1980-01-10-06 |
Previous | 5 of 7 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
mMm l NELJAPÄEVAL, 10,.'JAANUARIL — THURSDÄY, JÄNUARY ,^eie Elu" nr. 2 (1S60) 1980 Estonia Segakoor harjutamas Roman Toi juhatusel.; UHIUUT. SEGAKOORI M •• Br. Martin Fuhvel — Montreali Me-/' Gilll ülikooli ingUse keele fakulteedi professor ning hästi tuntud medieva-list ning folklorist — on üha enam otsitav Kanada televisiooni- ja raadiojaamade poolt selliste tähtpäevade nagu jõulupühad, uusaasta ja hai-loween puhul. Viimaste jõulupühade eel intervjueerisid teda Toronto raa^ diojaamad CFRB (Betty Kennedy Show), CHUM ja Montreali CHOM-FM ning CTV oma ülekanadalises TV saates „Canada A.M Uue aasta päeval tegi seda CTV uuesti oma Montreali jaama -CFCF-TV kaudu samuti kui Montreali raadiojaam CHOM teistkordselt. Kõikides nendes saadetes intervjueeriti Martin Puhvelät Jõulude ja uue aasta pühitsemise pä-iritolu ning nende tähtpäevade pühitsemise kommete üle ajaloolises, follf-loorilises ja antropoloogilises perspektiivis, samuti kui jõulude ja uue aasta vastuvõtuga seotud ebausu ning müütide teemal. CFCF-TV saates Marguerite Corriveau usutles Martin Puhvelit ka eesti jõulukom- .snettf teemal. Sellel CFCF-TV saatel oli eriliselt õnnestunud meeleolu. v Jõulupühad ja uue aasta saabumine möödusid Montreali eestlaspe.re hulgas meie vanade ja koduste traditsioonide kohaselt. Jõuluteenistu-sed Jaani koguduse 'kirikus Heino Laaneotsa teenimisel leidsid rohket osavõttu, eriti jõululaupäeva hilisem jumalateenistus, mida kaunistas Montreali Segakoor K. Raudsepa juhatusel. Neid eestlasi, kelledel ei olnud võimalik tulla jõulusid veetma koos teistega,, külastasid koguduse noored nende kodudes, viies kaasa kõikide ühised jõulutervitused ja kingitused. Montreali Eesti Täienduskooli jõu-lu- koosviibimine pühade eel oli, nagu alati, nooruslikult elav ja meeleolukas üheskoos jõuluvana saabumise põnevusega. Noored esinesid sõnaliste ja muusikaliste ettekannetega ning said üheskoos oma jõuluvanale öeldud salmidega või' muusikapaladega sooja kiituse osaliseks. Traditsiooniline metsajõulupuu Lättemäel sai teoks 23-dat aastat järjest, hoolimata lumepuudüsest sedapuhku, mis kindlasti osavõttu veidi tagasi hoidis. Tavaliselt see päev Lättemäel on jagatud pooleks talve-lõbude nagu suusatamine ja kelgutamine nautimisega. Murdmaasuusatamine oli sedapuhku võimalik ainult mõned miilid eemal asuval golfiväljakul. Metsajõulupuu süütamisel luges jõuluevangeeliumi Toomas Al tosaar, Heino Altosaar kõneles jõulumõte-test ja Endel Ruberg ütles jõulupal-ve. Lättemäe tare pakkus jõülusoo-just ja külalislahkust. Jaani koguduse traditsiooniline jõulu-koosviibimine leidis aset pühapäeval, 6. jaanuaril pärast jumalateenistust. Lumepuudus nende pühade puhul oli teadagi üldiseks pettumuseks paljudele, eriti neile Torontost, kes olid ette võtnudpikema reisu talvelõbude nautimiseks Laurentian suusamäge-del. Tavaliselt jõulude ja uue aasta periood on; Quebeci suusamägedel olnud hooaja kõrgpunktiks, kuid sedapuhku olid suusatamiseks avatud ainult need suusakeskused, kes valmistavad kunstlikku lund. Ja kuna see kulukas ettevõte võimaldab katta ainult osa suusaradadest, siis need suusakeskused on alati ülekoormatud ja mitmeti ebamugavamad nauditavaks suusatamiseks. Murdmaasuusatamine oli võimalik, nagu eelpool märgitud, ainult sellistel tasandatud nõlvakutel, nagu golfiväljakud näiteks. Kuulus „Farmer's Almanac" ennustab vähe lund ka jaanuarikuuks . .. " * ' , / . / : ' ; , '• Puhkusereisid lõunasse on aga teadagi täies hoos ja Miami näib olevat enamiku eelistatumaks sihtkohaks. Kuid on ka neid, kellede lend viis N i z z a s s e . ° /.'/. H. A.... Läbi mitme muusikaliselt vastutava ülesande, nagu möödunud kevadine Laulupeo sümfooniakontsert- Tartu Instituudi loengute illustreerimi-sed ja Trenti Seminari ja Ontario Choral Federationl koorimuusika kvaliteedi demonstratsioonid, ulatab üks lauluentusiastlik energia nüüd' ühte kavva koondatud kontserdini. 'Kontserdi solistideks on Reet, Ro-semarie ja ,Ellen Lindaud, kelledele sekundeerib veel Peeter Kopvillem. Samuti hiljuti Hamiltonis suurt rõõmu valmistanud kanneldajate duo Ilo Müilerbeck ja Haimo Bohl. Mõlemad grupid toovad kontserdile omapoolset etnograafilist sisu ja kvaliteeti. Koor esitab nii segakoori kui naiskoori laule ning tutvustab kompositsioone; millede sisuks on otsene või mõjutušlik eestiline rahvaviis. Selles valguses esitatakse laule Lembit Ävessonilt, Kaljo Raidilt, Villem Rei-manilt, Richard Ritsingult, Veljo Tormiselt ja Lembit 'Veevolt, Tartu instituudi loengusarjas : /.Stiilidest' Eesti koorimuusikas" esitati fragment aleatoorilisest arusaamisest he: liloomingus „Luule eksiilis". See Roman Toi erilaadne kompositsioon esineb kavas nüüd tervikuna. Estonia' Segakoori• ambitsiooniks on teenida eesti7koorilaulu tänapäeva" Eelnimetatud autorite kaudu jõuab eelseisev kontsert kindlasti oma ülesandele lähedale. Koori teiseks sisuks on ühendada koorilaulu entusiaste kõikidest generatsioonidest. Ka sellele ülesandele on suudetud lähemale pääseda. Kontserdipaigaks ori Konservatooriumi kontsertsaal ning Roman Toi juhatatud kontsert algab kell 4 p l Konservatoorium asub St. Geörge'i allmäa-raudtee peatuse vahetus läheduses: Varsity Arena (meie Laulupidude paik) ja Ontario Museumi vahel Bloori lõunaküljel. kommunistlik ©tsent Valter STOKHOLM —> Arvestades eriti paguluse madalat eesti keele taset, oleks mõttetu siin järgida õigekeelsuse Sõnaraamatu kõiki norme täht» tähelt, ütles idotsent Valter Tauli õpetajate ja noortejuhtide kursusel peetud ettekandes selgitades vajadust eesti keelereeglite lihtsustamiseks. Käsitledes plraegust eesti keelekor-rald\ ist kodumaal, ta andis ülevaate õigekeelsuse Sõnaraamatu (ÕS-i) viimase trüki positiivsetest ja negatiivsetest muudatustest. Esimesed olid kooskõlas nende ettepanekutega mis Tauli esitas oma grammatikas. Edasi ta andis ülevaate sellest teravast -kriitikast mis silmapaistvad keeleteadlased kodumaal on avaldanud öS-i ja üldse keelekorralduse kohta. Tuuakse ette et ÕS on suurendanud ebareeglipäras te ja ebaotstarbekate vormide arvu ja on ignoreerinud keeleteooriat ja keelearengu tendentse, v . . Järgnevalt anti lühike ülevaade keelekorraldusteooria arengust välismaal ja Eestis. Edasi käsitleti keele normimise probleemi ja tutvustati , eesti keele normimise ajalugu ja eesti keeleteadlaste, uuemaid, liberaalsemaid vaateid ÕS-i norminguile. Anti ülevaade eesti keeleteadlaste ettepanekuist hulgaliste rööpvormide lu-i bamiseks. Tauli näitas et ÕS-i normingute taga puudub kindel teooria, et on ignoreeritud moodsa keelekorraldusteooria tähtsaid printsiipe ja et tegelikult hoitakse ikka*veel kinni teoreetiliselt1 ammu iganenud keeleajaloolisest vanemusprintšiibist, mille tõttu säilitatakse vanu ebaotstarbekaid vorme ja ei lubata ühiskõnekeeles esinevaid lihtsamaid efektiivseid vorme. Viimast fakti on kritiseerinud ka kodumaa keeleteadlased, 'v j'V ' . Mönedi kodumaa 'keeleteadlased' nõudsid möödunud aastal põhjalikku, ..realistlikku ja libefaliseerivat" õigekeelsusreformi ja eesti keele ülimalt keerulise morfoloogia ja muu reeglistiku ..otsustavat lihtsüst-a mist". Tauli esitas ka oma seisukoha normimise küsimuses. Tema arvates tuleks ÕS asendada teiste keelte eeskujul sõnaraamatuga, mis kirjeldab tegelikku kirja- ja ühiskeele pruuki ja mille keelendeid ei tule käsitada sundnorminä jä ainuõigena, vaid; ainult soovitusena. Kuna praegune kirjakeel peegeldub ainult ÕS-i normi, siis ei saa praegu koostada sõnaraamatut mis kirjeldab kirjakeelepruu-ki. Seepärast on vajalik mingi vahepealne sõnaraamat, mis peaks sisaldama kõik need ühiskõnekeele vormid mis on kooskõlas ratsionaalsete keelekorraldusprintsiipidega. Sõnaraamatute eessõnas tuleb deklareerida -et selle,vorme ei tule käsitada ainuõigena, vaid ainult soovitusena. Uues olukorras kujuneb[ tulevikus uus, vaba kirjakeele norm. Lõpuks Tauli juhtis tähelepanu sellele et arvestades eriti paguluse madalat eesti keele taset, oleks mõttetu siin järgida ÕS-i kõiki norme täht-tähelt ja nõuda igasuguseid finesse. „MEIE ELU" , lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast •••'.-'v^-:Vv>MElE'.tLir Connecticuti Möödunud nädalalõpul leidis aset Toronto Holiday Inn Hotellis rahvusvaheline kommunistliku partei, konverents. Kohal olid kommunistlike parteide esindajad N. Liidust, Ida- Saksamaalt, Tshehhoslovakkiast, Bulgaariast, Rumeeniast, Mongooliast, Vietnamist, Ungarist, .USA-st ja . Tshiilist. Kanada kommunistliik Partei oli esindatud 200 delegaadiga. Konverentsi avades. Kanada kommunistliku Partei juht William Kash-tan ründas USA: ja Kanada valitsust N. Liidu vastase hoiaku pärast. Afganistani' valitsuse ja selle rahva abistamine pidi olema N: l i i d u asi, millega teistel pole tegemist. N. Liidu 100,000 sõjameest;on seal, et pidada korda ja säilitada rahu. Need väed läksid sinna rahvus vahelise õiguse ja LRO põhikirjas ettenähtud alustel ning Afganistani valitsuse kutsel. USA püüab seda tembeldada invasiooniks ja Kanada valitsus, välisminister Flora MacDonaldi suu läbi laulab sama laulu. Ta kritiseeris teravalt sanktsioonide kasutamisele võtmist N.. Liidu vastu. Kanada rahvas peaks sellest aru saama ja pöörama praegusele valitsusele selja. Partei.peaks selgitama seda Kanada rahvale ja tegema vastavat kihutustööd, kuid võimalused ja toetused on piiratud. Eelolevatel valimistel partei saeb üles ainult 50 kandidaati •ja valimiskampaaniaks on kõipest §30,000. Connecticut sai enam kui aasta ta-* gasi USA Haridusministeeriumi Etniliste Kultuuride Osakonnalt Conn. E; Seltsi vahendusel ja vastutusel 39.009 dollarit toetust eesti aineala õppeprogrammi rakendamiseks osariigi keskkoolides. Aktsiooni selle toetuse saamiseks Viis läbi mag. Enn Koiva, kes on Lyman Memorial High Schoo- Sis Lebanonis Conn. õpetajaks. Selle programmi rakendamiseks kümneliikmeline komisjon, koosseisus: Enn Koiva — juhataja, liikmed — Tiiu Anson,, Ilvi Jõe Cannon, William Coba (ameriklane), Endel Kool, Vaike Lugus, dr, Kersti Linask, Asta Willmah-Linold, Leili Ora, Edmund Valtman ja Gaston Randvee, on teinud aasta jooksul tõhusat ettevalmistustööd materjalide kogumisega, tekstide koostamisega, nende paljundamisega ja väljastamisega koolidele. Mõni nädal tagasi ilmus selle töö kokkuvõtte tulemusena ingliskeelne .õpik-käsiraamat ..Using Eštonian- American Based Culture Models For Multicültural Studies". Teos on mõeldud käsiraamatuna ja allikmaterjalina kasutamiseks 'keskkoolide Õpetajaile, kuid ka õpikuks õpilasile. Peatöö raamatu teksti koostamisega ja selle väljaandmisega on teinud Enn Koiva, kes juba paar aastat enne ülalnimetatud toetuse saamist alustas ettevalmistusega ja plaaniga eestiainelise õpetuse sisseviimiseks Conn. osariigi keskastme koolidesse. Selle programmi esimese osa \tpö on nüüd õppematerjalide murej-, ^emisega lõpule jõudnud ja arvata-- vasti algab teine osa — tegelik õppetöö koolides — juba , jaanuarikuu jooksul ja esimesena Lyman Memö-riai. High Schoolis Lebanonis. Ön arvata, et k.a. esimesel poolel ligi 30 Conn. keskkooli alustavad selle õppeprogrammiga. Kogu see kursus kestab kuus õppenädalat ja voetakse läbi Ühendriikide, ajaloo õppekavaga seoses. Käsiraamatut on trükitud esialgu 750 eks;, formaadis 8.5x11 tolli, mis sisaldab teksti koos paljude piltidega ja joonistustega eesti kultuuri ja eesti elu alalt 174 lk. Programmi rakendamiseks on va- "rem koolidele välja saadetud 140 valguspilti Eesti kohta vastava helikase-tiga, mille on heli sisse rääkinud Enn Koiva ning pildid valmistanud am. fotograaf Robert Peelstrom. Siis suur heliplaat populaarsete eesti lauludega koos ingliskeelse sõnade tõlkega ja muud materjali Eesti kohta. Komisjon on enam kui aasta kestel pidanud mitu töökoosolekut, et käi-gusolev õppeprogramm oleks hästi ette valmistatud ja leiaks otstarböka rakenduse. Möödunud aasta: aprillis toimus selleks Hartfordis Conn. keskkoolide asjast huvitatud õpetajaile vastav instrueerimise konverents, mille osavõtjate arv tõusis üle 100. 2. jaan. aktsia hind $10.5©' 145 King Street West, Süite 1900, Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131 õhtul tel. 925-6812 Endise Geislingeni ../Eesti ©ymnacisiymi õpilastele je§ Chicago lähistel, Arlington Height, IIL, kohtusid endised Geislingeni Eesti Gümnaasiumi õpilased Astrid Teder-Jaanson, Lore Kirs-Mikkan ja Ülo Prima. Arutati võimalusi kontakti loomiseks endiste õpilaste ja /õpetajatega. Kuna Chicago on transport-sõlm-punktiks Ameerikas/ siis tekkis 'idee korraldada GEG'i kokkutulek 1981 a, suve lõpul, ilusas ja mugavas Chicago Eesti Majas. Sinna on võimalik ja kerge tulla igaltpoplt üle USA ja Kanada. Ka on Chicago Eesti Maja läheduses suur Marriot-Lincolnshire resort-hotell, kus on võimalik ööbida ning seal leidub tegevust ka perekonnaliikmeile, seal on teater, võimla, uj^la, mänguruumid, restoranid, jne. Ülevaate saamiseks palutakse huvi-ösalisil astuda ühendusse — Astrid Teder-Jaanson, 1411 South Kaspar, Arlington Heights, IIL, 60005, või Ülo Prima, 511 Garanetta Drive, Lake-wood, N.J. 087Q1, ning avaldada oma soove ja ideesid selle ürituse korraldamiseks. Juhul, kui on küllaldaselt huvi, see kohtumine korraldatakse. sünd. 6. dets. 1901 Tallinnas surn. 18. dets. 1979 San Franciscos KORPORATSIOON VIRONIA I INNA ja AADU RANDPALU mälestavad leinas MARm BORIS ja OLGA TESNO¥ , LEMBIT ja Äp.RA PÜTSEF , R .AI lkl m li km m iI l i • 8 * m tv VA) h 8 k i ii. u. i H § 1
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 10, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-01-10 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E800110 |
Description
Title | 1980-01-10-06 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | mMm l NELJAPÄEVAL, 10,.'JAANUARIL — THURSDÄY, JÄNUARY ,^eie Elu" nr. 2 (1S60) 1980 Estonia Segakoor harjutamas Roman Toi juhatusel.; UHIUUT. SEGAKOORI M •• Br. Martin Fuhvel — Montreali Me-/' Gilll ülikooli ingUse keele fakulteedi professor ning hästi tuntud medieva-list ning folklorist — on üha enam otsitav Kanada televisiooni- ja raadiojaamade poolt selliste tähtpäevade nagu jõulupühad, uusaasta ja hai-loween puhul. Viimaste jõulupühade eel intervjueerisid teda Toronto raa^ diojaamad CFRB (Betty Kennedy Show), CHUM ja Montreali CHOM-FM ning CTV oma ülekanadalises TV saates „Canada A.M Uue aasta päeval tegi seda CTV uuesti oma Montreali jaama -CFCF-TV kaudu samuti kui Montreali raadiojaam CHOM teistkordselt. Kõikides nendes saadetes intervjueeriti Martin Puhvelät Jõulude ja uue aasta pühitsemise pä-iritolu ning nende tähtpäevade pühitsemise kommete üle ajaloolises, follf-loorilises ja antropoloogilises perspektiivis, samuti kui jõulude ja uue aasta vastuvõtuga seotud ebausu ning müütide teemal. CFCF-TV saates Marguerite Corriveau usutles Martin Puhvelit ka eesti jõulukom- .snettf teemal. Sellel CFCF-TV saatel oli eriliselt õnnestunud meeleolu. v Jõulupühad ja uue aasta saabumine möödusid Montreali eestlaspe.re hulgas meie vanade ja koduste traditsioonide kohaselt. Jõuluteenistu-sed Jaani koguduse 'kirikus Heino Laaneotsa teenimisel leidsid rohket osavõttu, eriti jõululaupäeva hilisem jumalateenistus, mida kaunistas Montreali Segakoor K. Raudsepa juhatusel. Neid eestlasi, kelledel ei olnud võimalik tulla jõulusid veetma koos teistega,, külastasid koguduse noored nende kodudes, viies kaasa kõikide ühised jõulutervitused ja kingitused. Montreali Eesti Täienduskooli jõu-lu- koosviibimine pühade eel oli, nagu alati, nooruslikult elav ja meeleolukas üheskoos jõuluvana saabumise põnevusega. Noored esinesid sõnaliste ja muusikaliste ettekannetega ning said üheskoos oma jõuluvanale öeldud salmidega või' muusikapaladega sooja kiituse osaliseks. Traditsiooniline metsajõulupuu Lättemäel sai teoks 23-dat aastat järjest, hoolimata lumepuudüsest sedapuhku, mis kindlasti osavõttu veidi tagasi hoidis. Tavaliselt see päev Lättemäel on jagatud pooleks talve-lõbude nagu suusatamine ja kelgutamine nautimisega. Murdmaasuusatamine oli sedapuhku võimalik ainult mõned miilid eemal asuval golfiväljakul. Metsajõulupuu süütamisel luges jõuluevangeeliumi Toomas Al tosaar, Heino Altosaar kõneles jõulumõte-test ja Endel Ruberg ütles jõulupal-ve. Lättemäe tare pakkus jõülusoo-just ja külalislahkust. Jaani koguduse traditsiooniline jõulu-koosviibimine leidis aset pühapäeval, 6. jaanuaril pärast jumalateenistust. Lumepuudus nende pühade puhul oli teadagi üldiseks pettumuseks paljudele, eriti neile Torontost, kes olid ette võtnudpikema reisu talvelõbude nautimiseks Laurentian suusamäge-del. Tavaliselt jõulude ja uue aasta periood on; Quebeci suusamägedel olnud hooaja kõrgpunktiks, kuid sedapuhku olid suusatamiseks avatud ainult need suusakeskused, kes valmistavad kunstlikku lund. Ja kuna see kulukas ettevõte võimaldab katta ainult osa suusaradadest, siis need suusakeskused on alati ülekoormatud ja mitmeti ebamugavamad nauditavaks suusatamiseks. Murdmaasuusatamine oli võimalik, nagu eelpool märgitud, ainult sellistel tasandatud nõlvakutel, nagu golfiväljakud näiteks. Kuulus „Farmer's Almanac" ennustab vähe lund ka jaanuarikuuks . .. " * ' , / . / : ' ; , '• Puhkusereisid lõunasse on aga teadagi täies hoos ja Miami näib olevat enamiku eelistatumaks sihtkohaks. Kuid on ka neid, kellede lend viis N i z z a s s e . ° /.'/. H. A.... Läbi mitme muusikaliselt vastutava ülesande, nagu möödunud kevadine Laulupeo sümfooniakontsert- Tartu Instituudi loengute illustreerimi-sed ja Trenti Seminari ja Ontario Choral Federationl koorimuusika kvaliteedi demonstratsioonid, ulatab üks lauluentusiastlik energia nüüd' ühte kavva koondatud kontserdini. 'Kontserdi solistideks on Reet, Ro-semarie ja ,Ellen Lindaud, kelledele sekundeerib veel Peeter Kopvillem. Samuti hiljuti Hamiltonis suurt rõõmu valmistanud kanneldajate duo Ilo Müilerbeck ja Haimo Bohl. Mõlemad grupid toovad kontserdile omapoolset etnograafilist sisu ja kvaliteeti. Koor esitab nii segakoori kui naiskoori laule ning tutvustab kompositsioone; millede sisuks on otsene või mõjutušlik eestiline rahvaviis. Selles valguses esitatakse laule Lembit Ävessonilt, Kaljo Raidilt, Villem Rei-manilt, Richard Ritsingult, Veljo Tormiselt ja Lembit 'Veevolt, Tartu instituudi loengusarjas : /.Stiilidest' Eesti koorimuusikas" esitati fragment aleatoorilisest arusaamisest he: liloomingus „Luule eksiilis". See Roman Toi erilaadne kompositsioon esineb kavas nüüd tervikuna. Estonia' Segakoori• ambitsiooniks on teenida eesti7koorilaulu tänapäeva" Eelnimetatud autorite kaudu jõuab eelseisev kontsert kindlasti oma ülesandele lähedale. Koori teiseks sisuks on ühendada koorilaulu entusiaste kõikidest generatsioonidest. Ka sellele ülesandele on suudetud lähemale pääseda. Kontserdipaigaks ori Konservatooriumi kontsertsaal ning Roman Toi juhatatud kontsert algab kell 4 p l Konservatoorium asub St. Geörge'i allmäa-raudtee peatuse vahetus läheduses: Varsity Arena (meie Laulupidude paik) ja Ontario Museumi vahel Bloori lõunaküljel. kommunistlik ©tsent Valter STOKHOLM —> Arvestades eriti paguluse madalat eesti keele taset, oleks mõttetu siin järgida õigekeelsuse Sõnaraamatu kõiki norme täht» tähelt, ütles idotsent Valter Tauli õpetajate ja noortejuhtide kursusel peetud ettekandes selgitades vajadust eesti keelereeglite lihtsustamiseks. Käsitledes plraegust eesti keelekor-rald\ ist kodumaal, ta andis ülevaate õigekeelsuse Sõnaraamatu (ÕS-i) viimase trüki positiivsetest ja negatiivsetest muudatustest. Esimesed olid kooskõlas nende ettepanekutega mis Tauli esitas oma grammatikas. Edasi ta andis ülevaate sellest teravast -kriitikast mis silmapaistvad keeleteadlased kodumaal on avaldanud öS-i ja üldse keelekorralduse kohta. Tuuakse ette et ÕS on suurendanud ebareeglipäras te ja ebaotstarbekate vormide arvu ja on ignoreerinud keeleteooriat ja keelearengu tendentse, v . . Järgnevalt anti lühike ülevaade keelekorraldusteooria arengust välismaal ja Eestis. Edasi käsitleti keele normimise probleemi ja tutvustati , eesti keele normimise ajalugu ja eesti keeleteadlaste, uuemaid, liberaalsemaid vaateid ÕS-i norminguile. Anti ülevaade eesti keeleteadlaste ettepanekuist hulgaliste rööpvormide lu-i bamiseks. Tauli näitas et ÕS-i normingute taga puudub kindel teooria, et on ignoreeritud moodsa keelekorraldusteooria tähtsaid printsiipe ja et tegelikult hoitakse ikka*veel kinni teoreetiliselt1 ammu iganenud keeleajaloolisest vanemusprintšiibist, mille tõttu säilitatakse vanu ebaotstarbekaid vorme ja ei lubata ühiskõnekeeles esinevaid lihtsamaid efektiivseid vorme. Viimast fakti on kritiseerinud ka kodumaa keeleteadlased, 'v j'V ' . Mönedi kodumaa 'keeleteadlased' nõudsid möödunud aastal põhjalikku, ..realistlikku ja libefaliseerivat" õigekeelsusreformi ja eesti keele ülimalt keerulise morfoloogia ja muu reeglistiku ..otsustavat lihtsüst-a mist". Tauli esitas ka oma seisukoha normimise küsimuses. Tema arvates tuleks ÕS asendada teiste keelte eeskujul sõnaraamatuga, mis kirjeldab tegelikku kirja- ja ühiskeele pruuki ja mille keelendeid ei tule käsitada sundnorminä jä ainuõigena, vaid; ainult soovitusena. Kuna praegune kirjakeel peegeldub ainult ÕS-i normi, siis ei saa praegu koostada sõnaraamatut mis kirjeldab kirjakeelepruu-ki. Seepärast on vajalik mingi vahepealne sõnaraamat, mis peaks sisaldama kõik need ühiskõnekeele vormid mis on kooskõlas ratsionaalsete keelekorraldusprintsiipidega. Sõnaraamatute eessõnas tuleb deklareerida -et selle,vorme ei tule käsitada ainuõigena, vaid ainult soovitusena. Uues olukorras kujuneb[ tulevikus uus, vaba kirjakeele norm. Lõpuks Tauli juhtis tähelepanu sellele et arvestades eriti paguluse madalat eesti keele taset, oleks mõttetu siin järgida ÕS-i kõiki norme täht-tähelt ja nõuda igasuguseid finesse. „MEIE ELU" , lugejad, ärge unustage oma sõpradele soovitamast •••'.-'v^-:Vv>MElE'.tLir Connecticuti Möödunud nädalalõpul leidis aset Toronto Holiday Inn Hotellis rahvusvaheline kommunistliku partei, konverents. Kohal olid kommunistlike parteide esindajad N. Liidust, Ida- Saksamaalt, Tshehhoslovakkiast, Bulgaariast, Rumeeniast, Mongooliast, Vietnamist, Ungarist, .USA-st ja . Tshiilist. Kanada kommunistliik Partei oli esindatud 200 delegaadiga. Konverentsi avades. Kanada kommunistliku Partei juht William Kash-tan ründas USA: ja Kanada valitsust N. Liidu vastase hoiaku pärast. Afganistani' valitsuse ja selle rahva abistamine pidi olema N: l i i d u asi, millega teistel pole tegemist. N. Liidu 100,000 sõjameest;on seal, et pidada korda ja säilitada rahu. Need väed läksid sinna rahvus vahelise õiguse ja LRO põhikirjas ettenähtud alustel ning Afganistani valitsuse kutsel. USA püüab seda tembeldada invasiooniks ja Kanada valitsus, välisminister Flora MacDonaldi suu läbi laulab sama laulu. Ta kritiseeris teravalt sanktsioonide kasutamisele võtmist N.. Liidu vastu. Kanada rahvas peaks sellest aru saama ja pöörama praegusele valitsusele selja. Partei.peaks selgitama seda Kanada rahvale ja tegema vastavat kihutustööd, kuid võimalused ja toetused on piiratud. Eelolevatel valimistel partei saeb üles ainult 50 kandidaati •ja valimiskampaaniaks on kõipest §30,000. Connecticut sai enam kui aasta ta-* gasi USA Haridusministeeriumi Etniliste Kultuuride Osakonnalt Conn. E; Seltsi vahendusel ja vastutusel 39.009 dollarit toetust eesti aineala õppeprogrammi rakendamiseks osariigi keskkoolides. Aktsiooni selle toetuse saamiseks Viis läbi mag. Enn Koiva, kes on Lyman Memorial High Schoo- Sis Lebanonis Conn. õpetajaks. Selle programmi rakendamiseks kümneliikmeline komisjon, koosseisus: Enn Koiva — juhataja, liikmed — Tiiu Anson,, Ilvi Jõe Cannon, William Coba (ameriklane), Endel Kool, Vaike Lugus, dr, Kersti Linask, Asta Willmah-Linold, Leili Ora, Edmund Valtman ja Gaston Randvee, on teinud aasta jooksul tõhusat ettevalmistustööd materjalide kogumisega, tekstide koostamisega, nende paljundamisega ja väljastamisega koolidele. Mõni nädal tagasi ilmus selle töö kokkuvõtte tulemusena ingliskeelne .õpik-käsiraamat ..Using Eštonian- American Based Culture Models For Multicültural Studies". Teos on mõeldud käsiraamatuna ja allikmaterjalina kasutamiseks 'keskkoolide Õpetajaile, kuid ka õpikuks õpilasile. Peatöö raamatu teksti koostamisega ja selle väljaandmisega on teinud Enn Koiva, kes juba paar aastat enne ülalnimetatud toetuse saamist alustas ettevalmistusega ja plaaniga eestiainelise õpetuse sisseviimiseks Conn. osariigi keskastme koolidesse. Selle programmi esimese osa \tpö on nüüd õppematerjalide murej-, ^emisega lõpule jõudnud ja arvata-- vasti algab teine osa — tegelik õppetöö koolides — juba , jaanuarikuu jooksul ja esimesena Lyman Memö-riai. High Schoolis Lebanonis. Ön arvata, et k.a. esimesel poolel ligi 30 Conn. keskkooli alustavad selle õppeprogrammiga. Kogu see kursus kestab kuus õppenädalat ja voetakse läbi Ühendriikide, ajaloo õppekavaga seoses. Käsiraamatut on trükitud esialgu 750 eks;, formaadis 8.5x11 tolli, mis sisaldab teksti koos paljude piltidega ja joonistustega eesti kultuuri ja eesti elu alalt 174 lk. Programmi rakendamiseks on va- "rem koolidele välja saadetud 140 valguspilti Eesti kohta vastava helikase-tiga, mille on heli sisse rääkinud Enn Koiva ning pildid valmistanud am. fotograaf Robert Peelstrom. Siis suur heliplaat populaarsete eesti lauludega koos ingliskeelse sõnade tõlkega ja muud materjali Eesti kohta. Komisjon on enam kui aasta kestel pidanud mitu töökoosolekut, et käi-gusolev õppeprogramm oleks hästi ette valmistatud ja leiaks otstarböka rakenduse. Möödunud aasta: aprillis toimus selleks Hartfordis Conn. keskkoolide asjast huvitatud õpetajaile vastav instrueerimise konverents, mille osavõtjate arv tõusis üle 100. 2. jaan. aktsia hind $10.5©' 145 King Street West, Süite 1900, Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131 õhtul tel. 925-6812 Endise Geislingeni ../Eesti ©ymnacisiymi õpilastele je§ Chicago lähistel, Arlington Height, IIL, kohtusid endised Geislingeni Eesti Gümnaasiumi õpilased Astrid Teder-Jaanson, Lore Kirs-Mikkan ja Ülo Prima. Arutati võimalusi kontakti loomiseks endiste õpilaste ja /õpetajatega. Kuna Chicago on transport-sõlm-punktiks Ameerikas/ siis tekkis 'idee korraldada GEG'i kokkutulek 1981 a, suve lõpul, ilusas ja mugavas Chicago Eesti Majas. Sinna on võimalik ja kerge tulla igaltpoplt üle USA ja Kanada. Ka on Chicago Eesti Maja läheduses suur Marriot-Lincolnshire resort-hotell, kus on võimalik ööbida ning seal leidub tegevust ka perekonnaliikmeile, seal on teater, võimla, uj^la, mänguruumid, restoranid, jne. Ülevaate saamiseks palutakse huvi-ösalisil astuda ühendusse — Astrid Teder-Jaanson, 1411 South Kaspar, Arlington Heights, IIL, 60005, või Ülo Prima, 511 Garanetta Drive, Lake-wood, N.J. 087Q1, ning avaldada oma soove ja ideesid selle ürituse korraldamiseks. Juhul, kui on küllaldaselt huvi, see kohtumine korraldatakse. sünd. 6. dets. 1901 Tallinnas surn. 18. dets. 1979 San Franciscos KORPORATSIOON VIRONIA I INNA ja AADU RANDPALU mälestavad leinas MARm BORIS ja OLGA TESNO¥ , LEMBIT ja Äp.RA PÜTSEF , R .AI lkl m li km m iI l i • 8 * m tv VA) h 8 k i ii. u. i H § 1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-01-10-06