Meie Elu = Our life, November 29, 1984

              ! i?atiooal Library of Canria
Collection Developraent 3raRe
.^1 395 VJellinston Str* O^äe?
Second Class Mail Registration No. S35i
. o r a m ^ i ^ II lillil II II
Nr. 48 (1813) 1984 NELJAPÄEVAL, 29. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 29 XXXV aastakäik
Vaba Pressiliidu kongress Mü
GEISLINGEN („lÄeie Elu kaastööliselt) - Lääne-Euroopas põge-
Eiikena elunevad eksiilajakirjanikudvkes koondunud Vabasse Pressi-liitUi
pidasid oma järjekordse kongressi 17. ja 18. nov. Münchenis.
Kongressist võttis osa üle saja ajakirjaniku peaaegu kõigist Lääne-
Euroopa riikidisst, es|hdades kõiki orjarahvaid N. Liidu impeeriu­mis.
Eestlasi esiiidasiä peatoimetaja Juhan Kokla, Jüri Adila, Ants
Luik ja Arnold Kokk.
Kokkutulnud au^külalisi ja ajakir­janikke
tervitas avasõnas Vaba Pres­siliidu
p r e s i ^ t dr, Stefan Marinoff.
Ta luges ette ka ^rvuka^d tervitus­telegrammid,
Bonni, Baieri ja Strass-burgi
poliitiliselt promineptsilt, välja
arvatud pahempoolsed, kes tervitust
lema intensiivsemalt Afganistani
küsimust, millest vaba maailma aja­kirjanikud
nüüd peaaegu vaikides
mööda lähevad.
VALE, VÄGIVALD, V Õ I M JA HIRM
Poola professor dr. Franciszek
Peatoimetaja Juhan Kokla, Jüri Adila, Arn
Pressiliidu kongressil Münchenis.
Kokk ja Ants Luik Vaba
Foto - A.^Kokk
r
ei saatnud. Oi)-ia sõnavõtujs nimetas Blachnicki refereeris teemal ..Tota-
Baieri Ajakirjanike Liidu. esindaja Jitaarsus ja vabadus, kogemused
eksiilajakirjanikke vaba; maailma Poolast". Ta analüüsis põhjalikult
.hoiatajateks. Veel ütlesid'tervitusi totalitaarset süsteemi, mille kandva-ajakirjanike
ja põgenil^eorganisat- mateks komponentideks on vale. vä-sioonide
esindajad mitmest rahyu- givald, võim ja hirm. Analüüsides iga
sest. Eestlastest te.rvitas^^^k^osolijaid komponenti üksikult, märkis ta, et
Skandinaavia maades aä|uvaieeksii- revolutsioon ei lahenda inimeste va-lajakirjanike
nimel Juhan Kokla.
Järgnevalt austati leinase
Poola salapolitsei poolt m
preester Jerzy Popie 1 uszkõt.
Sakuga
^nvatud
MOSKVA SÕfATÖÖŠTUS.,
SAASTAB ':
Esimeseks referendiks oli Stefan
Marinoff, kes kõneles teejmal,,Kom­munistlik
rezhiim ja keskklinna hä vi-baduse
probleeme. Poola rahvas ot­sib
tõde ja moraalset-eetilist põhi­alust
kirikust ning avaldab sellega'
valitsejatele'passiivset vastupanu.
Teemal ,,Ärahirmutamine ^a pin-gelõdvendamine"
refereeris dr. Hans
Lehman. Ta andis eksaktse ülevaate
Nõukogude Liidu maailmarevolut­siooni
unistustest ja selle ,,saavu­tustest";
alates novembris 3918, mil
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) - Münchenis toimunud
Vaba Pressiliidu konverentsil jagasid Afganistani vabadusvõitlejad
eksiilajakirjanikele alljärgneva pressiseletiase:
tamine". Ta,andis värvik^a ülevaate.,-/pravda".kirjutas 1. nov. numbris:
sellest; missuguses ulatuses nõuko- „Maailmarevolutsioon on juba alga-gude
sõjatööstus saastab )a hävitab nud!" Tookord algasid punaste mad-loodust.
Jõed, järved ja mered on ruste rahutused Saksamaal, mis pidi
muudetud kolaakideks. kaasa arva- kujunema Lenini teooria järgi maali­tud
maailma suurim magedaveeko- marevolutsiooni keskuseks. Maali­gu
Baikali järv ainulaadse floora ja marevolutsioonist ei saanud aga asja.
,,Lääne massimeediumides nime­tatakse
Afganistani vabadusvõitle;
jäid sageli,, rebellideks" või,,mässa­jateks".
See sõnavalik annab väära
pildi, mida ükski afgaan ega objek­tiivne
lääne vaatleja ei saa aktseptee­rida.
See väljendus oleks siis paika­pidav,
kui Kabulis istuks praegu le­gitiimne
valitsus, mitte aga võõra
võimu poolt pukki pandud marione-faunaga.
Kesk-Aasia stepid on teh­tud
viljatuks katijurite tõrje\fahendi-tega.
Keskkonnakaitse seisab küll
paberil, aga esifcohäl on kulude kok­kuhoid
ja plaanitäitmine.
Kõneleja puudutas ka N. Liidu
maailmavallutuse sihte, kus praegu
tulipunktidega "-tõuna-Ameerika.
Lähis-Ida, Kesk-Aafrika ja Afganis­tan.
, '
KUS ON PROTESTEERIJAD ^
(Järg Ihk. 31
Välisminister:
USA
USA välisminister George P.
Shultz saatis Läti Vabariigi char-
Afgaanprof.dr.\Sar]aminKaimuri ge'd affaires'ile Anatol Dinbergsi-teemaks
oli .:,Afganist,ar| ..tänapäe-/ le kirja, mille loome tõlkes:
Mul on järjekordselt meeldivaks
ülesandeks läkitada Teile ja kogu
Läti rahvale nii kodumaal kui ka
võõrsil kõige siiramad head soovid
ja soojemad tervitused Läti iseseis­vuse
66. aastapäeva puhul.
Teie ja Teie kaasmaalased ning
sõbrad olete^liäti vabadusvõitluses
sageli võideliud lahingut, kus näi­liselt
olete seisnud üksi. Ometi teie
ei olnud ega ole nüüdki üksi. Amee­rika
Ühendriigid ei ole kunagi tun­nustanud
Läti, Eesti ja Leedu vägi­valdset
inkorporeerimist Nõuko­gude
Liitu, ega tunnusta ka tulevi­kus.
Me pühendume vankumatult
kõigi Balti rahvaste vabaduse ees-inärgile.
Meie oleme täiel määral teadlik
kud, et vapra Läti rahva uhked
ajaloolised pärimused ja ainulaad­ne
kultuuriline ja keeleline päran­dus
on jätkuvalt võõra surve all.
/•Meie tahame käesolevaga taas kin­nitada
oma tugevat ja kestvat soli­daarsust
Läti ning teiste Balti rah­vastega
ja toetada nende püüdeid
ise määrata oma rahva saatust va­bana
väljaspoolsest sekkumisest ja
sundusest. Läti, Leedu ja Eesti rah­vastele
kuulub õigus vabalt valida
oma valitsemise süsteemi ja meie
seisame nendega koos võitluses
ia õigluse eest.
vai". Oma temperamentses sõnavõ-
. tus heitis konelejaHääneriikidfele ette
argust ja loidust. Ta küsis sõna-sõ-
'nalt: ,i,Kus on,nüüd need miljonid,
kes protesteerisid USA vastu Viet­nami
sõja puhul?" Afganistanis on
venelased mõrvanud ümmarguselt
miljon inimest. Kuhu on jäänud pro-
. testid sel puhul? F^ui läiäneriikides
hävitataks näiteks miljon kassi, siis
kutsuks see esile tohutu protestilai­ne.
Kõneleja jätkaks mõttekäiguga:
lääs väriseb punaarmee ees jä peab
seda võitmatuks. Aga afgaanid on
näidanud ligi viis'aastat kestnud edu­kas
võitluses.-et punaarrfiee qn-või­detav.
K u i afgaanidest vabadlsvõit-lejad
saavad osta paki sigarettide
eest venelastelt laskemoona ja piibu-täie
hashishi eest koguni |kalashni-kovi,
siis näitab see punaarmee nõr­kust
ja korruptsust. Veel märkis prof.
Kaimur, et N. Lii,t on ^deporteerinud
umbes 1000 afga'nistani ^last 7-—9
eluaastani Venemaate ajudepesemi-šeks.-
Nad peavad,sinni jaäiha küm­neks
aastaks. Inimeste kõrval on ve­nelased
hukanud loomi, eriti eesleid
ja hävitanud taimestilku. Venelaste
sihiks on pääs India' ookeanile, õli-väljadele
ja Afganistani maapõue-vartade
ekspluateerimine. Nii pn
avastatud Kabuli lennuvälja lähedu­ses
rikkalikud ura anilademed, mis
nüüd seisavad venelaste range kont­rolli
all. K õ n e lõpul [kutsus prof. Kai­mur
eksiilajakirjanikke üles, käsit-
Nõukogude propaganda- ja desin-formatsioönimasin
töötab nagu tava­liselt,
et maailma avalikkusi varjata
kogu Afganistani rahva vasl^' soori­tatud
massmorva ees.
Afgaanidele on deprimeeriv. .kui
nad näevad, et hoolimata nõukogude
suurvõimu, brutaalsest' kallaletun­gist,
mitte jlust vähesed lääne mas.si-meediumid
ei osuta, sellele niisugust,
tähelepanu nagu see väärib. K u i eu­roopa
ja ameerika ajakirjanikud kü­sivad
Afganistani vabadusvõitleja­telt:,.
Kas tqje usute tõesli. ei suudaU:
sovettide armeed lüüa?''Selle pexllf^
naeravad nieie inimesed. Mida nad
peaksid valtam:i? Kui nad ütleksid,
et nad ei usu võitu, võib neile esitada
küsimuse: mis on siis teie võitluse
mõte? K u i aga vastata, et afgaanid
loodavad punaarmeed võita iSiis pee­takse
neid unistajateks. A s i on ise­enesest
väga lihtna: Afganistänile
tungis suurvõim põhjusetult kallale..
Sellisel juhul on meie rahval tavaks
oma isamaad kaitsta, küsimata, kas
vaenlane on tugevam või mitte.
Afganistani reaalne olukord on
järgmine:
-..Nõukogude armee on ikka veel
seotud suurte võitlustega. Afganista­ni
elanikkond seisab massiivsete
rünnakute all, aga sovettidel pole
veel õnnestunud maad edukalt ...ra­hustada'!'.
\ , iSovettideie kuulekas valitsus istub
ikka Kabulis, aga ei leia rahva poole­hoidu.
Kontroll maa üle on nõrgene­nud.
•
Afganistani rahvuslik vastupanu
on ikka veeledasimarsil. Ta ei mõt­legi
sõjaväeliselt ega poliitiliselt alis­tuda.
Afganistani tsiviilelanikkond kan­natab
rängalt massiivsete rünnakute'
• all.v
Afganistani põgenikud, kes naa­bermaadel
varjupaiga leidnud, moo­dustavad
suurima osa põgenikest.
Neid on kolm miljonit Pakistanis ja
.üle miljoni Iraanis. Nad igatsevad
meeleheitlikult tagasipääsu .kodu­maale,
aga mitte iga hinna eest.
Enamus haritud afgaanidest ja
kvalitseeritud töötajatest on kas
hukatud, vahistatud või sunnitud
maalt lahkuma.
Ja lõpuks: Afganistani haridussüs-
,teem on nõukogude koolikorra all
teinud sammu 30—60 aastat tagasi.
Meie usume, et vaba maailm va­jab
paremat informatsiooni Afganis­tani
kohta, Seepärast palume teid tõe
huvides töötada koos meiega. Meie.
Afganistani vabadusvõitlejad lää­nes;.
ei taha midagi muudkui seda:
maailma avalikkus peab teadma,
missugune tragöödia toimub praegu
Afganistanis."
-kk
Eesti Kirikufondi maja Vancouveris.
Lahkhelid Vancouveriš \
Taliinnast saaietud
0 • reisigrupi sissetung
sundis lahkuma
Kirikufondi juhatuse
VANCOUVER („Meie Elu"
kaastööliselt) — „Hiljuti, ni­melt
12. nov. õhtul korraldas
üks grupp Vancouveri eestlasi
omavoliliselt „Meie Kodu" au­las
ja allruumis vastuvõtu ja
esinemise Eestist saabunud
kunstnikele ning nendega pa­ratamatult
kaasaskäivatele po/
litrukkidedele ning idealistlik-le
propagandistidele. Vastuvõ­tu
korraldajad ei respekteeri­nud
Kirikufondi juhatuse üks­meelset
soovi vastuvõttu mitte
korraldada," ütles Kirikufondi
endine esimees dr. Maldur Ma-rits
^,Meie Elule".
Kirikufondi juhatusest oli ko­hale;
tulnud ainult Kirikufondi
abiesimees' ja Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas esindaja Van-
Gouvferis, Rudolf Olljum. Osa­võtjaid
oli üle i70-ne.
JUHATUS ASTUS TAGASI
Olukorda arvesse võttes, as­tus
Kirikufondi esimees dr. Ma-rits
oma ametikohalt 20. nov.
peetud juhatuse koosolekul ta­gasi.;
Talle järgnesid kauaaegne
majavanem Viktor Remmelg,
abiesimees Harry Muld, kassa­pidaja
Luise' Kibuvits, sekretär
)Lia India ja 2. abiesimees Rudolf
Olljum. Sellega jäi Vancouveri
eestlaste 1/2 miljonisse dollaris­se
"väärtusesse ulatuv kinnisvara
hooldajata kuni neljapäevani,kui
kokku tuli Kirikufondi 17-liik-meline
nõukogu, et moodustada
uus juhatus.
Vancouveri Eesti Kirikufondi
on sihtasutus, millele kuulub
Vancpuveri eesti kirikuhoone
I •
koos yäljaehitatud kõrvalruumi­dega.;
Seda kasutavad nii luteri
kui'ka apostliku õigeusu kogu­dused,
Vancouveri Eesti Selts
xõigi allorganisatsioonidega —
laulukoorid, rahvatantsijad —
skaudid; gaidid ja võimlejad. See
kinnisvara ehitati; 20 a. tagasi
eesti ühiskonna poolt, võlava-balt.
Üle 20 aasta on kõik Kiri­kufondi
juhatused pälvinud
Vancouveri eesti ühiskonna
usaldust, tänu ja lugupidamist.
KOGEMUS Õ P E T A B JA
ÜHENDAB
Vesteldes Kirik'ufondi endise
esimehle dr. Maritsaga ütles ta:
;,,Kuna Kirikufondi juhatuselt,
eriti majavanemalt nimetatud
koosolekuks luba ei küsitud ja
•ilmselt toimiti Kirikufondi juha­tuse
soovide vastu, siis oli selge,
et see juhatusici olnud enam suu­teline
enda peale võetud üles­andeid
ja usaldust Kirikufondi
varanduse hooldamisel täitma.
Kuigi usaldamatus oli mõeldud
Kirikufondi jlihatuse vastu,, lan­ges
see esmajärjekorras minule
,kui esimehele. Antud olukorras
oli mul ainukene võimalus ja
õige käitumine, et lahkusin Kiri- i
kufondi esimehe l<johalt ja astu­sin
tagasi juhatusest. Tahan tä­nada
juhatust südamlikult minu­le
paljudele aastate kestel näida­tud
sõpruse ja koostöö eest, ei
üheskoos ja üksmeelselt püüda
teenida Kirikuffondi ja meie eesti
ühiskonc|a Vancouveriš. Kahtle­mata
oli 11.'nov. nädalalõpp
piinlik õppetund paljudele Van­couveri
eestlastele. Tundes meie
kaasmaalasi.' teame aga, et v i i ­mane
kogemus õpetab ja.ühen­dab."
UUSJljHATUS
Erakorralisel . Kirikufondi
nõukogu koosolekul .22. nov.
Eesti Kpdu ruumes valiti Kiri­kufondi
uueks esimeheks Val-mar.
Tamm ja juhatusse: Eduard
Kalkun (uus), Raimond Lepp
(uus), Luise Kibuvits (endine),
Lia India (fendinej ja Rudolf Oll­jum
(endine).
\ VÕLUVAS MAALIÜSES TALVEMAASTIKÜS |
UUE-ÄASTA-BALL
Seedrioru uue aasta vastuvõtt ja Esto ^asta ära saatmin®
31. detsembril kell 8.00 Õ. Soe õhtusöök koos jõülu vorstidega.
Hind $20.00 isikult, lunastada hiljemalt 26. detsembril 1984.
Kavas: sopran Tamara Norheim. Tants G. lital'! orkestri saatel,
laulab Aino Tera. Vahuvein, õnnevalamine, mformatsioon:
Torontos hr. G. lital (416) 488-4362; Kitchener hr. Jõgi (519)
885-5878; Seedrlorus hr. W. Tera (519) 846-0251.
ÖÖBIMISE VÕIMALUSED ÜMBRUSKONNA M^T^LLIDES
EESTI MAJANDUSKLU$I KANADAS
Loeng kõigile kaasmaalastele
HUVITAVAID INVESTEERINGUID
TÄNAPÄEVAL
Südamlikule
GEORGE SHULTZ Vabadusvõitlejad •Afganistanis
Esitavad: ILMAR MARTENS ja LENNART KADAK.
Neljapäeval, 6. dets. 7.30 õ. Eesti Maja keskmises saalis.
SISSEPÄÄS TASUTA