Meie Elu = Our life, May 10, 1979

              10 NELJAPÄEVAL,! iiD. .THÜi^SDÄY, MAY Meie E l ^ nr. 19 (1326) 1978»
saagem
Kuulujutud kõrgetest hindadest
Euroopas vastapd enamikus tõele.
Hinnad $2.— kohvitass, $3.— gallon
bensiini jä $100.— hotelliruumi eest
on tõsi. On möödunud aeg, kus $5.—
oli päeva kuludeks. Vaesed ja odavad
Maad on muutunud rikasteks. Saksa
mark, mis maksis 25? on nüüd 67$.
Isegi Itaalia liir ön tõusnud meie lan­geva
dollari vastu viimase 12 kuu
. . . . . _
jooksul. §ee kõik on meid mõtlema
pannud, kas võime veel endale luba*
ela puhkuse veetniist Euroopas.
-' Euroopa riikide rahaväärtuse tõus
c ;'i muutnud mitmete riikide kodani­kud
reisijateks. Sakslasi ja rootslasi
tõtb;köhata/•kõikjal ja kalli rahaga
viivad nad hinnad veelgi kõrgemale
a;ada. : ' \ •• •• , . '
Ainukene hea omadus selle juures
0 r, lennuliinid omavahelise võistlu-
. ?v. tõttu oti sõiduhinda palju alanda-
•nucl.
Esimest korda Ön sõiduhind Lon-djnisseja
tagasi 299.—.'Reservatsioon
n:d tuleb teha.90 päeva varem.
Samuti on saadaval odavahinnali-
Sci.cl „charter" lennud teistesse Eu­roopa
maadesse.
' Kuid mida teha iõrgete hotelli hin­dadega
ja samuti .kohalike .ringsõitu--
dega? Nendele küsimustele' on mit­meid
vastuseid. Kui tahetakse muu-iL-:
oma harjumusi ning teha majan­duslikke
. plaane kavatsetava reisi
cUa varnaks läbiviimiseks, tuleb, väl-
1 fda suurlinnade .kallihinnalisi'. hötel-ie
ja kasutada enam ruume eramaja­des
või pansionitüüpi hotelle, mis on
randuvalt odavamad.
Auto kasutamine ja suurlinnade
. vältimine-.'on ••ökonoomne, viis-Eüroo^
pa tundmaõppimiseks. Suurlinnade
vaatamisväärsustega tutvumiseks on
soovitav kulude kokkuhoiu suhtes
ööbida lähedal asuvas, väikelinnas.
Samuti ön kulude suhtes soovitav
kasutada bussi tuuri, kus kõik on ül­dise
hinna sisse arvestatud. „Eureil
passi"- omamine annab võimaluse
kõiki vaatamisväärsusi näha' soodsa
hinnaga. ,;Eureil pass'1 on maksev 15-
nes riigis Lääne-Euroopas ja müüak­se
reisibüroode kaudu väljaspool Eu­roopat.
21-päevascks piiramatuks sõi­duks
maksab see |276.—. Samuti
-võib kulude kokkuhoiuks kui võima­lik
käsutada juuni ja juuli kuu ase­mel
mai kuud; mis on. tunduvalt oda­vam.
Samuti tuleb hoiduda kallistest
riikidest ja oma reisid sooritada seal
kus majandus oir enanivähem sarna­ne
Kanadaga.
! Reisitshekid vahetada alati panka­des,
kus need ''-arvestatakse vastavalt
kursile,: kuna hotellides sageli püü­takse
seda teha nii odavalt kui vähe­gi
võimalik. Ka on soovitav võtta
reisitshekid Saksa, või Shveitsi rahas,
kuna.need on stabiilsemad kui meie
oma dollar mis sageli võib langeda
üleöö. Ettekavatsetud reisi plaanitse-mine
on väga tähtis.
Odavad „charter" lennud tulevad
ette maksta vähemalt 30 päeva va­rem,
samuti odavad bussituurid
müüakse kiiresti läbi.' Suuremates
linnades peaksid hotellitoad olema
reserveeritud, kui seda tehtud ei ole,
leiate et ollakse Euroopas rohkem
vastutulelikumad, kui oleme sellega
harjunud siin. Bussiliiklus on Euroo­pa
maades parem, kui on seda Kana­das.
Hans Kivi .
i'S FABRICS
ELEGANTSES KVALITEEDIS PARIM KANGAŠRIIETE VALIK
SUURIM KOGU EUROOPA KANGAID
Meie spetsialiteet on villased, puuvillased, siidi ja limased riided.
Külastage meid jä kogege sõbralikku teenistust, v
15 BALMUTO STREET, TORONTO :
(Yonge ja Bay vahel, lõunapool Bloori) -
riTl."."niujuim
Ingemör Korjuse
Spordiselts Kaleyi 80. aastapäeva
tähistaval ujumisvõistlusel Torontos
28. aprillil saadi järgmised tulemu­sed:'
•' ••• 1 . .'
Vabalt 400 jardi. Tüdrukud: 1, Ma­ria
Lemberg 4:34.5 (rekord), 2. Tiia
Ruukholm 5:17.5. Poisid: 1. Hillar
Lainevool 4:36.5, 2. Miehael Sadul
4:50.1, 3. Hillar Ruukholm 5:02,3, 3.
Toomas Palo.5:20.5. . ;
Liblik 25 j . 10. ja alla)! Tüdrukud:
l . V a l i a Reinsalu 17.0 (rekord). Poi­sid:
1. Robert Reiman 1.7.3, 2. Ken
Ahlberg ' 18.0. 3. Rõderic Burki 18.8.
50 j. (11 ja 12 a.) Türduküd: ,1. Leigh
Himel,43.9, 2. Molly Parum 46.0. Poi­sid:
1. Hillar Ruukholm 32.2 (re­kord).
/;••' .•''.-/;:
Vabalt25 j . (8 a. ja alla) Tüdrukud:
): TiinaLoekie 19.6,Tamara Tamb-re
23.0, 3. Laura Randmaa 31.0. Poi­sid:
1. Toomas Olvet 25.9, 2. Peter
Trosztmer 27.9. 50 j . (9 ja 10 a.) Tüd
tukud: 1. Valia Reinsalu 325 (re
kord), 2. Julie Lockie 37.1, 3. 'Tiina
Randmaa 47.6, 4. Lisa Pilve.t 48.5, 5
Ruth Küng 49.2, 6. Johanna Parum
55.5. Poisid: 1.'Robert Reiman 32.5, 2.
Ken Ahlberg 35.5,i 3. Robert Burki
3c.4, 5. Andrus Küng 47.4..50 j . (11 ja
12a.) Tüdrukud:. 1. Tiina Ruukholm
30:5, 2. Lisa Lockie 31.6, 3. Leigh Hi­mel
37.0, 4. Elina Pilvet 43.7. Poisid:
1. Hillar Ruukholm 27.4 (rekord), 2.
Paul Praakel 33.5^ 3. Chris Medri 48.9,
.4. Erik Türk 53.9. 100 j . (Ü;- ja 14 a.)
Tüdrukud: 1. Maria Lember 1:02.3
(rekord). Poisid: 1. Hillar Lainevool
5S.7,2. Toomas Palo 1:06.0. 100 j , (15
ia 16 a.). Poisid: 1, Kalev Entmaa
58,0, 2. "Miehael Sadul 58.0, 3. Hillar
H eine 1:07.4. i '. .!
Selili 25 j . (8 a. ja alla). Tüdrukud:
1. Tiina Lockie 23.2, 2; Tamara Tamb-re
32,2. 3.Laura Randmaa 35.1. Poir
fiHiiiiHniiiiiiiiniiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiilni^
• ;,,MEIE:Epjr -talituses
müügil kõik paguluses ilmu­nud
ilukirjandus ja suures va°
Mkus heliplaadid.
fHllllllllllllllHIllIIHIIIIlllllllllllllllllilllllllillllltlllüllllllllll)
sid: 1. Toomas Olvet 28.2, 2. Peeter
Trosztmer 33,0. 25. j . (9 ja 10 a.). Tüd­rukud:
1. Valia Reinsalu 18.0 (re:
kord), 2. Julie Lockie 21.5, 3. Lisa Pil­vet
21.6, 4. Tiina Randmaa 25.2, 5.
Ruth Küng 25.7. Poisid:. 1. Robert
Reiman 17.6, 2. Ken Ahlberg 19.6, 3.
Rod Burki 21.7, 4. Andrus Küng 25.2,
5. Robert Trosztmer 39.3.'50 j . (11 ja
12 a.). Tüdrukud: 1. Tiina Ruukholm
38.0, ; 2. Lisa Lockie 39.1, 3. Molly Pa­rum
44.3, 4. Leigh Himel 46.2, 5. Elina.
Pilvet 55,3. poisid: Tr Hillar- Ruuk­holm
34.9 (rekord), 2. Paul Praakel
43.1, 3.,Chris Medri 53. 1. 100-j. (13 ja
14 a.). Tüdrukud:. 1. Maria1 Lemberg
1:18.4. Poisid: 1. Hillar Lainevool
1:11.6, 2. Toomas Palo 1:16.5.
Rinnuli (8 a. ja alla)..Tüdrukud: I.­Tiina
Lockie 29.6. 9 j a 10 a. tüdru­kud:
1. Valia Reinsalu 20.3 (rekord),
2. Julie.Lockie 22.2,. 3. Ruth Küng
29,0, 4. Tiina Randmaa: 31.8. Poisid:
(Aubrietia) ristõieliste (Cruciferae)
sugukonnast. Loodustlikult leidub
Kauakaasias.
Harilik aubrieetsia (A. deltoidea).
õied lillakassinised. Õitsemiseaeg
mai-juuni. Kõrgus 3—4 tolli.
,,Eyrei" aigliigist lillakam, heledam
ja hilisem. Õitseaeg mai-juuni.Kõr­gus
3—4 tolli.
„Dr; Mules", Õied tüme-sinakas
.lillad. Massiline õitsemine• mais ja
juunis, üksikute õitena aga kogu su­ve.
Kõrgus 134—3 tolli. Õiterohke.
„LeiehtLini".. Õied karmiinpunased.
Õitseaeg mai lõpust juulini. Kõrgus
4-4^4 tolli. • .
,,'Pinardii". Õied .liliakassinised.
Õitseaeg mai algusest juuni keskpai­gani;
Kõrgus 6—7".'••':'
: Tauria aubrieetsia (Ä. tauricpla).
Õied. lillakas-sinised. Massiline õitse­mine
mais ja juunis, vähemal määral
aga kogu suve kuni sügiseni, eriti
vihmasel suvel. Väga õiterohke, eel­mistest
aübrieetsiatešt külmakind-lam.
Kõrgus 3—4 tolli. Kõigi aubri-eetsiate
igihaljad hallikasrohelised
lehed, moodustavad ilusad padjau­did,
mis massilise õitsemise ajal
kattuvad, üleni õitega, nii et lehti po­le
enam nahagi/Eelistavad päikese­paistelist
kasvukohta, kuid kannata­vad
ka kerget varju. Kasvavad, pare­mini
kergel lubjarikkal pinnasel, le
pivad siiski ka tavalise aiamullaga.
Aubrieesiad sobivad nõelaslehelise.
leeklillega (Phlox subulata), metsü-lasega
(Anemone' silvestriš Draba).
Paljundamine jagamisega, pistikute
ga, seemnetega.
i . s.
Bass-bariton Ingemar Korjuse'
kontsert toimus; St. Lawrence Music
Centres 4. mail väljamüüdud saa­lile.
Kontsert oli kavandatud 20. ap-
Hpteili luksuslik vestibüül elustus .ta", katkestas lause Mrs; Silveri hääl.
iga kord kui lennuvälja limusiinid
üksteise kannul oma elavat koormat
hotellide vahel ära jagasid. Regist­reerimise
kiirendamiseks kandsid
külalised ise oma nime ja koduaad­ressi
letile selleks jäetud kaartidele.
Võtnud vastu sellise poolikult täide­tud
kaardi ühelt noorelt daamilt, kü­psis
ametnik;
„Kas teil on reservatsioon tehtud?"
Saanud eitava vastuse, heitis ta kii­re
pilgu kaardile ja ütles summuta­tud
häälel, tõstmata silmi kaardilt:
„Mrs. Green, mul on kahju, kuid
rillile, kuid haigestuse tõttu lükati -selle maja eeskirjad ei luba üürida
hilisemale / kuupäevale. Terve kava | t u b e üksikutele ffiamideleT Kahju,
oli pühendatud John Dowland'i, Jo-1 k ? i i d ., .,./< kehitas ta õlgu virilalt
hann Sebastian Bach'i, Henri Du-parcl
ja Franz Schüberti loomingule.
Klaveril saatis William Aide. Kont­sert
helilindistati CJR.T-FM poolt raa­dios
edasiandmiseks. ,
Kon tsert k.u j unes meeldivaks muu-sikaliseks
üllatuseks. Eriti kava tei­ses
osas Franz Schuberti lauludega
võisime kogeda ja.j nautida noore
laul j a suuri võimeid. Tema lauluõpe­taja
Toronto Konservatooriumist
Megan Rutledge' ütles, et Ingemär on
saavutanud kõrgema taseme viimase
9 kuu jooksul ja tema laulukarjäär
kannab- teda tulevikus rahvusvaheli­sele
kuulsusele. Nii õpetaja kui ema
olid ülimalt õnnelikud. Kontserdil
viibis; palju eestlasi.; Lähemas tulevi­kus
sõidab Ingemar abikaasaga Sak­samaale,
et. laulda Düsseldorfi oope­ris
järgmisel kahel aastal.
elna
iviljadesf
Põhjab
naeratades.
Daam, keda selline kohtlemine ilm­selt
erutas, vastas iga sõna rõhuta­des:,
;. ;.i •' !•'••/
„M.a pole üksik — olen abielus nai­ne".'
;.-;v;.; .•_;;'.'.'.•;•;....••.
„Ma mõistan --.•Mrs..v':Öreeri;' kuid
määrav on fakt, et olete üksi ja üksi­kutele
.daamidele1-'meie' ei saa kah­juks
tube üürida, olgu nad siis abi­elus,
või mitte"; ";
Mrs. Greeni nõudlikkusest ja re-gistreerimisametniku
\ järelandmatu-sest
arenenud konflikti suutis lahen­dada
ainult hotelli mänedzher pärast
seda, kui Mrs. Green oli' teda veenda
jõudnud, et tema üksiolek on ainult
ajutirie,( kuni tema abikaasa saabu­miseni
umbes nädala pärast ja ta re­gistreeriti
hotelli sisse;
- Oli juba pärastlõuna, kui Mrs.
Green järgmisel päeval linnast ostu­retkelt
tagasi hotelli jõudis. Ilm oli
põuaselt palav ja ta^ei jätnud juhust
kasutamata, et karastada ennast ho­telli
supelrannas. .
Kui ta vees olles võis näha ainult
üksikuid supluse harrastajaid,, siis
rannal päevitus-Iavatsitel leidus ai-
: Põhjala Tütarde lipkond tänab lu­gupeetud
kaasmaalasi, kes meie 30-
dä aastapäeva peost aitasid kujun-dadameeldiva
ja. meadejääva sünd-1 J^^^^^™-
musj. Täname. kpiki noorte vane- s i i n a e I e s p i R k a d e s ridades j s a n.
m^f — ! ! t e k 0 ^ u h a ^ ^ daid ja riiatroone kaugeist paieušt;
muti E. Rubergi, pr. Sõrmust, Ees, k e s o I k , I a s k m a s e n d i d p õ u a s t v a e v a .
Äbistamiskomiteed, „Meie ' Elu . ta ilu ja prestiizhi nimel ja vaheta-
Scandinavian Shoppe ja Ratas Öpti-cal,
väärtuslikkude võitude eest meie
loteriile. Täname kõiki sõpru heade
soovide, tervituste jä kingituste eest
Põhjala Tütarde Juhtkogu
1. Andrus Küng 29.5. 50 j . (11 ja 12
Ruukholm
3. Molly Pa-a.).
Tüdrukud: 1. Tiina
39.7, 2. Lisa Lockie 44.3,
rum 48.4. Poisid: 1. Paul Praakel
47,0. 100 j . (13 ja 14 a.). Tüdrukud: 1.
Maria Lember 1:28.0. Poisid: I.Hillar
Lainevool 1:16.9, 2. Toomas Palo
1.(17.1, 100 j . (13 ja 14 a.) 1. Kalev
Entmaa 1:09.3.
Eristiil 100 j . (10 a. ja alla). Tüdru­kud:..
Valia.Reinsalü:l:24.8 (rekord).
Poisid: 1. Robert Reiman 1:21.3, 2.
Ken Ahlberg 1:34:6,' 3. Rod Burki
Klubi talvine tegevus lõppes laud-konnavestlusega
teemai „KÖÖGIVIL:
JAD". Vestlusest võtsid osa M.: Le­pik,
Koidula Ruberg, Leida Homits,
Valve Janson ja E. Kuris.
M. Lepik vaatles erinevate suurus­tega
köögiviljade kasvatamiseks sobir
vaid aedu. Ta leidis, et väga pisikeses
aias peaks kasvatama murulauku, til­li,
peterselli, rabarberi ja.salatiks ka­sutatavaid
võililli. Järgnevalt demon­streeris
taimede kasvatamiseks vaja­likke
nõusid ja potte. Edukalt kas­vab
potis näiteks kurk PotLuck. Ida
nemisc soodustamiseks peab enne
külvi aiamaad tugevasti kastma
Köögivilja maa raiskamise väldime,
kui kasutame ettenähtud vahekauau-si
ridade vahel.
Föderaalvalitsuse juures seemnete
kontrollijana töötav Koidula Ruberg
leidis, et seaduses ettenähtud köögi­viljade
idanemisprotsendid on erine
vad. Tillil on see 50%; kaalikal ja
kapsal aga 80%; Uutena nimetas pee­so
ilmumise?
rnas mõtteid äriasjade ja spordisünd­muste.;
kohta,"- või kõnelemas; rõivas
tusest, kehakaalu probleemidest, mõ^
jukaist sõpradest ja oma perekonna
liikmete saavutis test
Vaevalt oli Mrs; Green ühes selli­ses
kehade allees oma lavatsi sisse
võtnud, kui tema naabrid mõlemalt
poolt oma katsesarved välja siruta­sid.
Ja erine kui hotelli valjuhäälda­Kuukiri
„Varrak" lõpetab korrapä ja jõudis kunlutada õhtueine ser-rase
ilmumise kui ta ei saa majan- j veerimist, oli elulooliste andmete
. i........ duslikku lisa oma toetajatelt. Äsja il
munud maikuu numbris toimetaja
H, Riga ütleb, et aiakirjäl on 170 tel­lijat,
kuid vaja õliks 250. Jätkuvad
artiklid lõpetatakse „Varraku Sa­bas".;!'
;'•;•• •;•''}.''•/,'
Ontarios (RR 4 Warkworth, Ont;)
mõni aasta tagasi ilmuma hakanud
väljaanne, mis nimetab end „peami-selt
ainult lugeja-kirjäde vihikuks"
ja osaliselt ingliskeelne, kujunes üs­nagi
mitmekesiseks' mõttevahetus-foorumiks.
..
Lääneranniku suvepäevadele
1:41.2. 11 ja 12 a. tüdrukud: 1. Tiia ..
Ruukholm 1:16.9, 2. Lisa Lockie ^,^tedega spinatid j a magusate
1:23.0, 3. Molly Parum 1:37.2, 4. Leigh
Himel 1:42.9. Poisid: 1. Hillar Ruuk­holm
1:11.1 (rekord), 2. Paul Praa­kel
1:35.2.100 j . (13 ja 14 a.) Tüdru­kud
1. Maria Lember 1:15.6. Poisid:
1. Hillar Lainevool 1:08.3, 2. Toomas
Palo 1:15.1. 200 j . (15 ja 16 a.) 1. Mie­hael
Sadul 2:42.4. :
Kivvi Travel — Toronto Eesti Majas
• 0
meBsf@r<
võistlustel
Reedel, 11.—13. maini Trent '79
Trent ülikoolis. ;
Laup., 12. mail Toronto Eesti Ap.
Õigeusu koguduse näitemüük-pere-konnaõhtü
Peetri kiriku saalis algu^
sega kl. 5 õ.
^ Pühap., 13. mail Täienduskooli
Emadepäeva aktus Eesti Majas algu­sega
kl. 2 p.l.
-k Teisip., 15. mail .Toronto. Eesti. Va--
nemgaidide j koori keVad-esinemine
Eesti Maja noorteruumis algusega
kl. 8 õ. •' \ : '
^ Reedel, 25.r 26.:,ljä 27. mail Põhja-
Ameerika Eestlaste üldlaulupidu
Torontos.
^ Laup., 26. ja 2li mail Eesti Kunst­nike
Koondise Kevadnäitus Eesti
Majas kk 12-^-10 ö.
Aprilli keskel Los Angeleseš toimu­nud
Ameerika „Short Course Cham-pionships"
võistlustel ujus kaasa
viiel alal ka meie tuntud noorujuja
Tiina Lusik, Temavanuseid oli seal
kaheksast .sajast USA tippujujast
paarkümmend, mida tuleb, pidada
Tiina suurimaks saavutuseks ujumi­se
alal, kuigi seekord medalit ei võit­nud.
Meie naisujujatest on varemalt
nii kaugele jõudnud ainult Evi Ko-senkranius
1976. aastal.
USA:s toimub; aastas kaks tippuju-jäte
meistervõistlust, millest osavõtt
öh vastavate normide alusel võimal­datud
30—40-neIe. hooaja •';parimale
igal võistlusalal. Kevadist nimetatak­se;
„Short, Course'* võistluseks, kus
ujumine on jardides. Sügisel toimub
„Long Course'' võistlus meetrites.
Kõik Tiina Lusika, poolt ujutud
ajad Los Angeleseš oleksid uued Vä
-k Fühap., 27. mail Geri Helbemäe üs-Eesti rekordid kui uskuda jardi-muusikaline
näidend „01eksin laulu­lind"
Eesti Rahvusteater JKanadas
esituses RyersonT teatris algusega kl.
3 Õ. "... .•''*': ..•
söödavate kaunadega herneid. Järg­nevalt
vaatles uusi võtteid nagu näi­teks
seemnete katmist väetisega ja
ka haiguste tõrjeainega Captan'iga.
Leida Homits andis ülevaate köö­giviljade
kasvatamisest väikeses
aias ja seejuures tekkinud problee­midest.
Ta leidis et neljast tomati
taimest sai väike perekond küllalda­selt
saaki. Salat ja redis kuuluvad ka
väikesesse aeda. Köögiviljade kõrval
kuuluvad väikesesse aeda ka kindlas­ti
lilled. ; ; ^.';
Valve Janson vaatles põõsaskõrvit-šaid
(Zucchini), nende kasvatamist ja
ka; kasutamist. Need kasvavad igas
mullas. Kuus taime annavad' küllal­daselt
saaki väikesele perekonnale!
Kasutame neid kuivatatult, toorelt ja
ka praetult.
E. Kuris, andis ülevaate taimsetest
putukamürkidest. Esiletõstmist lei­dis
lühiajalise mõjuga Rotenone. Sõ­navõtja
vaatles Malathioni, Metho-xychlori,
Carbaryli (Sevin), Diazino-ni,
Chlördane jt. tõrjeaineid. Infor­matiivse
trükisena soovitas Ontario
Valitsusejuurest saadavat ja Minist-ry
of Agriculture and Food. kirjastu­sel
ilmunud (Publication # 64)" 1979
—1980 1 INSECT AND DISEASE
CONTROL IN THE HOME GAR-DEN".
Sõnavõtja andis lõpuks kodu­sel
teel valmistatava ja valge karpse
samuti ka Jehetäi tõrjeks kasutatava
tõrjeaine koostise.
T. E. Aiandusklubil ön suvel kavas
korraldada paar õppekäiku. Täpne
1" koht ja aeg teatatakse hiljem
dest meetritesse ümberarvestuse ta­belit,
mida USA ujumisklubides ka­sutatakse.
Jääme siiski ootama Tiina
saavutusi eeloleval suvel meetribas-seinis.
!§a uus „MJE1E jELU" tellija aitab ba
sisukamale ajalehele.
Üks kodanik Leipzigis kiidab sot­sialismi
majanduslikke saavutusi:
„Veel eile olime kuristiku äärel,
aga juba täna oleme ühe sammu
võrra edasi." '
: ' ^ ; ' - •-'
Kurdab üks omaarust iludus:
„^lehed muutuvad järjesti häbe­matumaks.
Kujuta ette — eile tahtis
üks tüüp mind pimedas suudelda.
Kas sa saad sellest aru?"
„Kui see asi pimedas juhtus, siis
väga hästi" salvab sõbranna, .
V! /:v-*r.-"-v.-"
Üks naine seisab bigaamia eest
kohtulaua ees. ta oli abielus kahe
inglasega. Kohtunik küsib: ;
jyiis on teil enda kaitseks öelda?"
„01en ainult ühega abielus, sest tei­ne
või esimene streigib enamasti."
^Kason võimalik, et 80-aastane ve­ne
baabushka võidab 1980. a. Mosk
vas kuldmedali?"
, ^põhimõtteliselt küll, kui olümpia
mängude kavasse võetakse N. Liidu
rahvussport — sabasseismine." v
nUis usku on idabloki elanik­kond?"
„Ilmselt muhameedlased."
^Kuidas sa selle peale tuled?" •'.,
Nad ei söö sealiha." . -
•":! ,',•;;..,;.!!':*'••.:..:•:!
! .,Miks kardab Brezhnev põrgut?"
^Ta kardab, et saab seal Karl
Marxi- käest keretäie " !
peajoon te vastastikkune vahetamine
juba lõpule viidud.
,,Ka$tei abikaasa saabub varsti?"
küsis Mrs. Rosen ühel päeval .-Mrs.
Greeniit, kui. see ikka jälle üksinda
oma päevituslavatsi juurde ilmus.
„Nüüd ei lähe enam kaua", vastas
see ilmse muretusega.
Kui ühel päeval Mrs. Green oli val­juhääldaja
kaudu vestibüüli kutsu­tud,
jäid ta päevitusnaabrid põnevu­sega
tema naasmist ootama.
„Käs teie mees telefoneeris?", võt­tis
teda vastu naabrite küsimus.
>,Ei mulle saadeti ära, mõned uued
kleidid Galerii Beatrice'st."
See uudis kõrvaldas tulipunktist
Mr. Greeni saabumise küsimuse ja
kui jutt kaldus üksikute'moemajade
vooruste võrdlemisele, tegi Mrs.
Green kokkuvõtte:
„Mind huvitab kvaliteet, mitte
hind." ••;..,••',;,',. : ; ::,:.V, ;'
Hoolimata naabrinnade näilisest
südamlikkusest uskus Mrs. Green ta­juvat
mingit ebasiiruse õhkkonda.
Ja ühel päeval dushi all meresoola
enesest maha uhtudes tundis ta ära
rõivastumisruumist kostuva Mrs. Ko­seni
hääle:
„ . . . päevast päeva oma mehe tu-ekut
oodata. Mina küll e i . . ."
„Ma ühtselt ei läheks ilma mehe-
„Võibolta nende abielu polegi nii
harmooniline, nagu Mrs. Green seda
välja paista laseb." ;'.;
..Võibolla tema mees ei tunnegi te­mast
nii väga puudust."
„Kas tal üldse meest ongi", viskas
Mrs. Rosen välja proovipalli.
,,Kes võib teada, mis lind see Mrs.
Green on. Vaadake ainult, kuidas me­hed
ta qmber, lipitsevad, ükskõik,
kus ta kä ei liiguks." !.
Kui ühel päeval valjuhääldaja jäi- .
le Mrs. Greeni vestibüüli kutsus, üt» .
les Mrs. Rosen emaliku hellusega:
„Ma loodan, et see on teie abikaa­sa."
:;' ' :
Kui teda mänedzheri kabinetti ju­hatati,
mõtles Mrs: Green: .
«Vist soovitakse jälle teada, millal
mu mees tuleb."'
Peale mänedzheri oli ruumis- veel
kaks härrat. Vanem, neist istus kir­jutuslaua
kõrval, -kuna noorem ukse .
ette seisma jäi.;':!
„Palun istuge, Mrs. Green," osutas,
mänedzher .sohvale. MNeed härrad on. [i
politseist." :
Mrs...Green tarretus oma istmele ja
tajus, ainult nagu läbi une, kuidas va­nem,
detektiividest tema ette -seisma
jäädes ennast' tutvustas, oma ameti-passi
näitas, ja küsis:.
„Kas teie õige nimi on Miss Renate
Potter?" -; ".S;!
Mrs. Green tundis kogu jõudu ene­sest
lahkuvat ja ta oma häälgi kajas -
talle võõrana; kui ta pead nooguta­des
sosistas: „Jah olen."
„Ja teie olite maaklerite Dalton;
Fox ja Co. teenistuses?"
Saanud ka sellele jaatava vastuse
jätkas detektiiv:
„Teid süüdistatakse firma raha
omastamises. Olete arreteeritud."
Sellele järgnenud pausi katkestas
Miss Potter sosistades:
r,Ärge pange mind raudu, palun."
„Saatke Miss Potter oma. tuppa
riietuma", ins.trueeris detektiiv oma
nooremat kolleegi.
Nagu kergendust tundes oma sala-dusekoormast
vabanemise üle, hak­kas
Miss Potter toibuma äsjasest va­pustusest
ja ta mõttekäik, hakkas
taas keerlema silmapilgu pisiproblee­mide
ümber.
Oma toatist avades.ütles ta detek­tiivile:-
.-;'... "
„Teie ei tarvitse koridoris seista
kui ma riietun. Mul Ori kaks tuba." '
i.Ma tean, me olime seal juba
sees." . •'!.'•. ";••,;" ". •
„Ma olen'nüüd valmis," ütles Miss
Potter veidi aja pärast tänavariietu­ses
magamistoa liksele ilmudes,„Mä
usun, teil tuleb minuga koos korraks
randa tulla — mul jäid sinna mõned
asjad maha."
Kui.nad kõn-uti ranna suunas kõn­disid,
pistis; Miss Potter oma käe.
detektiivi pihku, öeldes:
„Palun unustage hetkeks, et olete
politseinik. Kõndigem sealt päevita-
. jäte vahelt läbi nagu paar tavalisi su­vitajaid.
Miss Potter säras nagu muretu
kooliplika, kui ta detektiiviga käsi­käes
oma lavatsi juurde jõudes ja
sealt oma pudipadi kokku korjama
hakkas oma endiste uudishimust:
lõhkeda ähvardavate naabrite hinda­vate
pilkude all. -
„Jätate oma naabrid maha", püü­dis
Mrs. Rosen sisse murda uudiste
salakambrisse.
„Ja ka selle hotelli," vastas Miss
Potter naeratades. '!
Miss Potter koos saatjaga olid ju­ba
silmist kadunud, kui Mrs. Rosen
tähendas:
..Huvitav paar need Greenid. Proua
oli alati nii elav ja jutukas, kuid pro­fessor
Green käitub nagu mõni au­tomaat
»" r
,Jä näeb välja rohkem, nagu mõni
politseinik kui. teadlane," täiendas
Mrs. Silver. .-. : i, .'
|iiiiiiiiiS!ii!iiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiii!ii;iiiiiiiiiiiin
' ILMUS MÜÜGILE , ' v , '; - - : ^ ^ : \ I
heliplaat
Hind 18.00 pluss. Ont. müügimaks 7%,
Postiga tellides lisandub saatekulu.
lüiigil BDMEII ELU" ielHuses
958 Broädview Ave., Toronto, Onti M4K 2R6
iiiii!iiiii!i!iiiiii!iiiiiiiiiiini!iiiiiii
iSTI ALUMIINIUM KOMPANII
võtab tellimisi vastu alumiinium uste, akende ja välisseina katete
tööde peale (aluminium siding). Neljas värvis alumiiniumist vee­rennid
ilma jätkudeta (ühes tükis).; Tasuta hindamine.
Töö kiire ja korralik.
H. OSSO, tel. 884-4558 jä 832-2238, Richmönd Hill, Ont
xafaa