasi teenida USA-s Ohio osariigis Clevelandi eestlaste / kogudust, mis on Torontole ligemal. .Konsistooriumile,, praost A. Hinnole ja piiskop K. Raudseppale saatis Pauluse kogud, juhatus vormilise .teadaande palvega koguduse õpetaja koht vakantseks kuulutada 1. juunist 1978. a. Õpetaja kohale kandideerijad võivad saata sooviavaldused koguduse esimehele: August Võhma, 109 Woo-dy Way. Cary, Illinois. 60013. ÜSA:' Lõpptähtaeg avalduste saatmiseks on 31. jaanuar 1978. a. ; ; : ; . ; ; ; . ' : : ; v ; . ' ; . ; ' : Mõnusa uudisena sai teatavaks 22. oktoobril 1977. a. Chicagos peetud eestlannade koosolek „Leskede Naiste Klubi" asutamiseks. Kutsutud oli Majanduslike, tagasilöökide peapõhjuseks peetakse äpardusi põllumajanduses. Möödunud aastane toodang . oli 10°n loodetust madalam.: Tulemuseks dn loomade arvu vähene mine ja. suured nisuostud. välis-maadelt. See takistab 'tööstuse moderniseerimist. ; ^ 20 ' asutajat, noorepoolset elurõõmsat lesknaist. Kavatsetakse klubi koosviibimisi korraldada rotatsiooni korras iga .liikme juures. Tegevuskava esimene punkt on — kutsuda, ka lesed mehed. Lahtine olla lahutatu-; te kaasakutsumine, klubisse, see asi äga pidi selguma varsti. Otsustamata on veel.küsimus, kuidas sühtutak-. se abielumeestest „üleaisa lööjatesse", ka vanapoiste küsimüsteeb pea- • valu, kas neile ka klubi: koosviibimistele uksed avatud?.Leskede naiste algatus on. igatpidi teretulnud. Põhimõttel „Elu tuleb elada!'' klubisse kuulumine kindlasti aitab kaasa igavuse- ja üksildustunde peletamiseks, uute suhete- ja sõprussidemete.loo-; miseks. Lesknaiste klubi toetayliikme kaart võib kujuneda ihaldatud objektiks Chicago eesti meessoole. Mardi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-01-27-05
