1985-10-03-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
- THURSDÄY OCTOBER 3 „Meie Elu" nr. 40 (1857) 198S
l i l l iiiiiiiiiiijmr 3SnE iiwr.li/.iiLnmii-i
PEETERjMOLDR
75
Karl Leetmaa
INMEMORIAM
Chicago eeslinnas Genevas suikus
. 11. septembril 1985.a. viimsele unele
üks vähestest senini veel elavaist
Eesti Vabariigi ringkonnakohtunikest,
Karl Leetmaa.
Sündinud 25. märtsil 1905.a. Viljandimaal,.
Lustivere algkoolijuhataja
pojana. Koos vanematega -Venemaale
rännates veetis ta seal oma
varajase noorusaja.^Esimese maai-masõja
päevil pöördus kogu pere
tagasi kodumaale.
1923.a., olles lõpetanud Viljandi
Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi,
astus ta samal aastal Tartu Ülikooli
usuteadust õppima. Katkestas aga
õpingud usuteaduskonnas, siirdudes
Neil päevil tähistab Montrealis üle õigusteaduskonda ja lõpetades
oma 75-dat sünnipäeva tubli eestlane ülikooli cumlaude 1927.a. Pärast
ja rahvuslik võitleja Peeter Elmar sundaja teenimist kaitseväes asus ta
Möldre, kes kogu, oma pagulaselu kohtüalale, teenides alul kohtuameti
vältel eestlaste ühiskondlikust tege- kandidaadina Viljandi ringkonna-vusäšt
juhtiva isikuna on osavõtnud, kohtu juures. 1933.a. määrati Pärnu
juibilar sundis 5. oktoobril 1910. Jsk. abiprokuröriks, ning 1939.a. Vil-aastalVõnnuvallas,
Tartumaal, talu- jandi ringkonnakohtu alaliseks liik-peremehe
pojana. Keskhariduse meks, millisel kohal teenis kuni kom-
" omandas Tartu Reaalgümnaasiumis munistide poolt kodumaa vallutami-ning
peale sunduslikku sõjaväeteenis- seni. 1944.a. põgenes Saksamaale,
tust õp)pis Tartu Ülikoolis majandus- elades Saksenis ja hiljem Augsburgi
teadust. . laagris. Töötas UNRRA ja IRO asu-
Noore mehena töötas ta Võnnu tustes. KuuluSyAugsburgi Rahvusko-vallavalitsuses
arveametnikuna ja mitee juhatusse ja Eestlaste Kesk-abivallavanemana.
Organiseeris Üle- esindusse. 1949.a. emigreerus USA-,
maalise Eesti Noorsoo Ühenduse sse ning asus tööle Seabrooki suur-
(ÜENÜ) Võnnu osakonna, olles selle farmis, siirdudes sealt 1951.a. Fre-esimeheks
kuni sulgemiseni okupat- monti, Ohios. Pärast pensionile mi-siooni
võimude poolt 1940. aastal, nekut asus Chicago eeslinna Gene-
Hiljem töötas Tartu linnavalitsuse vasse, elades seal kuni surmani,
majandusosakonnas ja Tartu Elamu- Oma kutsetööd võttis kadunu eri-te
Valitsuses vanemraamatupidaja- Ilse innu ja põhjalikkusega, mis või- ,
na. Lahkus Eestist koos abikaasa maldas tal noore j a andeka juristina
Aimega 1944. aasta sügisel põgeni- täita kodumaal vastutusHkkaidüles-kuna
Saksamaale, kust 1948. aastal andeid. Alalise kutsetöö kõrval võt-emigreerus
KanSdasse. Siin,täienda- ^is ta ka kõikjal osa kohalikust selts-desennästraamatiipidamise
alal, sai konnatööst.
Ottawas töökoha NesbitfsFruitPro- Teda jäävad leinama abikaasa Ma-ductsof
Canada büroosse, kus hiljem re, tütar Maia, pojad Jüri ja Ants ning
edutati majaridusala juhatajaks. Siir- vend Eduard perekondadega. Oma
dudes Montreali, kutsuti teda 1965. lastele on ta võimaldanud kõrgema
aastal Allan Beverages Ltd. juurde hariduse ja nad kõik ön edukad omal
revidendiks ja osakonna juhatajaks, alal.,'
Töötas seal kuni pensionile" asumi- Mahajäänud sõbrad tunnevad Si-seni.
nust, Karl, suurt puudust. Sa ei olnud
mitte ainult ustav ja õiglane kohtu-ÜVlskondlikq
organisatsioonide ja nik, vaid ka väga hea, ustlav ning abi-ürituste
arv, milledest P.M. juhtivalt valmis sõber,
osa on võtnud, on märkmist vää- Viimsele teele saatis Sind oma õn-riv.
Põgenikuna Saksamaal olles oli nistusega ksvil. prof. Artur Võõbus.
ta juba 1945. aastal agar Balti Liidu Andku Kõigevägevam Sulle rahulist
organiseerija, koos prof. dr. E. Eini ja puhkamist. Armas mälestus Sinust
prof.dr. A. Paaboga. Ta oli laagri Jääb püsima kauaks Su sõprade ja
juhatajaks ja Eesti Komitee esime- EÜS-i peres, kelle liikmeskonda Sa
Mihkli märkmik
Välgupoisi välgatusi
Kallid kamraadid!
Kui inimeselaps päevast päeva ja
. aastast aastasse muud ei tee kui aina
merel loksub, öösel kõikuv koi külje
all ja päeval vaateväli lage ning tühi
^ui läänepoliitiku aju, siis ta tunneb,
kuidas vaim roostekorra all rägisema
hakkab. Seda valu kannatan mina ja
seda kannatavad kõik ne.ed vanad semud,
kes kunagi Mäe viimase mopi-ga
sõjakeerisesse kisti ja nüüd sõja-süüdlase
staatust nautides inglise lipu
all ookeane äestavad. Igaüks
meist püüab seda roostekorda omal
viisil maha kõhvitseda. Enamus on
moodsa aja lapsed ja harrastavad
keemilist puhastust. Löövad igal õhtul
haigele hingele rummikompressi
peale ja järgmisel hommikul teataja
teiste semudega kuulus. Aga nüüd
\Võta näpust või sikuta sääremarjast
— kõik loorberipärjad on juba ärksamate
meeste vahel ära jagatud. Ja
kõik oma süü. Kes käskis nohik olla
ja kunagistest kambajõmmidest eemale
hoida, kuulsus pole kurg, kes
seisab sooserval ja ootab, üks jalg
üleval, kuni sina kirvega tuled.
Ega mu tänasel loral suuremat mõtet
polegi, kui et tahtsin teile, poisid,
ajalooraamatu puhul hilinenult õlale
patsutada Teie sääl Toronto linnas
saadate siiski veel asju korda, mis
meidki, paadunud ookeanihülgeid,
raasuke raputavad ja mõne uuesti
eestlaseks ehmatavad. Näe, mina ise
sain ka selle raamatu kaudu niipalju
targemaks, et ei pea ennast enam
vad sõpradele, et oli ikka väärt rohi . lennuväe abiteenistuslaseks nagu
küll — kuhu aga täna tilk kukub, vanasti, vaid ikka päris välguveo^
ioome ajakiri
sinna homme kärn kasvab. Mõned
jälle on võtnud endile muulasist naised,
kes neil kodusadamasse saabumise
puhul jõudumööda südant söö-,
vad ja närve närivad. Seda sageli
meeles, mida kumbki õieti ei oska.
Üks sihuke vend on mul hästi meeles.
Minu teada piirdus ta võõrkeelte oskus
kahe sõnaga. Üks oli prassai ja
teine, ka venekeelne, ei kõlba kirja
panna. Küsisin talt kord huumori
mõttes, et mis keeles sa oma südamedaamiga
asju klaarid? Sain sirge vastuse,
et noh, esimesel aastal, kui
armastus paks ja palav oli, sai mad-.
ratsiesperantoga kõik asjad joonde
aetud. Hiljem, kui juba tülisid hakkas
naks või piksepoisiks. Paari endise^
rebasekutsikaga tuli selle pärast isegi
ütlemist, aga käsikähmluseks siiski
ei läinud, selleks on habemetes liiga
palju halli. Aga uue hüüdnime sain
omale küll. See neetud välguvärk
klapib mu eesnimega nii kuratlik-kavalalt
kokku, et raputa ennast niipalju
kui tahad, nimi jääb mehele
, külge. Aga ega ma nurise. On hullemaid
nimesid, mis siiski meest ei
riku.
Ma pole kunagi elus olnud suuremat
nahka tõotuste andja, aga täna
olen sihukeses meeleolus, et saab
antud lubadus ja kohe kirjalikult. Kui
teie, Toronto poisid, ikka tõesti oma
heks Hannover Mjindenis ja Göttin-genis.
Kanadasse tulles oli Ottawa
Eesti Seltsi, ja Balti Komitee üheks
asutajaks liikmeks ning esimeheks
kuni Montreali ümberasumiseni.
Montrealis oli t^.M. siinse Eesti Seltsi
esimeheks ning valiti korduvalt Eestlaste
Kesknõukogu liikmeks ja selle
abiesimelieks. Praegu kuulub Montreali
Võitlejate Ühingu juhatusse ja
on Montreali Balti Liidu esimeheks.
Samuti on ta The Federation
of Ethnic Groups of Quebec abiesimees.
On vääristatud Eestlaste Kesknõukogu
ja The Federation of Ethnic
Groups of Quebec teenetemärgiga.
Peeter Möldre on olnud Montreali
Jaani koguduse nõukogu liige alates
1975.aastast, nendest üheksa viimast
aastat esimehena. Tema esimeheks-oleku
ajal,on kogudus kindlal majanduslikul
alusel tegutsenud ja tema
eestvedamisel on kirikuhoone ning
õpetajamaja täielikult korda seatud.
Juubilar on veendunult, demokraatliku
maailmavaatega ning tema
südamelähedased huvid pärinevad
ühiskondlikelt ja rahvuspoliitilistelt
aladelt. On vaja omada erakordset
visadust ja veendumust, et suuta nii
pikk aeg väsimatult jätkata võitlust
oma rahva tõe ja õiguse eest. Peeter
Möldre Oli nende rohkete aastate
jooksul, mii ta eesti pagulasavalik-kuses
on tegutsenud, näidanud et ta
selle ülesandega on hästi toime tulnud.
. ^ ' •
Soovime tublile eestlasele tema
juubelipäeval, et tal ees seisaks veel
palju õnnerikkaid, eluaastaid ja et
täituksid need lootused, millede eest
ta nii väsimatult on töötanud.
• - L.K.'
kuulusid.
M.H.
HELSINGI (M.E.) - Võta mind töo
fe — peakirjastab soome iajakiri
„Hymy" eesti neiu Monika Lodi
pöördumise avalikkuse poole, milles
kirjeldatakse, kuidas 22-aastane
Helsingis elunev eestlanna jäi
iSma töökohast ja korterist seoses
kurikuulsa Roosna-Lepajõe röövli-looga.
Monika viis politsei röövlite
vahistati tema korte-
Monika Lodi tuli Eestist Soome
1976.a. Põhjus oli sama, mis paljudel
teistelgi ta ema abiellus soomlasega.
Monika läks soome põhikooli, kust pärit
ta suurepärane k^leoskus. Kool läbi,
sai ta varsti hea töökoha ja palju sõpru.
Nende hulka kuulus ka omal viisil Raivo
Roosna pruudiks kuulutatud Piret
Kruusimäe.
Selle nädala teisipäeval, mü rööviti
Tillanderi kullassepaäri ja Hels\ngi
Osakepankki, tuli Roosna, nii jutustab
Monika Lodi, tema töökohta Museoka-
.tus asuvasse ärisse jt küsis Pireti järele.
Monika helistas Pire emale Reet Kujukest
siis ühele karvasele merehu
ta tuleb. Aleks tuligi ja kui tv-uudistest gusele tarvis on.
räägiti pangaröövist, palus ta mmd vait Mina ise olen jälle omamoodi n(i)-
olla, kuna tahab vaadata. Aleks läks ära, hik. Ega minagi punnsuutäit ega võõ-aga
õhtul k l 11 tulid koos Roosnaga ramaa näitsikut.ära põlga, aga mõle-tagasi
ja palusid öömaja. Pü^tit ei oi- mat saab pruugitud ettevaatusega.
tulema, olidsõimusõnadselged. Pai- kuuekümnendat sünnipäeva Inglismaale
pühitsema tulete, siis mehkel-nud,
tema oh tulnud alles hommikul ja
ütelnud, et ööbis oma peigmehe juures
— Peigmehe, kas Roosna siis polegi
Pireti peigmees?küsis nüüd ajakirja
kaastööline Tapio Ivanoff.
- Minu arvates mitte, sest eks ole
kummaline, et mõrsja läheb teise juurde
ööbüna ja jätab oma peigmehe teise
naise juurde, eks...? (Kohtus kinnitas
Piret Kruusimäe, et ta on Raivo Roosna
kihlatud pruut.) -
Reede Õhtul ootas kohnik taas Mo^
nikat kodus ja kuna ta ise sõitis ära oma
„boyfrendiga", süs jäid nad korterisse
nädalalõpuks.
TEATAS POUTSEILE
Edasi Monika jutustas, kuidas tal röövimiste
teatavaks saamisel hakkas tekkima
kahtlus ja kui hommikul ihnusid
dan mina oma laeva ka selleks puhuks
sobivasse sadamasse. Ja igale
kõhklevale kamraadile löön kämbla
turja ja küsin, et oled sa raisk ikka
eestlane või ei? Meil on muist mehi
Niipea'kui tunned, et üks või teine juba mõtlema hakanud, et k as seda
kipub ülemäära armsaks minema, nii pisikest maad on üldse mõtet taga
lööb punane pirn põlema ja siis pole nutta. Aga mina olen oma vettinud
muud kui tormas ja tagurpidikäik. ajuga välja nuputanud, et suurus ja
Mina kratsin oma vaimuroostet nüri väiksus on suhtelised mõisted. Sai
pliiatsijupiga. See komme on mul seda Atlandi ookeani ka alguses au-juba
poisikesest peast veres. Vestlu- kartusega silmitsetud, kuid kui oled
ses olen kidakeelne, kuid kui puhta küllah kaua ta märjal turjal ratsuta-paberilehega
küllalt kaua olen tõtt nud, siis vaatad, et pole tühi midagi
vahtinud, siis tuleb juttu nagu Vänd- rohkem kui suurekaliibriline linali-rast
saelaudu või Mustveest sibulaid. ^jüsiis kamraadid, nägemiseni
Ja nüüd ma panengi agaralt kirja neid ^a^e aasta pärast! Eeldades muidugi,
lugusid, mis Tinitsa-poisi raamatus gt hing sees seisab. Võib ju ka juhtu-avaldamata
jäid. Oleks ma teadnud, ^a, et lähen hoopis pomm jalus ja
et sihukese raamatu kirjutamine purjeriidest pulmaülikond seljas me-teoksil
on, küllap ma oleksin oma- yepõhja näkineide naima.
poolsed pookstaavid kä teele saatnud.
Äkki oleksin praegu koos Arvi
Kamraadliku käepigistusega teie
VÄLGU-MIHKEL
sonen'üe, kellelt sai tüdruku nime kelle fotood, läks ta Porvoo politseijaoskanda
juures Piret olL ja rääkis oma loo ära. Tv-uudised näitasid
varsti tema korterit Caloniusekatu
•PALUSID ÖÖMA}/. 6-t, kust Roosna ja Lepajõe leiti ja seda
Neljapäeval tuli Rc jsna jälle ja küsis nägi ka tema korteri omanüce, kes helis-
Monika korteri võtit, Andsm selle kuna • tas Monika töökojita. Esmaspäeval ta
tundsin Raevul juba Tallinnast saadik oli ilma mi korterist kui töökohast.
Kell 6 õhtul nad olid juba mind ootamas, Lõpuks soome ajakki tunneb kaasa
läksid välja ja palusid ütelda Aleksile, Monika Lodüe ja leiab, et temale on
keda olin ka kohanud, jääda ootama kui tehtud ülekohut
03X09 KSEQ
NALJAD
onn
SURMASÕNUMEID
• SAKSAMAALT JUUBILARID
KARL LEETMAA
Vastavalt trükikoja tehnilist
tele nõuetele palume käsikirjad
„Meie Elu" toimetusele
saata ma s i n k i r ja §
ja võimalikult varakult enne
iebe ilmumist.
- • V ADELE RUTENBERG100 a.
Nagu alles njiüd teatavaks sai, on -
surnud 25. märtsil Anna Ehaste, sünd. Ceislingenis tähistab 25. septembril
20 jaan. 1904 Narvas. Viimane elas Q^^a 100-aastast juubelisünnipäeva
pikemat aega suurlaagri aegu ja ka ^dele Rutenberg, kes on ühtlasi va-hiljem
Geislingenis. nimaks eestlaseks Saksamaal eest-
23. juulil suri Waldemar Kaar- laste hulgas. Juubilar on pärit Viru-mann,
sund. 13. nov. 1907 Tallinnas. ^aaU ja kuni viimase ajani võrdle-
17. augustil suri Stuttgartis pika ^lisi hea tervise juures, i
haiguse järele Eugenie(Jenny) Eich-fuss,
sünd. 1909 Pärnus. Kadunu sängitati
omakste poolt Stuttgart-Wei -
limdorfi uuele kalmistule.
Hamburgis suri Julius Wolde mar
Johanson, sünd. 1897 Tallinnas.
14. juulil suri Erbachis-prof. dr.
r
Hea ivaga toidetud näitsik kavalerile:
„Anton, kas ma olen ilus?"
,,Aga loomulikult, Mahvalda. Sul
@ Prof. dr. Paul Limberg koos abi- on figuur nagu gasellil või kuidas
kaasaga viibisid külaskäigul Kana- selle halli, londiga looma nimi ongi."
• PROF.DR.JUR. B. MEIpSNER
70 a.
10. aug. tähistas prof. Meissner
Bonnis oma 70. sünnipäeva. Juubilar
on rahvusvahelise õiguse idasektori
Torontos naid peatusid sugulase
Kurt H. Weinbergi juures. Dr.
Limberg on tuntud lubjavabrikandi
poeg Eestist, õppis Tartu Ülikoolis
ja töötab praegu uurimisalal Berliini
ülikooli põllumajandusteaduskonnas,
kus tema eriala on teravil-jakasvatus,
eriülesandega sobivate
sortide leidmine vähearenenud
maade jaoks. Nü on ta peamiselt
tegelenud Türgi, Kreeka ja
Süüria põUuviljakasvatamise
probleemidega. Dr. Limberg oli külalisprofessoriks
1968. a. talvese-mestril
ka Kanadas, Guelphi
Kuuepuudane daam astub kaalule.
Kaal raksatab ning annab välja kaardi
pealkirjaga:
Palume mitte mitmekesi kaalule
atuda!"
tihe udu Londonis. Üks autosõitja
on kaotanud orientatsiooni. Ta küsib
politseinikult:
,,Kus ma olen?",
„ Autos, sir."
KUHU MINNA?
® Laup., 5. okt. Eesti Maja 25. aastapäeva
pidu algusega kell 7 õ.
® Pühap., 6. okt. Toronto Eesti
Meeskoori 35. aastapäeva kont-sert-
aktus Eestri Majas algusega k l
.3 p.!. •
© Pühap., 20. okt. Bernard Kangro
ja Kaljiii Lepiku sünnipäevad Tartu
Instituudi korraldusel Tartu Colle-ge'is
algusega kL 15.1
Hellmuth Masing, sünd. 1921 Tartus, eriteadlane ja sellisena ka baltimaa-
Barsinghausenis suri 11. juunil laste ringides eriti hinnatud.
Henriette Jürgens, sünd 1895 Paides! ' Juubilar ei ole ka päritolult nieile
Augsburgis suri. 14. juulil Iraida ' võõras. Sündinud Pihkvas, asusid
Goldberg, sünd. 1909 Tartus. vanemad vene revolutsiooni keerises
Bad Urachis suri 6. juunil Gerdrud Pärnu, kus lõpetas gümnaasiumi ja
Pedrieks, sünd. 1893 Tartus. hiljem Tartu Ülikooli majandusteä-
Heilbronnis suri Leo Prinz, sünd. duskonna. Poolelijäänud juurastuu-
^ Heidenheimis, kus toimub iga!
aastal vabaõhuetendus Goethe
„Faustiga", austati tänavu lillekimbu
ja raamatutega „Fausti" kohta
Eestist päritolevat Robert Albrech-ti.
Ta on kakskümmend kaheksa
aastat järgemööd a seda etendust
jälginud.
1904 Valgas.
E.R.
diumi lõpetas hiljem Posenisriigiek-samiga.
Töötas assistendina Breslau
ülikooli juures ja sõja tõttu veninud
® Prof. dr. med. Jüri Kaude, Florida
ülikooli röntgeni -osakonna juhataja
Gainesvilles, esines saksa
;-6805
ehk 968-1444
ISIKLIK RAHAOUSÜS^
f Laup., 26. okt. Kotkajärve ball
Toronto Eesti Majas algusega k l
7.30 õ.
USALDUSÜM TEEPillPiSbUS
MO^EYSTRAT Isic,
187 OörrärdSt. E.
Toronto, Ont. MBA 2ES
416-968 1444
3.nov. Eesti Rahvusteatri
esituses Veli Tali „Soovift tutvust"
Castle Franki High School'i auditooriumis
algusega kl 3 p.
EELMISE NÄDALA RISTSÕNADE
LAHENDUS
Paremale: 1. Aim. 4. Palav. 9.
Oma. 12. USA. 13. Avama. 14. Hai.
15. Kah. 16. Lai! 17. Isane. 19. Alad.
21. Avar. 22. Aktid. 24. Skolaar. 27.
Lima. 28. Toode. 29. Re. 30. Ema. 31.
Avers. 32. KKK. 33. Kr. 34. Piird! 35.
Arne. 36. Sõnumid. 38. Traat. 39,
Akad. 40. Vaev. 41. Praak. 43. leb. 44.
Aga. 47. Uss. 48. Ivalo. 50. Tal 51
Utt. 52. Dakar.:53. Toi.
Alla: 1. Auk. 2. Isa. 3. Mahatma. 4.
Palad. 5. Avad. 6. Lai. 7. Am. 8,
is ettekandega neerukivide
purustamisest survelainete abil.
dr. jur. promotsioon järgnes Hamburgi röntgenoloogia kongressil Nürn-ülikoolis
tööga ..Nõukogude Liit,
Balti riigid ja rahvusvaheline õigus".
Tema uurimisalaks oli ja jäid Ida-
Euroopa õiguslikud probleemid.
• • ERNST lÜRGENS 60 a. •
Veeltveebel nekrutile:
.,Teie nurisete,'et,supis on liiva.
Teie olete tulnud siia, et isamaad
kaitsta, aga mitte urisema toidu üle."
..Just nii, härra veeltveebel. Tulin
isamaad kaitsma, aga mitte seda ära
sööma."
80-aastane vanamees tahab abielluda
nümfomaaniga. Arst hoiatab:
..Kuidas teie selle naisega veel
hakkama saate?"
Vanamees kihistab vaerda:
,,Mul on suur maja ning võin igal
ajal ennast peita."
Juubilar on haruldaselt mitmekesine
mees. Sündinud Viljandis sai ta
1940.a. eesti noortemeistriks vetel-hüppes
spordiseltsSakala" ridades.
Peale sõja lõpetas Eesti Gümnaasiumi
Augsburgis. kus elab praegugi
veel. Asutas seal koos vennaga koha-
Nürnbergist siirduä prof. J. Kaude
Berliini, kuhu teda oli kutsutud
esinema samal teemal Berliini
Röntgeniseltsi kokkutulekul. Rahvusvahelisel
taustal käsitles prof. J.
Kaude oma uurimistulemusi internatsionaalsel
röntgenkongressil
Honolulus, millest võttis osa kogu
maailmast 8000 röntgenoloogi.
Itaallased mõtlevad, alati kahele
asjale. Teine asi on makaronid.
® Pühap., 10. nov. kontsert Eesti
Muusika Fondi korraldusel Walter
Hall muusikafakulteedis algusega
kl 4 p.L,
!!9llllinitllllliiiilllllllllllllllllllilllilll!llilllilllillillll|||^
Vaivods.9.0'Hara.lO.Man.li.Aie., liku Bridzhiklubi ja mängis aastaid
18. Sale. 20. Lia. 21. Akord. 22. Aleks, edukalt eruoopa ja rahvusvahelistel
23. Kimrõ. 24. Soerd. 25. Arkna 26
Reket. 28. Tviid. 31. Aimakid. 32!
Kravatt. 34. Puka. 35. Are. 37. Naast.
38. Tabor. 40. Vela. 41. Puu. 42. Rst
43. Iak.^;45. Gao. 46. A l i : 49. V.a
võistlustel. Oli ka tuntud golfimän- Rotary motiividega ja andis välja nägija
ja avastas Bernard Langeri, kes gusa broshüüri ..Rotary Philatelie".
onnüüd maailma parimaid golfimän- Juubilar oli Schwabeni noorte-gijaid.
Peale selle on ta ka filatelist, meister vasaraheites ja silmapaistev
omab maailma suuremat margikogu spordimees veel mitmel muul alal.
Raamatuagent tõusikuprouale:
„ 0 n teil Tolstoi majas?"
,,Ei ole.
nAga Sillanpää?
„Pole kuulnud."
,,0n teil Hemingway?"
,.Ma ei võta ühtki välismaa ränd-majja."
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 3, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-10-03 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E851003 |
Description
| Title | 1985-10-03-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | - THURSDÄY OCTOBER 3 „Meie Elu" nr. 40 (1857) 198S l i l l iiiiiiiiiiijmr 3SnE iiwr.li/.iiLnmii-i PEETERjMOLDR 75 Karl Leetmaa INMEMORIAM Chicago eeslinnas Genevas suikus . 11. septembril 1985.a. viimsele unele üks vähestest senini veel elavaist Eesti Vabariigi ringkonnakohtunikest, Karl Leetmaa. Sündinud 25. märtsil 1905.a. Viljandimaal,. Lustivere algkoolijuhataja pojana. Koos vanematega -Venemaale rännates veetis ta seal oma varajase noorusaja.^Esimese maai-masõja päevil pöördus kogu pere tagasi kodumaale. 1923.a., olles lõpetanud Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi, astus ta samal aastal Tartu Ülikooli usuteadust õppima. Katkestas aga õpingud usuteaduskonnas, siirdudes Neil päevil tähistab Montrealis üle õigusteaduskonda ja lõpetades oma 75-dat sünnipäeva tubli eestlane ülikooli cumlaude 1927.a. Pärast ja rahvuslik võitleja Peeter Elmar sundaja teenimist kaitseväes asus ta Möldre, kes kogu, oma pagulaselu kohtüalale, teenides alul kohtuameti vältel eestlaste ühiskondlikust tege- kandidaadina Viljandi ringkonna-vusäšt juhtiva isikuna on osavõtnud, kohtu juures. 1933.a. määrati Pärnu juibilar sundis 5. oktoobril 1910. Jsk. abiprokuröriks, ning 1939.a. Vil-aastalVõnnuvallas, Tartumaal, talu- jandi ringkonnakohtu alaliseks liik-peremehe pojana. Keskhariduse meks, millisel kohal teenis kuni kom- " omandas Tartu Reaalgümnaasiumis munistide poolt kodumaa vallutami-ning peale sunduslikku sõjaväeteenis- seni. 1944.a. põgenes Saksamaale, tust õp)pis Tartu Ülikoolis majandus- elades Saksenis ja hiljem Augsburgi teadust. . laagris. Töötas UNRRA ja IRO asu- Noore mehena töötas ta Võnnu tustes. KuuluSyAugsburgi Rahvusko-vallavalitsuses arveametnikuna ja mitee juhatusse ja Eestlaste Kesk-abivallavanemana. Organiseeris Üle- esindusse. 1949.a. emigreerus USA-, maalise Eesti Noorsoo Ühenduse sse ning asus tööle Seabrooki suur- (ÜENÜ) Võnnu osakonna, olles selle farmis, siirdudes sealt 1951.a. Fre-esimeheks kuni sulgemiseni okupat- monti, Ohios. Pärast pensionile mi-siooni võimude poolt 1940. aastal, nekut asus Chicago eeslinna Gene- Hiljem töötas Tartu linnavalitsuse vasse, elades seal kuni surmani, majandusosakonnas ja Tartu Elamu- Oma kutsetööd võttis kadunu eri-te Valitsuses vanemraamatupidaja- Ilse innu ja põhjalikkusega, mis või- , na. Lahkus Eestist koos abikaasa maldas tal noore j a andeka juristina Aimega 1944. aasta sügisel põgeni- täita kodumaal vastutusHkkaidüles-kuna Saksamaale, kust 1948. aastal andeid. Alalise kutsetöö kõrval võt-emigreerus KanSdasse. Siin,täienda- ^is ta ka kõikjal osa kohalikust selts-desennästraamatiipidamise alal, sai konnatööst. Ottawas töökoha NesbitfsFruitPro- Teda jäävad leinama abikaasa Ma-ductsof Canada büroosse, kus hiljem re, tütar Maia, pojad Jüri ja Ants ning edutati majaridusala juhatajaks. Siir- vend Eduard perekondadega. Oma dudes Montreali, kutsuti teda 1965. lastele on ta võimaldanud kõrgema aastal Allan Beverages Ltd. juurde hariduse ja nad kõik ön edukad omal revidendiks ja osakonna juhatajaks, alal.,' Töötas seal kuni pensionile" asumi- Mahajäänud sõbrad tunnevad Si-seni. nust, Karl, suurt puudust. Sa ei olnud mitte ainult ustav ja õiglane kohtu-ÜVlskondlikq organisatsioonide ja nik, vaid ka väga hea, ustlav ning abi-ürituste arv, milledest P.M. juhtivalt valmis sõber, osa on võtnud, on märkmist vää- Viimsele teele saatis Sind oma õn-riv. Põgenikuna Saksamaal olles oli nistusega ksvil. prof. Artur Võõbus. ta juba 1945. aastal agar Balti Liidu Andku Kõigevägevam Sulle rahulist organiseerija, koos prof. dr. E. Eini ja puhkamist. Armas mälestus Sinust prof.dr. A. Paaboga. Ta oli laagri Jääb püsima kauaks Su sõprade ja juhatajaks ja Eesti Komitee esime- EÜS-i peres, kelle liikmeskonda Sa Mihkli märkmik Välgupoisi välgatusi Kallid kamraadid! Kui inimeselaps päevast päeva ja . aastast aastasse muud ei tee kui aina merel loksub, öösel kõikuv koi külje all ja päeval vaateväli lage ning tühi ^ui läänepoliitiku aju, siis ta tunneb, kuidas vaim roostekorra all rägisema hakkab. Seda valu kannatan mina ja seda kannatavad kõik ne.ed vanad semud, kes kunagi Mäe viimase mopi-ga sõjakeerisesse kisti ja nüüd sõja-süüdlase staatust nautides inglise lipu all ookeane äestavad. Igaüks meist püüab seda roostekorda omal viisil maha kõhvitseda. Enamus on moodsa aja lapsed ja harrastavad keemilist puhastust. Löövad igal õhtul haigele hingele rummikompressi peale ja järgmisel hommikul teataja teiste semudega kuulus. Aga nüüd \Võta näpust või sikuta sääremarjast — kõik loorberipärjad on juba ärksamate meeste vahel ära jagatud. Ja kõik oma süü. Kes käskis nohik olla ja kunagistest kambajõmmidest eemale hoida, kuulsus pole kurg, kes seisab sooserval ja ootab, üks jalg üleval, kuni sina kirvega tuled. Ega mu tänasel loral suuremat mõtet polegi, kui et tahtsin teile, poisid, ajalooraamatu puhul hilinenult õlale patsutada Teie sääl Toronto linnas saadate siiski veel asju korda, mis meidki, paadunud ookeanihülgeid, raasuke raputavad ja mõne uuesti eestlaseks ehmatavad. Näe, mina ise sain ka selle raamatu kaudu niipalju targemaks, et ei pea ennast enam vad sõpradele, et oli ikka väärt rohi . lennuväe abiteenistuslaseks nagu küll — kuhu aga täna tilk kukub, vanasti, vaid ikka päris välguveo^ ioome ajakiri sinna homme kärn kasvab. Mõned jälle on võtnud endile muulasist naised, kes neil kodusadamasse saabumise puhul jõudumööda südant söö-, vad ja närve närivad. Seda sageli meeles, mida kumbki õieti ei oska. Üks sihuke vend on mul hästi meeles. Minu teada piirdus ta võõrkeelte oskus kahe sõnaga. Üks oli prassai ja teine, ka venekeelne, ei kõlba kirja panna. Küsisin talt kord huumori mõttes, et mis keeles sa oma südamedaamiga asju klaarid? Sain sirge vastuse, et noh, esimesel aastal, kui armastus paks ja palav oli, sai mad-. ratsiesperantoga kõik asjad joonde aetud. Hiljem, kui juba tülisid hakkas naks või piksepoisiks. Paari endise^ rebasekutsikaga tuli selle pärast isegi ütlemist, aga käsikähmluseks siiski ei läinud, selleks on habemetes liiga palju halli. Aga uue hüüdnime sain omale küll. See neetud välguvärk klapib mu eesnimega nii kuratlik-kavalalt kokku, et raputa ennast niipalju kui tahad, nimi jääb mehele , külge. Aga ega ma nurise. On hullemaid nimesid, mis siiski meest ei riku. Ma pole kunagi elus olnud suuremat nahka tõotuste andja, aga täna olen sihukeses meeleolus, et saab antud lubadus ja kohe kirjalikult. Kui teie, Toronto poisid, ikka tõesti oma heks Hannover Mjindenis ja Göttin-genis. Kanadasse tulles oli Ottawa Eesti Seltsi, ja Balti Komitee üheks asutajaks liikmeks ning esimeheks kuni Montreali ümberasumiseni. Montrealis oli t^.M. siinse Eesti Seltsi esimeheks ning valiti korduvalt Eestlaste Kesknõukogu liikmeks ja selle abiesimelieks. Praegu kuulub Montreali Võitlejate Ühingu juhatusse ja on Montreali Balti Liidu esimeheks. Samuti on ta The Federation of Ethnic Groups of Quebec abiesimees. On vääristatud Eestlaste Kesknõukogu ja The Federation of Ethnic Groups of Quebec teenetemärgiga. Peeter Möldre on olnud Montreali Jaani koguduse nõukogu liige alates 1975.aastast, nendest üheksa viimast aastat esimehena. Tema esimeheks-oleku ajal,on kogudus kindlal majanduslikul alusel tegutsenud ja tema eestvedamisel on kirikuhoone ning õpetajamaja täielikult korda seatud. Juubilar on veendunult, demokraatliku maailmavaatega ning tema südamelähedased huvid pärinevad ühiskondlikelt ja rahvuspoliitilistelt aladelt. On vaja omada erakordset visadust ja veendumust, et suuta nii pikk aeg väsimatult jätkata võitlust oma rahva tõe ja õiguse eest. Peeter Möldre Oli nende rohkete aastate jooksul, mii ta eesti pagulasavalik-kuses on tegutsenud, näidanud et ta selle ülesandega on hästi toime tulnud. . ^ ' • Soovime tublile eestlasele tema juubelipäeval, et tal ees seisaks veel palju õnnerikkaid, eluaastaid ja et täituksid need lootused, millede eest ta nii väsimatult on töötanud. • - L.K.' kuulusid. M.H. HELSINGI (M.E.) - Võta mind töo fe — peakirjastab soome iajakiri „Hymy" eesti neiu Monika Lodi pöördumise avalikkuse poole, milles kirjeldatakse, kuidas 22-aastane Helsingis elunev eestlanna jäi iSma töökohast ja korterist seoses kurikuulsa Roosna-Lepajõe röövli-looga. Monika viis politsei röövlite vahistati tema korte- Monika Lodi tuli Eestist Soome 1976.a. Põhjus oli sama, mis paljudel teistelgi ta ema abiellus soomlasega. Monika läks soome põhikooli, kust pärit ta suurepärane k^leoskus. Kool läbi, sai ta varsti hea töökoha ja palju sõpru. Nende hulka kuulus ka omal viisil Raivo Roosna pruudiks kuulutatud Piret Kruusimäe. Selle nädala teisipäeval, mü rööviti Tillanderi kullassepaäri ja Hels\ngi Osakepankki, tuli Roosna, nii jutustab Monika Lodi, tema töökohta Museoka- .tus asuvasse ärisse jt küsis Pireti järele. Monika helistas Pire emale Reet Kujukest siis ühele karvasele merehu ta tuleb. Aleks tuligi ja kui tv-uudistest gusele tarvis on. räägiti pangaröövist, palus ta mmd vait Mina ise olen jälle omamoodi n(i)- olla, kuna tahab vaadata. Aleks läks ära, hik. Ega minagi punnsuutäit ega võõ-aga õhtul k l 11 tulid koos Roosnaga ramaa näitsikut.ära põlga, aga mõle-tagasi ja palusid öömaja. Pü^tit ei oi- mat saab pruugitud ettevaatusega. tulema, olidsõimusõnadselged. Pai- kuuekümnendat sünnipäeva Inglismaale pühitsema tulete, siis mehkel-nud, tema oh tulnud alles hommikul ja ütelnud, et ööbis oma peigmehe juures — Peigmehe, kas Roosna siis polegi Pireti peigmees?küsis nüüd ajakirja kaastööline Tapio Ivanoff. - Minu arvates mitte, sest eks ole kummaline, et mõrsja läheb teise juurde ööbüna ja jätab oma peigmehe teise naise juurde, eks...? (Kohtus kinnitas Piret Kruusimäe, et ta on Raivo Roosna kihlatud pruut.) - Reede Õhtul ootas kohnik taas Mo^ nikat kodus ja kuna ta ise sõitis ära oma „boyfrendiga", süs jäid nad korterisse nädalalõpuks. TEATAS POUTSEILE Edasi Monika jutustas, kuidas tal röövimiste teatavaks saamisel hakkas tekkima kahtlus ja kui hommikul ihnusid dan mina oma laeva ka selleks puhuks sobivasse sadamasse. Ja igale kõhklevale kamraadile löön kämbla turja ja küsin, et oled sa raisk ikka eestlane või ei? Meil on muist mehi Niipea'kui tunned, et üks või teine juba mõtlema hakanud, et k as seda kipub ülemäära armsaks minema, nii pisikest maad on üldse mõtet taga lööb punane pirn põlema ja siis pole nutta. Aga mina olen oma vettinud muud kui tormas ja tagurpidikäik. ajuga välja nuputanud, et suurus ja Mina kratsin oma vaimuroostet nüri väiksus on suhtelised mõisted. Sai pliiatsijupiga. See komme on mul seda Atlandi ookeani ka alguses au-juba poisikesest peast veres. Vestlu- kartusega silmitsetud, kuid kui oled ses olen kidakeelne, kuid kui puhta küllah kaua ta märjal turjal ratsuta-paberilehega küllalt kaua olen tõtt nud, siis vaatad, et pole tühi midagi vahtinud, siis tuleb juttu nagu Vänd- rohkem kui suurekaliibriline linali-rast saelaudu või Mustveest sibulaid. ^jüsiis kamraadid, nägemiseni Ja nüüd ma panengi agaralt kirja neid ^a^e aasta pärast! Eeldades muidugi, lugusid, mis Tinitsa-poisi raamatus gt hing sees seisab. Võib ju ka juhtu-avaldamata jäid. Oleks ma teadnud, ^a, et lähen hoopis pomm jalus ja et sihukese raamatu kirjutamine purjeriidest pulmaülikond seljas me-teoksil on, küllap ma oleksin oma- yepõhja näkineide naima. poolsed pookstaavid kä teele saatnud. Äkki oleksin praegu koos Arvi Kamraadliku käepigistusega teie VÄLGU-MIHKEL sonen'üe, kellelt sai tüdruku nime kelle fotood, läks ta Porvoo politseijaoskanda juures Piret olL ja rääkis oma loo ära. Tv-uudised näitasid varsti tema korterit Caloniusekatu •PALUSID ÖÖMA}/. 6-t, kust Roosna ja Lepajõe leiti ja seda Neljapäeval tuli Rc jsna jälle ja küsis nägi ka tema korteri omanüce, kes helis- Monika korteri võtit, Andsm selle kuna • tas Monika töökojita. Esmaspäeval ta tundsin Raevul juba Tallinnast saadik oli ilma mi korterist kui töökohast. Kell 6 õhtul nad olid juba mind ootamas, Lõpuks soome ajakki tunneb kaasa läksid välja ja palusid ütelda Aleksile, Monika Lodüe ja leiab, et temale on keda olin ka kohanud, jääda ootama kui tehtud ülekohut 03X09 KSEQ NALJAD onn SURMASÕNUMEID • SAKSAMAALT JUUBILARID KARL LEETMAA Vastavalt trükikoja tehnilist tele nõuetele palume käsikirjad „Meie Elu" toimetusele saata ma s i n k i r ja § ja võimalikult varakult enne iebe ilmumist. - • V ADELE RUTENBERG100 a. Nagu alles njiüd teatavaks sai, on - surnud 25. märtsil Anna Ehaste, sünd. Ceislingenis tähistab 25. septembril 20 jaan. 1904 Narvas. Viimane elas Q^^a 100-aastast juubelisünnipäeva pikemat aega suurlaagri aegu ja ka ^dele Rutenberg, kes on ühtlasi va-hiljem Geislingenis. nimaks eestlaseks Saksamaal eest- 23. juulil suri Waldemar Kaar- laste hulgas. Juubilar on pärit Viru-mann, sund. 13. nov. 1907 Tallinnas. ^aaU ja kuni viimase ajani võrdle- 17. augustil suri Stuttgartis pika ^lisi hea tervise juures, i haiguse järele Eugenie(Jenny) Eich-fuss, sünd. 1909 Pärnus. Kadunu sängitati omakste poolt Stuttgart-Wei - limdorfi uuele kalmistule. Hamburgis suri Julius Wolde mar Johanson, sünd. 1897 Tallinnas. 14. juulil suri Erbachis-prof. dr. r Hea ivaga toidetud näitsik kavalerile: „Anton, kas ma olen ilus?" ,,Aga loomulikult, Mahvalda. Sul @ Prof. dr. Paul Limberg koos abi- on figuur nagu gasellil või kuidas kaasaga viibisid külaskäigul Kana- selle halli, londiga looma nimi ongi." • PROF.DR.JUR. B. MEIpSNER 70 a. 10. aug. tähistas prof. Meissner Bonnis oma 70. sünnipäeva. Juubilar on rahvusvahelise õiguse idasektori Torontos naid peatusid sugulase Kurt H. Weinbergi juures. Dr. Limberg on tuntud lubjavabrikandi poeg Eestist, õppis Tartu Ülikoolis ja töötab praegu uurimisalal Berliini ülikooli põllumajandusteaduskonnas, kus tema eriala on teravil-jakasvatus, eriülesandega sobivate sortide leidmine vähearenenud maade jaoks. Nü on ta peamiselt tegelenud Türgi, Kreeka ja Süüria põUuviljakasvatamise probleemidega. Dr. Limberg oli külalisprofessoriks 1968. a. talvese-mestril ka Kanadas, Guelphi Kuuepuudane daam astub kaalule. Kaal raksatab ning annab välja kaardi pealkirjaga: Palume mitte mitmekesi kaalule atuda!" tihe udu Londonis. Üks autosõitja on kaotanud orientatsiooni. Ta küsib politseinikult: ,,Kus ma olen?", „ Autos, sir." KUHU MINNA? ® Laup., 5. okt. Eesti Maja 25. aastapäeva pidu algusega kell 7 õ. ® Pühap., 6. okt. Toronto Eesti Meeskoori 35. aastapäeva kont-sert- aktus Eestri Majas algusega k l .3 p.!. • © Pühap., 20. okt. Bernard Kangro ja Kaljiii Lepiku sünnipäevad Tartu Instituudi korraldusel Tartu Colle-ge'is algusega kL 15.1 Hellmuth Masing, sünd. 1921 Tartus, eriteadlane ja sellisena ka baltimaa- Barsinghausenis suri 11. juunil laste ringides eriti hinnatud. Henriette Jürgens, sünd 1895 Paides! ' Juubilar ei ole ka päritolult nieile Augsburgis suri. 14. juulil Iraida ' võõras. Sündinud Pihkvas, asusid Goldberg, sünd. 1909 Tartus. vanemad vene revolutsiooni keerises Bad Urachis suri 6. juunil Gerdrud Pärnu, kus lõpetas gümnaasiumi ja Pedrieks, sünd. 1893 Tartus. hiljem Tartu Ülikooli majandusteä- Heilbronnis suri Leo Prinz, sünd. duskonna. Poolelijäänud juurastuu- ^ Heidenheimis, kus toimub iga! aastal vabaõhuetendus Goethe „Faustiga", austati tänavu lillekimbu ja raamatutega „Fausti" kohta Eestist päritolevat Robert Albrech-ti. Ta on kakskümmend kaheksa aastat järgemööd a seda etendust jälginud. 1904 Valgas. E.R. diumi lõpetas hiljem Posenisriigiek-samiga. Töötas assistendina Breslau ülikooli juures ja sõja tõttu veninud ® Prof. dr. med. Jüri Kaude, Florida ülikooli röntgeni -osakonna juhataja Gainesvilles, esines saksa ;-6805 ehk 968-1444 ISIKLIK RAHAOUSÜS^ f Laup., 26. okt. Kotkajärve ball Toronto Eesti Majas algusega k l 7.30 õ. USALDUSÜM TEEPillPiSbUS MO^EYSTRAT Isic, 187 OörrärdSt. E. Toronto, Ont. MBA 2ES 416-968 1444 3.nov. Eesti Rahvusteatri esituses Veli Tali „Soovift tutvust" Castle Franki High School'i auditooriumis algusega kl 3 p. EELMISE NÄDALA RISTSÕNADE LAHENDUS Paremale: 1. Aim. 4. Palav. 9. Oma. 12. USA. 13. Avama. 14. Hai. 15. Kah. 16. Lai! 17. Isane. 19. Alad. 21. Avar. 22. Aktid. 24. Skolaar. 27. Lima. 28. Toode. 29. Re. 30. Ema. 31. Avers. 32. KKK. 33. Kr. 34. Piird! 35. Arne. 36. Sõnumid. 38. Traat. 39, Akad. 40. Vaev. 41. Praak. 43. leb. 44. Aga. 47. Uss. 48. Ivalo. 50. Tal 51 Utt. 52. Dakar.:53. Toi. Alla: 1. Auk. 2. Isa. 3. Mahatma. 4. Palad. 5. Avad. 6. Lai. 7. Am. 8, is ettekandega neerukivide purustamisest survelainete abil. dr. jur. promotsioon järgnes Hamburgi röntgenoloogia kongressil Nürn-ülikoolis tööga ..Nõukogude Liit, Balti riigid ja rahvusvaheline õigus". Tema uurimisalaks oli ja jäid Ida- Euroopa õiguslikud probleemid. • • ERNST lÜRGENS 60 a. • Veeltveebel nekrutile: .,Teie nurisete,'et,supis on liiva. Teie olete tulnud siia, et isamaad kaitsta, aga mitte urisema toidu üle." ..Just nii, härra veeltveebel. Tulin isamaad kaitsma, aga mitte seda ära sööma." 80-aastane vanamees tahab abielluda nümfomaaniga. Arst hoiatab: ..Kuidas teie selle naisega veel hakkama saate?" Vanamees kihistab vaerda: ,,Mul on suur maja ning võin igal ajal ennast peita." Juubilar on haruldaselt mitmekesine mees. Sündinud Viljandis sai ta 1940.a. eesti noortemeistriks vetel-hüppes spordiseltsSakala" ridades. Peale sõja lõpetas Eesti Gümnaasiumi Augsburgis. kus elab praegugi veel. Asutas seal koos vennaga koha- Nürnbergist siirduä prof. J. Kaude Berliini, kuhu teda oli kutsutud esinema samal teemal Berliini Röntgeniseltsi kokkutulekul. Rahvusvahelisel taustal käsitles prof. J. Kaude oma uurimistulemusi internatsionaalsel röntgenkongressil Honolulus, millest võttis osa kogu maailmast 8000 röntgenoloogi. Itaallased mõtlevad, alati kahele asjale. Teine asi on makaronid. ® Pühap., 10. nov. kontsert Eesti Muusika Fondi korraldusel Walter Hall muusikafakulteedis algusega kl 4 p.L, !!9llllinitllllliiiilllllllllllllllllllilllilll!llilllilllillillll|||^ Vaivods.9.0'Hara.lO.Man.li.Aie., liku Bridzhiklubi ja mängis aastaid 18. Sale. 20. Lia. 21. Akord. 22. Aleks, edukalt eruoopa ja rahvusvahelistel 23. Kimrõ. 24. Soerd. 25. Arkna 26 Reket. 28. Tviid. 31. Aimakid. 32! Kravatt. 34. Puka. 35. Are. 37. Naast. 38. Tabor. 40. Vela. 41. Puu. 42. Rst 43. Iak.^;45. Gao. 46. A l i : 49. V.a võistlustel. Oli ka tuntud golfimän- Rotary motiividega ja andis välja nägija ja avastas Bernard Langeri, kes gusa broshüüri ..Rotary Philatelie". onnüüd maailma parimaid golfimän- Juubilar oli Schwabeni noorte-gijaid. Peale selle on ta ka filatelist, meister vasaraheites ja silmapaistev omab maailma suuremat margikogu spordimees veel mitmel muul alal. Raamatuagent tõusikuprouale: „ 0 n teil Tolstoi majas?" ,,Ei ole. nAga Sillanpää? „Pole kuulnud." ,,0n teil Hemingway?" ,.Ma ei võta ühtki välismaa ränd-majja." |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-10-03-10
