Meie Elu = Our life, March 12, 1987

              !
C .1 i /•!
„ 12. iviÄRTSIi - THURSDÄY, MARCH 12 „Meie Elu" nr. 11 (1931) 1987
„MEIE ELU" „OÜR LIFE" Estonki Weekly
Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian
House, 058 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6.
' 1 Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S Veidenbaum. Toimetaja New
YorgisB. Parming, 473 LuhmannDr., New Milford, N.J..USA.
Tel (201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks; pn Eesti Kirjastus Kanadas,
' Asut. A.
s vorm
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario 1V14K 2R6
„ M e i e E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K2R'6 Canada. - Tel. 466-{f951.
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp.,kolmap. ja reedel k l . 9 h m . - 5 p.l., teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 hm. - 1 p.l.
„ M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadasla. $43.00,6 k. $24.00,
3 k. $15.00. § USA-ssel a. $47.00, 6 k. ^25.00, 3 k. $16.00.
t Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. 128.00, 3 k. $18.00. ©
Kiripostilisa: Kanadas 1 ^ . $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-sse 1 a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle­meremaadesse:
l a . $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15.50.
75^ :
: 1 toll ühel veerul — esiküljel $6.00,
tekstis $5.00.
lnte^
vjuus (vt „Meie Elu", 26. dets.
1986) tunnistas okupeeritud Eesti
peaministri esimene asetäitja Hei­no
Veld, et põllumajanduse
kord kodumaal on taga
omast ja et
ma vastavail
tatud plaanidele.
Põllumajanduse jalule upitami­seks
on N. Liidus proovitud mitme­suguseid
mooduseid. Muu hulgas on
katsetatud hiiglasuurte sovhooside­ga,
kolhooside muutmisega sovhoo­sideks
ja nn „kodufarmide" nime
kandvate, kuni 1 ha maalappide põl-lutöölistele
kasutada andmisega. Vii­maste
majandamine on mõningal
määral baseerunud vabamajandu­sel
ja on täitnud põllumajandussaa­duste
produtseerimisel vägagi olulist
osa.
Veidi seletuse kohaselt tuleb nüüd
põllumajanduslike suurettevõtete
(sovhooside ja kolhooside) kõrval
eestlastel õppida toodangut organi­seerima
senisest väksemätes raami-
Midagi paistab väga valesti ole­vat
Kanada valitsuse (või välismi­nistri)
otsusega sulgeda Kanada
saatkond Helsingis. Soome ajakir­jandus
ja rahvas ja hulgaliselt
soomlasi Kanadas on silmnähta­valt
häiritud selle otsuse pärast.
Otsus on motiveeritud majandusli­ku
kokkuhoiu vajadusega. Kuna te­gemist
on Soomega, Nõukogude
Liidu otsese naabriga^ siis inspiree-irib
see lisaküsimusi. Nüüd on jõud­nud
küsimus ka Kanada ingliskeel­se
ajakirjanduse veergudele, seda­puhku
Soome kaitseks.
Meie ei tarvitse oma lugejaile
selgitadia, et kultuuriliselt ja mõt­lemiselt
kuulub Soome juba palju
astaid lääne hemisfääri. Soome kir-janikijjd,,
maalijad, skulptorid, arhi-teklUAJr,
teadlased ja demokraatlik
mõtlemisviis, fsegi majanduslik
vastutustunne on rikastanud lääne
kultuurmaailma. Kanadal on palju
Soomelt õppida. Nüüd paistab, et
Kanada valitsus on jõudnud aru­saamisele,
et neil pole ametlikke
suhteid Soomega tarvis.
Ühe saatkonna sulgemine omab
vähemalt sümboolse tähenduse,
kui mitte midagi muud. Kanada
saatkonna sulgemine Helsingis on
löök näkku soome rahvata. Soome
omab kriitilise geopoliitilise täht­suse
Nõukogude Liidu ja Skandi­naavia
vahel. Vähemalt sümbool­selt
nihkub see geopoiiitilihe piir
nüüd Rootsile ja Norrale otsakülje
alla ja siit edasi Atlandi äärde. Kas
seda soovis valitsus Ottawas, kui ta
oma otsuse tegi? Helsingi saatkon­na
aastakulud oleksid tasutud juba
Kanada ministrite reisikuludest
Moskvasse, kus nad soovisid kok­kuhoidu
teha. i
Soome rahvas ja tema administ­ratsioon
ön üks imestusyäärne rah­vas.
Pärast Esimest maailmasõda
oli Soome ainuke, kes tasus oma
sõjavõlgu päevapealse täpsusega
USA-le. Seda noteeriti kogu maail­ma
ulatuses teistele eeskujuks, Sa­masuguse
täpsusega täidab Soome
oma sõjakohustusi N. Liidu vastu
levereeritavate tööstussaadusjte
näol, kuigi see kerge ei ole. A |a
Soome rahvas tahab iseseisev olija,
'i M. Liit avaldab oma
survet ka sisemiselt. See on nn.
finlandiseeritud olukord, mis on
saanud klassikaliseks terminiks
Soome ajalehedf on küsimuse
omaltpoolt päevakorrale tõstnud.
Sosiaalidemokraatti küsib: „Mison
siis Kanadaga lahti? Soomlastele
on küsimus seletamata. Kümnetel
tuhandetel Soomes on sugulased
Kanadas, kellega sidet peetakse.
Sööme lennukid lendavad Helsin­gist
Winnipegini. Poliitiliselt on
Kanada otsus imelik. Oli ju Soome
julgeoleku ja inimõiguste konve­rentsi
asukohaks. Konverentsi
üheks liikmeks o l i ka Kanada. Kas
on Kanada kaotanud huvi selle
küsimuse vastu?"
Kanada on vähemalt lubanud
Ottawas jätkata Soome saatkonna
tegevust. Leht usub, et Soome
peaks tõsiselt selgitama, mis on
juhtunud Kanada ja Soome vahe­kordades.
„Helsingin Sanomat"
märgib omapoolselt imestust Ka­nada
yaiitsuse otsuse üle ja küsib:
„Kas 'Kanadal tõesti ei jätkunud
mõnda miljonit dollarit, et oma
saatkonda Helsingis ülal pidada?
Soome rahvas on lihtsalt shokeeri-tud.
Paistab, et kõik senised head
vahekorrad, spordivõistlused jne.
ei ole midagi lugenud valitsusele
Ottawas, et vahekordi jätkata. Ka­nada
nimi oli senini populaarne
Soomes. Kuid mitte enam!"
1985. aastal arvestati Soome in­vesteeringuid
Kanadas 377 miljonit
dollarit. Ligemale 60 soome kom­paniid
kaubanduse alal rakenda­vad
siin üle nelja tuhande töötaja,
nendest 1000 töötajat Toronto piir­konnas.
See näitab ka soome ma­janduslikke
sidemeid Kanadaga.
Seda enam tundub mõistmatuna
Kanada Helsingi saatkonna sulge­mine.
Paistab, etvalitsusÖttawas ja vä­lisminister
on keetnud järjekordse
supi, sedapuhku välispoliitilisel
alal. Kuidas seda lahendada püü­takse,
pole ühelegi selge. Näib, et
ka välisminister vajab poliitilisi
nõuandjaid, sest silmnähtavalt tal
neid ei ole. Kahjuks!
Intervjuul Veld küsimust pikemalt
ei selgitanud, kuid mitmeist allikaist
ön teada, et N. Liidus on hakatud pro­pageerima
üheperekonna talumaja-pidamisi,
millele Veld ka nähtavasti
viitas. Sovhooside ääremail on haka­tud
eraldama maad väiketalude moo­dustamiseks.
Talud antakse nn ren­dilepingu
alusel kasutamiseks ja ha­rimiseks
sovhoosi töölisperekonda-dele,
õigem leibkondadele. Looda­vaid
talundeid/mille kohta kehtivad .
aga ranged eeskirjad, ei tohi segada
nn ,,kodufarmidega". Viimaste koh­ta
käivad reeglid on paljud vabamad.
Veidi sõnavõtus on veel uudsu­seks,
et uued asukad Eestis ei. ole
sunnitud- elama sovhoosi keskuses,
nagu Venemaal, vaid individuaalela-muis
oma maalapil. Sovhoosi põl­dudel
töötavaile perekonnaliikmeile
antakse seega võimalus koonduda
sovhoosi poolt loodavasse väiketa-lundisse.
Sealjuures on'tingimuseks,
et nad peavad olema võimelised tol­me
tulema oma liikmete tööjõuga,
ilma palgalise abita.
ERIARVAMISED , ;
. K u i sellest katselisest ettevõttest
teada anti, pii reaktsioon üsna mit­mesugune.
Konservatiivsed parteila-,
sed tuletasid meelde 1930-ndais aas-,
tais toimunud kollektiviseerimisel
tekkinud võitlust elule ja surmale.
Perekondliku lepingu süsteemis nä­gid
nad ,,kulakute',' klassi uuesti ellu
äratamist ja avaldasid arvamist, et
isiklikud huvid hakkavad kaaluma
üles ühiskondlikke kohustusi ja
muudavad rentnikud materjaalsete
varade järele jooksjaiks..
Uue süsteemi toetajad põhjenda­sid
reformi sellega, et perekonnale
kõigi tootmisvahendite kätte andmi­ne
stimuleerib inimesi oma huvides
tugevamini töötama. Kava toetuseks
öeldakse, et vastuvaidlejad ei olnud
aru saanud talundi lepingulisest
ideest ja rõhutatakse, et uute, looda­vate
perekonnatalundite pidajad ei
kujuta endist eraomandi ega maa
omanikke ega ekspluateerijaid. Sov-hoos
annab talule maa, ehitab sellele
vajalikud elu-, majapidamis- ja kõr­valhooned
ning varustab talu masi­nate
ja muude sisseseadetega. Need
on ja jäävad riigi omandiks mida siis
talupidaja rendi aluseL ainult kasu­tab.
Perekonna kohustuseks on talu­tööde
läbiviimine ilma palgalise töö­jõuta.
„Talupidajad" säilitavad kõik
sovhoosi tööliste kohustused ja pri
majandusteadlaste arvates võib pe­rekonna
sissetulek kujuneda kahe-kuni
kolmekordseks tavalise sov-hoositöölise
omast. Kuid loodetakse
ka saaduste omahinna langemist,
mis võimaldaks vähendada riigi ku­lutusi
juurdemaksude näol ja mis
aitaks kaasa saaduste hindade stabi­liseerimisele.
Näitena toodud piimafarmi kohta
antakse mõningaid andmeid. Riigi
poolt määratud piima liitri hinnaks
jaemüügil oh 28 kopikat. Šovhoos
saab aga riigih liitri eest 37,5 kopi­kat.
See tähendab, et riik maksab
piima liitrile juurde ca 10 kopikat.
Oma saaduse, piima, peab talunik
müüma sovhoosile. Iga liitri eest
saab ta 4,1 kopikat. Sovhoos teenib
sellega taluniku piimaliitrilt 33,4 ko­pikat,
mida võiks lugeda talundi
maa, majade ja produktsiooniyahen-dite
rendiks.
Talundite kasutamisele andmine
ei ole olnud nii edukas kui seda
loodeti. Uhe Moskva piirkonnas asu­va
sovhoosi juurde rajatud esimese
talundi esimene majandaja \lahkus
pärast kuut kuud. Põhjuseks^ oli, et
töö käis üle jõu ja perenaine kaotas
une kartuses, et midagi võib minna
viltu, kuigi kõik oli korras. Nad ei olnud
harjunud nii suure majandusliku vas­tutusega
ega iseseisva otsuste tege­misega
isegi väiksemategi pisiasjade
puhul. Nad o^lid majanduslikule ise­seisvusele
psühholoogiliselt etteval­mistamata.
Vastutavatest ringkon-^
dadest väidetakse vabanduseks, et
rentnike haridus ega tehnilised tead­mised
ei olnud küllaldased.
Järgmine perekond, kes talu üle
võttis, oli arvukam, koosnedes abi­elupaarist,
pojast miniaga, kahest
teimeiisest ja kahest väikesest lap­sest.
Siiski kurtsid nad, et tööd on
rohkem kui sovhoosis, kuid sealjuu­res
on töö enam mehaniseeritud.
Sovhoosi juhataja on seekord tule­mustega
rahul jä lisab, et talund too­dab
lehma kohta kaks korda rohkem
piima kui šovhoos. Ta jätab aga mär­kimata,
et perekond on ebatavaliselt
arvukas.
SÜSTEEMIPUUDUSED,
Uuel süsteemil on puudusi, mis
teevad taluniku elu ebakindlaks.
Müüdava saaduse hinda võib sov­hoos
igal ajal muuta ja sellega vähen­dada
majandi sissetulekut, kui see
hakkab tunduvalt ületama sovhoosi-tööliste
^sissetulekut. Samuti eelda­takse
lepingu sõlminud perekonna
tööjõudluse püsimist ega nähta ette
võimalusi selle muutumises, nagu
haigusi, perekonnaliikmete lahku­misi
ja teisi olukordi, mis nõuaksid,
kasvõi ajutiselt, lisa.tööjõu palka­mist.
Ka puuduvad perekonnal mo­tiivid
produktsiooni tõstmiseks pike­maajaliste
plaanide tegemiseks, sest
teda võidakse kergesti asendada.
Milleks teha tööd ja näha vaeva, kui
ei ole teada, kas ta ise või keegi
perekonnalnkmeist sellest tulevikus
mingit kasu saaks. Rentnikud tava-listi
ei tee pikaajalisi aja ega rahalisi
investeerimisi.
Juba esimestest katsetest on näha,
et sovhoosnik ei taha endale võtta
rohkem kohustusi, kui see hädapä­rast
vajalik. Milleks peakski ta end
üleliiga vaevama, kui need vähesed
hüvitused, mida nõuk. kord pakub,
on saadaval ilma omapoolse erilise
pingutuse või pingeta. Peale selle
. teab ta, et isiklik ettevõtlikkus võib
kergesti viia vastuollu valitsusvõimu-ühenduses
on jõud
ECeg^Bibvaira laenud 9.00%
laenud alates 11.
Stm^orimatsiooniks helistagts
465-4659
P^ank avanud osmasp.-reede 10:00-3:
K ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
na
Dr. Shiu Kong, len Macdonald ja Valve Andre.
Ontario Mitmekultuur
Nõuandval Kogu
uus presidepl
0
Teostamisel olev reform ei tuleta
mitte üksinda meelde, vaid jäljen-vileegid,
nagu puhkused pensionid dab mitmeti feodaalaega ja -süstee-
)ne. Ermevus aga seisneb töö orga^ mi, mida.Eesti Nõuk. Entsüklopee-niseerimises
ja tasus. Perekondliku dia defineerib kui: „ühiskondlik-ma-lepmgu
süsteem pohmeb tükitöö janduslikku formatsiooni, mis raja-alusel,
kus sissetulek on otseselt sõi- suurmaaomandusel ja maäoma-tuv
saagi kvaliteedist ja hulgast. Näi- äikest (mõisnikud, kirik, riik) sõltu-tena
on antud piimafarm.Produtsee- ^^te talup6egade ekspluateerimi-ntud
pnm _tuleb muua sovhoosile, Talupoegi ekspluateeriti feo-mis
maarabhmna.Talupidajail tuleb daalsemaarendi (teorent, loonus-ojjereerida
taieliku tkinfflate välja- rent, raharenti kaudu.'^
minekute piirides. Ulekulutuste pu- järelikult võime uut suunda N.
hui tuleb puudujääk ne. katta omast yidu põllumajanduses nimetada
kaest, kuid mida nad kokku hoiavad, „uus-feodalismiks". mis samuti kui
jaab neile.
Kõigi produktsioonivai mdite, lü-kumat;
a ja liikuva varanduse omani­kuks
ön ja jääb riik, kuid kõik nen­dega
iihenduses olevad kulud, nagu
amortisatsioon, parandused jne - tu
Veebruarikuu lõpul tutvustas
Ontario kodakondsuse ja mitme-kultuuri
minister dr. Lily Munro
selleks eriti korraldatud vastuvõtul,
peamiselt ministeeriumiesindajai-le,
etnilisele meediale ning Ontario
Mitmekultuur! ja Kodakondsuse
Nõuandva Kogu liikmetele Nõu­andva
Kogu uut presidenti dr. Shiu
Loon Kong'i.
Avaldades oma headmeelt järje­kordse
kohtumise üle rahvusgruppi­de
ning Nõuandva Kogu liikmetega,
kinnitas minister, et nende panus on
olnud vajalik kultuurpoliitika aren­damisel
ning programmide läbiviimi­sel
— tähtis osa tuleviku kavanda­misel
ning kujundamisel.
NÕUANDEV KOGU
,,Ontario Mitmekultuuri ja^ Koda­kondsuse
Nõuandev Kogu on üks
meie väärtuslikemaisf vahendeist
vastastikuse panuse loomisel ning
säilitamisel," väitis minister.:
,,1973.a. asutatud Nõuandev Kogu
on ainulaadne, olles kõikide Ontario
kultuuriliste ühiskondade foorum
jätkuva respekti, mõistmise ja osavõ-.
tu arendamises," jätkas minister.
,, Sama tähtis on ministeeriumile ja
kogu Ontario valitsusele õppida eks­pertidelt.
Kui arendame kuhuurpolii-tikat,
programme või teenindust, on
neil tähendust ja väärtust vaid siis,
kui teeme seda konsultatsioonis teie­ga.
Seetõttu on Nõuandva Kogu ning
teie panus meile hindamatult väär­tuslik.
Me kindlasti vaatame ka edas­pidi
Nõuandva Kogu poole mitme­kultuuri
poliitika teostamisel, saa­maks
veelgi enam tarkust ja juhtnöö­re.
Nõuandva Kogu väärtus oleneb
tema individuaalseist liikmeist ning
ta panus peegeldab liikmete hoolt ja
pühendumust."
DR. SHIU KONG
Dr. Lily Munro oma kõnes, tutvus­tades
prof. Kong'i, väitis:
,.Presidendi osa on sensitiivne
ning vastutusrikas. Nõuandva Kogu
uus president, dr. Shiu Loon Kong
kahtlematult töötab edukalt koos
Nõuandva Koguga viimase võimali­kult
täie potentsiaali — provintsi,
valitsuse ning ühiskondade — hü­vangu
saavutamiseks. Igaüks, kelle
tee ristub dr. I<:ong'iga, nõustub ühe
tõigaga: ta on humanitaarne selle
sõna tõelises tähenduses, ^tema head
tööd ja teod ei piirdu ühe grupi või
põhjusajendiga. Kui dr. Kong näeb
vajadust, on ta seal, et aidata.
Võib-olla iseloomustab dr. Kong'i
parimini ajast-austatud väljendus:
,,Ta on tõeline õpetlane ning džentel-men,"
kinnitas minister.
Seejärel esitas minister dr. Lily
Munro dr. Kong'i kes oma lühikeses
sõnavõtus tänas temale avaldatud
usalduse eest, lubades töötada väga
tugevasti ühiskonna ja Nõuandva ,
Kogu hüvanguks. ,,Oleme jõudnud
kaugele, kuid meil on veel pikk tee
minna," väitis Nõuandva Kogu uus
president.
Dr. Shiu Kong" sündis Hong
Kong'is 1934.a.,.tuli Kapadasse 1958.
a. '
1958.a. alates on dr, Kong Toronto
Ülikooli haridusliku psühholoogia
professor. Varem õpetanud järgmis­tes
ülikoolides: Nanyanga Singapo-re'is,
Hiina Ülikool Hong Kong'is,
Cambridge Inglismaal, Queen's ja
Brandon Kanadas.
Ta on 12 raamatu, üle 100 artikli
ning ,,Canadian and International
Education" autor, Asia Foundation,
Carnegie Foundation, World Bank,
UNESCO, Kanada ja välismaiste va­litsuste
nõuandja rahvusvaheliste
vahekordade, hariduse, kultuuri ning
vahetuskaubanduse alal. Toronto
Hiina Ühiskonna aupresident. To­ronto
Multiheritage Community
Alliance president. Selle organisat­siooni
abipresidendina on allakirju­tanul
organisatsiooni mitmekultuu-riliste
eesmärkide läbiviimisel olnud
dr. Kong'iga juba 7 aastat inspireeriv
ja tulemusrikas koostöö.
Dr. Shiu Kong'i on korduvalt vää­ristatud
tunnustuste ja aumärkidega,
nende hulgas ka Order of Canada
medal. V A L V E ANDRE
lelle iannik
tulumak^urevident
omal ajal feodalism ise, on arenemas
riigi orjapidamisest. Näib, et midagi
ei ole taeva all uut ega originaalset.
Esinevad vaid muudatused nimes ja
vormis.
, , . , , .. Kui arvestada kommunismi teo-leb
tajuniku katta piim. 3t saadud ^eetikute poolt avastatud ajaloolist
sissetulekuist. Igapäevased kulutu- paratamatust, mille kohaselt ühe­sed,
nagu loomasööt, elekter, küte le majanduslikule perioodile järgneb
jne antakse sovhoosi poolt talundile raudse järjekindlusega' teine vorm.
laenuna, mi le tõttu eeldatakse nende siis selle teooria kohaselt peab „uus-okonoomset
kasutamist, feodalismile" sama paratamult järg-
Perekonna sissetu eku pur ei ole' ^ema kapitalism,
ette kindlaks määratud. See oleneb Kas mitte praegu N, Liidus käima
V . lastud perekonnatalude moodusta­ja
kokkuhoidlikkusest. Mida^mada- ^ises ei peitu esimesed kapitalismi
lam on saaduse omahind, seda suu- ^od? Teatavas mõttes on need sam-taielik|
ilt ettevõtlikkusest, tööku- mud ka ettevalmistuseks nõuk. korra
sest )a kokkuhoidlikkusest. Mi- - kokkuvarimisel vajalikule maarefor-da
madalam on saaduse oma- mile,
hind, seda suurem teenistus, Nõuk, LK-s
JOHN 1. SOOS AR, C Ao
Chartordd Äccountant
, W University Ave., Toronto, oJtario, MSH 3IV17
Tol. 864-0099
VAJATAKSE KODUABILIST
võib olla ka pensionär, kes abistaks pensionäri 6 päeva
nädalas ja teeks toitu. Tunnid 9 homm. — 4 p.l.
Tasu S30.00 päevas pluss toit ja söidukulu.
lir^^Qmiatslooniks helistada Mrs. E. Chan
698-2011
„Meie Elu" nr. 11 {19
cmi
Kuu
Toronto hommiku
Globe and Mail" iimul
ril lehekülje suurui
„Protect the innocenl
süütuid"), mille sponsi
ganisatsiooni, nende]
Eestlaste Kesknõuko)
Kuulutus, mis maksis
tähelepanu USA agei
jälitab sõjakurjategijj
N. Liidu salapolitsei
väidab, et see võib jul
Kaks päeva, hiljem,
avaldas sama ajaleht jull
üteldakse muuhulgas (t|
JUHTKIRI
Doschenes'ikoinisjod
kurjategijatest ei ole ve|
kuid see ei ole takistai
isehakanud,, võitlejaid"
leheküljelise kuuiulusej
hes, et rünnata oodatavl
kuid.
Ähvardatakse teie
badusi/' kuulutus hoiata(
kanadalased on solvun]
kust, et luua eriagentuj
Kanada kodanikke, kesi
tanud sõjakuritegusid
masõja ajal Euroopas."|
Kes on siis need
„solvunud" kanadalasj
jad on mitmed idaourooj
on ajanud segi seaduslil
tegijate jälitamise nen|
dade tagakiusamisega.
Üks kuulutuse esitajal
seaduslik sõjakurjategii
võiks anda sovjottidelj
ebainformatsiooni levil
süütute kanadalaste süül
Oma etteruttava rünnj
henesM raporti vastu oij
ise süüdi ebainlbrmatj{
moonutavad jämedalt IJI
mise agentuuri (,,01Ti(:i|
Investigation"), osatähti
jafegijale jälitamises US|
nik jules Dcschenes so(
vasti samase agentuuri
nadas.)
Kuulutus väidab, et
agentuur kasutab koi
kondsuse äravõtmiseks
saatmiseks immigratsii|
rikkumise pärast. Seda
ka siin!"
Lõuna pool piiri ja lõul
MIAMI BEACH'i
ranna naabruses
soodsa hinnaga
MÖI
Samas condos on
ja rohkelt kanada!;
Drive, .Apt. 107,.
te võimaldamiseks ki
Meese'iga väljasoaltn
muutmiseks, Ameerika
ri õiguseks on lõpliku|
deporteerilava koht ja
kohtuotsus üldse täitmil
Peamiseksnõudokskcl
le oli sõjakuritegudes
mitte saata N.-Liitu,.va|
kohut pidada Ameeril
toodi ette terve rida süi
tegevuse vastu koostöi)
KGB-ga.
PAL)U PROTESTE
Kohtuminister oma s('j
nis esmalt, et Karl Linnaj
on üle kogu maailma
gramme kokku tulnud n\
ühegi teise inimese kohtf
dendile ja valitsusele. \\
les osas olnud kaheksa :
Kohtuminister võttis
tatud küsimustele ja
kokku neljas punktis:
1) Karl Linnase depoi]
ole tema poolt veel mitli
, 2) Kohluministeerium
vastu, et sõjakuritegi]
Ameerika kohus, kuid
olema vastav seadus,
3) KõikkaebusodOSI
vaatabläbi Assistant Alti
ai, William Weld, krimi|
nast,
4) Kohtuminister Me<
ühe erapooletu esindaja,
on pidevas kontaktis' b|
gruppidega,
.Asüüli saamise küsii
seks, kuna selles osas o|
kidega läbirääkimised k|
PRETSEDENTI LOOV
Nagu ,,Meie Elu" kuul
tuministrile teatud üllatu|
Euroopa rahvusgruppii
sioon koosnes nooremal
test ja ta suhtumine oli|
kestnud vastuvõtul kõi{
ne. Sõna võtsid põhisea(
luse ja julgeoleku orgž
esimees Anthony Uim
Euroopa rahvusgruppidi
sioonide esindajad. Tooni
m