1979-09-27-02 |
Previous | 2 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
mmmwmm ... ........ V -T------ - - - :mmm «ara ....... ,:..,,,MjfftMiS^t^ j'K' NELJAPÄEVAL, 27. SE^TEMBRtt-" THUISMY, 27 • • ' - \ J' • „Meie Elu" nr. 30 (1546) 1919 Kolm aastat Jimmy Carteri Valges neerimisel, jagunevad vastavalt ka Majas valitsemist hakkab kiiresti nende hääled/ mis võib tähendada täis saama. Kuid nii hakkab lähene- seda, et demokraatide asemel <«nna-ma ka USA järgmise presidendi va- vad uue presidendi kogumi republi- Mmise kampaania. Ajal, mil riik ja kaanid. Oma kandidaadi läbi kukku-rahvas seisab keset põhilisi problee- des nomineerimisel võib osa demo-me — majanduslik retsessioon, tpö- kraate toetada vabariiklaste kandi-puudus, energia kriis j.m. — sekkub daati jä selle läbi viia. valimiskampaania probleemide Ila- Republikaanidest on kerkinud juhendamise protsessi silmnähtava se- ba kaks ,,lootjat" John Conally ja gavusega. Jimmy Carteri administra- Ronald Regani näol, kellel mõlemil tiivsed otsused ja võimed on nihku- osariigi kuberneri kogemused seljä-mas praktiliste vajaduste joonelt, taga. Küsimuseks on, paljuks kumb-poliitiliste ootuste joonele ja se£ ei ki neist annab välja USA presidendi ole hea. mõõtmed ja milliselt kumbki neist Kuid demokraatia on demokraatia kaalub Carteri või Kennedy vastäs-ja Carter tahab eelolevateks valimis- kandidaadi olles. Presidendi tegeljk teks valmis olla, et võidelda oma tu- nägu hakkab kooruma alles Valgps leviku eest kuni „viimase delegaadi- Majas tohutu valitsusaparatuuri ees mi". Kuid Carteri poliitilises taevas olles ja vahekordades senati ning on peale eksisteerivate probleemide kongressiga, kellest oleneb presiden-kerkimas üha uusi, mis temale isik- di poolt algatatud seadusandluse ku^ likust seisukohalt on halvemad kui junev saatus, praktilised probleemid. Neist esiko- (Republikaanidel pole kandidaadi-hal seisab kaasparteilane, senaator na anda ühtegi kuju, kes oleks ase- Edward Kennedy, kes seisab.lahedal presidendi ametis olnud ja oleks see-oma kandidatuurii väljakuulutamise" ga suutnud enda võimeid ja nägu le n.ri. populaarsel survel. valijaskonnale näidata, Pemokraati- Seda ajal, mil Carteri töövõimele del on asepresident Mondale, kes poja juhtimisele gallupi andmeil annab le kerkinud tulevase presidendi po-lieakskiidu ainult 19 protsenti vali- liitilise materjalina ja kes ei kerki ka jaskonnast. See on madalaim poole- kandidaadina Jimmy Carteri kindla hoid, mis ükski president Trumanist kandideerimise kavatsuse vastu, saati on saanud. Kuigi Carteril on Kuidas kavatsevad jConally ja Regan Millalt kangekaelsust, süs ometi sel- A. Ühendriikide eksisteerivaid prob-line poolehoiu langus on halvamas leeme lahendada, see võib selguda veelgi enam tema töövõimet. Vaata- alles kampaanias, mata kirjule Kennedy minevikule te- on karta, et presidendi valimi-ma elukäigus, omab ta erakordse po- sed saabuvad USA-le poliitiliselt kõi- I^ulaarsuse mitte ainult Kennedyte ge halvemal ajal, mil majandus on iperekonnanime tõttu, vaid ka oma retsessioonis, mil inflatsioon võimut-šuüriJ töövõime tõttu senatis. seb, tööpuudus vähenemise asemel Ketgi ei tunne Edward Kennedy ainult suureneb, mil suhteliselt jõu-fuhivõimeid ja tema-.valik on Amee- kas ühiskond ön mures isikliku elu rika rahval^ samahästi, kui vastumi- tagasimineku pärast, mil õlikriis po-nek tundmatule tulevikule. Carter le sammuvõrragi lahendatud ja otse pole kolme aasta jooksul suutnud ajal, mil USA peab üles ehitama oma näidata oma juhivõimeid, kuigi tal kaitsejõude, et kindel seista N, Liidu on tegemist olnud erakordsete ras- relvastustugevuse ja polütilise eks-kustega USA elust Selles olukorras pansiooni vastu rahvusvahelisel ei seisa ainult tulevased presidendi areenil. ikandidaadid saabuvas kampaanias Kas see on Carter või) Kennedy, tohutute dilemmade ees, vaid ka va- Conally voi Regan, kes kord astub lijaskond seisab suure küsimärgi üle Valge Maja ukse järgmiseks nel-ees, keda järgmisena saata Valgesse jaks aastaks, ön,kindel et järgmine Majja. president saab endale terve koorma Võimalik valimisvõitlus Carteri ja üliraskeid probleeme, milliste lahen- Kennedy vahel moodustab tohutu - damist ei oska ükski neist praegu rnsikomomendi demokraatidele,^est veel ette näha. kahe kandidaadi öleniasolles homi- V. I3!l!I!llll!!llllll!I!l!!ltHillllltlll|]|l!lllllllinillllllUI!lllll^ mto£, Bluthner, Förster, J ^ ^ ^ f u ' ^ ü l d i s e k s probleemiks Uued ja renoveeritud. Kitarrid, akordionid ja tcisedL JursMMe. Ihouse of müsic Ltd. Ont. — tel. 363-1966, 363-273® 553 Queen St. W., Toronto M5V2B6; Mõni nädal tagasi käesolevate ridade kirjutajal oli võimalus ehitada artiklit „Kolmanda Maailmasõja ähvardus suureneb^'. Kui hunti nimetad siis ta ilmubki silmapiirile. Fraegu käib Hawai ülikooli professori R. J. Rummeli teadusliku analüüsi jarataninie, kus professor näitab, et mõeldamatuks ja võimatuks peetud| Soveti-Ameerika sõjaline konflikt on silmapiiril. Hiljuti ilmus ka endise^ÜSA väUssekretäri H. Mssingeri hoiatus, et N. Liidu sõjajõudude massiline ülesehitamine on praegu juba ilmseks ohuks vabale maailmale. Kriitiliseks ajaks peetakse aastat 1980, mis ei ole ehana mägede taga. Ilmseks sõjaohu märgiks on kullahinna suur tõus. LUGEJA KIRJUTAB- ^niHffMTf""*"!!!!!» III ••••II • III i III I Illil II „Meie Elu" avaldab meelsasti oina lugejate mõtteavaldusi —- ka neid mis erühtu ajalehe seisukohtadega; Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadressi Toimetus jätab endale õi-yuse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning \ miitesobwuse korral jätta avaldamata. õnnestunu istamirie Selle lehe veergudel oli mul võimalus tuua täielikku pilti hiljutisest nn. kolmanda jõu riikide võimsuse demonstratsioonist Kuubal. Kolmanda jõu riikide perre kuuluva 55 riigi, enamik kommunistlikud ja nendega liitunud ca 40 teatud riigivõimu taot-. leva grupi, nagu PLO sõjakaid ähvardusi peamiselt muidugi USA, Hiina ja Iisraeli vastu. Kordamine on tarkuse ema, üteldakse ja sellepärast ma kordan veel, et praegune olukord on mitmeti .sarnane olukorrale aastal 1939, Teise Maailmasõja eelõhtule. Tookord viis A. Hitleri pluhvimine suurele sõjale. Nüüd on Hitler surnud. Ribbentrop- Molotovi pakti ja kahe diktaatori pruuni j a punase, Hitleri ja Stalini asemele on tekkinud detcnte kommunistliku Venemaa ja korruptiivse USA-vahel. A. Hitleri asemel laiutab ja pluhvib. nüüd Fidel Castro/Tuuakse ette, et tema. viimasel kolmanda jõu riikide konverentsil esinemine meenutas Adolf Hitleri• vehklemist ja äh vardani isi. Sisuliselt ta kõne oli ehitatud üles kuulsa Hitleri propagandamehe Joscph Goebbelsi fraasidele, et mida suurem on vate, seda tõhusam on selle vale löögijõud.- Ta oma pooleteise tunni pikkuse kõ-paadirahva (boat people) eest hoolitsemine. Neid lubab Vietnami valit- ;sus kulla eest sõita merele j a jätab nad seal oma saatuse hooleks. Aasia rahvad ei hooli nendest ja „Kolman-da maailma" poolt on asetatud selline moraalne surve demokraatlikele riikidele, eriti USA-le ja .Kanadale, et need peavad paadirahva;yvastu võtma ja võimaldama uue*'elu alustamist. Kanada on lubanud vastu võtta järgmise aasta, lõpuks 50,000 põgenikku. USA võtab vastu enamiku ülejäänuist ja eranditult kõik need, keda USA sõjalaevad üles korjavad Lõuna-Hiina fnerest, Nende arv viimasel ajal taas suureneb.: Viimaste andmete kohaselt on nende seas Vietnami valitsuse poolt'eriti väljaõpetatud terroriste; sabotöö re ja'-'kommunistlikke.' agitaatoreid Tuleb arvata, et sellise „väärtusliku" koormaga „merehädaliste" laev juhitakse, merele arvestusega, et ta sa tub mõne USA sõjalaeva teele ja põgenikud võetakse laevale. See kindlustab, et kõik pääsevad vahet tegemata USA pinnale. Eriülesannetega „põgenike" sihiks on sisemiste lahkhelide ja rahutuste esile kutsumine, mis peaks nõrgendama demokraatia kantsi — Põhja-Ameerikat. , Kas on paadirahva saatmine vabasse maailma faasiks demokraatli-nõuandjaid Abessiinias ja mujal. Mo-sambiikis asuvad Kuuba treeninglaagrid, et võtta üle Rodeesiat. 1960ža. F. Castro korraldas Domi-lte; maade vastupanu nõrge^idami- Fund Ltd. 21. sept. aktsia hind $9.52 145 King Street West, Süite Toronto 1VI5H 3M1 - tel. 364-1131 õhtul tel. 925-6812 nikaani ülevõtmist, mis aga tol korral ebaõnnestus. Ta katsetas veel Haitis ja Venezueelas ning Boliivias. Aja jooksul E. Castro on suurendanud oma kogemusi. Praegu käib vallutamine ja ülevõtmine nii vaikselt ja vaba maailma; ajakirjanduse; hu-raa hüüete saatel, et keegi ei märkagi, et mangus on Moskva ja F. Castro näpud. Sellisel viisil- on vallutatud Kariibi mere piirkonnas kommunis-' mile Nikaraagua, Panama, Guajaana, Jamaica ja Granada, Kuid sõda järeljäänud Kariibimere riikide ja Kesk-Ameerika riikide ülevõtmiseks^ oh veel praegu täies käigus. Selleks j on olukord soodus, kuna USA praegune, president oma Andrew Youngi taoliste nõuandjatega seda kõike soodustab. Seepärast ei rünnanud F. Castro oma kõnes kolmanda jõu riikide konverentsil mitte president J. Carterit, vaid Ameerika Ühendriike. Nüüd alles hakati USA Kongressil lööma lokku. sellepärast, et Kuubal on 3000 N. Liidu sõdurit. Kuid J, F. Kennedy ajad on möödas ja keegi ei julge otseselt nõuda,; et venelased seks kommunistlikule ekspansiooni le? ;.'v.f.v'-'-^ Kommunistlik ekspansioon Lõuna- Ida-Aasias äigas pärast Hiina; muutumist kommunistlikuks maaks. Suure propagandaga hakati nõudma sealsetele rahvastele vabanemist kapitalistlikest kurnajatest. Prantsusmaa andis iseseisvuse Vietriamile, jel, Lõüria-Vietnam püüdis end kaitsta USA;: Austraalia,; Lõuna-Korea, / Tai, Uus-Meremaa ja Filipiini abivägede toetusel Ajakirjanduse' kaudu ja kõigi teiste vahendite-abil vallandati selline sõjavastane propaganda, et sõja pidamine ..vabastajate" vastu tembeldati kuriteoks ja nõuti sõ-jä ning abi andmise 'lõpetamist Lõu-na- Vietnamile. : & Abistajad tõmbasid ükstqise järele oma sõjaväed Vietnamist välja, vii-mastena USA sõjalised.jõud, kui Kis-singer sõlmis Hanoiga ,.ausa rahu" (!). Selle rahu tagajärjel rahvad Vietnamis, Laoses ja Kambodshas said kommunistlike diktaatorite orjadeks ja neid. rakendatakse nüüd uute- probleemide esile .tõstmiseks, millega pannakse tegelema. demokraatlikud riigid, nii et neil ei. ole aega •'-tegeleda- kommunistliku, eks-pänsiooniga. . Paadirahvas Kanadas, leiab külalislahket vastuvõttu. Neid paiguta-, takse hotellidesse j a hiljem vabadesse majadesse või korteritesse. Igale põgenikule antakse elamiseks küllaldane taskuraha ja neid õpetatakse tasuta kõnelema inglise või prantsu- < se keelt. Rahvale seletatakse, et paadirahvas ei;, tule koormaks riigile, ei suurenda töötatöÖliste.hulka ega vali tööd. Näd on valmis tegema kõiki neid töid mida kanadlased teha ei taha. '•''•:•••' Kambodshale, Laosele ja Täilandile. Vietnamis algas kohe kodusõda ei vaja enam nimetamist kommunistide võimuliaarde tagajär-; ne alguses märkis, et Kuuba ei ole oma rünnakbrigaadi Kuubalt ära. mitte tööriistaks Moskva:-käes> kuid , viiks. Tuues selle näite Moskva taot- Saksamaal asuvate sõjainvaliidide asju on sageli arutatud, aga. rahuldavaid tagaj.ämi see ei ole senini andnud. Võibolla on paljudele' see peatu kk juba. vii! and. Mina olen teisel arvamise!. s/x!a enam, et kuulun, ka:ise niriL kategooriasse. Minu mitmetel külaskäikudel nii ülemere '-kui Euroopa maades,, kuulen ikka ja jälle küsimust — mis on teie invaliididega Saksamaal lahti? Küsijatele oskasin vastata nii, nagu seda.' siin • ise paarikümne aasta \su-\ nrirtid ja kogenud olen. , A-><!-'ic! sel teemal kestev hik-hak or;.rui'm'endanüd- enamikel; kaasvõit-leiatel tahet pidevalt, päid vasjjU müüri taguda. . . :; Hoiafy: (Algus esiküljel) muga haaratud okupatsiooni!) ja enamasti selle ka saanud, teadmata, kas neile tee tagasisõiduks vabadusse ka avatud on., Kui mina siinjuures paijunäritud kondi üles võtan, siis kindlasti mitte lapsiku mõttega, sellega, kellegile põnts panna. Loodan aga, et käes-' olevaga saan kõikidele küsijatele mõningad,: mulle eneselegi, varemalt mitteteadmatud faktid esitada. oma. kõne lõpul ta ülistas. ja kiitis vene revolutsiooni ja kutsus otseselt üles kolmanda jõu. riike- ühinema Moskva kommunistliku liiniga. • Alates 1975. a. on Kuubal 15.000 sõdurit Ahgoolas, mis on- täielikult relvastatud ja'varustatud N. Liidu relvadega. Kuubalased aitasid Angoo-las: Moskvast suunatud MPLA liikumise võimule, mille juhiks oli Neto nimeline kohimunist, kes suri müstiliselt hiljuti. Moskvas; Nähtavasti oli aeg Neto .asemele nihutade veelgi .kindlam Moskva agent. N. Liit kasutab Angoola sadamaid ja õhuruum mi. Aafrika Tiikide vallutamiseks ja juba omale vallutatud riikide kontNo jutt võiks alata nii: rolli miseks.. Portugal j uba tunni stas Kunagi peale suure tapatalgu lõp- praegust Angoola |ezhiimi pu astus Saksamaal- väljal väepäälik , P r a e 2 u 0 n F ' . C ä f t r o 1 c a 5 0 - 0 0 0 S(> Anatolius. Ta kutsus enda: ü h i b e r | d u r i t Aafrikas jaj peale selle-:veel koonduma kõik Määr j amaa poisid, kes rumalal kombel sõjas kätest-jal-gadest või tervisest ilma jäid. Ta tunneb seadust ja sotti,, ehitab majad ja teeb. pihlasaanud poisid õnnelikeks. Kavalal kombel la lisas, pääd jätke koju, seda pole teil tarvis; Kes aga siiski salaja-, pää rätikuga hõlma all,' punti peaks hiilima, sel. läheb tulevikus kehvasti ja- talle õnne ei väl- 2u. . Panen nüüd kõrvale, oma naeratava sule, sest statistikal puudub huumor. Niipalju kui minul teada, elab praegu Sehönaus 5% meie invaliididest, kes maksavad umbes samana!- ju üüri ühingule kui võrreldavalt mujalgi. Milles abi seisneb? Kahekümne aasta vältel on kodust lahkunud 1.8; perekonda, resp.üksikinva- Selline inimõiguste vägistamine vägisi pealesunnitud kodakondsuse näol on ühenduses: nüüdse „uue" Nõukogude seaduse, maksmähakka-mise eel ja. järel ralivusgruppide keskel elevust, protesti ja pahameelt äratanud. Väga paljusid selgitust nõudvaid protestikirju selles küsimuses ön saadetud viimaste kuude jooksul valitsuste liikmeile, rahva-saadikuile; senaatoreile jne. nii Põh-ia- Ameerika mandril, Lääne-Euroo-pas (eriti Rootsis) kui ka mujal nii balti kui ka teiste rahvusgruppide poolt..Mingeid selgeid ja rahuldavaid vastuseid pole.meie teada veel selles . suhtes vastavaist Nquk. Liidu ameti-asutusist ega saatkondadest saadud. Moskva Olümpiaad on ju veel ees ja turistme miljoneid ei tule ju ära hirmutada, selleks ..patsutatakse" vastuseis vaid rahusftavalt õlale." Tõsi, ega enamik poistesit Anatoliu-' . • • • se poolt^jagatud õnnest ösa ei saa- • L e i a n ' " e t v a b a s ^ailmas meie nud" Ma ei tunne kedagi, kes sage- .kaasinaahste juures.kära ja lokku-dasi kadi juures käike õnneks peak- loonud abistamisaktsioon on valedis-s i c l .' positsiooni,.-kalkulatsiooni ja muu- Tõsi ka, et Anatolius tegi majad, d e . e U e f § c m a t u t e asjaoiude tõtlu vaatamata'kisa-kärale poiste poolt, l t a i e s t l ebaõnnestunud. ES.KS-Ees-kes leidsid, et elada võib ka ilma Änatoliuse juhtimist. , Abivalmid ja paremal, elujärjel olevad, kaasmaalased /veeretasid omad seeklid kokku veendumusel, aidata seega omi sõjas kärnasaanud sõdurpoisse.. •Kuldaväärt, kah|üks suuremas osas aiataha läinud ette-võte. Kuulen vaimus. • solvunud annetajate hüüdeid: kes süüdi, ise jü tegite!'- Räägin iseenda eest ja pean häbigatunnistama,; tolläl kui päälik majaehitamisega tegeles, oli minu pea kapi otsas habet kasvatamas. Kui hiljem selle ära ajasin, küsisin; mismoodi on sinna pärapõrgusse ehitatud majad enamikku siinasuvaid invaliide aidanud? Kahju, et too abistavate kaasmaalaste' õilis külv sai. põhjuseks kunagiste sõjävellede vaheliseks hammas-tekiristamiseks, laimujuttude tallermaaks ja; kõigeks; mis ei peaks ole- j maale asuma ei läheks m a : . . " ' • ' . : : : : .-. '' Henno Kriis, Stuttsart ti Sõjainvaliidide Koondis' Saksamaal omaaegsed vastuhääled, mis VESmÜ aktsiooni pidurdada püüdsid, surid varjusurma.- Kui suurt õnne VESmÜ oma jüngritele tõi, näitab tõsiasi, ei seni on peetud 21 kohtuprotsessi oma kaasmaalaste ;vastu: Üks;-kohtunikest olla Anatoliusele irooniliselt tähendanud, et Schönau tarvis-tuleks tulevikus erikoda luua. No tore, sellega oleks ju tulevikus laekuvate toetussummade äravõtja olemas. Korterites peale protesteerijate väljaprötsessimisi elavad.muumaalased. . Änatoliuse staabist on kuulda hääli, Schönau majadest, saavat tulevi ^et öma väidab, lustest: ja oma mõju piirkonna laiendamisest otse USA külje all analüüsime uue suure sõja tekkimise ohtu: Seda vastavalt professor R. J. Rummeli teaduslikule argumentatsioonile.. Ta väidab, et läänes ei mõisteta Moskva kommunistide mõtlemisviisi. Läänes püütakse Moskva kavatsusi .seletada lääneliku; .mõtlemisviisi kohaselt; .Selle tõttu ••• ei suudeta mõista.N. Liidu juhtide jä tema käsilase F. Castro: taotlusi. .Kui seletada Moskva samme kommunistliku klassivõitluse teooriate .seisukohalt, .siis -on sõjaoht pidevalt suurenemas. R. J. Rummel märgib, et detente abil on N. Liit jõudnud saavutada omale tohutu suure sõjalise üleoleku ja ta otsib ainult maailmas nõrku, kohti, kuhu sissemurda, mõjupiirkondi laiendada Ta et Lähis-Idä, Aafrika sõjalised konfliktid, Hiinä-Soveti kokkupõrked. Indo-Hiina ruumis .põhjustavad, et detente- 1980 aastal lõpeb ja tulemuseks võivad olla sõjalised konfliktid. Ta soovitab USA-1: Ümberhinnata 1\T.'' Liidu ekspansiooni ja* sõjalise ülekaalu mõistmine.' Rahvas tuleb ümberkasvatada, et mõistetaks N. Liidu ohtu ja inimõiguste väärtust. Tuleb juhtida; avalikkuse, tähelepanu NV. Liidu nõrkustele^ nagu inimõiguste puudumine ja ras ism. Lõpuks ta soovitab ümberkorraldada USA ja" teiste vaba maailma, riikide kaitsejõud. :. V - Oma Belgias peetud kõnes julitiš ka endine USA välisminister H. Kissi nger ja detente peaarhitekt ise tähelepanu uuele sõja. ohule. Võime neile viibetele ainult, allakirjutada. Lään on kaotamas tasakaalustatud terrorit. : ' . -J AJK Nädabkroonika IÄNE PRESIDENT ® Afganistani president N. M. Tara-ki, kes oli truu Moskva trabant, lasti parempoolsete poolt maha oma kabinetis, ajal kui ta pidas parajasti valitsuse koosolekut oma palees. Üheksa kuuli kihutati ta kehasse. Need on välisdiplomaatide andmed. Moskvameelne valitsus teatas aga möödunud pühapäeval, et president N. M. Taraki astus oma ametist tagasi ja tema asemele tuli peaminister Hafizullah Ämin. N. M. Taraki Angelesis lennuväljale, vaid palusid USA-s.. assüüli.. Tantsijad olid väga hirmunud ja märkisid assüüli palumise põhjusena vabaduse puudust ja tagakiusamist usu parast. Kui tagasipöördunud trupi liikmeilt küsiti, et mis nad arvavad, siis vastas peatantsija Nadeshda Pavlova mees, et kellegil pole neist kahju, sest.keegi ei olevat neid sallinud. Teatavasti lahkus samast trupist New Yorkis tantsija Godunöv, kelle naise pärast tuli; võimule sõjaväelise riigipöörde'- lennuk ootas mitu päeva enne kui tä ga. 17;. aprillil 1978 Moskva abil ja surve all- või omast peast ütles tsensuuri dl? Kanada lehed keeldusid avaldamast Ribbentrop-Molotov pakti. 40- dal aastapäeval kirjutisi ja isegi lugejakirju. Allakirjutanud, kirjutas Joronto SuiVile",. „Toronto Star'ile" ja ,,The Globe & Mail'ile" isale kaks kus Saksamaa „Eesti majad'1. S,elli- artiklit lugejana ning märkis- muü-se totaka mõtte puhul ei saaks isesi, seas et Kanada kaotas Teises Maail-aevastada. Olen varematel aastak!' masõjas üle 48.000 sõduri: ja kanad-kui mu sõbrad-tuttavad veel seal ela-; lased peaks teadma, et J. Staiin aitas Afganistanis^ on praegu mitu rügementi Punaarmeed'. Arvatakse, et uus president H. Amm on veelgi suurem kommunist ja Moskva käsilane, kui oli seda N. M . Taraki. Ta pidas ametisse astudes kõrte, kus ülistas kommunismi ja Moskvat ning abistamispakti N. Liiduga. Vastupanuliikumise keskusest, kelle kontrolli all on suur enamus mägisest territooriumist, teatatakse, et sadakond inimest sai surma palee vallutämiskat-sel. Kuid on veel kolmas variatsioon ja see märgib, et,N.M. Taraki mõrvati mitte vastupanuliikumise poolt, vaid hoopis H. Amini poolt, sest N. M. Taraki pidas salajasi läbirääkimisi vastupanuliikumisega, et verevalamist lõpetada. • ® Moskva olümpiamängude/ abipre-sident Georgi Rogulski märkis ajalehtede esindajatele, et nad ei karda Moskvas rassismi. Koos kõikide progressiivsete jõududega, venelased püüavad teha kõik, mis võimalik, et puhastada olümpiamänge rassismist ja mitmerassipoliitikast. Kui küsiti, et kuidas lahendatakse inglaste ja Lõuna-Aafrika vaheline konflikt, sest inglased ei talu Lõuna-Aafrika. mit-merassi poliitikat, siis märkis venelane, et Moskva aktsepteerib selles küsimuses rahvusvahelisi seisukohti. © Konservatiivide Valitsus tegi Air Canada direktorile B. Mackaseyle ettepaneku oma ametist lahkuda, mille tä sai P. E. Trüdeau pärase poliitiliste teenete eest liberaalidele. Vaatamata sellele, et tai puudusjd suure lennuliini juhtimiseks kogemused oli palk 90.000 dollarit aastas. Kuid B. Maekasey keeldus lahkumast. Ta oli lasknud endast ametisse kinnitada 7. aastaks ning juhul, kui ta vallandatakse, siis tuleb Kanada maksumaksjal maksta ligi S39.000-line pension aastas. Valitsus vallandas siiski P. E. Trüdeau endise ministri ja määras tema asemele uueks Air Canada juhiks endise juhi Pierre Taschereau. Arvatakse, et B. Maekasey hakkab kohtuga kahjutasu nõudma valitsuselt. ©Kuulus Moskva Bolshoi balett kao ^0 Praegune kodanike heaolu läheb •• riigile miljardeid maksma, ilma, et sellel katet oleks; produktsiooni näo.!. Riigivõlg kasvab tohutult ja ükskord peab tulema tagasiminek või depressioon. Siis tulevad kindlasti rahutu- •sed, nõutakse valitsuse muudatust ning varade jaotamist võrdselt kõigile. Millist korda sellega mõeldakse, ameeriklastele „njpt";. ® Möödunud nädalal kaotas üks suur DC-9 jet-lennuk Bostonist startides Atlandi ookeani kohal oma saba, Piloodil Õnnestus siiski sabata lennuk manööverdada tagasi lennuväljale, kuigi koos sabaga läks kaduma kä lennuki sabas olev tagavara* uks ja •tagasilennul oli lennukis suuijj auk. ;' ... V j Seepärast DC lennukeid uuriti tui lemusega, et nendel on konstruktsi-ooniviga i ja paljudel lennukitel on saba mõrad! 63 lennukil leiti mõra-sid ning mitmed neist on parandusel ja neid ei lubata lendu tõusta. ® Kesk-ltaalias oli maavärisig, mis nõudis 5 inimelu. Suuremad kahjud tekkisid keskaegse linna Norcia juures, kus. on 7000 elanikku. Maavaring tegi kahju ka Rooma kirikutele ja .paleedele.,, kuhu tekkis lõhesid. Tuhanded elanikud põgenesid ööriietu-ses. . . \ ;'- ©Anatoli Shcharansky advokaat' Ir-win Gotler jutustab, kuidas ,'tä pääses N. Liitu ja kuidas KGB ta sealt välja viskas. A. Shcharansky. naine, kes viibis Kanadas, otsis advokaati oma mehe kaitsmiseks N. Liidust. Ainult Dina Käminskaya nõustus, kuid võimud heitsid ta varsti välja advokatuurist. Siis otsustas McGi11 i õigusteaduskonna professor pr.oo\'i-da õnne. Tal õnnestuski pääseda N. Liitu legaalsel teel, sest. oli delegaa-diks poliitiliste teaduste konverentsil Moskvas. Ta taotles kõik load saatkonna kaudu... et külastada - A. Shcharansky vanemaid Moskva lahedal. Kuid ta auto peatati maanteel; ta lukustati sõidukisse ja ta saadeti N. Liidust välja. Kuid I. Gotler võit-leb edasi, et Anatoly Shcharansky kohtuasi võetakse uuesti N. Liidus arutusele. . ® N. Liidu värske satelliit Abessiinia on jälle raskustes, kuna vastupanu liikunflise jõud on Eritrea provintsis, kui ka Somaali piiri äärses Ogadeni kõrbealal on alustanud uuesti võitlust sõjaväelise hünta vastu. Moskva trabant Addis Abebas sai 2 miljardi sõjavarustust, kuid nüüd vajatakse uut abi. Valitsusväed kaotasid üksi tas. järjekordselt, kaks oma parimat i Eritreas .möödunud ..aastal '..15.000 sid, mitmel korral käinud. Ka tasuta, Hitleril, sõda alustada. Ainult „The ; tantsijat. Seekord lahkus suur reisi-.'meest, nende hulgas rohkesti kuuba-korteri puhul mina sinna .küla ääre- Globe & Mail'' teatas, et sellest .ei saa lennuk mitmetunnise ootamise järe- lasi. Abessiinia, on Moskva '-Vietna-' kahjuks kirjutada. le Moskvasse ilma Leonid ja Valen- miks. tina Kozlovita, kes ei ilmunud.Los' (fJärg. Ihk. ,3) ... s- - . . . C . ^ J : ^ . ^ . , - ; ; ^ • ^ , ^ ; ;>:v: ; - • ' - • ; ^ ; ^ . : > ^ M * ^ ' ; . ^ :^'J:'.- 'te >,Meie Usl jumak rictoi raudec del r kem püblic „Mei| ajamis! bielanJ tas, et j raselt See tui täiuslil mai oil rahuld seas k| he on kurjus \ maade J Oma] elas ja hi Ta tunj ri*t, Liii •ja paijf „Mhi Julie Aplail Näit J ' võtmehl ja särki Spon .vutašidl jäädes te meel austati Parinl (us Mees koi berg (j berg, S| Carlos Kergd Gusiav-liüppesi Kuusbc jooksujl Ujuni gand Maidlal m.) Laual Iie Sihi Malei G unna il tädes ii rentsis.) Lõpp lil ühes] kõigi o.J kuningi te: auk: iaarmaj Nl ® QLH keskel vesquel me posi] "kaubari kommil Ka uba il Levesq kis, et| kuni 2( misl. provinl üle 2-h(j nud. K c | vataksi väljavaj seisvalt Kanadel poolt. • Lon( verentj sest S( kop Mj mest 11 sel!< sunniti tataksel nult ük dise pe| ministt kaotati vastu, Inglisi roristi( järelanl ge, misl ® „Toj •'paadi pl nadassl noi vai luba sidi ja. Vall kevool Mitmed nud H i hatud miku hl to. Siil hiinlasd
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 27, 1979 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1979-09-27 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E790927 |
Description
Title | 1979-09-27-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | mmmwmm ... ........ V -T------ - - - :mmm «ara ....... ,:..,,,MjfftMiS^t^ j'K' NELJAPÄEVAL, 27. SE^TEMBRtt-" THUISMY, 27 • • ' - \ J' • „Meie Elu" nr. 30 (1546) 1919 Kolm aastat Jimmy Carteri Valges neerimisel, jagunevad vastavalt ka Majas valitsemist hakkab kiiresti nende hääled/ mis võib tähendada täis saama. Kuid nii hakkab lähene- seda, et demokraatide asemel <«nna-ma ka USA järgmise presidendi va- vad uue presidendi kogumi republi- Mmise kampaania. Ajal, mil riik ja kaanid. Oma kandidaadi läbi kukku-rahvas seisab keset põhilisi problee- des nomineerimisel võib osa demo-me — majanduslik retsessioon, tpö- kraate toetada vabariiklaste kandi-puudus, energia kriis j.m. — sekkub daati jä selle läbi viia. valimiskampaania probleemide Ila- Republikaanidest on kerkinud juhendamise protsessi silmnähtava se- ba kaks ,,lootjat" John Conally ja gavusega. Jimmy Carteri administra- Ronald Regani näol, kellel mõlemil tiivsed otsused ja võimed on nihku- osariigi kuberneri kogemused seljä-mas praktiliste vajaduste joonelt, taga. Küsimuseks on, paljuks kumb-poliitiliste ootuste joonele ja se£ ei ki neist annab välja USA presidendi ole hea. mõõtmed ja milliselt kumbki neist Kuid demokraatia on demokraatia kaalub Carteri või Kennedy vastäs-ja Carter tahab eelolevateks valimis- kandidaadi olles. Presidendi tegeljk teks valmis olla, et võidelda oma tu- nägu hakkab kooruma alles Valgps leviku eest kuni „viimase delegaadi- Majas tohutu valitsusaparatuuri ees mi". Kuid Carteri poliitilises taevas olles ja vahekordades senati ning on peale eksisteerivate probleemide kongressiga, kellest oleneb presiden-kerkimas üha uusi, mis temale isik- di poolt algatatud seadusandluse ku^ likust seisukohalt on halvemad kui junev saatus, praktilised probleemid. Neist esiko- (Republikaanidel pole kandidaadi-hal seisab kaasparteilane, senaator na anda ühtegi kuju, kes oleks ase- Edward Kennedy, kes seisab.lahedal presidendi ametis olnud ja oleks see-oma kandidatuurii väljakuulutamise" ga suutnud enda võimeid ja nägu le n.ri. populaarsel survel. valijaskonnale näidata, Pemokraati- Seda ajal, mil Carteri töövõimele del on asepresident Mondale, kes poja juhtimisele gallupi andmeil annab le kerkinud tulevase presidendi po-lieakskiidu ainult 19 protsenti vali- liitilise materjalina ja kes ei kerki ka jaskonnast. See on madalaim poole- kandidaadina Jimmy Carteri kindla hoid, mis ükski president Trumanist kandideerimise kavatsuse vastu, saati on saanud. Kuigi Carteril on Kuidas kavatsevad jConally ja Regan Millalt kangekaelsust, süs ometi sel- A. Ühendriikide eksisteerivaid prob-line poolehoiu langus on halvamas leeme lahendada, see võib selguda veelgi enam tema töövõimet. Vaata- alles kampaanias, mata kirjule Kennedy minevikule te- on karta, et presidendi valimi-ma elukäigus, omab ta erakordse po- sed saabuvad USA-le poliitiliselt kõi- I^ulaarsuse mitte ainult Kennedyte ge halvemal ajal, mil majandus on iperekonnanime tõttu, vaid ka oma retsessioonis, mil inflatsioon võimut-šuüriJ töövõime tõttu senatis. seb, tööpuudus vähenemise asemel Ketgi ei tunne Edward Kennedy ainult suureneb, mil suhteliselt jõu-fuhivõimeid ja tema-.valik on Amee- kas ühiskond ön mures isikliku elu rika rahval^ samahästi, kui vastumi- tagasimineku pärast, mil õlikriis po-nek tundmatule tulevikule. Carter le sammuvõrragi lahendatud ja otse pole kolme aasta jooksul suutnud ajal, mil USA peab üles ehitama oma näidata oma juhivõimeid, kuigi tal kaitsejõude, et kindel seista N, Liidu on tegemist olnud erakordsete ras- relvastustugevuse ja polütilise eks-kustega USA elust Selles olukorras pansiooni vastu rahvusvahelisel ei seisa ainult tulevased presidendi areenil. ikandidaadid saabuvas kampaanias Kas see on Carter või) Kennedy, tohutute dilemmade ees, vaid ka va- Conally voi Regan, kes kord astub lijaskond seisab suure küsimärgi üle Valge Maja ukse järgmiseks nel-ees, keda järgmisena saata Valgesse jaks aastaks, ön,kindel et järgmine Majja. president saab endale terve koorma Võimalik valimisvõitlus Carteri ja üliraskeid probleeme, milliste lahen- Kennedy vahel moodustab tohutu - damist ei oska ükski neist praegu rnsikomomendi demokraatidele,^est veel ette näha. kahe kandidaadi öleniasolles homi- V. I3!l!I!llll!!llllll!I!l!!ltHillllltlll|]|l!lllllllinillllllUI!lllll^ mto£, Bluthner, Förster, J ^ ^ ^ f u ' ^ ü l d i s e k s probleemiks Uued ja renoveeritud. Kitarrid, akordionid ja tcisedL JursMMe. Ihouse of müsic Ltd. Ont. — tel. 363-1966, 363-273® 553 Queen St. W., Toronto M5V2B6; Mõni nädal tagasi käesolevate ridade kirjutajal oli võimalus ehitada artiklit „Kolmanda Maailmasõja ähvardus suureneb^'. Kui hunti nimetad siis ta ilmubki silmapiirile. Fraegu käib Hawai ülikooli professori R. J. Rummeli teadusliku analüüsi jarataninie, kus professor näitab, et mõeldamatuks ja võimatuks peetud| Soveti-Ameerika sõjaline konflikt on silmapiiril. Hiljuti ilmus ka endise^ÜSA väUssekretäri H. Mssingeri hoiatus, et N. Liidu sõjajõudude massiline ülesehitamine on praegu juba ilmseks ohuks vabale maailmale. Kriitiliseks ajaks peetakse aastat 1980, mis ei ole ehana mägede taga. Ilmseks sõjaohu märgiks on kullahinna suur tõus. LUGEJA KIRJUTAB- ^niHffMTf""*"!!!!!» III ••••II • III i III I Illil II „Meie Elu" avaldab meelsasti oina lugejate mõtteavaldusi —- ka neid mis erühtu ajalehe seisukohtadega; Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada oma nimi ja aadressi Toimetus jätab endale õi-yuse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning \ miitesobwuse korral jätta avaldamata. õnnestunu istamirie Selle lehe veergudel oli mul võimalus tuua täielikku pilti hiljutisest nn. kolmanda jõu riikide võimsuse demonstratsioonist Kuubal. Kolmanda jõu riikide perre kuuluva 55 riigi, enamik kommunistlikud ja nendega liitunud ca 40 teatud riigivõimu taot-. leva grupi, nagu PLO sõjakaid ähvardusi peamiselt muidugi USA, Hiina ja Iisraeli vastu. Kordamine on tarkuse ema, üteldakse ja sellepärast ma kordan veel, et praegune olukord on mitmeti .sarnane olukorrale aastal 1939, Teise Maailmasõja eelõhtule. Tookord viis A. Hitleri pluhvimine suurele sõjale. Nüüd on Hitler surnud. Ribbentrop- Molotovi pakti ja kahe diktaatori pruuni j a punase, Hitleri ja Stalini asemele on tekkinud detcnte kommunistliku Venemaa ja korruptiivse USA-vahel. A. Hitleri asemel laiutab ja pluhvib. nüüd Fidel Castro/Tuuakse ette, et tema. viimasel kolmanda jõu riikide konverentsil esinemine meenutas Adolf Hitleri• vehklemist ja äh vardani isi. Sisuliselt ta kõne oli ehitatud üles kuulsa Hitleri propagandamehe Joscph Goebbelsi fraasidele, et mida suurem on vate, seda tõhusam on selle vale löögijõud.- Ta oma pooleteise tunni pikkuse kõ-paadirahva (boat people) eest hoolitsemine. Neid lubab Vietnami valit- ;sus kulla eest sõita merele j a jätab nad seal oma saatuse hooleks. Aasia rahvad ei hooli nendest ja „Kolman-da maailma" poolt on asetatud selline moraalne surve demokraatlikele riikidele, eriti USA-le ja .Kanadale, et need peavad paadirahva;yvastu võtma ja võimaldama uue*'elu alustamist. Kanada on lubanud vastu võtta järgmise aasta, lõpuks 50,000 põgenikku. USA võtab vastu enamiku ülejäänuist ja eranditult kõik need, keda USA sõjalaevad üles korjavad Lõuna-Hiina fnerest, Nende arv viimasel ajal taas suureneb.: Viimaste andmete kohaselt on nende seas Vietnami valitsuse poolt'eriti väljaõpetatud terroriste; sabotöö re ja'-'kommunistlikke.' agitaatoreid Tuleb arvata, et sellise „väärtusliku" koormaga „merehädaliste" laev juhitakse, merele arvestusega, et ta sa tub mõne USA sõjalaeva teele ja põgenikud võetakse laevale. See kindlustab, et kõik pääsevad vahet tegemata USA pinnale. Eriülesannetega „põgenike" sihiks on sisemiste lahkhelide ja rahutuste esile kutsumine, mis peaks nõrgendama demokraatia kantsi — Põhja-Ameerikat. , Kas on paadirahva saatmine vabasse maailma faasiks demokraatli-nõuandjaid Abessiinias ja mujal. Mo-sambiikis asuvad Kuuba treeninglaagrid, et võtta üle Rodeesiat. 1960ža. F. Castro korraldas Domi-lte; maade vastupanu nõrge^idami- Fund Ltd. 21. sept. aktsia hind $9.52 145 King Street West, Süite Toronto 1VI5H 3M1 - tel. 364-1131 õhtul tel. 925-6812 nikaani ülevõtmist, mis aga tol korral ebaõnnestus. Ta katsetas veel Haitis ja Venezueelas ning Boliivias. Aja jooksul E. Castro on suurendanud oma kogemusi. Praegu käib vallutamine ja ülevõtmine nii vaikselt ja vaba maailma; ajakirjanduse; hu-raa hüüete saatel, et keegi ei märkagi, et mangus on Moskva ja F. Castro näpud. Sellisel viisil- on vallutatud Kariibi mere piirkonnas kommunis-' mile Nikaraagua, Panama, Guajaana, Jamaica ja Granada, Kuid sõda järeljäänud Kariibimere riikide ja Kesk-Ameerika riikide ülevõtmiseks^ oh veel praegu täies käigus. Selleks j on olukord soodus, kuna USA praegune, president oma Andrew Youngi taoliste nõuandjatega seda kõike soodustab. Seepärast ei rünnanud F. Castro oma kõnes kolmanda jõu riikide konverentsil mitte president J. Carterit, vaid Ameerika Ühendriike. Nüüd alles hakati USA Kongressil lööma lokku. sellepärast, et Kuubal on 3000 N. Liidu sõdurit. Kuid J, F. Kennedy ajad on möödas ja keegi ei julge otseselt nõuda,; et venelased seks kommunistlikule ekspansiooni le? ;.'v.f.v'-'-^ Kommunistlik ekspansioon Lõuna- Ida-Aasias äigas pärast Hiina; muutumist kommunistlikuks maaks. Suure propagandaga hakati nõudma sealsetele rahvastele vabanemist kapitalistlikest kurnajatest. Prantsusmaa andis iseseisvuse Vietriamile, jel, Lõüria-Vietnam püüdis end kaitsta USA;: Austraalia,; Lõuna-Korea, / Tai, Uus-Meremaa ja Filipiini abivägede toetusel Ajakirjanduse' kaudu ja kõigi teiste vahendite-abil vallandati selline sõjavastane propaganda, et sõja pidamine ..vabastajate" vastu tembeldati kuriteoks ja nõuti sõ-jä ning abi andmise 'lõpetamist Lõu-na- Vietnamile. : & Abistajad tõmbasid ükstqise järele oma sõjaväed Vietnamist välja, vii-mastena USA sõjalised.jõud, kui Kis-singer sõlmis Hanoiga ,.ausa rahu" (!). Selle rahu tagajärjel rahvad Vietnamis, Laoses ja Kambodshas said kommunistlike diktaatorite orjadeks ja neid. rakendatakse nüüd uute- probleemide esile .tõstmiseks, millega pannakse tegelema. demokraatlikud riigid, nii et neil ei. ole aega •'-tegeleda- kommunistliku, eks-pänsiooniga. . Paadirahvas Kanadas, leiab külalislahket vastuvõttu. Neid paiguta-, takse hotellidesse j a hiljem vabadesse majadesse või korteritesse. Igale põgenikule antakse elamiseks küllaldane taskuraha ja neid õpetatakse tasuta kõnelema inglise või prantsu- < se keelt. Rahvale seletatakse, et paadirahvas ei;, tule koormaks riigile, ei suurenda töötatöÖliste.hulka ega vali tööd. Näd on valmis tegema kõiki neid töid mida kanadlased teha ei taha. '•''•:•••' Kambodshale, Laosele ja Täilandile. Vietnamis algas kohe kodusõda ei vaja enam nimetamist kommunistide võimuliaarde tagajär-; ne alguses märkis, et Kuuba ei ole oma rünnakbrigaadi Kuubalt ära. mitte tööriistaks Moskva:-käes> kuid , viiks. Tuues selle näite Moskva taot- Saksamaal asuvate sõjainvaliidide asju on sageli arutatud, aga. rahuldavaid tagaj.ämi see ei ole senini andnud. Võibolla on paljudele' see peatu kk juba. vii! and. Mina olen teisel arvamise!. s/x!a enam, et kuulun, ka:ise niriL kategooriasse. Minu mitmetel külaskäikudel nii ülemere '-kui Euroopa maades,, kuulen ikka ja jälle küsimust — mis on teie invaliididega Saksamaal lahti? Küsijatele oskasin vastata nii, nagu seda.' siin • ise paarikümne aasta \su-\ nrirtid ja kogenud olen. , A-> Anatolius. Ta kutsus enda: ü h i b e r | d u r i t Aafrikas jaj peale selle-:veel koonduma kõik Määr j amaa poisid, kes rumalal kombel sõjas kätest-jal-gadest või tervisest ilma jäid. Ta tunneb seadust ja sotti,, ehitab majad ja teeb. pihlasaanud poisid õnnelikeks. Kavalal kombel la lisas, pääd jätke koju, seda pole teil tarvis; Kes aga siiski salaja-, pää rätikuga hõlma all,' punti peaks hiilima, sel. läheb tulevikus kehvasti ja- talle õnne ei väl- 2u. . Panen nüüd kõrvale, oma naeratava sule, sest statistikal puudub huumor. Niipalju kui minul teada, elab praegu Sehönaus 5% meie invaliididest, kes maksavad umbes samana!- ju üüri ühingule kui võrreldavalt mujalgi. Milles abi seisneb? Kahekümne aasta vältel on kodust lahkunud 1.8; perekonda, resp.üksikinva- Selline inimõiguste vägistamine vägisi pealesunnitud kodakondsuse näol on ühenduses: nüüdse „uue" Nõukogude seaduse, maksmähakka-mise eel ja. järel ralivusgruppide keskel elevust, protesti ja pahameelt äratanud. Väga paljusid selgitust nõudvaid protestikirju selles küsimuses ön saadetud viimaste kuude jooksul valitsuste liikmeile, rahva-saadikuile; senaatoreile jne. nii Põh-ia- Ameerika mandril, Lääne-Euroo-pas (eriti Rootsis) kui ka mujal nii balti kui ka teiste rahvusgruppide poolt..Mingeid selgeid ja rahuldavaid vastuseid pole.meie teada veel selles . suhtes vastavaist Nquk. Liidu ameti-asutusist ega saatkondadest saadud. Moskva Olümpiaad on ju veel ees ja turistme miljoneid ei tule ju ära hirmutada, selleks ..patsutatakse" vastuseis vaid rahusftavalt õlale." Tõsi, ega enamik poistesit Anatoliu-' . • • • se poolt^jagatud õnnest ösa ei saa- • L e i a n ' " e t v a b a s ^ailmas meie nud" Ma ei tunne kedagi, kes sage- .kaasinaahste juures.kära ja lokku-dasi kadi juures käike õnneks peak- loonud abistamisaktsioon on valedis-s i c l .' positsiooni,.-kalkulatsiooni ja muu- Tõsi ka, et Anatolius tegi majad, d e . e U e f § c m a t u t e asjaoiude tõtlu vaatamata'kisa-kärale poiste poolt, l t a i e s t l ebaõnnestunud. ES.KS-Ees-kes leidsid, et elada võib ka ilma Änatoliuse juhtimist. , Abivalmid ja paremal, elujärjel olevad, kaasmaalased /veeretasid omad seeklid kokku veendumusel, aidata seega omi sõjas kärnasaanud sõdurpoisse.. •Kuldaväärt, kah|üks suuremas osas aiataha läinud ette-võte. Kuulen vaimus. • solvunud annetajate hüüdeid: kes süüdi, ise jü tegite!'- Räägin iseenda eest ja pean häbigatunnistama,; tolläl kui päälik majaehitamisega tegeles, oli minu pea kapi otsas habet kasvatamas. Kui hiljem selle ära ajasin, küsisin; mismoodi on sinna pärapõrgusse ehitatud majad enamikku siinasuvaid invaliide aidanud? Kahju, et too abistavate kaasmaalaste' õilis külv sai. põhjuseks kunagiste sõjävellede vaheliseks hammas-tekiristamiseks, laimujuttude tallermaaks ja; kõigeks; mis ei peaks ole- j maale asuma ei läheks m a : . . " ' • ' . : : : : .-. '' Henno Kriis, Stuttsart ti Sõjainvaliidide Koondis' Saksamaal omaaegsed vastuhääled, mis VESmÜ aktsiooni pidurdada püüdsid, surid varjusurma.- Kui suurt õnne VESmÜ oma jüngritele tõi, näitab tõsiasi, ei seni on peetud 21 kohtuprotsessi oma kaasmaalaste ;vastu: Üks;-kohtunikest olla Anatoliusele irooniliselt tähendanud, et Schönau tarvis-tuleks tulevikus erikoda luua. No tore, sellega oleks ju tulevikus laekuvate toetussummade äravõtja olemas. Korterites peale protesteerijate väljaprötsessimisi elavad.muumaalased. . Änatoliuse staabist on kuulda hääli, Schönau majadest, saavat tulevi ^et öma väidab, lustest: ja oma mõju piirkonna laiendamisest otse USA külje all analüüsime uue suure sõja tekkimise ohtu: Seda vastavalt professor R. J. Rummeli teaduslikule argumentatsioonile.. Ta väidab, et läänes ei mõisteta Moskva kommunistide mõtlemisviisi. Läänes püütakse Moskva kavatsusi .seletada lääneliku; .mõtlemisviisi kohaselt; .Selle tõttu ••• ei suudeta mõista.N. Liidu juhtide jä tema käsilase F. Castro: taotlusi. .Kui seletada Moskva samme kommunistliku klassivõitluse teooriate .seisukohalt, .siis -on sõjaoht pidevalt suurenemas. R. J. Rummel märgib, et detente abil on N. Liit jõudnud saavutada omale tohutu suure sõjalise üleoleku ja ta otsib ainult maailmas nõrku, kohti, kuhu sissemurda, mõjupiirkondi laiendada Ta et Lähis-Idä, Aafrika sõjalised konfliktid, Hiinä-Soveti kokkupõrked. Indo-Hiina ruumis .põhjustavad, et detente- 1980 aastal lõpeb ja tulemuseks võivad olla sõjalised konfliktid. Ta soovitab USA-1: Ümberhinnata 1\T.'' Liidu ekspansiooni ja* sõjalise ülekaalu mõistmine.' Rahvas tuleb ümberkasvatada, et mõistetaks N. Liidu ohtu ja inimõiguste väärtust. Tuleb juhtida; avalikkuse, tähelepanu NV. Liidu nõrkustele^ nagu inimõiguste puudumine ja ras ism. Lõpuks ta soovitab ümberkorraldada USA ja" teiste vaba maailma, riikide kaitsejõud. :. V - Oma Belgias peetud kõnes julitiš ka endine USA välisminister H. Kissi nger ja detente peaarhitekt ise tähelepanu uuele sõja. ohule. Võime neile viibetele ainult, allakirjutada. Lään on kaotamas tasakaalustatud terrorit. : ' . -J AJK Nädabkroonika IÄNE PRESIDENT ® Afganistani president N. M. Tara-ki, kes oli truu Moskva trabant, lasti parempoolsete poolt maha oma kabinetis, ajal kui ta pidas parajasti valitsuse koosolekut oma palees. Üheksa kuuli kihutati ta kehasse. Need on välisdiplomaatide andmed. Moskvameelne valitsus teatas aga möödunud pühapäeval, et president N. M. Taraki astus oma ametist tagasi ja tema asemele tuli peaminister Hafizullah Ämin. N. M. Taraki Angelesis lennuväljale, vaid palusid USA-s.. assüüli.. Tantsijad olid väga hirmunud ja märkisid assüüli palumise põhjusena vabaduse puudust ja tagakiusamist usu parast. Kui tagasipöördunud trupi liikmeilt küsiti, et mis nad arvavad, siis vastas peatantsija Nadeshda Pavlova mees, et kellegil pole neist kahju, sest.keegi ei olevat neid sallinud. Teatavasti lahkus samast trupist New Yorkis tantsija Godunöv, kelle naise pärast tuli; võimule sõjaväelise riigipöörde'- lennuk ootas mitu päeva enne kui tä ga. 17;. aprillil 1978 Moskva abil ja surve all- või omast peast ütles tsensuuri dl? Kanada lehed keeldusid avaldamast Ribbentrop-Molotov pakti. 40- dal aastapäeval kirjutisi ja isegi lugejakirju. Allakirjutanud, kirjutas Joronto SuiVile",. „Toronto Star'ile" ja ,,The Globe & Mail'ile" isale kaks kus Saksamaa „Eesti majad'1. S,elli- artiklit lugejana ning märkis- muü-se totaka mõtte puhul ei saaks isesi, seas et Kanada kaotas Teises Maail-aevastada. Olen varematel aastak!' masõjas üle 48.000 sõduri: ja kanad-kui mu sõbrad-tuttavad veel seal ela-; lased peaks teadma, et J. Staiin aitas Afganistanis^ on praegu mitu rügementi Punaarmeed'. Arvatakse, et uus president H. Amm on veelgi suurem kommunist ja Moskva käsilane, kui oli seda N. M . Taraki. Ta pidas ametisse astudes kõrte, kus ülistas kommunismi ja Moskvat ning abistamispakti N. Liiduga. Vastupanuliikumise keskusest, kelle kontrolli all on suur enamus mägisest territooriumist, teatatakse, et sadakond inimest sai surma palee vallutämiskat-sel. Kuid on veel kolmas variatsioon ja see märgib, et,N.M. Taraki mõrvati mitte vastupanuliikumise poolt, vaid hoopis H. Amini poolt, sest N. M. Taraki pidas salajasi läbirääkimisi vastupanuliikumisega, et verevalamist lõpetada. • ® Moskva olümpiamängude/ abipre-sident Georgi Rogulski märkis ajalehtede esindajatele, et nad ei karda Moskvas rassismi. Koos kõikide progressiivsete jõududega, venelased püüavad teha kõik, mis võimalik, et puhastada olümpiamänge rassismist ja mitmerassipoliitikast. Kui küsiti, et kuidas lahendatakse inglaste ja Lõuna-Aafrika vaheline konflikt, sest inglased ei talu Lõuna-Aafrika. mit-merassi poliitikat, siis märkis venelane, et Moskva aktsepteerib selles küsimuses rahvusvahelisi seisukohti. © Konservatiivide Valitsus tegi Air Canada direktorile B. Mackaseyle ettepaneku oma ametist lahkuda, mille tä sai P. E. Trüdeau pärase poliitiliste teenete eest liberaalidele. Vaatamata sellele, et tai puudusjd suure lennuliini juhtimiseks kogemused oli palk 90.000 dollarit aastas. Kuid B. Maekasey keeldus lahkumast. Ta oli lasknud endast ametisse kinnitada 7. aastaks ning juhul, kui ta vallandatakse, siis tuleb Kanada maksumaksjal maksta ligi S39.000-line pension aastas. Valitsus vallandas siiski P. E. Trüdeau endise ministri ja määras tema asemele uueks Air Canada juhiks endise juhi Pierre Taschereau. Arvatakse, et B. Maekasey hakkab kohtuga kahjutasu nõudma valitsuselt. ©Kuulus Moskva Bolshoi balett kao ^0 Praegune kodanike heaolu läheb •• riigile miljardeid maksma, ilma, et sellel katet oleks; produktsiooni näo.!. Riigivõlg kasvab tohutult ja ükskord peab tulema tagasiminek või depressioon. Siis tulevad kindlasti rahutu- •sed, nõutakse valitsuse muudatust ning varade jaotamist võrdselt kõigile. Millist korda sellega mõeldakse, ameeriklastele „njpt";. ® Möödunud nädalal kaotas üks suur DC-9 jet-lennuk Bostonist startides Atlandi ookeani kohal oma saba, Piloodil Õnnestus siiski sabata lennuk manööverdada tagasi lennuväljale, kuigi koos sabaga läks kaduma kä lennuki sabas olev tagavara* uks ja •tagasilennul oli lennukis suuijj auk. ;' ... V j Seepärast DC lennukeid uuriti tui lemusega, et nendel on konstruktsi-ooniviga i ja paljudel lennukitel on saba mõrad! 63 lennukil leiti mõra-sid ning mitmed neist on parandusel ja neid ei lubata lendu tõusta. ® Kesk-ltaalias oli maavärisig, mis nõudis 5 inimelu. Suuremad kahjud tekkisid keskaegse linna Norcia juures, kus. on 7000 elanikku. Maavaring tegi kahju ka Rooma kirikutele ja .paleedele.,, kuhu tekkis lõhesid. Tuhanded elanikud põgenesid ööriietu-ses. . . \ ;'- ©Anatoli Shcharansky advokaat' Ir-win Gotler jutustab, kuidas ,'tä pääses N. Liitu ja kuidas KGB ta sealt välja viskas. A. Shcharansky. naine, kes viibis Kanadas, otsis advokaati oma mehe kaitsmiseks N. Liidust. Ainult Dina Käminskaya nõustus, kuid võimud heitsid ta varsti välja advokatuurist. Siis otsustas McGi11 i õigusteaduskonna professor pr.oo\'i-da õnne. Tal õnnestuski pääseda N. Liitu legaalsel teel, sest. oli delegaa-diks poliitiliste teaduste konverentsil Moskvas. Ta taotles kõik load saatkonna kaudu... et külastada - A. Shcharansky vanemaid Moskva lahedal. Kuid ta auto peatati maanteel; ta lukustati sõidukisse ja ta saadeti N. Liidust välja. Kuid I. Gotler võit-leb edasi, et Anatoly Shcharansky kohtuasi võetakse uuesti N. Liidus arutusele. . ® N. Liidu värske satelliit Abessiinia on jälle raskustes, kuna vastupanu liikunflise jõud on Eritrea provintsis, kui ka Somaali piiri äärses Ogadeni kõrbealal on alustanud uuesti võitlust sõjaväelise hünta vastu. Moskva trabant Addis Abebas sai 2 miljardi sõjavarustust, kuid nüüd vajatakse uut abi. Valitsusväed kaotasid üksi tas. järjekordselt, kaks oma parimat i Eritreas .möödunud ..aastal '..15.000 sid, mitmel korral käinud. Ka tasuta, Hitleril, sõda alustada. Ainult „The ; tantsijat. Seekord lahkus suur reisi-.'meest, nende hulgas rohkesti kuuba-korteri puhul mina sinna .küla ääre- Globe & Mail'' teatas, et sellest .ei saa lennuk mitmetunnise ootamise järe- lasi. Abessiinia, on Moskva '-Vietna-' kahjuks kirjutada. le Moskvasse ilma Leonid ja Valen- miks. tina Kozlovita, kes ei ilmunud.Los' (fJärg. Ihk. ,3) ... s- - . . . C . ^ J : ^ . ^ . , - ; ; ^ • ^ , ^ ; ;>:v: ; - • ' - • ; ^ ; ^ . : > ^ M * ^ ' ; . ^ :^'J:'.- 'te >,Meie Usl jumak rictoi raudec del r kem püblic „Mei| ajamis! bielanJ tas, et j raselt See tui täiuslil mai oil rahuld seas k| he on kurjus \ maade J Oma] elas ja hi Ta tunj ri*t, Liii •ja paijf „Mhi Julie Aplail Näit J ' võtmehl ja särki Spon .vutašidl jäädes te meel austati Parinl (us Mees koi berg (j berg, S| Carlos Kergd Gusiav-liüppesi Kuusbc jooksujl Ujuni gand Maidlal m.) Laual Iie Sihi Malei G unna il tädes ii rentsis.) Lõpp lil ühes] kõigi o.J kuningi te: auk: iaarmaj Nl ® QLH keskel vesquel me posi] "kaubari kommil Ka uba il Levesq kis, et| kuni 2( misl. provinl üle 2-h(j nud. K c | vataksi väljavaj seisvalt Kanadel poolt. • Lon( verentj sest S( kop Mj mest 11 sel!< sunniti tataksel nult ük dise pe| ministt kaotati vastu, Inglisi roristi( järelanl ge, misl ® „Toj •'paadi pl nadassl noi vai luba sidi ja. Vall kevool Mitmed nud H i hatud miku hl to. Siil hiinlasd |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-09-27-02