Meie Elu = Our life, January 22, 1981

              MEOAPÄEVÄL, 22. JAANUARIL ,JüeleEM" iir,3 (1614) 1981
Püblished by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
Hoüse, 958 Broadview Ave., Toronto,
• ••Tel.-466-095I-
: H . Rebane ja S;
Yorgis B.Parmipg, 473
ÜSA. Tel. (201) 262-0773.
,,MEffi ELU'' Väljaandjaks on
Asüt. A.Weileri algatusel 1950.
„Meie E l i i " toisnetus ja talitus Eesti JMäjas, 958.Broadview
Ave., TorÄo, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951.
vastuvötmlsie igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.l., esmasp. ja neljap; kL 9 h.-8 õ.'Laup. kl. 9 h.-l p.L
„MEIE ELU'^^tellimishinnad: Kanadas — 1 a. $30.00, 6 k.
$16.00, 3 k. 111.00; USA-sse-- l a . 132.00,6 k. $17.00, 3 L
$11.50; Ülemeremaadesse: 1 a. $36.00, 6 k. $18.00, 3 k.
$12.00. Kiripostilisa Kanadas: l a . $14.50,6 k. $7.25. Kiri-ja
lennupostilisa US/v-ssei 1 a. J1630, 6 k. $8.2
postilisa ü a.
üksiknumber—.55^.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
tis $3.75, kuulutuste küljel 13.50. /
a
Mige tähtsani tööstus 4- autotö^^^
tos, oh silmnähtavais raskustes. Kui
kõige tugevam tööstusharu on ras­kustes,
siis tekib küsimus, ihilliseid
raskusi tunnevad teised tööstused,
mis on majanduslikult palju norge-
•' Chrysler Corporation on juba aa&,
toid vaevelnud oma operatsioonide
puudujääkide all. Eehhise aasta tel;
§el poolel see ettevõte jõudis olukor­rani,
kus päevakorral oli küsimus:
kas tunnistada end pankrotti vÕi saa­vutada
riigisummadest — U M Ja Ka­nada,
niipalju garanteeritud laene, et
tööstus suudab jätkata ja oma töö­liskonnale
töökohad säilitada. Riigi-võijnud
olid töökohtade kaotuse po­liitilise
surve all ja võimaldasid ga­ranteeritud
laene.
Kuid nüüd on jChiySler endiselt
operatiivsummade puudus<^ kammlt-sais
ja jälle peab riik võimaldama
garanteeritud laene 400 miljoni dol­lari
ulatuses. Seda ilma/ et Chrysler
«omaltpoolt suudaks garanteerida, et
need laenud kunagi tasutakse. U d
samaaegselt on kaks teist autotöös-
^tust teatanud, et nende 1980, aasta
puudujäägid on sadandetes miljoni-
; tes dollarites, millised puudujäägid
lähenevad miljardile dollarile igal
Meist. Nad on katsetanud tööliste val­landamisega.
Kuid põhjus on ühine:
nad ei ole suutnud hoida oma müüke
kvootade kõrgusel, mis tagab nende
produktsiooni kasulikkuse või isegi
õigustuse.
Chrysleri puudujäägid on erinevad
kahe teise autotööstuse ^üiidujääki­dest
oma põhjuste poolest. Või ni?
see vähemalt näib. Chrysler ei ole ju-
Iba aastaid suutnud Võistlusvõimeli­ne
olla kahe teise populaarse auto­tööstuse
toodanguga. C|hrysleri too­dang
ei ole lihtsalt suutnud popu­laarne
olla. Sellele lisaks on liitunud
uued hädad, mis õn itabanud kahte
neist autotööstust. Põhjuseid on va­ldemalt
kaks, kui imitte rohkem.
Esiteks on autohinnad tõstetud nii
progressiivselt, eS ostja ostujõud jär­gi
ei Jõua. Teieks on Ameerika au­totööstuste
ökonoom^te mudelite il­mumine
nii hiljaks jäänud, et ostja
lihtsalt on muutunud ettevaatlikuks
seoses bensiinihinna k i i k tõusuga.
Mil on kõikvõimas transpordi- ja
mänguriist-auto ..kujunenud .. luksu­seks,
mida swdavad vähemad enda­le
muretseda, kuna teised katsuvad
. ilmä selleta läbi ajada.. Tulemuseks
on autoostude suur protsentuaalne
iangus ja tootjate niittetasuvus.
j Hinnatõusu esimeseks teguriks on
/riigivõim oma regulatsioonidega
puhta õhu nõudlustes kui ka maksi­mum
efektiivsuses. Moodsa iaulo
mootori ümbrus oh läidetud paljude
tehniliste uuendustega, mis kaalu­jad,
peavad midagi tegema ja mak­savad.
Teiseks p^le organiseeritud
lööliskond piiranud oma töötasu ah»
arengu piiresse
see lisandub autohinnale,' Kolman­daks
koormab P.-Ämeerika autotöös­tus
oma saadusi tarbetute trimmide,
sisedekoratsiooni ilu ja mugavusega,
mida tarbija ei ole enam valmis lu­nastama.
' ^
Välismaine võistlus, Jaapan ja tei­sed,
sunnivad väikemudelite tootmi­sele
ja uute mudelite kavandamine
maksab sadandeid miljoneid. Nii on­gi
E-Ämeerika masin tõusnud hin­nas,
millist tarbija ei ole valmis
autotööstust ja sellega osa majan­duskriisist
parandada, siis tuleb nen­de
vigade parandamisega
kata.
. Riigi regulatsioonid noire. j
pe"' seisab, siin esimesel kohal. See
ön iseloomustuseks kogu tööstuse,
majanduse ja isegi üksikinimeste
eluavalduste joonel. Läheme suur­tööstuse
frondilt külaühiskonna ma­dalamale
astmele. Omades tükikese
ijnaady kas põllumajandusliku maa
või suvilakrundi näol, seisab ee's
„red tape", kus indiviid peab ehita­ma
nii nagu külaühiskond nõuab ja
mitte teisiti.
Näiteks Caledonis peab agraar?
maa omanik ehitama oma elamu
1200 ruut jalga koos kõigi lisadega,
vesi ja ärajooks, n!£ nagu vallava­nemad
nõuavad. Nad ei: küsi,' kas
Inimesele on 1200 r j . põrandaruumi
tarvilik või mitte ja nad ei küsi, miks
senised heakorra seadmed sobivad
vähem kui seni,, vaid see peab nende
tahtmise järgi ehitatama.
Nii ongi „red tape" luksuspolstri-ga
autost, mis liikudes ei tee häält
ega riku õhku, jõudnud lühikeste
aastatega väliskäimiast portselan
vannitoani, mis on isoleeritud heli ja
õhurikkumise vastu tuhandete dolla­rite
hinnaga. Kuid Oakvillel ja Ca-ledoni
vajaduste vahel on tuhandeid
teisi,, mis kõik maksavad raha ja. ku­lutavad
käibekapitali.
,,Red tapeT' lammutamisega ja õl­ge
gradatsiooni arendamisega, s o.
tagashninekuga jõuaks inimene, kel­le
tarvis on valitsus ja mitte vastu­pidi
oma loomulikesse tarbepiirides-se
ja võimalikesse Mdupostiiiesse.
Kui seda ei sünni, jõuame peagi ta­gasi
jalgratta ja „põõsataguse käim­la"
juurde ajal, mil püha ja kõikvõi­mas
bürokraatia on kõik omale ehi­tanud
vallavalitsused, nägu Toronto
City Hall nii nagu see on CaledonI
vallavalitsuses.
See ön arenguline traagika, mille
tulemuseks on kriis autotööstuses ja
kõikjal mujal toodangus Ja isiklikus
elus. Kes teeb bürokraatiale selgeks/
et ka nende töökohad ei ole elüks-ajaks
ja et ka neil tuleb kprd tagasi
jõuda „väliskäimla" juurde, kus nad
on oma kuiaIšMsrikMd karjääre'
<ü}
Sialte ;600, B5 Üiiilversity Ave./Toronto, Oetarlo, M 5 J 2E7
Park Ave. Toronto, Ont.
, RUMALUSE MPOUimiSE
POOLALE APPI 0 0
laSc
AmeMsse vannutatud president Ro-
Bald Reagani välisminister, kindral
Aleksander Haig veetis mitu päeva
Senati väliskomisjoni ees/ kus ta sel­gitas
uue administratsiooni vä­lispoliitikat.
Samal ajal ta lükkas
külmalt tagasi liberaalsete senaatori­te
kallaletungid, nagu oleks ta presi­dent
R. Nixoni Valge Maja admhiist-ratsiooni
juhüia segatud Watergate
afääri. Nagu selgus ülekuulamistest,
oli A. Haig selleks meheks, kes ajal
kui R. Nixon tema vastu tõstetud
süüdistuste tõttu oli surve all, oli ^te­gelenud
presidendi ülesannetes. Üks
senaator märkis, et A. Haig on selli­ne
mees, keda tuleb toetada ka siis,
kui teda isiklikult vihkad. Näib, et
USA sai õige ja tugeva ning kogenud
mehe välissekretäri kohale.
Erapooletud Icommentaarid kind­ral
Aleksander M. Haigi suhtes on
kõige paremad. Ta on raudse, dist­sipliiniga,
suure isikliku autoriteedi­ga,
täpne ja lojaalne 56-aastane Phi­ladelphia
advokaadi poeg. Ta on sel­line,
nagu UŠA armee on teda vii­mistlenud.
A. Haig tõusis USA armee
täiskindraliks. Kuid tal on 'ka vast?
haridus ja suured kogemused dipio^
maatilisel alal, kui endisel -välismi­nistri
abil.
Alles 13 aastat tagasi ta oli. veel ko­loneli
teenistuskraadis, mis ei tõota­nud
viia teda kuigi kaugele. Ta. tegi
karjääri president R. Nixoni ajal,
kuigi neid peetakse täiesti erineva­teks
iseloomudeks. Teda peetakse
tipp-administraatoriks ja selle juu­res
lojaalseks.
Ta oli'üks. neist,' te kavandas
Vietnami sõjas Kambodzha pommi-tamiseV
et vältida suuri icaotusi. Te­da
peetakse ka meheks, 'kes korral­das
Tshiili punase presidendi Allen-de
yälitsuse kukutamise. Ta käsitas
esitatud küsimusi neis asjades Sena­ti
välisikomisjoni ees suure 'kindluse
ja üleolekuga. Olles komitee ees koos
öma abikaasa Ja) kolme täiseaiise
järglasega, kindral kasutas lõikavat
huumori, et oma küsitlejaid -.vaost
välja lüüa. Tema vend on preester,
keš ka viibis komitee ruumis.
jõudude ülemjuhatajaks Euroopas.
Sellelt kohalt ta läks erru 1979. aas­tal.
Sooritas selle järele pikemaid
kõnetuure. Ta "kavatses kandideerida
ise presidendi kohale, kuid loobus
sellest mõttest. Oli USA suurettevõt­te
„Uiiited Technologies Corp. Hard-fordis"
pre idendiks, milline valmis­tab
.ka'leniijkite mootoreid ja heli-
-koptereid. ,
TUGEV USA
Meenutac ss Soveti hädaohtu ikind-ral
Haig märkis, et kogu tsivilisat­sioon
on Moskva poolt hetkel ohus­tatud.
Ta märkis, et USA ei saamin-na
sõtta mõne probleemi pärast N .
Liiduga^ kuid USA peab olema val­mis
kaitsma Lähis-lda õlisid.
A. Haig märkis, et. ta on nõus rää-
'kima relvastuse vähendamisest N.
Liiduga, kuid ainult sel tagapõhjal,
et USA sõjalist võimsust tuleb tõsta.
Ta ei ole valmis tunnustama F.
Castro rezhiimi Kuubal seni, kui
Kuuba jätkab sissisõja toetänoiist
kõikjal, kuid eriti Ameerika mand-r
i L : ; ; .' •. . :
A. Haig on valmis parandama va­hekordi
Taiwäriiga, kuid on nõufe-andma
Taiwanile ainult enesekait­seks
tarvitatavaid relvi.
Ä. Haig keeldub ära toomast Lõu-ha-
Koreast USA sõdureid. J . Carteri
poolt käigusolev vägede vähendami­ne
peatatakse kohe.
, Sõjaliste kulutuste asjas märkis A .
Haig, et eriti rakettide süsteemid tu­levad
korrigeerimisele, et viia tasa­kaalu
N. Liidu süsteemidega. Kind­ral
Ä. Haig märkis lõpuks, et U9A
sõjalist võimsust tuleb sel määral
tõsta, et USA president võiks š:uur8-
ma autoriteediga rääkida venelaste-
See on, mida kirjutatakise,kindral
A. Haiglst, kes USA välisseikretärina
on vaba maailma üheks välispoliiti­ka
juhtivaks meheks;' . . '
Näib, et ajalugu kordub Jälle Un­gari
Ja Tshehhoslovakkia mustri Jäir-gi,
kuid Lääne-Euroopa Ja Ameerika
põle sellest ikkagi veel midagi õppi­nud',
ehkki nende oma punutud köis
on juba üle oksa visatud ja sildus
poolenisti kaelas. Ikka tehakse samu
vigu, mis tehti ja hullemaidki veel.
Kui Vene manöövrite sildi.all 1968.
a. koondas vägesid idapool Tshehho­slovakkia
püri, siis NATO jõiid olid
läänepool piiri hiirvagusi. Alles siis
kui Tshehhi vabadusepüüded olid
metsikult Venele omase toorusega
lömastatud, algasid NATO manööv­rid
läänepool. Miks ei alatud ma­nöövritega
simultaanselt Venega?
See oleiks Vene mõtlema pannud, —
et mine tea, mis neil kavas... Po-
'liililiselt tobud jä argpüksid aitasid
aga järjekordselt Vene hädast välja.
Nüüd on asi väga analoogiline: Ve­ne
. koondal? vägesid ümse sihiga,
kuid Lääs ei ole midagi ette võtnud,
mis venelasi mõtlema paneks. Üks
'karjub siit ja teine sealt, et IVVAN
sa ei tohi seda'teha, kui ei taha meie
sõprust ja abi'kaotada! Nii ön eri-nemgr^
karjutud ja ähvardatud, kuid
pikkamisi kõik ähvardused ja tõo­tused
murtud ja unustatud ja ühi­selt
Vene kasatshokki edasi tantsi­tud.
Õige tegu praegu, tühipaljaste sõ­nade
asemel, oleks suured NATO
väeosad koondada Idä-Saksa ja
Tshehhi piiri äärde ja seada need
iahingkorda, et Venel ei oleks kaks-pidi
mõtlemist, ja jätta need väeosad
sinna nii kauaks,.'kui Vene väed on
Poola piiride ääres. Peaiks Vene, vaa­tamata
' sellele, ründama Poolat,
peaksid NATO väed otsekohe tungi­ma
Ida-Salcsamale, -milline tegu
õleks maailma silmis palju rohkem
õigustatud kui ateistliku Vene kalla­letung
sügavalt usklikule Poolale.
Ida-Saksa armee ei tõstaks relva
oma' suguvendade >^astu, vaid pöö­raks
need oma tütarde vägistajate ja
poegade piinajate vastu. Algaks uus)
ülestõus ka teistes rõhuti d riikides
ja punase moluski päevad oleks vars­ti
loetud. Sellist julgust ja ettenäge­likkust
rasvunud ja lühinägelikku­del
t lääneliitlastelt aga 'loota ei või,
sest nad on ju rutanud suure suuga
ette teatama, et sõjaline vahelesega­mine
nende poolt ei tule kõne alla­gi.
Milleks selline venelast/- julgus­tamine?
Sellest võivad a J saada
vaid poliitilised idioodid, ke^ ei mõis­ta,
et tühipaljastel ähvardustel pole
mingit kaalu, kui nende taga ipöle
tegusid, mis sõnadest rohkem räägi­vad.
Üks suur ähvardaja on olnud'ka
lahkunud president Carter. Ta pani
keelu peale tehnoloogiliselt väärtusli­kule
kauba ekspordile, kui Vene rün­das
Afganistani, keelates samal ajal
aga rangelt Afganistani vabadusvõit­lejate
abistamise, ehkki vahva Egip-
V tuse president Sadat lubas, kpgu oma
Venelt saadud sõjavarustuse afganis-taanlastele
anda, kui keegi selle ko'^
hale toimetaks. Kahjuks jäi tema
I hääl hüüdjaks hääleks kõrbes. Nüüd
[ on möödunud aasta Afganistani rün-
' damisest j a Carter on taas söönud
oma sõnu, sest ta on vaikselt mineta­nud
oma opositsiooni Venega kaubit-semiseks.
14. novembril andis Carterj admi­nistratsioon
litsentsi Caterpillar
Tractor Companile ühe miljardi väär­tuses
torustiku varustuse müümiseks
N. Liidule, millega viimane ehitaks
gaasitorustiku Siberist Euroopasse.
Muidugi Carter ja tema sabarakud
seda ei taibanud, et tühjast torust
' ei tule* gaasi, kui Vene ei lase gaasi
torru. Samuti nagu juhtus Kuuba
|haasis, . et ehitati küll veelorustik
baasile, kuid kraan jaoti väljaspoole
baasi, mille siis Castro parajal ajal
kinni keeras. •
Endind„Newsweek'!i'' korreiBpon-dent
Arnaud de Borchgrave kirjutab,
k oma lühinägelikkusega USA fi­nantseerib
simultaanselt kahte riigi^
kaitse eelarvet - r - nii oma kui ka Ve­ne
oina, sest ainult Ameerika abiga
on Vene suutnud oma sõjalise võim­suse
saavutada.
Ameerika abiga ehitatud Kama jõe
suurvabriku veoautod veavad Vene
sõjaväge ja varustust Afganistani ja
) Poola piirile. Ameerika viljaga toide­takse
nälgivat Venemaad, kuna kol­hooside
süsteem on järjest rohkem
äpardumas. • Ilma Ameerika abita
peaks Vene tagasi pöörduma era põl-lumajariduse
juure, mis oleks suu­reks
löögiks kommunismile. Rahaga,,
mis peaks minema rahva toitmiseks
ja riietamiseks, ehitab Vene hiigla
missileid, sest rahvast toidavad need,
kelle poole missilid on sihitud. Ilma
vaba maailma abita oleks juba am­mu
lõõg kõmmude kaelas olnud,
nüüd aga ähvardab abistajate kaela- •
sid, kuna kapit,alistlike ärimeeste ra­haahnus
ön mädandanud nende ajud
nii, et nad ei saa aru, et nende äri on
tegelikult köiepunümise äri, nagu
„Richmondi News Leader" väga ta­bavalt
kirjutab oma artiklis „The
Rope Business".
WILHELM PALO
. BuffaioV
ULATUSLIK
.SAMIZDAT'
UKRAINAS
BUS AHJU KASUTAMISEGA © TUNE-UP^
Lic. filEHAÄNIK", * SÕBRALIK TEENINDUS U
V Filtsos Bros. ^ Associate
J3BSEB33SX naxm
A. Haigi lapsepõli ei olnud kerge,
t a isa suri vähjatõppe, kui ta oli
alles 10-ne aastane. Perekond oli ras­kes
majanduslikus olukorras ja juba
teismelise poisina ta teenis omale
ülalpidamist ajalehepoisina post-konti)
ris ja mujal. Lõpuks pääses ta
West JPointi sõjaväe akadeemiasse.
Teenis okupeeritud Jaapanis, Koreas
ja mujal ohvitserina ja omandas ma­gistri
kraadi Georgetown ülikooli
juures rahvusvahelise õiguse alal.
Ta teenis Vietnapfiis ja maandus
sealt R. Nixoni ajal välisminister H .
Kissingeri esimeseks abiks.
Olles välisministeeriumis juhtival
kohal 'töötas A. Haig peamiselt jul­geoleku
probleemide kallal ja sageli
ööd läbi. Selle tulerhusöks oli, et teda
edutati teenistusastmes minnes möö­da
240 temast aastatelt ja teenistus­aastatelt
vanemast kindralist staabi
ülema esimeseks abiks. Ta viibis
Kaug-Idas ja täitis välisministri abi­na
muid väga tähtsaid ülesandeid.
Ta kaitses end osavalt süüdistuste
vastu, nagu olnuks ta segatud telefo­nikõnede
pealtkuulamiste korralda-"
misel R. Nixoni juures ja Kambodz­ha
(pomniitamise organiseerimises,
Vnmane oli salajane aktsioon, mida
tenla kui kindral teostas presidendi
käsul.
USA armee staabiülema abi kohalt
Moodi ta, kui Watergate uurimiste
tulehfiusteha R. Nixoni Valge Maja
juhtkond lagunes, Valge Maja admi-nisträtsi(
X)ni ülemaks.
Mõned arvavad, et see oli A. Haig,
kes veenis R. Nixoni, et antud olu­korras
tal tuleb astuda presidendi
.kohalt tagasi. A. Haig ise märkis ko­misjoni
ees, et see oli'kõige raskem
osa tema elukäigus.
Kui G. Ford võttis üle presidendi
ülesanded, siis mõne kuu pärast
sõja-
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Bitt" avaldab medaasU
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh"
tadeqa. Palume kirjutada kokku-wtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lufifcjote khrjit redigeerida ja
lühendada ning mittesohivm$
korral jätta avaldamata.
26. okt. toimus Eesti Majas Sesti
Invaliide Toetava Naisringi moenäi-tus.
Sel puhul avaldas ,iMeie Elu" Eha
Tarmet Toombergi kirjelduse sellest
sündmusest.
„Moenäitüse vaatleja" naelutas kin­ni
kirjelduses esmenud teatavaid ne­gatiivseid
asjaolusid, mis omakorda
on välja'kutsunud Eha Toombergi
uue sõnavõtu veelikordse ning veelgi
rõhutatuma negatiivse kpitikaga nii
moenäituse peakorraldaja kui ka
teadustaja suhtes.
Mis puutub Elva Palo (ja mitte Pa­lu,
nagu E.T. nr. 50-s kirjutab) üld-korraldusse,
siis on see positiivselt
juba alla kriipsutatud ja kviteeritud
„Moenäituse vaatleja" esimeses k i r - .
jutuses. '
Maiki Andre-Lupp'i esitus laitma­tus
eesti keeles (mitte eestikeeles,
nagu E.T. kirjutab) jääb „Vaatleja"
hinnagul endiseh kehtima.
Teadustuses oli üldiselt ilmselt
püütud kõiki võõrsõnu õigesti hääl­dada
või eelistatavalt eesti keele vas­teid
kasutada.
' Seda voorust ei saa aga kahjuks
omistada p e d a g o o g Eha Toom-bergile.
— Vt. „Meie Elu", 30; okt.
^Vaatlejal" on õigustatult põhjust
Detsembri 26,„Star'ist" hakkas
silma S.Soovere kirjutis, kus ta üt­les
järgmist: „Minu käekott, mis si­saldas
mu raha, minu võtmed ja mu
poja korteri võtmed, varastati huli­gaanide
poolt Toronto ülikooli Sig-mund
Samuei raamatukogus. Olin
seega sd õhtul pennita tänavale jäe­tud.
Mu õnneks oli abivalmis polit­sei.
Ma kuulun väiksesse etnilisesse
rahvusgruppi ja mulle oli Metro po­litsei
kui suur sõber, kellele võisin
hädas toetuda. Mu eriline tänu kuu­lub
kahele noorele politseile 52 jaos­konnast,
kahele politseile East York'-
i s t P . E . Dennis Johnšton .14 jaos­konnast
ja U T. .politseile. Ma ei ku­juta
ette kuidas oleks hakkama saa­nud
ilma teieta. Soovin teile kõigile
õnnelikku uut aastat ja veel kord
tänu."
See oli vaid ainuke ajaleheveeru
tänu politseide mõrvamiste seerias,
mis pani taas mõtisklenfa. Kas po­leks
õige aeg, et kallis politseiniku
elu tuleks tasuda selle eluga kes sel­liseid
tegusid teeb —- kes läheb ühis­konna
kulul vanglasse head põlve
nautima j a streikima kui lihatoit po^
le neli korda nädalas, kus ootavad
neid trailerid, kus võivad kord kuus
oma perekonna elu elada ja naiskü-lalisi
vastu võtta. Kuhu meie ühis-kjönd
niimoodi tüürib end? Kas teine
Miami, kus politseid keelduvad koh­ta
vastu võtmast? Kanada valitsus
tunneb ainult huvi, et nende nimed
saaks ajaloo raamatusse konstitut­siooni
vastuvõtmise läbi, et meie
järglased neid peaksid õppima. Kui
palju on sellega-olnud kulu ja kui^
vähe toob see tulu. '
' MÕTETES
' „Samizdat" nimetuse all on tuntud
põrandaalune kirjandus N. Liidus.
' See on kirjandus, millel on oma tili-kikojad,
levitajad ja kaastööüsed.
Tooteks on lendlehed, broshüürid ja
raamatud. Need käivad lugejatel
käest kätte ja vajaduse korral pal­jundatakse
käsitsi kirj,utusmasinal.
Vaatamata sellele, et KGB peab pi­devat
jahti selle põrandaaluse kirjan­duse
tootjate ja levitajate peale, sel­le
tootmine ja levitamine on lailda-se!
t levinenud.
Nüüd on Ukraina ,;Samizdat" väl­jaanded
otsaga ulatanud Ameerika
kontinendile ja saadaval siin mit­mes
keeles. Möödunud aasta kata­loogi
järele on neid saada ingliskee-les
26, prantsuskeeles 5, .saksakeeles
3, portugali keeles 1 ja ukraina kee­les
23. Sisuks on sise- ja välispoliitili­sed
uudised, mida ametlikud ajale­hed
ei avalda, inimõiguste ja isiku­vabaduste
rikkumine-nõukogude va­litsuse
poolt, kirjeldused vabaduse
nõudlejate tegevusest, nende vahis­tamisest,
karistamisest ja elust sun­nitöölaagrites.
Paljundatud ort Va­lentin
MorOijovi ja Sahharovi töid,
luuletuskogusid jne. •
Torontos on „Samizdat" väljaan­ded
saadaval. Jät*elpärimtsega pöör­duda
esinduse poole: Smoloskyp,
P.O. Box 153, Station T, Toronto,
Ont. M6B 4AL
Kaubandus.
noorte eest ja noorte pärast „häiri-tud
olla".
,,Noortele kuulub meie tulevik!"
hüüatab Eha Toömberg.
E. T. kirjutusest ei saa „kaebealu-sed"
küll vist innustust <?ga tiivus-tust
tulevikuks.
VAATLEJA
sioon
Eestist Rootsis
' STOKHOLM (EPL) ~ Eestist käis
Rootsis kaubandusdelegatsioon. ees­otsas
G-Tönspojaga, kes on okupat­sioonivalitsuse
ministri tenõukogu
esimehe abi. Visiit toimus Rootsi ja
N. Liidu kaubavahetuse komitee kut-sel._
Delegatsiooni külaskäigu ees­märgiks
OÜ arutada kaubandusküsi-musi
Rootsi ja N. Liidu vahel.
Delegatsioon külastas mitmeid
rpotsi firmasid, muuhulgas Alfa la­val,
Sandvik AB ja AB Štatsföretag.
/Rootsi poolt tunti erilist huvi kau­bavahetuse
vastu puidutöötlemise,
piimanduse ja keemia alal. Rootsi
poolt avaldati ka huvi põlevkivi vas­tu,
mille töötlemine on Eestis kauge­le
arenenud..