Meie Elu = Our life, October 3, 1985

              • l. •••
lu'' nr.
Ontario M4K2R6
59 -
iGE
d
„Elektra" tööliste­lus
Jt uuest majandu.s-kasu
kodanikud,
nädalate asemel
Iparändustööd juba
JTallinna käsitööli-
Ini kodanike korte-
Ikodanikule ebata-
Legaalsete„sha-
Iteenistüs on 250-
le läbilõikepalk N.
[.ähemal ajal kavat-
)tta. töökavasse ka
)arandamisp.
iba alati olnud tub-
Ikumad kui teised
1, tahavad varsti lu-
[sitöölistele iseseis-prajulikult
vastava
trolli all. See kava
Moskva vastusei-f
lekandja .vlzvesti-istalt
töötaja tahab
pibta ka teenida.'*
RIATEOIJA
Ikud, kes seni pak-löimalusi
„na Ije-
)lade eest, tohivad
|i järgi teha ilma
^ui Moskva tsent-
Ihakkab vankuma
lp: produktsiooni-
|. See oleks provo-
Itiivsetele ideoloo-
Mihail Gorbäts-leaegselt
rohkem
Iküi ka iseseisvat
ülöotprpjekti üle-laseb,
pole veel
Iga see, et „mus°
^'N. Liidus fnam
jEi^a. Nõukogude
endele isegi enese
kuumi. Seejuures
\ '41
õlisest sümpaatse
Iseda Gorbatshov
tööliste juures:
)las ja vaimusta-
-kk '
HT,..,-
»ROMISSr
iUNISTIDEGA
iC. Päts-1918.
irvates
lakurjategijate ta-
|iger on teatanud»
ud endised Men-ääsenud,
et Josef
a nähtud Lõuna-
3ciä,kui ta Brasii-imetlikult
on sur-ääne-
Saksamaa
omaltpoolt jät-
|pärasuse selgita-
Mengele tabami-eel
elama,
eksperdid ikka
as väljakaevatud
gitamaks kas
if Mengelele või
•J
f. •
• u.
tv!'
I
I
ii 1985 MELJAPÄEVAL, 3. OKTOOBRIS THURSDAY OGTOBER 3
'BMMffHillimiLllllllL'lll«iril«Wlltl.i.ii..i..,,^ffflTHn ^esti kommunist:
3
K D
The Soviet Union hasgiven the Canadian
. G(|veniment a list of 37 nanies of alleged
Na^iwarciimmals.
Iil total, the Justice DeiMtnient
, came uii|with48 naines of Mividuals m
Ginada aUeged Ix) have committed
crimes.
"Most, if not all, the persons against
whoni accusations have been made came
originally from EastemEurope, mainly
fi'om plmsnmmthin tlie Soviet
l7Ä,"saj^lareGently-re^^^ cabinet
. tašk force repoit*
That's yeiy cuim^
. Somefliieslumsiuise:
Docs Moscow ha\e a wstcd interest
in discrediting refiigees who were forced
to flee Eastern Europe?
I Why is the Commission of
Inquiiy on Mr|Criminals fo€u^^^^^^^^
onpoliticalenemiesofthe '\
SovietBlöc?
>Are not ap war crimes - m
fci Germany, in the Soviet UniJ3n,
Vietnam, Cambodia, Angola, an| the
Middle East equally horrible?
Why are they being excused
fi'om investigation by the
Commission? I
Whatever^happened to the
aicceptance of a policy
less that promised "to
deal wjth war criiiiinals... regardless
of where pr when the wi'ongdoing
took place."
!t's a ti-agedy for all Canadiäns
of Eastern Euroi)ean descent that the
memoiy and the histoiy of our homelands
are being defiled by Soviet all^gations
of war crimes in Eastern Europe more
than a genemtion ago.
If there m-e differences telUs w^^^^^^
they aj'e, so we cm explain them to
our chüdi'en, our fiiends, our neiglibours,
and our colleagues at work. WeVe sure
they must be
woMering.
ši lehtedes avaldatud propagandajntt
tekitas pahameelt
STOCKHOLM (EPL) - „ D a g e n s Nyheten" kaastööline 01a Mar-tensson
on teinud Tallinnas jutuajamise veterankommunisti Hendrik
M^ikuga, kes on praegu 84-aästane, kuid ikka veiel poliitiliselt aktiiv­ne,
nagu ta seda ise ütleb. Loomulikult on Alliku jutustus sajaprot­sendiliselt
parteiliinil ja ta ajalookäsitlus tüüpiline „desinformat-sioon.
Kuna intervjuu „Dagens Nyheteris" oli ühegi selgitava „taus-siis
äratas see eesti lugejate juures pahameelt. Paljud protes-nii
Dagens Nyheteri juures kui ka telefonikõnedes „Eesti Pä@-
e
Avaldati nimelt arvamist, et rootsi danud temaga intervjuu, mis sisult
lugejaskond, kes tegelikest sünd- pisut DN omast erineb, kuigi interv-mustest
ja olukorrast midagi ei tea, jueerijaks on sama 01a Märtensson.
võib võtta Alliku juttu,, puhta kuUa- Nagu „Dagens Nyheteri'* artikli
na". Näiteks, et küüditamised olid puhulgi, on Lõuna-Rootsi eestlaste
vajalikud. Et tegemist oli üle 100 000 meelehärm suur ja protesteeritakse
süütu inimesega, ei ole kuskil märgi­tud...
Ki'<l l i i i n i i i A l ^ l i l I M.vUi
. S p y n s i i r i i y lÜMIMi •
Mlniiiorof Juitki
fJl'.S(i3|t}iini'i •
^^How do m explain lo our childm?^-
• '. Sponsorid by: ^ • /
UKRA]NL\.N CANADIAN COMNUTTEE 0 LrnitiAM/ \ CANADIAN COM.MUMTV O LATVI^X NATIONAL FEDEIUTION IN CANADA
mSK CEKTUM CoCNCiL IN GAXADA® SÜAENIAN RvnONAL C()l'N('IL •
Thib ad\viri>LiueiU will l)L' puid ior by iluiuiiionsjVuiu Caivadiuub irum uulks uf..UiV'. ..
\Vt'ibk Ibr yoiu" suppnvi; si.M\d duuiilions
("ivil Libiälies CuiumishiDn. 2445-ABloor Sl; WVst. Toruniu. OniarioMCtS Wl
PUSTAL CODK
4 . - . .
Alliku intervjuu kuulus 01a Mär-tenssoni
Baltikumi-reisi sarja, mille
eelmistes osades ta on selgelt ütel­nud,
et jutuajamised toimusid „režii-mi
tingimuster' ja et erainimestega
juttude juures istus ametimees. Alli­ku
intervjuu on seega tulemus „režii-mi
tingimustest". Paraku ei olnud
aga selle juures märgitud see tõsiasi.
Selgub, et Eesti iseseisvuse ajal
istus ta vanglas 14 aastat,.sattudes
sinna a. 1924. Paistab, et HenHrik
Allik oli üks neist, kes kuidagi osales
1. dets.-mässus. Enne seda oli ta aga
parlamendiliige, üks kümnest kom­munistist,
kes pääsesid Riigi voli-j(
Ogusse a. 1923.
DN-i kaastöölisele on Allik seleta­nud,
et kahe sõja vaheperioodil ole­vat
Eestis tapetud 2000 kommunisti
ja tööliste juhti... Ja vene baasiväed
olevat saabunud Eestisse ühe rah­vusvahelise
lepingu alusel ning et
need ainuüksi olid veretule revolut­sioonile
21.. juunil 1940 ..moraalseks
toeks"...
MHVAKOMISSAR
Pärast-juunipööret kerkisid Alli­kule
kui aktiivsele revolutsionäärile
enneolematud võimalused. Algkooli
ta ei olnud lõpetanud, kuid sellest
hoolimata sai temast rahvakomissar.
Ja kuna ta poisiklutina oli töötanud
kolm kuud ühes vürtspoes, peeti teda
nähtavasti niivõrd suureks majan­dusteadlaseks,
et ta võttis üle kogu
siseriigimajanduse...
Niinimetatud ..valimiste" kohta
möönab Allik, et üksainus partei küll
esines, kuid teisest küljest olevat
praktiliseh olnud tegemist rahvahää­letusega,
kas uue valitsuse poolt või
vastu. Ja kuna kõik olevat olnud
vanast valitsusest surmani tüdinud,
siis...
Liitumisega N. Liiduga olevat Ees­ti
teeninud määratul kombel, näiteks
majanduslikult. Eestis on tehtud suu­ri
investeerimisi ja elustandard on
praegu kõige kõrgem N. Liidus, väi­dab
Allik.
aus
,,KÜÜDITAMISED VAJALIKUD*'
— Selge, et esines küüditamisi.
Need, kes kõige rohkem tö ^tasid ko-
Beoses Kanada valitsuse poolt loodud sõjakuritegude uurimiskomisjoni tegevusega ukraina, leedu, läti, danliku valitsuse kasuks, saadetiväl-eesti
ja sloveeni organisatsioonide poolt Toromto ajalehes „The Glolbe and Mail" 28. sept. avaldatud ja. See oli hädavajalik. Sakslased
leheküljeline kuulutMs vähendatud kujul
Ontarios |)>#^^##^#####^4^<l>
Käesoleval aastal on- Ontarios lu­batud
lasta põtru suuremal arvul kui
möödunud aastal. Lubatud on lasta
36^700 põtra. Laskmise load loositi
välja 68.697 jahimehe vahel, kes kõik
soovisid põdrajahist võtta osa.
Laskmiseks lubatud põtrade arv
on sellel aastal suurem eelmise aasta
omast põhjusel, et pehme talve ta­gajärjel
põtru ei surnud sellisel mää­ral
kui eelmistel talvedel. Laskmi:
seks lubatud põtrade arv on siiski
väiksem kui tegelik põtrade juurde­kasv.
Valitsuse sooviks on, et põtra­de
arv Ontario metsades kasvaks
200.000 peale.
aa M E I E E L U " E S I N D A JA
Rootsis varastatakse
meremlinisid
iCARL OTSA
@375 Cavendish Blvd. Apt.
IVIontröal P.a. H4W 2X©
Tel. (514) 488-6228
Plerre-Marc Johnson
STOCKHOLM - Ühe Rootsi kait-seseadme
salajasest veealusest mii-nikaitsest
kadus moodne meremiin,
mis ilmselt oli sukeldajate poolt lah-timonteeritud
kinnitamisseadmest.
Kaitsevõimudel on põhjen datud
kahtlus, miini viisid ära mõne võõra
riigi tuukrid.
Sõjaväe eriteadlased Usuvad, et
„välismaised sukeldustuukrid on
miinid varastanud, tõenäoliselt seo-leidsid
sellegipoolest küllalt kaastöö­lisi,
kui nad 22. juuniri941 kallale
tungisid. On ju selge, et kõiki poleks
võib-olla olnud vaja välja saata. Pal­jud
tulid ju tagasi, ütleb Allik ja
meenutab, et president Pätsi minia
tuli tagasi ja elab praegugi Eestis.
Sõja ajal oli Allik punaarmees,
pärast seda valitsusjuhi abi okup.
Eesti pärastsõjaaegses valitsuses.
Seitse aastat hiljem sai ta 25 aastat —
riigi reetmise eest. Allik hästi nagu ei
mäleta, kuhu teda saadeti, kuid nen­dib
DN-i kaastöölisele, et asumispaik
oli üsna kaugel
ASUMISEL
25-st aastast oli Allik asumisel viis
aastat, vabanes Hruštšovi amnestia
alusel ja tohtis Tallinna tagasi sõita.
peaminigl
Jiiutidel tulteb hoida
kõvemini kokku
Juutide ülemrabi New Yorgist, I^
ving Greenberg,selgitas juutidele To­rontos,
et nende ühiskonna koos­hoidmiseks
ei ole küllaldane sellest,
et juudid vihkavad valgei4 ja valged
juute. Juutidel tuleb kindlamalt hoida
kokku ja omavahelises di^aloogis
püüda lahendada kõik omavaheUsed
lahkarvamised, eriti usulisel alal.
Vastuvõtuks korraldatud erilisel
einel ta märkis, et me omistame liiga
suurt tähelepanu Iisraeli ülesehita­misele
ja olenie vähem tähelepanu
pööranud oma ühiskonna kooshoid­misele.
Juutide usk on liiga tähtis, et
seda jätta aüiult rabide hooleks. Meil
ortodokšid, konservatiivid ja refor-provmtsi
mstriks saab lahkunud Rene Leves-que
asemele Pierre-Marc Johnson,
kes pühapäeval valiti Parti Que-becoiš
erakonna liideriks. Ta võitis
57% häältega. Esmakordselt PõhjaT
Ameerikas said oma juhti valida
kõik erakonna liikmed, mitte dele­gaadid,
nagu tavaliselt. Quebecis
võttis partei 160.000 liikmest vali­mistest
osa 55%.
ses allveelaevaaktsioonidega Rootsi Töötas alguses pangas, hiljem plaa­nimajanduse
komitees, mille esime­hena
ta tegeles 12 aastat, kuni teda
pensioneeriti.
..Dagens Nyheter" toob ära Hend­rik
Alliku jutustuse koos Eesti ajaloo
totaalse võltsimisega ilma mingisu­guste
omapoolsete kommentaaride­ta.
Vähem orienteeritud lugejad võta-vetes.*"
Rootsi miinitehnika on vägakõrgel
tasemeh Ainuke võimalus miinide
kasutamist takistada või neid kõlb­matuks
teha, on neid lähemalt tund­ma
õppida.
V Juhus ei ole esmakordne, ka varem
on miiniväljadelt ära viidud miine.
Uurimised on näidanud, et miinid ^^^^^ seletust kindlasti puhta
pole kadunud juhuse tõttu, neid on hakkavad võib-olla kahtle-
; . ' U^-. • •••• 1 TT 1 1 . ' i l • uuritud ja mõnikord ka saboteeritud.
mistid peaksid selles punktis ühisel
arusaamisel olema. Näiteks refor­mistid
loevad segaabielu lapsed (isa
juut, ema mittejuut] juutideks, orto-doksid
ja konservatiivid neid juuti­deks
ei tunnista.
Kanada juudid olla USA juutidest
25 aastat taga rahvusliku kasvatuse
alal; Siinsetel juutidel tuleks võtta
ma koguni näiteks Vabadusristlemi-se
ajal rootsi massiteabevahendeis
avaldatud faktides.
Võib-olla sellepärast kuskilt
poolt korraldatigi Dagens Nyheteri
reporteri kokkusaamine „vana ja hu­vitava,
veel elusoleva revolutsionää­riga";
Ta on muide abielus Olga Lauristi­niga,
hukkunud punaliidri Johannes
Laurustini lesega.
84-aastase vanakommunisti Hend­rik
Alliku ajaloovõltsimine näib root-a,
958 Broad- si ajalehtedele meeldivat, sest peale
view Ave. Toronto, Ont. M4K 2RJ6 .Dagens Nyheteri^on ka Malmö aja­leht
„Sydsvenška Dagbladef aval-
4iiiiiiiiiiiiiiiitiiinniiiiiiiiiiiiiiHiiiniiM
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suui^ake oma annetused noortele ja
td^tele eesti organisatsioonidele
]&sti Sihtkapital Kanadas
kmün tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti
elavalt. Ei ole võimatu, et autor oma
intervjuud veel teisteski provintsi-lehtedes
levitab.
• ' • • • •• • ' I
ÜMBERLÜKATUD VALED
Reageerides protestidele tegi
„I)agens Nyheter" intervjuu raa­matu
„Estland, ockuberat koloni-serat"
autori Agu Kriisaga, kes sel­gelt
ümber lükkas Hendrik Alliku
väite, et Eesti astus vabatahtlikult
Nõukogude Liitu ning õiendab te­ma
teisigi valesid.
Agu Kriisa ütleb „Dagens Nyhete-rile",
et Allik manipuleerib pooltõde-de
ja otseste valedega:
— Võib jääda mulje, et tema aval­dused
uhtuvad tõelisusega. Kriisa
juhib tähelepanu, et Alliku järgi ole­vat
Ribbentropi paktiga a. 1939 Eesti
„isoleeritud", kui N. Liit nõudis en­dale
sõjalisi baase Eesti territoori­umil.
Õigem oleks ütelda, et Eesti
„interneeriti" nõukogude vägede
poolt, sest Hitleri ja Stalini vahel
sõlmitud pakti salajased klauslid
määrasid, et Eesti (ja ka Soome) lähe­vad
Moskva huvisfääri. Sätted, mis
on N. Liidus keelatud lugemismater-jal.
Ja kui Allik tähendab, et nõukogu­de
väed lasti Eestisse „rahvusvahe-hste
lepete" kohaselt, siis tegelikku­ses
seati iseseisev Eesti 24. septemb­ril
1939 ultimaatumi ette, millise täi­endamiseks
olid koondatud nõuko­gude
väed, 25 000 mehe ümber, Eesti
idapiiride ette. Mingit ,,rahvasteva­helist"
kokkulepet ei olnud ka 21.
juuni pöörde ajal-.
ULTIMAATUM
Ka siin esitas 16; juunil Moskva
ultimaatumi Eesti valitsusele vaheta­da
kaheksa ja poole tunni jooksul
senine valitsus välja nõukogudesõb-ralikuga
ja nõustuda veel suurema
vene vägede sissetulekuga. Eitava
vastuse puhul pidi punaarmee sisse
marssima vägivaldselt.
Alliku väite puhul, et 21. juuni
meeleavalduse puhul polevat min­geid
vene tanke olnud tänavatel, ju­hib
Kriisa tähelepanu, et olemasole­vatel
piltidel on selgesti näha soo-musmasinad,
mis peavad kaitsma
väljakamandatud ja väljaspoolt ko­hale
toodud demonstrante. Ka riigi­koguhoones
oli nõukogude armee
välja paigutatud, kui 22. juulil „ot-sustati"
astuda N. Liitu.
PARTEIS 133 LIIGET
Kriisa juhib veel tähelepanu, et
Eesti kommunistlikul parteil oli a.
1940 ainult 133 liiget. Ei ole imestada
kui meeleavaldajad, kes olid toodud
nõukogude baasidest, laulsid eestlas­tele
tundmatuid nõukogude laule.
Kriisa vaidleb vastu ka Alliku väi­tele,
et iseseisvuse ajal hukatud Ees­tis
2000 kommunisti. Ta jätab mai­nimata,
et enamus poliitilisi vange
vabastati amnestiaga a. 1938, kinni
jäid vaid otsesed spioonid. Kui Allik,
kõneleb 2000-ndest, siis ta on ilmselt
sisse arvanud need eesti kommunis­tid,
kes põgenenulf N. Liitu seal hu­kati.
' .
Kui Allik kõneleb kümnest kom­munistist,
kes iseseisva Eesti riigiko­gusse
valiti a. 1923 ja järgmisel aastal
vahistati, siis unustab ta ütlemata, et
a. 1924 tehti kommunistlik riigipöör­de
katse.
TÄIENDUSEKS •
Seoses intervjuuga Hendrik Alli­kuga
Eestis avaldas ,,Dagens Nyhe-ter"
lahkelt ka mõned minu seisuko­had.
Tahaksin juurde lisada, et saat­sin
omalt poolt kirja ka Hendrik Alli­kule
keskkomitee aadressil Tallinna.
Kirja sisu oli järgmine:
,,Hendrik Allik! Lugesin Teie
poolt antud intervjuud rootsi ajakir­janikule,
mis avaldati „Dagens Ny-heteris"
2. sept. k.a. Kuna Te ilmselt
mäletate asju valesti, saadan Teile
oma raamatu „Okupeeritud Eesti —
nii nagu ta on". Leiate sealt suuremal
arvul nõukogude allikaid, kust võite
ise andmeid kontrollida. Agu Kriisa.
PS! Ühe koha pealt olen siiski
Teiega päri. Nimeh kui mainite, et
ainukeseks kommunistliku valitsuse
Larry Grossman
konservatiivide
kolmas liidri­kandidaat
Ontario valitsuse endine rahami"
nister Laryy Grossman lisas oma
nime Ontario progressiivsete kon­servatiivide
partei liidrikandidaa-tide
nimestikku. Sellega on kandi­daatideks
kolm: Alan Pope, Dennis
Timbrell ja Larry Grossman.
Grossman tegi oma otsuse teata­vaks
18. sept. erilisel pressikonve­rentsil,
Toronto uues Convention
Centre'is, kus mitmed partei liik­med
parlamendis avaldasid oma
poolehoidu Grossmanile. Arvatak­se,
et tema kandidatuuri poolt on
juba esialgse arvestuse kohaselt ku­ni
40% partei piirkondade esinda-
Seoses oma kandidatuuri esita°
misega Grossman loobus oma ko-hist
kui partei juht parlamendis,
millega on seotud eriline tasu
$9.741 aastas. Grossmanile jääb al­les,
nagu teistele kandidaatidele,
nende parlamendiliikme palk —
$45.500 aastas.
USA toetus
mässuliste vastu
võitlemiseks võib
suureneda
Seoses El Salvadori mässuliste
kallaletungiga rahulikele kodanikele
pealinnas, mille tagajärjel sai surma
mitmeid isikuid, nende seas ka USA
sõjaväelasi San Salvadoris, kavatseb
USA valitsus saada kongressilt nõu­soleku
$54 miljoni kasutamiseks, et
El Salvadoris välja õpetada ja relvas-tada
üksused|võitlemiseks mässulis­te
vastu, kes valitsusega mingile kok­kuleppele
ei taha jõuda ja kohalikku
rahvast pidevalt terroriseerivad.
Angola
vabadusvõitlejad
paluvad USA toetust
Angola vabadusvõitlejate juht Jo­nas
Savimbi p^lub USA valitsuselt
loetust marksistliku valitsuse vastu
võitlemiseks. Vabadusvõitlejate vas­tu
on rakendatud seal valitsuse
20.000 meest ja 45.000 kuubalast.
Vabadusvõitlejate hulk on ainult
12.000 meest.
Valitsusvägedel ja kuubalastel on
kasutada vene tankid, lennukid;Suur-tükid,
jalaväerelvad ja rikkalikult
laskemoona. Vabadusvõitlejatel on
kõigest puudus.
Eestis rohkesti jõhvikaid,
vähe vaarikaid
Metsamarjade poolest on tänavu­ne
aasta üldiselt hea, kirjutab „ Kodu­maa".
'
Eelmine talv oli lumerohke, väga
hulle külmi ei olnud. Kui õitsesid
pohlad ja jõhvikad, öökülmad neid ei
kummitanud. Selletõttu on eriti hea
jõhvikaaasta. Pohlakohti on mõneti
vähemaks jäänud, kuid marju on pii­savalt.
Varasemata marjade kohta öeldi,
et kenasti oli murakat, seda eriti
Põhja-Eestis. Jätkus ka metsmaasi­kat,
kohati isegi väga hästi.
Vähem kui eelmistel aastatel oli
mustikat, Kuid, kuna mustikametsi
on meil palju, ei ole jäänud keegi
päris saagita. Üpris vilets oli aga vaa­rikatega,
neid polnud pqaaegu üldse
mitte.
tagajaks oli N. Liit. Nii on see ikka
veel. Rahva poolehoidu ei saavuta
ükski valitsus, mis rajatud vägivalla­le
ja võõrale võimule.''
Kuna kahtlen kas tsensuur laseb
kirja ja raamatut läbi, siis avaldan
selle EPL-is, mida keskkomitees loe­takse.
Nii peaks ka Allik teada saa­ma,
et talle vähemalt on midagi teele
saadetud.
AGU KRIISA