Meie Elu = Our life, December 2, 1982

              NajAPÄEVAL, Ž. DETSEMÖMt - THÜRSDAY, DECEMBEE 2
H U G O URM
Eesti iCaubabeva&titoa jufiit&oma
Koondis Torontos omaib meeldiva
traditsioom', meenutada, ja tõsta esile
oma 'liikmeid, M e l jooiksm aasta
kestel on juubelisünnilpäev.
Novembrikuu ,,piibuijutu';dhtu*'
koosistumisel -koondise abiesitmees
Artur Fakq.(esimees kaipt. Jako Lui­de
oli üks juubilaridest) tervitas ja
õnnitles juubilare ja neile hüüti
kolm korda elagu. Koondise sekretär
kapt. Mihkel Alas kandis sündmuse
kalligraafias 'koondise logiraama­tusse",
mida koosolijad allkirjadega
kinnitasid^ Kohvi ja tervisejodkide
juures veedeti hubane õhtu.
Käesoleva aasta juubilaride hulgas
oli rõõmustavalt kohal, hoolimata
liiõnigates tervisehäiretest, koondise
seenior kaugesõiduicapten Gustav
Jürgens, kellel oli täitumis 90-es elu­aasta.-
•. ••
Gustav Xürgens'i sündmusterohke
. elutee ^Igas 14. novemibril r892 Se-
* liste vallas. Pärnumaal. Mere kutsu-
' misele järgnes ta 17 a. noorukina.
Kutsehariduse omandas Narva ja
Tallinna Merököolis. Viimase kooli
lõpetas seille esimeses lennus 1924. a.
kaugesõidukapteni eksamiga; 1920. a.
astus G. Jürgens E.V. Veeteede Tali­tusse
teenistusse hüdirograafia- ja
meremärkide-asetaja ; m/l ,;Pirita"
tüürimehena (kapteni abi). Järgmisel
aastal määrati sam^ laeva kapteniks.
Siit peale algas G. Jürgens'! peami­ne
elutöö, enam kui kaheks aasta-künrn^.
Meremärkide asetamine
Eesti territoriaalvetes asuvate kari­de
ja miiude navigatsiooniohtude
märgistamiseks oli rahvusvahelise
tähtsusega vastutusrikas ülesanne,
Imis nõudis täpsust ja olustiku põh­jalikku
tulidmist. Et kapt. Jürgens
oma töjö sooritas hästi, selle tunnu­seks
annetati temale 1938. a. E.V.
• Valgetähd Orden kaasuva diplomiga.
Merehädaliste päästmise eest omab
Punase Risti elupääste mediali ja
osalemisest Vabadussõjas^ vastava
medali. Tegeles ka spordiga' ja osa°
I les Mere-Kaitseliidius, kus evis lasku­mises
esiküti tiitli. Oli Tallinna Me­rekooli
'Lõpetanud^^Kaugesõidu Kap- •
tenite 'ühingii asutaja liige ja esi?
mees, ning sama' ühingu- rinnamärgi
'{cavandaja. Kapt. Jürgens. määrati
korduv^it Veeteede Talituse esinda­jaks
Merekooli, ja lootside eksamir
komisjoni ning palgude muude Vee­teede
Talituse pädevusse kuuluvate
komisjonide koosseito.
Muutunud riigikorra juures 'Eestiis,
ei peetud kapt. Jürgens'it küllalt
usaldatavaks ja ta vallandati 1, juu­nil
1941. a. hüdrograafia aA „Šek>p-tantT
kapteni kohalt, mililel olii tee­ninud
rida aastaäd. 1
Kui mindi hõivama Besti saari;
1941. a. hilissügisel, saatis invasiooni ^
juht; oma adjutandi kapt. G.' Jüi^
gens'i, kui väinamere põhjaliku
, tundja järgi, et ta julhiks ööpimedu­ses
riiima^ mandri rannast
etteniaäratüd paika Muhu rannas.
Operatsioon õnnestus. Kapt. Jürgens
vääristati Ida Medalilga ja II kl.
Raudristiga. Viimase tegelik • üle­andmine
(tsiviilisikule) takerdus bü­rokraatlikku
rägastikku.
'; 1941.444 töötas ametniikana oma
j erialal Eesti Ömaivalitsuse Veeteede
. .Ametis. • ••:
Viinoase raju pealetulekul septemb­ris
1944. a.võiimaMus temal oniatee-nistüs'koii4
tõttu a/i „BalgaT' eva-loieeridia
perekond Saksamaa­le
ikus peatuti Oldienburgis.
Rahvusvahelise majanduselu elav^-
nedes 1947 a. rakendus kapt. Jürgens
Briti Transpordi Ministeeriumi lae­vadele
teenistus Pse tüürimehena.
Selle tpttu sai t a ^Ä oma pe-
'rekonna 'Saksamaalt Inglismaale,
kus loodi' ajutine ikodiü järgnevaks
seitsmeks aastaks.
Tugevate isiksuste elulugu ei tar­vitse
ölla pikk: sündis mi ja nii ja
suri Waterloo lahingus sel ja selkuu­päeval.
Hugo Urni on sündinud 28.
13. 1902 ja elab õnneks edasi meie
hulgas. 80-aastane jmibüar ei taha
nõrkade hulka kuuluda ja meil on
nüüd võimalus auväärsel sünnipäe­val
temale õnne soovida.
Juubilaril tema elus on tulnud mõ^
ningaidki waterioosid läbi teha. Ta
kasvas Tartumaa talus, pidas ise
Tartumaal talu, õppis õigusteadust,
tegutses Eestis majanduse alal. Ta­ganes
ülevõimu eest Rootsi ja tegut­ses
uuesti majanduse alal. Siis jõu­dis
Torontosse ja asus elamuidjehi-tama.
Ikka võimaluste piires, alul
kehvemaid ja od'avamai!d ja süs pä­ris
häid ja luksuslikke. Ta" ei ehita
neid enam. Selle; asemel elab i$e oma
luksuslikus elamus Lääne-Torontos,
kasvatab marjapuid ja toidab, mesi­lasi,
t a elab oma isiklikus 'Eedenis
Ja see on makšimüni, niida inimene
saab oma^ küpsusaastail soovida.
Juubilar oli korduvalt Rahvusliku
Välisvõitluse'Nõukogu valitud koos­seisus
ja Vaibadusföndi esimees; E .
Urm on okiud algusest peale, vähese
vaheajaga Eesti Kirjastus Kanadas
juhatuse liige ja nii on temal olnud
ema sõna ütelda ka „Meie /Elu' i l ­mumise
Icohta. H. Urin on olnud To^
ronto Eesti Ühispanga krediidükojni-tee
esimees ja oma tähelepanus on
juhtinud seda laene sahktšioneerivat
organit nii, et Eesti Pank poile iäe-nude
näol kaotanud raha, sest otsu­sed
on olnud läbikaalutud ja õiged.
H Urm ei ole olniid Waterloo Ä
'gus, kuid 'ka tenial on tulnud oma
Waterlood läbi teha.
•i Kuid lahingud kasvatavad iseloo­mu
ja selgitavad mõistust. Nii on
jõudinud Hugo Urm oma 80 eluaas­tani
ja oma Eedenisse,
Eripeatükk, ja võib olla kpige täht»
sam juubilari elus on Karin, tema,
abikaasa. Alati malbe, alati sõbralik,
ikka üks tipp^perenane on Karin na­gu
kaimim njiajafvaim, kes ei sekku
lahinguisse, l mid oma olemaspluga
pehmendab r t o . Pealtvaatajale ^n^
et Karm on annud juubilarile tenia
elus suurimz väärtuse — õnneliku
abielu. 'Nii plidijüubilair seda väärt
olema!
Eesti Kirjastus Kanadas juhatus
tänab juubilari paljude aastate koos­töö
eest, soovib temale tulevikuks
õnne, ja muidugi ka Karinile veel
rohkeid õnneÄe aastaid koos 'Hu­goga.
,JMe2® ESii" BT. 48 (1709) 1982
CW maksumädrad
(Canadian Sctne) — Teemstujate
poolt maksetav Ganada Pension Pla-ni
maksumäär tõuseb 1983. aastal
kuni 300.60 aastas (maksimaalse sis­semaksu
puhul) endiselt 268.20 aas^
tas, teatas Revenue minister Pierre
Bušsieres. Meed sissemaiksud on se­nini
enam-vähem vastavalt elukalli­dusele
ja palkadetõusule tõusnud.
1983. aastal on tõusumäär 1.89^ pen­sioni
alla kuuluvaist sissetulekuist,
kuid pensioniallä kuüluya sissetule­ku
ülemmäär on nüüd 18,500 endise,
s.t. 1982. a. 16,500 dollari asemele. Nii
on arusaadav; et sissemaks peab vas­tavalt
tõusm^. Need kes järgmisel
aastai vähem kui 18,500 dollarit aas­tas
teenivad, maksavad loomulikult
ka vähem pensionifondi. Pensioni­fondi
sissemaks oleneb vastavalt aas­tateenistusele,
pellpool antud tõus on
Pühapäeval^21; nov. kogunesid Eesti maksimaalne palga
T.E.S. täienduskooli juhatajaH. Ründva ja õpetaja H. Leivat'1 70-dat sünnipäeva ja õpetajate H. , - :
Leivati ja IL Luide 30-ne aasta ametijuiuM
Marten,H. tupp/juubilarid ELeivat^^^^^^
ley, Gering,
' • ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
^..^ _ 21. nov. Eesti vMaj
kohviku tagaruuini koosolekuks ko^-
kutuhiud õpetajad leidsid ruumi pi"
duliku ihnega — valgete linadega
kaetud laudadel asetsesid kohvitas­sid.
iPeagi selgus hoolega varjatud
saladus — valmistada üllatust Ij^oos.
viibijate keökel olevaile juubilandele:
H, Leivatile, L.Euide1e ja H.RÜ2id.
H. Mvat tähistas hüjuti oma 70-
dat sümiipäeva ja koos õpetaja L.
Luide'ga tähistavad nad 30 aastast
ametijuübelit. Henn Ründva, olles
1973. aastast alates algkooli juha­tajaks,
sai hiljuti seitsmekümneseks.
Juubilaridele amietatl liffi ja laul­di
Nad elagu!"
MAALID MtJÜGIL suures Valikus.
: V\;:.Helistage>tte
390 Princešs Ave., Willowdate
Montrealis jõudis auväärse vana­duse
90 gruppi üks meie populaar­seid
kujusid meie seas Montrealis —
Katarüna Rosenheim. Obiud end ala-
; ti pühendanud kirikutoole, sus Mont­reali
Jaani koguduse naisrmg korral­das
sel puhul piduliku sünnipäevä-peo
oma sünnipäevalapse austami"
.'seks.. ••••
: ; Katariina Rosenheim on alati ol­nud
nr. 1 meie hulgas — iseloomus» ;
tavad teda tema kolteegid naisringis.
Ta on alati' olnud abivalmis kõigis
koguduse ettevõtetes ja kokkutule­kutes
oma lõpmata aktiivsuse ja: hea
i abiga, .hoolimata oma vänuseaasta-test,
ja alati elurõõmus ja tragi, ndi
et tema sõbrad koguduse naisringis
on harjunud teda kutsuma nende
Imidseks hingeks.
iKüi me kutsume Montrealli Eesli
Jaani koguduse kirikut koos kõigi
ta kõrvalruumidega Montreali Ees­li
Majaks, siis teeme seda teadagi
niiöelda miitteametlikus mõttes, Jkuid
ometi võime seda nii' nimetadla ka
üsnagi tõelises mõttes, sest nii, kui"-
d'as meie elu Montrealis on ko< ndu-jiud
algusest peale seJle maja ümber,
see on meie Montreaü Eesti Maja.
Vaadates tagasi nendele meie esi­mestele
siiasaabumise aastatele
me ol'ime õnnelikud, kui leidsime
NDÖ" linnaosast just meie enamiku
tolleaegsete kodude rajoonis ühe
müügilölevä. tuliuue kirikuhoonei
mille iUcs siinne kogudus lahkarva-mistel
omavahel: d i annud müügile
ja küna see hind oli meile sobinud
ühes^koos selle ehituse sobivusega
TTieüle igas mõtteSi süs sai 1954 aasta
sügisel sear teoks meie Montreali
eesti elu tsentrum. Seal leidsid otse­kohe
oma kokkutulekute paigaks
Montreali Eesti.Selts, Montreali Ees-.
• ti Võitliejate Ühing, Äitreali Eesti
Naisselts ja meie skautide ja gaidide
'lipkonnad. Ja seillete lisaks veel, meie
noorte täiendus, ja pühapäevakpolid.
Välja arvatud meie miiremad peo=
õhtud ja mitmed teised kokkutule­kud,
mis on nõudnud suuremaid
rütmie, see Eesti Maja on nüüd ko­duks
meie uuele organisatsioonile
Montreali Eesti Pensionäride Klu­bile,
kellele sealsed seltskondlikud
miraiid sobivad hästi klubitegevu-
• seks. 'Samuti.lisaks skautM^^
noortele Montreali Eesti Noorte rafi-vatantsugrupid.
. ''Omakorda on sealt välja kasvanud
kõiki meie organisatsioone ühendav
• teadetebülletään, mis saadetakse väl'-
jaüheskoos Jaani koguduse kiriku-teadetega.
Muide — see hästi koos­kõlastatud
Montreali Eesti Maja on
jõudmas lähedale oma kolnieküm-nendale
aastapäevale 1984 aasta alul..
• HENN ARVQ •
Eelmiste aastate eesikujul > toimub
Labrador City ja Wabush'i. lahkuses
esimene lumelaager Põhja-Ame^^ä
suusatajatele. Seal pU novembri al­gul
ainult' 8 sni lund, aga iga päev
sadas pisut juurde ja suusatamine
oli võimalik. Viimastel päevadel on
sadanud vihriia ja rajad on öökülma­de
mõjul' muutunud jäisteks ning
ohtlikkudeks.:
'Sellest kolme-nädalase kestvusega
laagrist võtavad osa kõik kontinendi
paremad murdimaa-suusatajad; nen­de
hulgas kä eestlased Robert Vel-lend
Ontario meeskonnas ja Peeter;
Saar Yukoni treenerina.
s
Bathuret St.,
3H1 Pakid Balti riikidesie p Venemaale
Meie s@c8dam@ riide- jci jcitenSupcikkt kuni 19^Ä
n@elc9 nefte. Kiik ®n täielikylf kindlusfeifiiiir
l a.eniigreerüs perekond Jür­gens
Kanadasse,; valides asukohaks
Äxmtp, kuhu raijati mugav kodu.
Jutibilaril on jatkimud aega ja ener­giat
siingi^ võtta osa s^fsköndlikust
tööst. JKapt.Jürgens^;b^^ Eesti
Käubalaiövastiku Juhtkonna Koondis
Torontos asütajaw ja mitmekordne
juhatusiliige. Ei ole palju neid rah-vuslikke;
ja kirikMkke üritusi, millest
jimWlar pole vörtriud c^a.
^vaona tahtel lahkus jää­davalt
1979. av kevadel juubilari abi­kaasa
AureMe, kellega' oli jagatud
ühiseid rõõme Ja muresid üle oO^ie
aasta, jättes asendtoiatu tühja koha
jfiubilari eillu.
Kõigist askeldustest loobunud, see
tüse töömees on kapteni merekaijüti
. vahetanud ^.Ehäitare" toaga, kus vee­dab
oma puhkepäevi;:
Juiibilari' sünnipäeval oli õnnitleja-"
te vastuvõtt tema tiitre mugavas ko­dus.
Tervitajatelt o i palju südame­soojust
jaüilli
Armas. Gustav —^ soovinie v ^
Sujjc tugevat tervist ja palju helgeid
15. nov. tähistas oma juubelisün­nipäeva
Merritt Island Floridas kaip-ten
Kõu Walter. Ta sündis Käsmus
kapten Ruddf ja ema Leena pojana.
Lõpetas Tallinna Reaalkool. 1930 a.
augustis sõitis tä oma venna Ahtoga
väikeses purjepaadis üle ookeani,
sünnitades palju tähelpanu ja kõmu
ajakirjanduses. Nad saabusid 19.
dets. Miamisse. Sealt edasi •Kariibi­desse
ja 1931 aastal New Yorki, sealt
hakkas sõitma laevadel kauges idas.
1934 tuli tagasi Eestisse, kus teenis
aega mereväes. Abiellus' Klarissa
Markvelliga, selllest abielust on neil
kolm tütart: Äloha, Maiia ja Helme.
Lõpetas niere^kooli 1939 ja sõitis Ran-gi
kompanü laevadel, alul, tiiürinie-hena
ja siis kaptenina, kuni venela­sed
Eesti üle võtsid. (Siis sõitis Eel-singi
ja Tallinna viahet põlevkiviläa-duhgiga,
kuni avanes võimalus oma
pere kaasa võtta. Laev pommitati,
ta parandas laeva ja .põgenes perega
Rootsi. 'Riskis veelkord tagasi mimia
ja Soomest 964 eestlast — i^genikku
Rootsi tuua. 1945' aastal juuli kuus,
48 jalases purjepaadis, oma perega,
algas jälle, teistkordselt^^ reis üle
Inglismaa ja Hispaania, üle ookeani
otse Miamisse, kuhu jõuti Lõikus­tänupühal.
Töötas j^lle venna Ahto­ga
laevadel ja 1953^8 Miami üli-kopli
juures okeanograafia alal. Pea­le
selle St. Thomäses sadama lootsi­na.
Selle järele kohn aastat Kariibi­des
ja kauges idas, kuni Vietnami sõ­ja
lõpuni. Saabudes tagasi Miamis-^
se töötas „AlcoIntemationalis", kuni
jäi puhkepaigale. •
Kõu Walter on isiksus, kelle ees­kujul
nii paljud eestlased põgeneisid
väikestel paatidel üle ookeani va^
basse maailma, Ameerikasse omale
uut kodu rajama. Tänu, õnne ja ter­vist
juubilarile, v
Vcfipadi f€3 mööbli
k@emili§i§ puhastus
samuti akende pesemine. „Scotch
stainguard" hhma sees. Söögituba,
elutuba ja koridor $59.95. Pensionä­ride
korteritele hinna-alandus.
PEETER VALING - Tel. 6904961
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast ~ laupäevani kl. 9 hom. — kl. 5 pl.
KESKNÄDALATEL suletud. Pärast kella 5 kokkuleppel telefoni teel.
B A L T I C EXPORTING C O .
Roncesvalles Ave., Toronto, ()ntario MoR 2N3 Td. 33i-309g
Seoses nqortehöki 25. aasta juube-liga
Esso Petroleum'! president Gond
Thomson teatas 2. nov. ajakirjandu­se
esindajatele korraldatud einel
Sheräton Hotellis, et Esso kompanii
hakkab hokiala 'käendajaks jäiTgimise
kolm© aasta jooksul $900.00D-lise me­dalite
programmiga ja ühtlasi on
esimeseksi) toetajaks noortehoki nä­dalale
Kanadas, mis on plaanis; 15.
kuni 22. jaan. 1983.
. Saavutusmedalad (3) valib iga ho-klubi
peatreener kelle arv liigi 20.000.
Hooaja lõpul saab medali väärtusli­kum,
rohkem edenenud ja sportläs-likum
mängija igast klubist. „See on
investeerimine tuleviku juhtidelie"
nagu mainis presidient Thomson.
. Esimene noortehoki nädal 1957
aastal hplmas 54.0CO mängijat, ke^le
arv nüüd on;tõusnud 500.00()-le.'Nä-dak
ülesanne on tutvustada selle
spordiala kasu noorte iseloomu ja
spOrdimehellLkkiise arendamisel^ olles
üiitlasi ka tribtiut paljudele vaba­tahtlikele
treeneritele, mänedžeride»
le, kohtunikele ja haldjatele.
MedaMte osas .peaks treenerid kon­takti
võtma Esso esindusega /kes tih­ti
on aktiivsed hokiinänigu toetajad.
Inforniatsiooni annavad ka Larry
Skinner, CanAm. Hockey Assoc.
(613) 741-2341 jaüeather Sibley, Esso
caa
LSIÜSri
{19ill!llilllllllllillllllllllllllllllllillllllllll)l|||il|||||||||||i||H^
Pühap., 28. nov. kuni 5. dets. EKKT
XXVII aastanäitus Peetri kirikus.
Neljap., 2. dets. M. 6-^9 p., reedel^ 3.
iäets. kl. 6—9 õ., laup., 4. 4ets. kl-
6—9 õ. ja pühap., 5. dets. 2—9 õ.
^Reedel, 3, dets. Tallinn Festivali
järelpidu Tartu Collegeis algusega
:;M,;7.30.O.:..:..:--V"'^^^^^
Laup., 4. dets. Abistamiskoniltee
loterii ja jõuluriiüük „Ehatares" 40
Oid Kingston Rd. kl. 2-5 õ.
Pühap., 5. dets. Ella Jostmani ku-dumistööde,
Dagmar Finfi ja Armu­de
Pihla käsitööde näitus^nüük Ees­ti
Majas kl. 12-^ õ.
^ Pühap.. 5. dets. Adventscontsert
Metropolitan United kirikus (Boiiä
ja Queen St. E.) algusega kl. 4 õ.
^ Pühap^
Jõulupuu Eesti Blajas algusega ki 2
P- i v . ; ^ ; ; / : ; ' r;
* Piiihap., 19. dets. EKK Jõuluko^t^
sert \ Vana-Ändrese kirikus al^iic k
i^: Reedel, 3L dets. uueaasta-vasti-võtu
ball Eesti Majas. ^
> Reedel, 31. dets. Toronto gešti
Meeskoori Aastavahetuse baU w d -
Us Inn ^ The Park algusega k U 5.
li^lHlllIilllHIIIIlllIlII
lowntowü Woois Äris
9 Q u ^ St. E. Toronto (Yongejuurw) — T©l. S68-30IS
Meil on rikkalikus valikus Importeeritud lõngu, Sceland lopi lõng, aS-paca,
anchor needlepoint lõng, Iat>y lõng j.t Sobivad varrastel
Ja kangasteigedel kudimüseks, põlnüiiilsieks, heegeldamiseks, ti&M-iniseks
ja sõlmljsüselks
:SIUNDINMYIAST ^: 1 ^
MUSTRIGA Kanvaa nütaia«s värvis ^ s m J D Š A D HINNAD.
Avatud: csimäs^.,--kotonap, 9 ^ , ndjap., reedel 9—laup. 9.3(^—4.
Meie teine äri: 674 Broädvlew Ave. Tor. — Tel. 409-2003, kell 3-^5 pl.
Kui naine petab oma meest tema
pärim.a sõbraga, tuleb sellest, et me­hed
ei too vaenlasi koju.
V •^•••^^^^
Kaabakluseni kasvanud loUüstm-metatakse
tänapäeval edüsan^muks.
•••0
Literatuuri viimase, röögatuse jä­rele
ootan ma tavaliselt tema viimast
hingetõmmet. j
Kogunud NIHITS
Restoramkülaline kelnerile:
^,See lible siin peab seakotletf ole­ma!
See on ju sea solyamihe."
- „Vabandust, mu härra", õiendab
kelner. „Ma ei tahtnud teid solvata.",
lOÕMÄSSOOTS
CENTREPLAZA ^
128 Queen St. South
(Missis^uga Rd.)
Štreetsvllle, Ont.
TEL. 826-4846
jmaa
Natuke napakas
„Ma olin juba kolmeaastasena ime­laps."
:-]y/ 'y^'-y::\;'-r
j^ina?''imestab teine.
„Jah, ma olin sel ajal sama tark
^sBsoailJ kui praegu." •