Meie Elu = Our life, August 21, 1986

              ••Äliiiiiii
SH
IÄSiiii|i|ii
i-Miiiiiii
WMmS»$sg*
SiiiifiiälsRl
NELIAPÄEVAL, 21. AUGUSTII^ - , AUGUST 21. „Meie Elu" nr. 34 (1902) 1986
Analüüs
>44
Publishedby Estonian PubIishing'Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview AveV, Toronto-Ont.Canada,M4K2R0
Tel.466-0951 •
Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming.473 Lu}imannDr.,NewMilford,N.J.,USA, ,
Tel. (201) 262-0773.
• AlfMc Elu"'valjaandjak-s on Eesti Kirjastus Kan
Asul -Ä. Weileri algatusel. 1950.
..Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 Broadview
Ave.. Toronto, Ont.M4K2R6Canada - Tel. 466-0951"
- „ M E I E E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp.,kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.]. Alates
okt. 15.
ude kuritegudele pole omistatud,
tähelepanu
ieisip. ja neljap'. kl. 9 hm. - 8 õhtul.
kl. 9 hm.-r- 1 p.L
•..MEIEELU" tellimishinnad: Kanadas! a. S43.00,6 k. S24.00,
3 k. $15.00. t USA-sse 1 a.S47.00. 6 k.S25.00. 3 k.Sl6.00.
V Ülemeremaadesse 1 a. ^52.00. 6 k. S28.00, 3 k. S18.0Q.
• Kiripostili^a: Kanadas l a . S28.50. 6 k. S14.25. 3 k. S7.00.
USA-sse 1 a. $33.00. 6 k. S16..50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üle-merema,
adesse: 1. a. §62.00. 6 k. S31.00. 3 k. S15.50.
-* • • •
Üksiknumber — 75^
Kuulutüshipnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel ^6.00,
tekstis ^5.00.
(i(iii;!iiiiiiiiiiiiiiitiisi{iiiiiiiiiiiiiliiin9iiiii)iiiiiiiiiiiiiS9iiiii^
Sri Lanke põgenil
Kanada rannavetes äratab suurt tä­helepanu.
Esiteks, et ikka veel saa­bub
põgenikepaate Kanada vetes­se.
Teiseks, kuidas suhtutakse
kestvatesse põgenikesse Kanada
võimude poolt. T. Slar kirjutab:
„Sri Lanka põgenikegrupp on täis
valesid, bürokraatlikku arusaama­tust
Ja vale suhtumist saabunud
põgeniksesse." Et „valitsus tundis
kohustust põgenikke maale laskma
seadusekohaselt".
155 pagulast lahtistel paatidel At­landil
saabusid siia ainult ühe ees­märgiga:
leida Kanadas asüüli po­liitiliste
põgenikena, sest i^eil puu­dusid
teised võimalused.
Nii tungib poüitilisto põgenike
saatus ka meieni, kes meie ise ole­me
poliitilised põgenikud. Aastatel
19^9/50 saabusid paljud meist Ka^
nada lääneranniku sadamaišse
mitmesuguseil veesõidukeil. Seda
meenutades võime lugeda ««Eestla­sed
Kanadas'', ajalooline koguteos,
lehekülg 107 peatüki all„Saabujad
viikingilaevadel". Eesti viikingi­laevad
tõid üle Atlandi Kanadasse
kokku 1593 eestlast. Võibolla koos
täiendustega ka rohkem. -
Et meie endi minevikumälestu-si
esile tõsta tsiteerime eda&i: „Ko-gutud
andmeil onlahkunud Euroo­past,
peamiselt Rootsist 50 eesti
viikingipaati uut kodu otsima.
Neist jõudis USA-sse 16, Kanadas­se
11, Lõuna-Aafrikasse 6, Argen­tiinasse
5, Inglismaale 3v ja Brasii­liasse
1 paat. Tormides hukkus 2 ja
venelaste poolt kaaperdati Atlandi
ookeanil eesti laev , , B i l l i " . Kadu­nuks
on jäänud 2 paati. Filiciuse
reisijaist päästeti ühe inglise laeva
poolt Atlandil kaks meest. Biskaia
lahes hukkus 9 moest ühe viikingi-paadi
sõitjaist. Spilest nähtub, et
viikingireisid olid ebamikus suurte
raskustega ja oh^ude,ga seotud, olid
aeganõudvad ja mõnedki seesugu­sed
ettevõtted ei jõudnud sihtkohta
kunagi."^ ^
Suuremat tähelepanu on leidnud
i,Walnut", milline tõi Rootsist üle­koormatult
347 reisijat, kuna lae­val
lubatud oli vaid 80 reisijat.
Meenutades meie oma viikingi­laevu
saame ehk Hergemmi aru sri-lankade
põgenikegrupist, kes At­landil
asetati miistilise laevakapte­ni
poolt kahte päästepaati raskes
udus, näidati näpuga Kanada ran­niku
suunas ja üteldi: hakake nüüd
minema. Ilma toidu või joogivaru-ia<
ainult 10 h j päi-an^ootor abi­jõuks
ookeani lainete vastu. Viis
päeva kõikusid mehed, naised ja
lapsed ookeanil.kuni.neid pardale
võttis üks Kanada kalalaevu ja toi­metas
Halifajü.
Immigratsiooniministri poolt tuli
le maabumistervi-tus
ja ministri otsus
kele 1-aastane maabumis- ja töö­luba.
Põgenike seletus oma lähte»
punktist (India) ei ole usaldusvää^
ne. Osa saabujaid seletas, et nad
tulid välja Saksa sadamast. Seepä­rast
leidsidki Kanada poliitilised
endatargad, et valitsus on toiminud
valesti põgenikele maabumisloa ja
1-aastase peatusloa andmises. Ar°
vatavasti mõtlesid need hästi toide­tud
ja joodetud poliitikud, et põge­nikud
tulnuks asetada okastraadi
taha kuni neid olnuks võimalik ta­gasi
' i r -
nister maabumisloa,. Peaminister
Mulroney toetas mõni päev hiljem
saijia seisukohta. Mulroney lisas:
„Meie kõik Kanadas olema immigf-randid
ja pagulased — peame mõist­ma
ka nüüdseid tulnukaid. Oposit­siooni
liider J. Turner toetas samas
mõttes uusi pagulasi. Need on hu­manitaarsed
seisukohad ja selliste­na
ainuõiged. Üheaastane peatus-lüba
Kanadas annab valitsusele
küllaldase aja igat põgenikku isik­likult
vaadelda ja tema kohta otsust
on sega­seks
aetud seekordsete põgenike
improviseeritud tunnistustest oma
lähtekoha suhtes. Legalistide ar­vates
on põgenikud valetanud ja
nad tulevad tagasi saata sinna,kust
nad tulid. Osa põgenike kohta võib
see ka õige olla, sest nad tulid
Lääne-Saksamaale Ida-Saksamaa
kaudu, seega vahest ettekirjutatud
eesmärgiga.
Kuid iga inimese elus on hädava­lesid,
täpselt samuti nagu kohtu­protsessis
juhitud advokaadi poolt.
Tuleb mõista, et üheltpoolt on sea­dus
ja teiseltpoolt on seadusaluuQ.
Täpselt nii, nagu vastas kodumai­ses
leeritunnis pastor küsimusele,
kas vale on mõnikord lubatud. Pas­tor;
hädavale on lubatud! Meie va­letame
sageH. Kui omaarvates ilus
naine küsib: „Kuidas ma teile täna
meeldin?" Oleks viisakusreeglite
vastane vastata: „Teie mulle täna e!
meeldi"
Immigratsiooiniiseadustega on sa­geli
samuti. Esinev immigrant ta­hab
viisat saada^ räägib endast
osa ja UI
Sellel teemal ilmus märtsikuu alul
kaks kirjutist „Globe and Mairis".
Üks Murray Gampbell'! ja teine ühi­selt
Ron Vastoka ja Lubomyr Lud­uks
poolt. Mr. Campbell töötab aja­kirjanikuna
G. and M. juures. Vasto- :
ka ja Luciuk on ukraina päritoluga
ülikooli õppejõud Kanadas.
Murray Campbell lähtub oma kir- :
jutises juutide ühiskonna seisuko- '
halt, et üks karistamata sõjakurjate-gija.
Kanadas on liiga palju ja viima­sed
kaks on arvamisel, et üks karis­tamata
nõukogude sõjakurjategija
Kanadas on samuti liiga palju. Mõle­mas
kirjutises püütakse anda selgi­tust,
miks see on ainuõige.
Sõjakurjategijate küsimust on Ka­nada
ajakirjanduse veergudel küsita­tud
möödunud aastakümnete kestel
mitmel korral. Kanada politsei ja
valitsus on olnud teadlikud sellest
probleemist, kuid valitsus ei pühen­danud
sellelt erilist tähelepanu. Seda
on peetud d:elikaatseks küsimuseks
ning lükatud „kalevi alla".
Praeguses teravuses kerkis sõja­kurjategijate
selgitamise küsimus
esile juut Sol Littmani poolt Kanada
peaminister Brian Mulroneyle det­sembris
1984 saadetud kirja alusel.
Selles kirjas Sol Littman väitis, et
Kanadas varjab end kuni 3000 natsi
sõjakurjategijat. Temal olevat kind­lad
süüditõendavad dokumendid roh­kem
kui 600 sõjakurjategija kohta,
nende hulgas kuulus „ Surmaingel" '
dr. Mengele, kes taotlenud.enesele
Kanadasse sissesõidu luba 1962.a.
Sol Littman nõudis Kanada valitsu­selt
erikomisjoni moodustamist selle
selgitamiseks, kas dr. Mengele sai
loa Kanadasse tulekuks ja palju on
üldse sõjakurjategijaid end varjamas
Kanadas.
Meedia Kanadas omistas Sol Litt­mani
kirjale ja nõudmisele sellist tä­helepanu,
et valitsus oli sunnitud
moodustama vastava komisjoni koh­tunik
D,echenes'i juhtimisel. Teace
selle komisjoni moodustamisest 7.
-veebr. 1985 alarmeeris Ida-Euroopa
päritoluga rahvusgruppe Kanadas
pohjusdj, et moodustatud komisjoni
ülesandeks tehti eriti sõjakurjategija­te
selgitamine sakslaste poolt Ida-
Euroopas okupeeritud aladel, eriti
Ukrainas, Eestis, Lätis ja Leedus.
Sõjaaegseks kuriteoks loeti vastutöö­tamist
Nõukogude okupatsioonivõi­mule
ja koostöötamist sakslastega.
Deschenes'! komisjon sai volituse
minna sõjakurjategijate süütegude
kohta tõendavaid dokumente ja tun­nistusi
hankima N. Liidust, kohta­delt
kus need kuritööd aset leidsid.
Sol Littman ei avaldanud
tema nimekirjas olevate sõjakurjate­gijate
nimesid ja kohtunik Desche-nes'i
komisjonile antud juhendi.ko­haselt
on loetud sõjakurjategijateks
kõik, kes töötasid kaasa sakslastega
nende okupatsiooni ajal Ida-Euroo-pas.
Aastaid kestnud okupatsiooni
ajalei olnud seal kellelgi teist võima­lust
kui töötada okupatsioonivõimu
korralduste ja määruste kohalselt. Sõ­jakurjategijateks
said rahvad tervi-kuina
sakslaste poolt okupeeritud
aladel, eriti Ukrainas, Eestis, Lätis ja
Leedus.
Immigratsiooniga oi samuti.
Tähtis ei ole sooviavaldus, tähtis on
milline immigrant on inimesest
saanud. Kui pedantne kohtunik ja'
enduhkustav poliitik nende küsi­mustega
tegeleb, siis on neile küsi­museks,
muidugi vaikides: kes oled
sa ise? .;
Oilliitlt»IIIIilSniiirii39ii9}iiiil3nf9ll9titlII|lSI!0iSS59i89l»irim^^
HUiuflavsiMMSnmLEMm
See seisukoht osutus vastuvpeta- matuks ukrainlastele, eestlastele,
lätlastele ja leedulastele. Nende aru­saama
kohaselt nemad ei osalenud
Saksa-Vene sõjas, vaid püüdsid oma
rahvast säästa nii palju kui võimalik
okupatsioonivõimu sihiliku hävita­mise
eest, nagu tegi seda N. Liidu
valitsus. Nend rahvaste eesmärgiks
oli oma rahva säästmine ja võitle­mine
idarindel, et Nõukogude armee
ei saaks seda uuesti vallutada. Nõu­kogude
valitsus luges neid riigiree-tureiks
ja kõiki neid karistati, keda
kätte saadi. N. Liidu valitsus on huvi­tatud
ka nende kättesaamisest, kes
võitlesid idarindel ja sõja lõpul põge­nesid
läände. Nende kohta ollakse
valmis muretsema süüditõestavaid
dokumente, tunnistajaid ja lõpuks
neid vastu võtma, kui läänes nad
leitakse olevat väljasaatmise väärili­sed.
Murrey Campbell märgib oma kir­jutises,
et Sol Littmani kiri Kanada
peaministrile on tõstnud esile terava
lahkheli Ida-Euroopa päritoluga rah­vusgruppide
ja juutide vahel Kana­das.
Vastuolu teravus on suurem kui
juudi ühiskond Kanadas enesele ette
kujutas. See on kujunenud selliseks,
et vahekprra parandamine võib nõu­da
aastakümneid, kui see üldse on
parandatav. Kanada valitsus näeb
selles erilist ohtu rahvusgruppide
koostööle ja näib olevat välmis lõpe­tama
kogu selle küsimuse, fuudi
ühiskond eilepi sellega. Nende juh­tidest
Irvin Cotler ja David Mätas on
arvamisel; et üks karistamata natsi
sõjakurjategija Kanadas on liiga pal­ju,
olgu reaktsioon sellele nõudmi­sele
ükskõik milline. Juudi ühiskond
elab põhimõttel:Silm silma ja ham­mas
hamba vastu!" Ükski kuritöö
juudi vastu ei tohi karistuseta jääda.
Ron Vastoka ja Lubomyr Luciak
oma kirjutises toovad esile, et sõja­kurjategijate
selgitamine üldse on
ühekülgne kohtunik Deschenes'!
uurimiskomisjonile, antud juhendi
kohaselt. Kuritegusid inimsuse vastu
e1 teostanud mitte üksi sõja kaotanud
riigid. Neid teostasid ka sõja võitnud
riikide valitsused ja sõjaliste jõudude
juhid sõja ajal ja sõjale järgnevatel
aastatel. USA, Inglismaa ja Kanada
sõjaväelised juhid okupeeritud Sak­samaal
saatsid sunniviisiliselt tagasi
N. Liitu ligemale 2 miljonit inimest,
kes sinna tagasi minna ei tahtnud.
Enamik nendest likvideeriti N. Liidu
valitsuse korraldusel otsekohe või
saadeti Siberi sunnitöölaagreisse
(nende hulka kuulusid Wlassovi ar­mee
liikmed ja terve kasakate kor­pus).
Kedagi nendest, kes endiseid
võitlejaid sunniviisil tagasi saatsid
N. Liitu pärast sõda, pole seni vastu­tusele
võetud, ega nende kuritegusid
üldse lähemalt selgitatud.
Vaikides on mööda mindud ka N.
Liidu poolt kordasaadetud sõjalis­test
kuritegudest. N. Liit,koos Saksa­maaga,
oli II maailmasõja algataja. N.
Liit oli Saksamaa liitlane selles sõjas
august 1939 kuni juuni 1941. Nende
aastate kestel N. Liit okupeeris vägi­valdselt
Saksamaa valitsuse nõus­olekul
Eesti, Läti ja Leedu vabariigid.
Vangistas, likvideeris kohapeal või
saatis Siberi sunnitööla^agritesse üle
ühe miljoni eestlase, lätlase ja leedu­lase.
30.000 poola ohvitseri mõrvati
Katõni metsas ja mujal. Osa Soome
põlisest kodumaast vallutati N. Liidu
sõjaliste jõudude poolt. .
Üks kuritöö inimsuse vastu teostus
teise järele kuni juunini 1941, mil
Saksamaa ründas N. Liitu. Näib, et
Saksamaa kallaletung N. Liidule pe­si
N. Liidu puhtaks igasugustest sõ-
, jalistest kuritegudest ja annab temale
peale selle moraalse õiguse, lugeda
. neid isikuid N. Liidu reeturiteks, kes
tema poolt okupeeritud maades N.
Liidu okupatsiooni ei tunnustanud ja
selle vastu võitlesid. Eestis, Lätis ja
Leedus okupatsioonivõim värbas
enesele hulgaliselt spioone ja kolla-borante.
Sõja,puhkemisel moodusta­ti
Stalini korraldusel seal hulgaliselt
hävituspataljone, et maad ja rahvast
hävitada enne kui saksa väeosad
suutsid selle vallutada.
Kõik, kes kuulusid hävituspatal­jonidesse
või töötasid koos nõuko--
gude võimuga, olid kohaliku rahva
-
reeturid ahk sõjakurjategijad. Neid
tabati ja karistati kohaliku maa sea­duste
kohaselt ja moodustati rahvus­likke
väeosi võitlemiseks idarindel,
et Nõukogude okupatsioon kunagi
enam sellele .maale tagasi tulla ei
saaks. Võitlejad olid rahvuslikud
patrioodid, mitte ühe või teise võimu
kollaborandid.
PaljudN. Liidukollaborantidestja
hävituspataljonide koosseisu kuulu­nud
isikutest on tulnud läände omale
uut elukol^ta otsima. Ron Vastoka ja
Lubomyr Luciuk. väljendavad Ida-
Euroopa päritoluga rahvaste vaadet,
et sealsete rahvaste reeturitest ja N.
Liidu koUaborantidest ükski ei peaks
Kanadas karistamata jääma. Kui
kohtunik Deschenes'i komisjon ta­hab
olla õiglane ning erapooletu, siis
tuleb temal võtta selgitamisele sõja­lised
kuritööd laiemas ulatuses, mitte
ainult need, mis on sooritatud juutide
ja N. Liidu okupatsiooni vastu. N.
Liit, kui II maailmasõja algataja, va­jab
erilist karistamist.
. A . N .
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
Kiffiffiisvara laenud 9,50%
Isiklikud laenud alates 11,00%
(Informatsiooniks helistag®
465-4659
avatud esmasp.-roode 10:00-3:
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
Musta Lindi Päeva rahvusvahelise komitee liikmed pressikonverent­s
i l Paremalt — feomitee esimees Markus Hess, sekretär-laekur dr.
Lenard Luks ja abiesimees David Somerville. Foto-A. Raudkivi
usta Lindi Päev 5 riigis
ja Kanadas 10 linnas
Musta Lindi Päeval, laupäeval
23. augustil, toimuvad Musta Lindi
demonstratsioonid või tähistami-sed
Kanadas 10 linnas ja väljaspool
Kanadat veel viies riigis Austraa­liast
Rootsini.
Kanadas toimub selle päeva suu­rim
demonstratsioon Torontos. Selle
korraldajaks on John Hasek. De­monstratsiooni
alguses on muusika-
Hne osa. Eestlaste poolt esinevad
Raekojaväljakul Estonia Orkester ja
,,Estonia" segakoor. Kõned algavad
umbes kell 2.45. Peakõnelejaks on
Nobeli auhinna kandidaat, tshehhi
dissident Joseph Skvorecky. De­monstratsioonile
oodatakse linna­pead
Art Eggletoni, parlamendilii­get
Patrick Boyerit ja-teisi poliikate-gelasi.
Teistes kohtades Kanadas toimu­vad
23. augustil demonstratsioonid:
Ottawas kell 11 Parlamendimäel.
Kõnelejaks prof. Martin Pühvel
Montrealist. -Sidemepidajaks Ene
Shewchuk. Montrealis demonstrat­sioon
kell 11.30 Dominion'i väljakul.
Sidemepidajaks Katrin Heyduck.
Vancouveris demonstratsioon EXPO
86 värava juures, Sidemepidajaks
Enno Lepnurm. Hamiltoni demons­tratsioon
kell 11 Raekoja väljakul.
Kõnelejaks dr. B. John Amnesty In-ternationaTist.
Peale eelnimetatute toimuvad de­monstratsioonid
veel Calgarys. Win-nipegis,
Kitcheneris. St. Catharinesis
ja Sudburys. Kitcheneris on 23. au­gustil
kell 2 päeval paraad Victoria
Pargist kuni Kõnelejate Nurgani. De­monstratsioonist
VLMavad osa Kitche-neri
linnapea Cardillo. Waterloo lin­napea
Carrole ja Ontario provintsi-parlamendi
liige David Cooke. Side­mepidajaks
dr. G. Hess.
Aktuaalsel teemal:
Kanada! tuli anda
elamisluba Sri Lanka
põgenikele
1065 StEELESllAVE W
NORTH YORK; O NT
M2R 289
7 3 6 - 1 1 70
ICodus 223-0201
Avatud 7 päev'a nädalas ©Ülelinnakohaleviimine LTD
OVER 50 YEARS OF GM SAlES; AND SERVICE
Müük ja rentimine
Äris m-sm i
>6
I J I f l l ltffTi.|-JH — .J,mJtr
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9i
Kanada immigratsiooniministri
Gerry Weineri sekretäri Francoise
Guenette poolt antud seletuse ko­haselt
Kanada immigratsiooniva-litsusel
tuli anda Sri Lanka põge­nikele
elamisluba immigratsiooni-seaduse
aluseL Nad olid päästetud
paatidest lahtisel merel. Põgeniku
staatuse andmine neile näis olevat
loomulik ja Immigratsiooniminis-ter
tegi seda tava kohaselt, andes
neile esialgselt loa Kanadasse jää­miseks
kuni üks aasta. Küsimus
võinuks sellega lõppeda, kui mitte
ajalehed ja rahvas ei oleks pööra­nud
sellele erilist tähelepanu.
Immigratsiooniametnikud ja re­porterid
ei saanud uskuda põgenike
juttu, et nad tulid otse Indiast ja 5
päeva olid päästepaatidega lahtisel
merel, enne kui neid randa toodi.
Hiljem selgus, et tegemist on Sri
Lanka päritoluga grupiga ja kes
Saksamaal kellegi algatusel moodus­tatud
et saada elamisluba Kanadas
eelistatud korras. Osalt see plaan
õnnestus, sest neil-on luba elada
Kanadas kuni aasta. Mis edasi juh­tub
seda, ei teata.
Kanada liberaalne immigratsioo­nipoliitika,
mille kujundasid Pearso-ni
j^ Trudeau valitsused, on saanud
kriitika osalisteks põhjusel, et Kana­dasse
on lubatud viimastel aasta­kümnetel
rasside ja rahvaste liikmeid
sellisel määral, et põhirahvad mit­mes
kohas on vähemusse jäämas.
Sri Lanka põgenikele elamis-ja tö­öloa
andmine tõi teravalt esile immi-gratsiooniseaduse
puudused ja valit­sus
on võtnud oma kavasse seaduse
muutmise juba lähemal ajal. Mis on
valitsuse-kavas, seda veel avalda­tud
ei ole.
Viimaste andmete kohaselt on mu-geldejad
Saksamaal maksnud kap­ten
Wolfgang Bindelile S500.000
põgenike" reisi eest Kanada randa.
Kapten kategooriliselt eitab seda.
Kanada politseid ja immigratsioo-nivalitsust
süüdistatakse selles, et
neid hoiatati 3'päeva enne müsteeri-lise
laeva väljasõitu Saksamaalt.
Kanada piirivalve ja politsei ei
omistanud sellele vajalist tähelepa­nu.
Valeandmete esitamisega Kana­dasse
tulnud isikud peaksid kuuluma
maalt väljasaatmisele. Küsimuses
on, kas Saksamaa võtab neid vastu.
Vastu võtma peaks neid Sri Lanka,
kust nad pärinevad, kuid seal on
alalised rahutused, inimeste elud või­vad
olla s^al hädaohus ja ÜRO ühe
resolutsiooni kohaselt ei tohi kedagi
saata maale, kus tema elu võib olla
hädaohus.
Sri Lanka põgenike toomine ille­gaalselt
Kanadasse on toonud avalik­kuse
ette probleemi, millele seni ei
ole omistatud vajalist tähelepanu. On
selgunud, et illegaalne inimeste üm­berpaigutamine
ühelt maait teisele
on käigus pikemat aega ja selle taga
on Nõukogude Liidu valitsus, kes
selliselt istutab soovitud maale terro­riste
ja oma agente. Rahvusvaheline
juurdlus peaks selle päevavalgele
tooma ja Kanada immigratsioonisea-dus
vastava paranduse saama, et soo­vimatud
isikud Kanadasse kergesti
sisse ei pääseks. A.N.
(
„Meie Elu** nr. 34 (1
Kuidas sJ
(Algus esik
kuh ühtki ministrikoi
gituna mängib ta sak J
dia. Ta pöördub MoT
küsib, kas ei suvatsekJ
tovile on situatsioon hai
likuh palub ta oma isal
tema eest vastata, k|
oma kõnega kevadel J
ma. Niisiis vastabkil
olete meile toobrite v|
kallanud. See ei tohi
seks, et me ei võikj
sallida. Pidasin oma
täie teadvusega, et nä
de tahet Saksamaa sf
^1 * •
. jää oli murdunud. J
üksikute lepingu puij
lema. Peatselt on d
punkti paberil, mis M
misele. Tähtsam on
..lisaprotokoll", kus J
gatakse võõraid rahj
ume ja muud saaki:.
Eesti, Läti, Leedu ja w
luv Bessaraabia. 1
Stalin nõuab aga ij
bentrop oletas. Tolefl
Hitlerilt volitusi suu
andmisteks. Hitler 1
dale tuua maakaarJ
hiljem annab ta omJ
Euroopa reetmisek.s.l
nelaste nõudmisest lj
sadamale, tiibavilejl
muidugi ei kuulu Hil
vabariigile. KauplJ
maade ümber kaiH
korraks, et õhtust s|
, sõidab Saksa saatkl
Hitlerile ühe vaheej
öösel ollakse nii k J
valmisklopsitud lepi|
tamisvalmis. Iial iil
pole kaks suurriiki |
nud lepinguni, mis 1
rahu küsimuse. I
Pärast seda, kui RJ
lotov Stalini rahulj
saatel on lepingud 1
istutakse kõrvaltoaa
Kremli joomakomnj
pet niisutada. 1
Ribbentrop on j\j
vodkat ära joonud j{j
Krimmi shampanjul
ta teema Inglismaal
tab. I
Tegin Führei'ile|
lastele teatada, et i
Saksa-Poola konflij
vaenulikkuse põhjJ
pommirünnakuga l i
Sellise otsekohesj
lin äärmiselt imeJ
hakkab Inglismaal
Inglismaa valitsebl
see tingitud vaid il
kes lasevad endid 1
fida. On otse naeri
Sada inglast valilsej
tögab Stalin samalj
bivat briti sõjalist 1
härrad pole pidanil
meile ütelda, midoj
Täna silmitsesid iJ
meid..." 1
Siis läheb jutt 1
Liitu otseselt puuJ
terni pakt! RibbciiJ
gasti, kui la poleks J
puudutanud. Krira J
aga edevaks. Ta ü j
terni pakt ei sihil
hoopis rohkem löii
vastu." I
Ka Stalin oli i l
tosina korra oma k l
täiesti kaine. Taval
,,Antikomiriternipj
ainult Londoni Citj
kesi kaupmehi." RJ
gi tögamist ja korJ
„See on oige. SolJ
täpselt samuti, hm
nud isegi nalja, kl
härra Stalin, liituj
paktiga." 1
Siis juuakse va J
Stalini terviseks -I
Vahepeal on p l
leri „hoovifotogral
mann, kellel on eJ
tus anda Stalinilel
käesurve. Vastavl
oma-teada tsererj
Hoffmann Stalinil
Hoffmanniomakl
tühjendatakse klaj
takse eripudelisl,/|
mahla. Hoffmann!
ju. Stalin joob Holj
klaasi ja ütleb: ,1
Goffmanni tervisi
raa! Hurraa!" J
joomingu lõpul
diktaator käe R i i
ütleb: „Nõukogu|
uut pakti väga lõi
minister. Ma kinil
ga, et N. Liit ei p J
Alfred RosenbJ
Ribbentropilt, e t l
tundis bolshevikl
Ribbentrop võlubj
:,, me ja vastab: . . l
partei-seltsimeesti