Meie Elu = Our life, September 27, 1979

              Möödunud laupäeval ja pühapäe- sul.
vai toimusid Montrealis Eestlaste
kesknõukogu Montrealis ja Ottawas
elavate liikmete ja EKN juhatuse
liikmete vahelised informatsioonili-sed
kokkusaamised, et tihendada
kontakti EKN juhatuse ja väljaspool
asuvate liikmete vahel. Informaäl:
seks kohtumiseks sõitsid Torontost
Montreali EKN esimees V. Petersoo,
abiesimees ja väliskomisjoni esi­mees
L. Leivat ja peasekretär E. Sa­lurand.
Möntrealist ja Ottawast võt­sid
kokkusaamisest osa EKN liik­med
abiesimees P. Möläre> prof. M.
Pühvel, E. Heinsoo ja Leida Helde
Montrealis! ja abiesimees "W, Pent
ja R. Piirvee Ottawast. EKN liige õp.
H. Laaneots ei saanud haiguse tõttu
kokkusaamisest osa võtta.
Laupäeval mitu tundi kestnud in
formaalsel kokkutulekul, mille kor­raldas
abiesimees Montrealis P
Müldre Taani kiriku ; seltskondlikus
ruumis, vahetati .laiahaardeliselt
mõtteid paljude küsimuste üle ühen
duses EKN _ praeguds tegevusega ja
edaspidise tegevuskavaga. Puudutati
• 'kõiki praeguseid aktuaalseid küsimu­si,
mis praegu EKN töös käigus või.
•seisavad tegevuskavas: •
"i EKN. abiesimees 'Montrealis; P.,
Mölclre rõhutas; tihedama kontakti
vajadust kohapealsete keskustega ja
väljaspool'asuvate EKN liikmete lä­hemat
informeefrimist EKN jooks^
vast tööst. Sus saadakse ka kohalik­ku
eestlaskonda paremini informee­rida
ja vältida, seda, et E&Noi või­dakse
pidada ainult Toronto eestlas­konna
organisatsiooniks. Kä pooldaü
informatsiponilisi kokkutiileküid väl­jaspool
Torontost. Kaaluti ka küsi­must,
kas EKN üldkoosolek pidadji
EKN esimees U.. Petersoo ja pea­sekretär
E. Salurand informeerisid
lähemalt praegu käigus olevast akt­sioonist
kokkusaamiseks valitsusliik­metega
ja tähtsamaist küsimusist,
mis nendega tuleb selgitada/viie rah­va
ühisest aktsioonist UN'i; kaudu
imperialistliku Nõukogude Liidu de-koloniseerimise
nõudmiseks, olüm­piaadi
Tallinna regati puhul vajaliku
selgitustöö kavadest ja teistest küsi­mustest.
•
Abiesimees: W. Pent Ottawas infor­meeris
lähemalt NATO konverentsi
ajal Ottawas oktoobri kuus NATO
informatsioonikomitee poolt, mille
esimeheks on senaator' P. Yuzyk,
korraldatavaist koosolekuist, mille­dest
ka Euroopa Ikestätud Rahvaste
Kanada Komitee esinda jail on või­malik
osa võtta. Neil koosolekuil on
nähtud ette. Nõukogude Liidust väi.
ja pääsenud dissidentide (V. Moroz
j.t.) esinemised ja nende avalik kü­sitlemine-
NATO införmatsioonikomi-tee.
poolt.,Neid. koosolekuid tuleb ka
balti rahvaste esindajate poolt, või­maluste
kohaselt ära kasutada.
Pühapäeval oli Montreali Jaani ko-
•suduses kodumaalt lahkumise ~35.
aastapäeva mälestamise rohke osa­võtuga
jumalateenistus, kus jutlus­tas
Kanada praostkonna vikaarõpe-taja
U. Petersoo, Jumalateenistusele
järgnes kohvilaud, kus Laas Leivat
kõneles olümpiaadiga ja regatiga
ühenduses olevaist küsimusist ja. U
Petersoo ja E. Salurand tutvustasid
EKN tegevust.
Montrealis toimunud EKN liikme­te
informatiivne kokkutulek õnnes:
tus üldiselt hästi jä peeti soovita
(vaks teiste samasuguste kokkusaa
ühe päeva aselmel kahe päeva joolv- miste korraldamist
Srie
lesti
lee näitus
LP •# 71 (1) (laste) SÜGIS JA TALVE LAULUD
LP # 72 (2) (laste) KEVAD JA SUVELÄULUD ..................
LP # 73 (3) (laste) JÕULULAULUD
LP # 74(4) (laste) TILLUKE TIBUJALAKE
LP #• 75 (5) (laste) ARMAS EMA ..............................
LP #3402 VINDILISED VIISID (Kopvillem) .8
LP #3403 N. Põld NÄAN PÕLD LAULAB .......................................
LP #3404 Järvi ja Kopvillem VIISE JA VINTE;........,............;.!;..
LP #3406 H. Verder SÕDURILAULUD
LP #3407 N,:Põld JÕULULAULUD v......,.................:.......,.:......
LP #3408 E. Loo KÜLASIMMAN , - •
LP #3409' N. Põld PÕHJAMAA LAPSED ............................r.L:......
LP #3410 J. Villard KÜLALAULUD— .'
LP #3411 I. Patrasoh-N. Põld:: ENCHÄNTING EST.......
LP #3412 H. Liiv E. Loo TANTSUTÄ^TIS
LP #3413 N. Põld MUREMAA
LP #3414 R. Andre ME TÕUSEME JÄLLE
LP #3415 A. Raudsepp ON AEG ANTUD LAULDA
LP #3416 H. Betlem JÕULULAULUD ,.
LP #3417 E. Loo RAHA PANEB RATTAD KÄIMA
:. LP #3418 V. Tali'& H. Sepp MEENUB' AEG
LP #3419 EBATRUÜDUS
LP #3420 Dr. H. Tari „MINB ÄRA UNUSTA' .............................
: LP #0025 TALLINNA LAINEIL I
LP #0026 TALLINNA LAINEIL II'•!v^.»:J;....L.-^..^,.i.v.i;:...,i.;-
• • LP #1001 Heli neli TEEME POPPI . . . . . . . . . .
LP # 1002 L. Ostrat ARMULAULU VIISE
LP #1003 Kaljo & Tarmo SÄDEMED
LP L. Corrädi ARMASTAN
LP # 122 ARMASTATUMAID. EESTI LAULE .............................
LP #1005 LUTTERUŠ .........^
Lp # 1007. 'HAIVIARIK. ••••••••••••«••••••••...•...••• . . . . . . . . . . . . oo
LP # 1008 SUGAR SUGAR. ••••.•«••'•»»••""•••'••••.•»••••• ••
LP #1009 JÜRI PEETERS
LP #1010 ELA JA LEEGITSE
LP #7016 Orkester ESTONIA
LP : L. Cörradi IGATSUS LUHA
LP #7001 KMAXAS
LP' .# 301 Estonian voice MEREMUIN AS JUTT .
' LP # 302 Estonian vöice KALEVITE 'KANTS .....
LP # 306 TÄHT ESTONIA TEATRIST'i.^...,.^»,.....».,.^;....^..,...;.: 7.50
Hind
$3.30
3.30 •
3.30
3.30
3.30
5.50
6.50
5.50
5.50
6.50
, 5.50
, 6.50
.. 5.50
. 5.50
. 5.50
. 6.50
. 5.50
. 6.50
6.50
.. 5.50
..6.50
.. 7.00
..7.00
.. 5.50
5.50
... 7.50
... 7.50
... 7.50
... 6.50
... 7.50
...v7.50
" 8.00
8.00
8.50
8.00
5.00
6.50
.5.00
7.50
750
0FÄRT
TSERDIL
STOKHOLM (EPL) — Helilooja Arvo Pärt, keda ei lastud okupeeritud
Eestist sõita Soome oma helitööde kontserdile, ilmus Ootamatult Londonis
oma helitöö ,>Cantuse" esitamisele BBC' sümfooniaorkestri poolt Alberti
Hallis. 'V'.--.--' : ;••]:.• :•
Helitöö on pühendatud briti kuul­sa
helilooja Benjamin Britteni mä­lestusele
ja oli esmaettekandel Ühen­datud
Kuningriigis. Ilmselt oli Soo­me
juhtumi puhul/tekkinud ja aja­kirjanduses
peegeldunud avalik
skandaal sundinud Moskvat ümber
mõtlema ja helilooja lasti seekord
välja.
Arvo Pardi esinemisest Londonis
raporteerib Eesti Päevalehe Londo-ni-
kirjasaätja Salme ' Pruuden muu
hulgas: .
Märkan, et orkestrijuht Gennadi
Rozdestvensky vaatab kusagile üles
se. Pööran oma pilgu samas suunas.
Orkestri kõrvalt ülevalt loožhidc
juurest sammub trepist alla pikk sa
le tumedate jjuustega ja vähese- tu­meda
habemega noorevõitu mees
See on Arvo Pärt. Orkester tõuseb
püsti ja orkestrijuht astub temale
paar sammu vastu. See kõik sünnib
lakkamatu plaksutamise saatel lige
male kümnelt tuhandelt kattepaaritt.
Poodiumilt lahkudes on ta kordu­valt
sunnitud tagasi tulema, ikka or-estrijuhi'
saatel ja. orkestri püsti
seistes. Oma esinemiselt oli ta väga
agašihõidlik. Keegi kontserdi kuula­jaist,,
kes seda oli-teinud televisiooni
kaudu, ütles hiljem: „Oli tunne, nagu
oleks tahtnud ta selle• eest vabanda­da,
et ta üldse seal oli"'
Arvo Pardi kohalolek oli meile
suureks üllatuseks, kuna ainult paar
tundi.enne kontserdi algust selleko­hasele
järelpärimisele oli kindlalt
vastatud: Arvo Part ei ole siin. Miks
Kremli mehed teda Sööme ei luba­nud
küli äga Inglismaale; on harili­ku
inimese mõtlemisvõimele arusaa­matu.
. '•; •
Kavas on Arvo; Pardile, kui uus tul­nukale
. heliloojate peres, pühenda­tud
tervelt kolm veergu, ligemale
kolm korda .nii palju kui Rimsky-
Korsakovile. .
LUGU KOOLI ALMANAHHIGA TARTUS
Tänavuse kunsti esitamise hooaja
avab Eric Pehap; Kunstnik on esine­nud
tavaliselt pikemate vaheaegade
järele. Viimati kolm aastat tagasi.
Sellest siis tulenevalt on vanameist­ril
alati olnud esitada ikka uut ja
Säbitöötatut. Tal •on. vormi käsitami­sel
silma, oskus näha- ja edasi anda
vormis esile tulevat karakterit. See
vormitunnetus ühineb meisterliku
maalilise varjundrikkusega.
Lõpetanud kõrgema kunstikooli
Pallase, erakorralise nähtena nn
maali kui graafika alal, kulgeb Eric
Pehapi looming rööbiti mõlemal
alal. Ka eeloleval näitusel esitab
kunstnik 57-Tne^ numbrilise eksponaa­tide
juures õlimaale, akvarelle ja
mitmes menetluses graafikat. Ena­mikus
küll õlimaale j ja . akvarelle.
Need on sümbolistlikud kompositsi­oonid
(maastiku motiividel vaid
kaks tööd), milles võimaldub kunst
nikku näha sissepoole, ometi jälgib
tä seejuures rangelt objektiivsust jä
vormi. Graafika alalt tohiks tähele
panu köita Saaremaa muinaskange
lase Suur Tolli esjitamine. Kui Kale­vipoega
on kujutanud mitmed kunst
nikud, siis Suur Tollist on seni vaid
üksikud katsetused. Eric Pehap on
püüdnud kogu lugu illustreerida
suuremõõtmelistes originaal kivitrü­kis
teostusis. I
Septembri kuu. oli reserveeritud
Northern District. Library's (Eglin-ton-
Yonge läheduses, 40 Orchard
Blvd.W.) kunstnik Abel Lee välja-panekuiks,
mis nüüd veel jookseb vii­mast
nädalat.
Avalikud raamatukogud organisee­rivad
kunsti ja teisi väljapanekuid
dekoratsiooniks ja kultuuri esitami­se
parast ning sellistena aktsepteeri­vad
neid ka raamatukogu külasta­jad,
erilist süvenemist ja kunstilist
kaalu neile omistamata.
Abel Lee, kuigi samale ajale lan­ges
tema teine esinemine Vancouve-ris,'
mis teadaolevalt pälvis erakord­set
tähelepanu kunstiringkonnis ja
kriitikas, oli väljapanekut Northern
Library1s võtnud tõsisemalt, uut pak­kudes
oma viimasest loomingust. Ta
on esitanud A9 tööd graafilises tehni­kas,
mida ta arendanud temale oma­sestmonotüüpia
menetlusest. Kunst-
Noortekoor
vaimun
LP H.A.M. Riivald LAULE KÕIGILE ....... 7.50
LP LEPATRIINU .7*00
LP #7601 LÕUNAMAALINN ........ 7.50
:• LP • C. Animägi KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE. 6.50
LP # 010 S. Purre MA NÄEN :.;.;...:....yV ..;.;.....,..i;.^.;;f .v .t....v.. 6.50
L P # 23 ^A^l^j KlXJTj"S^^ .'lltMMlM«(Ht|l"lt*'linill,«||||l«|(ltllfU»IMMII*IIMt««<» 7 50
LP #7201 PEEGELDUSI . : . . . . ^ . „ ^ . . „ . . . . ^ . S . ; „ . ^ . . ; „ . . . V » . . , ^ . .M 5.00
LP #7202 TULE RÄNDAME MÄNDIDE VARJUS ............ ........ 6.50
LP ;• ' HAM.'Riivald:PÜHAPÄEV 7.50
LP #6902 REET ...v.,^..^..;..,.;,.:.^.;.:....,..,^;- ......... 6.50
LP SUVEÖÖ .S^.. ; .y. 6.50
LP SÜDASUVI ) : ......... 7;00
LP LAULUPIDU ESljO 76 8.00
LP - LINDAU ÕED . . . i ; . . . . . . 7.50
LP R. ufer U N U S T U S T E TILK 7.00
LP S I N D TULEN KIITMA ,. 7.00
LP Märge TULE TÄGASI\..;....:..;::.:....^.:i:.:.....^..^v... 4.50
LP \ R. Ufef TULE TÄGASI.-.;..^...,:...-.'....^...;...^............^ ........ 6.50
LP Karike ESTONIAN SONG$ ......... 8.00
LP LAULUPÄRG (laste) ...... 10.00
LP . JUUBELIAASTA 25 (vaimulik).......;;,............:..^. 6.00
LP KODU LÄVEL 5 (vaimulik).^..^...,;.;.....;..v..4v.,;..v... 5.50
Plaatide hindadele lisandub Ontario jaemüügimaks 7% ja postiga
tellides saatekulu.
nik nimetab
maali ülekan
kalt a
neid vitograafeks, s.o.
ud joonistus. Temaati-need
inimtegevust
looduse jä ühiskondlikus keskkon­nas.
Neis on poeeüline-lüüriline ala­toon,
kaldudes fantaasiasse. Viimist­lus
sürrealistlik ja poolabstraktne,
rõhutatud vormis ja Koloriidis. On
ruumilist avarust, õhulisust ja liiku­vust.
Abel Lee tööd paeluvad alati oma
stiiü puhtuse, süvenenud aine käsit­luselt
ja tundelisusega...
R. A.
Eesti
isägil BtMEIE ELU'8 Mitees
jas, 958 Broädview,Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Väheoe sündivus No Liidu Euroopa osas
Hiljuti ilmus ühes Soome ajalehes tuntud asjatundja, Ebba Sävborg'i
sulest kirjutus, milles ta tutvustas lugejad nõukogude olukorraga. Ta usut­les
mõnd vene rahvastiküteadlast. Selgus, et N. Liidus seistakse suur©
probleemi ees — elanikkond ei kasva soovitud viisil.
dmuseks tõotab kujuneda TEBK o n k a s L l k s noortetööle
Äsja alanud sügishooaja esimeseks
huvipakkuvamaks muusikaliseks
siin
noortekoori vaimulik, kontsert, pü-
. hap., 30. sept., kl. 6,00 õht. baptisti
' kirikus. 30-liikmel.ine • noortekoor
Charles Kipperi j-uhatusel esitab rea
' laule' eesti autoreilt, neegrite spiri-tuaale
ja kaasaegseid LISA vokaal­kompositsioones
Kaastegevad; solis­tid
ning instrumentalistid M. Krabi,
• I. Medri,-T. Kirves, E.;'Wilbiks, ,M.
Ekberg j.t. Pühapäevane vaimulik
kontsert on ühtlasi • ..peaprooviks"
noortekoori peatsele USA reisile —
6. ja 7. okt., kus on kavas esinemised
Lakewoodis ja New Yorkis :nii'/eesti
kui ka ameerika kirikuis.
Seoses suvise kolmanda juubeli-konverentsiga:,
korraldab T.E.B.K.
alates noortekoori esinemisega,- iga
kuu viimasel pühapäeval, vaimulikke,
kontserte nime all .Juubeli-aasta
muusikaõhtud"^: kus| laiema avalik­kuse
ette astuvad me tuntud kui ka
värskel ta vastatud noored usklikta-lendid.
28. okt. esineb andekas viiul­daja
Gerany Viinalass Sudburyst,
kelle senised esinemised pn.heavas-
. tuvõtii ning kriitika osaliseks saanud
kanadlaste seas. Samuti kavatse tak­se
Juubeliaasta "muusikaõhtutega."
tähistada, .helilooja \ Helen Töbias-
Düesbersi '60. sünnipäeva. . - ;.
Gddliplkond e«Kc&jafeidjdd"
alustab uut tegevusperioodL Ava-koondus
toimub neljap. õhtul, 4. okt.
kell 7.00 Peetri kiriku saalis.
Noored paluvad vanematel ava-koondusest
kindlasti osa võtta,,see
Uutel hellakestel palutakse regist­reerida
hellakeste juhile; Ingrid
Kütfile, tel. 889-1063.
Gaididel ja vanemgaididel Rita
Valterile, tel: 759-2405, Kõiki .võib re­gistreerida
Ellen Kütti'le, tel. 225
4543. '.
.Registreeruda võib ka avakoondu-sel.
: . '"'v..
lilllllipiHIKf
„MEIE ELU" TALITUSES'- | /
TORONTO EESTI MAJAS MÜÜGIL
-WINTÄRiÖ($1 Ao)-
THE PROVINCIAL (5.0®)
LOTO CANADA ($10.00)
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinüiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
mm
Teeme uusi ja parandame vainiu>
muti suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
Tänapäeva nõukogude naine pole
sugugi hüvitatud teist, last saama,
sest sellega liituvad tema meelest
paljud probleemid, nagu kahekord­ne
töö (kodus ja tööl), raskused las­te
eest hoolitsemisel päeval, halvad
korteritingimused ning teeninduste
puudus. Vene naisele ei meeldi alati
sabas seista ega mitme lapse jä me­hega
väikestes korterites elada. ErK
tigi noored on sunnitud niimoodi
elama.
Eriti N. Liidu läänepoolsetes osa­des,
ka Baltimaades, on- vaga madal
juurdekasv — laste arv väheneb,
kuid seevastu Aasia pool neid sün­nib
rohkesti. Rahvastiku teadlase
Viktor ;. Perevedentsevi . .arvates
ideaalseks arvuks olekski iga naise
kohta 2,5 last, mis suurendaks rah­vaarvu.
• • ,: '.
Teise eksperdi, Juri Rjurikovi. jär­gi
üheks madala iive põhjuseks on,
et naised tahavad üha rohkem läbi
lüüa ärielus, ühiskondlikus tegevu­ses
jne. Venemaa naised kurdavad
et vastutus laste kasvatamises gn
täiesti emade kanda, sest suurpere-konnad
on praegu väikesteks leib-kondadeks
muutunud. Vaatamata
sellele, et nõukogude naistel on lu­batud
üks aasta pärast sünnitamist
puhkust pidada, ja et neile makstak
se 56 päeva eest enne ja pärast sün­ni
tamise, väheneb^ sündide arv pide­valt
— eritigi Lääne-Venemaal. Vas­tupidi
endistele aega.dele põle loota
vanaemade abi ja töökohad ei taha,
et naine ja mees kordamööda kodus
lapsi hoiaksid. Ja nii püsivad vene
perekonnad ühe lapsega. :
. Rahvustikuteadlane Pereved.entsev
'aga kinnitab optimistlikult, et ühe­aastane
palgaline sünnituspuhkus
rakendatakse aastakümne .vahetusel,
möönab aga, et see üksinda ei innus-ta
naisi rohkem lapsi sünnitama
Oleks vaja ka teisi parandusi /tasu­tud'
sünnituspuhkus võiks olla 2—3
aastat, teenistuse lisamine lastega
.peredele, nii et kolme lapsega • pere­kond
võiks elada sama hästi kui ühe
lapsega perekond.; Samuti pensioni­ea
alandamine mitme lapsega'pere1
kondade emadele, lastehoidmiste
Kevadel 1977 lõpetati Tartu kooli­almanahhide
väljaandmine, 0 sest
mindi üle koondväTjaandele. Siiski
väljastasid 2. keskkooli õpilased sa­mal
sügisel ise oma almanahhi, ap­rillis
1978 ka järgmise. Jaanuaris
1979 valmis kolmas „Tartu II Kesk­kooli
almanahhi juhtum". Eesti TV
saates „Moorte Kirjandushommik"
avaldasid õpilased jaanuari algul
soovi ilmutada ka lisa, milles publit­sistika
ja tõlked, kuid...
Veebruaris 1979 nõudis ülikooli
komparteikäteedri õppejõud Feliks
Kinkar mainitud kooli õpilase M. M.
käest kolmandat almanahhi näha
(ikkagi samizdat!). See muretsetigi
taile, kurta loodeti asja .summuta­mist"
ja et „koolis midagi ette; ei
võeta".. Pärimistele õpilased ei soos­tunud
üksikasjaliselt vastata. Kui
nad almanahhi, tagasi nõudsid, soovi­tas
F. Kinkar seda otsida KGB ar­hiivist,
nimetas seda nõukogudevas­taseks
ja natsionalistlikuks.
23; märtsil alustas direktor Peeter
Kasema almanahhiga seotud ini-meste
väljaselgitamist. Selgus, et.se­da
olid lugenud kirjandusõpetajad
J. Volmer ja Helgi Rivis/Juurdluse
tulemused direktorit ei rahuldanud
ning ta pöördus vilistlaste poole pal­vega;
aidata kaasa KGB-le seletuskir­jade
kirjutamisel. Kuid' neiltki ei
saadud midagi teada, ei toimetajat,
trükkijat. Almanahhi oli masinal pal­jundatud
.5 ekseplari. Ei suudetud
välja selgitada isegi tähtsamaid auto­reid,
nagu kurtis P. Kasema 3. mail
peetud selgituskoosolekul õpetajate­le.
Almanahhi.paksus oli 45 lehte, sel­les
kirjutas kümme autorit, kellel
leiti aina ^ideoloogilisi: vääratusi".
Lõpuks õnnestus välja "pinnida kuus
.niine:.,
Direktor süüdistas almanahhi tek­kimises
kirjandusõpetaja Helgi Ri­vist.
4. aprillil otsustati kooli parteibü­rool
H. Rivis vallandada. Saadi jä­lile
veelgi ühe „patule" — kaheksan­date
klasside õpilaste ja abiturienti­de
kirjandeist leiti „otseselt nõuko­gudevastaseid
kallaletunge ja shovi-nistlikke
joonistusi ja mõtteid", na­gu
väitis hiljem prqkürörSapozhni-kov,
kellest viimasel ajal on kujune­nud.,
truu KGB käsilane., 'Kirjandite
sin komsomoli. Helgi Rivist süüdis-tati
nõukogudevaenulike nähtuste
esilekutsumises ja.nendest mittetea­tamises,
kooli pedagoogilise kollek-teen.
i nd, u.s4 t e .a re.ndamine n, ing nende teemad;r ?M i,nu kiri .NLKP- peasekre- A / r, . j , . . . . . . to .
1 . . tanle Brezhnevile ia Miks ma astu-kulude
tasumine ühiskonna abiga ja
noorte korterisaämise võimaluste
parandamine.
Praegu lasteabirahä makstakse
Nõukogude Liidus alles pärast nel­jandat
last ja peamiselt Kesk-Aasia
suurperekonnad saavad sellest kasu.
Vähemalt viis last sünnitanud lähe­vad
pensionile varem juba nüüd, aga
nende elatis arvatakse teenitud raha
põhjal, ja see on sageli väike, -sest
sageli sünnituspuhkusel olnud ema,
palk on ka väiksem pidevalt töös ol­nud
naisest.: '>:.'; ;
Kuigi Venemaal ehitatakse rohkes­ti
iiusi maju ja kortereid, on nende
puudus suur probleem. Oma korter
on, eritigi noortel, jätkuvalt saavu­tamata
unistus. Tavaliselt abielupaar-elab
esimesed aastad oma lapsepõl­vekodus,
ideaalsel juhul neil on ka­sutada
oma tuba. Mitmed töökohad
pakuvad kortereid^ need aga jaga­takse
töövanuse põhjal ja noored on
ikka ilma korterita. .
: Sotsioloogid Soja Jankoa ja Maja
Pankratovaga kahtlevad, kas sünni­tuspuhkuse
pikendamineergutab
nõukogude naisi rohkem lapsi sünni
tarna. Hoolimata sellest, et igale kol­mandale
eelkooliealisele leidub päe-vakodu
koht, neist on alati puudus
Ja „babuskaid" pole,, sest need töö­tavad
majanduselus. Üha. enam- nai
tiivr lõhestamises, usupropaganda te­gemises
ja saunaõhtute .korraldami­ses.
Pärast koosoleku lõppu nõudis
direktor õpetajalt -lahkumisavaldust,,
älivrardade& õpetajakutse äravõtmi­sega.
H.. Rivis esitaski avalduse, kuid"
võttis selle varsti ta|asi. "
27. aprillil õpetaja vallandati kas­vatuslikke
funktsiooni täitva töötaja
vääritu teo tõttu-vastavalt haridus­osakonna
juhataja käskkirjale. Järg­misel
päeval saadi ametühingu komi- -
tee nõusolek. •Selgituskoosolekul las­tevanematele
direktor «kinnitas, et
sai nõuande vallandamiseks KGB-st.
H. Rivis kaebas Haridusmihistee- -
riumiie. Ei vastatud. EKP Keskko­miteest,
anti asi lahendamiseks Tar­tu
parteikomiteele. Ka kaebas H. Ri­vis
Moskvasse, kuigi ta NLKP liige
ei ole.
Lastevanemad saatsid nõudmise
haridusosakonna juhatajale 11C
klassi õpetaja Helgi Rivis tööle en­nistamiseks.
Sellel oli 20 allkirja.
Veel saadeti endiste õpilaste poolt
kiri haridusministri asetäitjale (34
allkirja) ning 55 õpilast lähetasid
protesti haridusosakonna juhatajale.
Lisaks veel kirjad endistelt õpilas­telt
Jõgeva koolist, kus H. Rivis oli
varem töötanud. Ikka iseloomustati
teda hea õpetajana ja taotleti asja
õiglast, seaduslikku üürimist, loomu­likult
tööle tagasivõtmist. •..; '
8. juunil arutas Tartu rahvakohus
õpetaja hagi haridusosakonna vastu,
kuna tai polnud nõus vallandamise
alusega, soovides hoopis omal soo­vil
lahkuda. Kostjat esindas direktor
P. Kasema! (!), keda toetas prokurör
Sapozhnikov. -
Hajgi jäeti rahuldamata.
10. juulil 1979 arutati Tallinnas
prokurör Stumburi eesistumisel H.
Rivise kassatsioonkaebust Tartu
rahvakohtu otsuse vastu. H. Rivis
esitas uusi kaitseärgumente. Kümnes
punktis ta näitas: rahvakohus oli ig­noreerinud
tunnistust, et H. Rivis
arutas kirjandites esinenud ideelis-
/poliitilisi vääratusi; kooliõpilane ei
suudagi riigimeest mõnitada, ta ei
saanud võtta seisukohta usuküsimus­tes,
sest õpilastel polnud sääraseid
vaateid, ta ei saanud teha religioos­set
propagandat, kuna pole usklik
jne. Ülemkohtu tsiviilasjade kollee­giumi',
määrusega tunnistati Tartu
rahvakohtu otsus ebaõigeks. Karis-distsiplinaarkorras,
šed elavad üksinda oma lastega, sest
igas seitsmendas peres pole isa. Abi­elulahutusel
lapsed määratakse au­tomaatselt
ema juure, kuigi.üksiku
ema olukord pole kerge M. Liidus.
Talle on peagu'võimatu saada ali­mente,
sest kohtuas.utused paistavad
mehi soosivat. : - ' • v ;
Juhul, kui emal pole muud tulu,
kui ainult ühiskonna poolt antav toe­tus,
pole tema olukord sugugi kerge,
ta on sunnitud elama lapse abirahast
mis on umbes $7.50 päevas. Pole ker­ge
elada .ainult majanduslikult, vaid
ka selle poolest, et meheta.naised ei
ole just eelistatud. Ametivõimud on
nii palju häiritud iive peatumisest,
et. paluvad üksikuid naisi sõlmida
Lahtiseid suhteid" laste' saamiseks.
Väidetakse, et Nõukogude Liidus on
naisteülekaal, aga tõeliseks . põhju­seks
ön kartus; slaavi rahvuse' vähe­musse
jäämine. Paistabki olevat nii,
et kui näiteks eestlastel on -sama
kartus' slaavilaste .ülekaalu osas, on
slaavlastel. täpselt sama probleem
Aasia rahvastega. .: 7'
tada ! võinuks
kuid vallandamine oli väär. Otsusta­ti,
etr haridusosakond peab välja
maksma palgavahe . . . " , ...
Kui5:õpetaja läks otsusega haridus­osakonda,
vastati talle, et määrus ei
kuulu täitmisele, kuna oli saadud
vastav korraldus telefoni teel Tartu
parteikomitee sekretärilt J. Käär­malt.
Ka polevat veel kohtutäituri
luba ja toimi Äi. , mis veel Tallinnas.
Nüüd läks õpetaja Rivis, sekretär
Kaarma jutule/kes tegi talle selgeks,
et ) / •.••'; : : r
ta on \keskmise kaliibriga rahva­vaenlane.
H. Rivis üllatus, sest on enda arva­tes
inimene, kes püüab teistesse hea­soovlikult
suhtuda.
Hiljem oli peaprokurör otsustanud
asja .läbivaadata järelevalve korras
Ülemkohtu Presiidiumis. Saabunud
põhjenduses korrati süüdistusi, mi­da
oli juba esitatud rahvakohtus: on
lubatud Nõukogude riigitegelaste
mõnitamist õpilaskirjandeis, asutud
nõukogude filmikunsti ning rahu-sõja
küsimusis väärsei su kohtadel,
võimaldatud' ideeliselt segase ja
kunstiliselt küündimatu õpi lasi oo-mingu
ringlust sellest teatamata, lu­batud
religioosseid väärtendentse . ..
• Jüri Lina"'