1985-08-08-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
uMpa 11 „MeieElu'' nr. 32 (1849) 1985 »Meie l l i l i M I " " " ' "" okupeeritud kodumaa noortelt I — eriti Saksa, Inglise, Prantsuse ja Ameerika noortele Okupees^ltud kodumaa eesti noo^ da ta peaks trükkima, kui tal oma mõtteid ei ole? Tsensorid valvavad hoolega, et me ei ütleks ega kirjutaks sõnagi venelaste ega võimumeeste vastu. Aga meil ei ole ka kuulamis-vahadust: raadiosaateid segatakse, ja just neid, mida meie kuulata tahaksime. Liikumisvabadus puudub meil sel määral, et me ei tohi minna isegi oma kodumaa randadele ega saartele ilnia miilitsa eriloata. Välismaale sõiduks ei anta kellelegi muule luba kui neile vähestele, keda küllalt lollideks peetakse ja kellest usutakse, et neil oma mõtteid peas ei ole. Rongkäigud korraldab meile (mais ja novembris) ,,armuline" riigivalitsus, keda me seal peame kiitma lippude ja loosungitega. Kui hakkame omapead demonstreerimisvabadust kasutama, siis pannakse meid trellide taha. Streigivabadusest ei maksa rääkidagi. Võibolla kuulsite, kuidas „ Solidaarsuse" käsi Poolas käis. Aga meil on Venemaa, hoopis hullem kui Poola. Meie „oma" riigijuht on Moskvast kohale pandud. Ta ei oska eesti keelt ega tea Eestimaast mitte midagi. Aga Moskva käsul annab ta terved suured majad elamiseks sügavast Venemaa põhjast tulnud kahtlasele elemendile, kriminaalroimarei-le, luusijaile ja sõjaveteranidele. Eestlane ei saa korterit isegi kalli raha eest mitte. Ja selle juures nõuab K, Vaino koos kõigi venelastega, et meie peame venelast armastama. Kui ütled, et ei armasta, siis oled fašist. Lisaks vabaduste puudumise-, le on terve rida vastikuid kohustusi: mitte ainult venelast ei pea sunniviisil armastama, vaid ka parteid, komsomoli, Leninit ja sadu muid võimumeestele soodsaid ja su enda meelest rumalaid asju. Ometi on Eestimaa meie'maa, kus !elt on rahyusvahelise noorteaasia puhul vabasse maailma saabunud alljärgnev appihüüd ja üleskutse: „Teie vanavanaisad andsid Jalta konverentsil 1945. a. (ja olid salalepingutega osalt varemgi andnud) meie kodumaa—- Eesti — Vene Moolokile inimohvriks. Nad ei andnud mitte ainult Eesti, vaid ka Läti ja Leedu, võtsid Soomelt Karjala ja Saksamaalt Kont gsbergi, milie, asja eest, teist taga, ristisid Kaliningradiks. Äga nad lubasid Venemaal võtta Jaapani käest Kuriili saared ia tegid rõpmsa näo, kui Nõukogud 'tervest Ida-Euroopast tegid sotsmaad, täis vene sõjaväge, kelle pilli järele nüüd Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria ja Rumeenia yanad ja noored kamaa° mskad peavad tantsima. Vabadust pole neil ega meil juba enam 40 aastat, nagu veneiastelenes-tel seda iialgi pole olnud. Neile @i aidanud sellest, e| meilt inimeseõigu-sed ja vabadused võtta. Nad tahavad meid tappa, välja suretada. Juba 45 aastat tagasi küüditasid nad kümneid tuhandeid Siberi vangilaagritesse ja asumisele, paljusid mõrvates. Suur sõda andis meile paariks aastaks veidi kergendust, aga meie saatus oli juba siis otsustatud. Meie vanaisad said iküll Saksa relvi, kui venelased uuesti Eesti piirile lähenesid 1944. a., aga relvi oli vähe ja need olid viletsad. Mehefi võimlesid venelaste vastu viimse veretilgani, ka hulga aastaid pärast seda, kui venelased juba uuesti Eestis sees olid. 1949. a. hävitati eesti taiüd, talüjioegi veeti loomavagunites Siberisse, ja neil, kes veel partisanivõitlust jätkasid, lõppesid relvad ja laskemoon. Juba 1953. aastaks oli maailnjias nii sügav rahu, et meie^kurbai saatust ei pannud enam - meie esivanemad on juba vähemalt keegi tähele. . 4000 aastat paigal olnud, rohkem ..Maailm-onkaunis..." lauldakse aastasadu, kui ükski muu rahvas Eu-ühes jõululaulus. Ta võiks ka meile roopas. See on arheoloogiliselt tõestatud, aga aitab ka ainult ajaloost: meie esivanemad olid kindlasti Eestimaal jiiba siis, kui venelast veel üldse ei olnudki, Venemaast rääkimata. Meie ei taha teilt, maailma noored, mingit konkreetset abi — teie ei saa seda anda. Aga me palurhe teilt — pange eesti rahva noored Looduse Punasesse Raamatusse, nagu ön pandud haruldased loomad, linnud ja taimed. Meie püsimise 4000 aastat õigustavad meie palvet. Oma suuruse poolest oleme küll ainult nagu kvar-kid, teie kui tervete aatomitega võrreldes. Aga ka meil on olemasolu õigus ja teil on ju vabadus sellest aru saada. Noorteaastal, Eesti Teismeliste Laste Põrandaalune Selts ' „MIKU& MANNI" Kala-aste teated m K Ui' mm i m mi Äi noored laulavad koraali Valgnispeo lõppemisel Foto - ]. 09 «• Laupäeval, 27. juuli õhtul peeti elavaiks ja leiavad koha meie laste äru Suvekodu valguspidu, teadvuses ning hinges. See varandus, mis meie neile pärandame, on kallim kullast. Usume, et see annab eriliselt eestipärase ise-millele elas kaasa üle kolmesaja noortesõbra. Pidu algas rahvarõivais noorte peoväljakule tulekuga. Rivistuti tribüünil istuvate külaliste ette ja jäädi kuulama suvekodu juhataja dr. Kersti Linaski avasõna. Ta algas oma sõnavõttu Aarand pärast ja süüta oma sõna valgus meie Roosi luuletusega „Üks ainus keel" südameisse siin ja Kodu-Eestis, et ning lausus:„„Üks ainus keel" võiks peatselt võiksime Su palge ette kogu-olla Jõekääru Suvekodu motoks, ku- neda vaba rahvana, vaba kodumaa na tegur, mis eraldab Jõekäärut teis- pinnal ja laulda „Mu isamaa"." Laul-test eesti suvekodudest ja laagritest, di Eesti hümn. on rõhk, mis on pandud emakeele Palju peolisi siirdus söögisaali, kus rääkimisele ja õpetamisele. Kuigi on Naisseltsi juhatuse liikmed servee-igal suvekodu nädalal oma teema, oti risid suvekodu perenaiste poolt val-kõigil ikka sihiks parema eesti keele mistatud suupisteid ja kohvi pisike-õppimine ja rääkimine." se tasu eest. Kasvandikud võtsid istet murul ja Saalis algas noortel tants. Saali Teadaanne Toronto Eesti Meeskoori kõigile lauluvendadele ja uutele kooriliik-meile. Juhatus palub teatada, et mees-loomu alusele, millele 7a7"s^^^^^^ koori uue tegevushooaja esimene sirgudes rajavad oma elu," Edasi oli ^a^utus algab teisipäeval, 13. aug. õpetaja oma kõne rajanud Johannese ^^'^^ ^^J^^* 1:1-14. Lõpetades palve sõnadega: Käesoleva aasta varajane kokku- „Isa, halasta meie peale onia Poja °" tingitud sügisel Torontos toimuva P.-A. Soome Meeslaulu Päeva Kontserdi tõttu, millest T.E. Suvine Kotkajärve Sel suvel on tegevus Kotkajärvel palju tagasihoidlikum kui eelmisel aastal, mil toimus maailmalaager oma eel-talgutöödega ja järelkorista-mistega. Kuna meie skautid võtsid osa Kanada skautide jamboreest, siis ei toimu sel suvel Kotkajärvel skaut-laagreid. Alles augusti teisel poolel läheb Kotkajärvel tegevus elavamaks, kui algavad gaidlaagrid, Met-saülikool ja metsainärgi kursus. Septembris tulevad üksuste aastakoosolekud jä kaua planeeritud varustus-kuur tuleb ehitamisele. Varasuvel toodi kohale veel mõningad koormad kruusa, et laiendada ethitusplatsi ja siis valati ehitusele betoonist alus, mis ootab nüüd puuraamistikku. Senini on ehituse läbiviimist majanduslikult toetanud järgmised organisatsioonid: Eesti Sihtkapital, Toronto Eesti Skaudisõprade Selts, Eesti Qai-derite Kogu ja Skautide malev. Suur tänu annetajatele! Kuid et projekti lõpule viia, on vaja veel majanduslikku abi. Lähemaks informatsiooniks helistada skm. Silver Kasele, 267-8027. Ehitustööde kõrval on ka vaja koristada puud, mis tornaado maha murdis ning samuti tuleb parandada katkenud elektriliinid. Eelmine sügis otsustas üks kopra-pere, et sääsesilla raamistik on ideaalne koht,kuhu oma paisu ehitada. Hiljem vesi voolas üle silla ja tegi sauna külastamise väga keerukaks. Talve jooksul kohalik trapper püüdis koprad kinni,kuid pais jäi. Alles nüüd madalvee ajal oli võimalik pais kõrvalda, nii et vesi võib jälle vabalt voolata sääsesilla aU läbi. Need, kes on Sissiküla sauna kü- Rootsi poliitik saadeti märganud, et ühel ^ nufgakivil on tsementi .kirjutatud Meeskoor on palutud osavõtma. Uued kooriliikmed teretulnud! TEM'i JUHATUS algas põimik „Udumäe Kuningas", mis oli kolmevaatuslik, igas palju laulu, rahvatantsu, võimlemist jne. Järgnes valguspeo efektne lõpp. seinu ilustasid Johannes ja Taivo Säägi poolt pildistatud seltskonna- Eestist välja S.K. kaunis olla, aga venelased on oma koonduslaagrite, küüditamiste ja kõigi muude toorustega meie maa ja maailma jubedaks muutnud. Meil pole perekonda, kus mõni selle, liikmeist ^oleks^ olnud orjalaagris, sunnitööl või tapetud. „Sõjaohvrite" suhteline arv on meil suurem kui suurtfel sõda pidanud rahvastel. Ka meie loodust ja kaunist maad on venelased juba 40 aastat katsunud sama koledaks teha kui nende eneste suur ja lai maa juba ammugi on. Meie ei ütle teie maa noorte kohta ühtegi päha sõna. Aga need auto-poniniide ja muiÜupommide panijad, süiitute inimeste tapjad, ei tee meile mingit rõlõmu: nad on sama halvad kui venelased ja teevadki oma mõrtsukatöid Vene rahadega. Teie nõuate rahu ja tahate relvad ära kaotada^ Mis te nendega teeksi-tegi? Agsl me imestame teie huvipuudust selle viistu, kuidas olukord tegelikult on. Venelane kasvatab oma ja meie noori — pange tähele: sõja-lispatriootilises vaimus. Nende ajast ja arust läinud, teooria järgi peab kogu maailm nendele alluma* Järeli-kuh — kui teie relvi ei taha, siis saate oma rahu ka ilma rongkäikudeta: see ön vene surnuka-rahu. Meid ^aneb jveel enam imestama teie vanemate tuhin fašistidest sõjasüüdlaste tagaajamisel. Nad otsivad neid sealt, kus neid veel vähe järel, aga siit mitte, kus neid on veel pak-sult. " Mõelgu nad, kes tappis rohkem, kas Hitler või Stalin? Meie teame, oleme näinud ja näeme veelgi, kuidas Stalini järele tujnud punased peremehed rahvaga ümber käivad. Nad j püüavad meist teljia roboteid, kuule- (D kaid orje, kellel p^ale truualamlikkuse pole ei pead ega südant, ei loovat vaimu ega kujutlusvõimet.* Marxi ja Järgmise klubi üritusena korralda- Lenini hallitand tõdedega toidavad täkse kolmas kalapüügivõistlus sel nad meid' — ja see^eeb meist moraa- aastal Simcoe järve Royal Beachi järgmine kuupäev-27.ViI.56. Nii et järgmisel suvel on saunal 30-aastane ^ , . . . . ^ STOCKHOLM (EPL) - Patrik juubel. Senini on ta oma kohustusi tegelaste, ürituste jne. fotod 1952- Hultgren, juhtiv moderaatide poliitik hästi täitnud ja eesti noori puhtana ,/ , , Göteborgis ja riigipäevakandidaat ju- hoidnud. Tõrvikute Tongkai^ ^^^^ kaasatoomise pärast äsja Tal-valjakule, kus suured tüdrukud laul- lavastasid: Pia Metsala, Monika linna tollis kinni võeti sid kpraali ja suvekodus viibiv õpe- . Ka^^^ ja Tiia Pihl Jutustajaks oli Hultgren sõitis esimest korda Ees-taja Heino Laaneots oma vaimuhkus Maaja Matsoo ja pillimeheks Peeter tisse grupireisiga, mida organiseeris sõnavõtus lausus: .,Kanvas, kes oma Jaep^^ ; „Sovjetspecialisten" koosJntouris-mineviku unustab on sunnitud kor- Põimikus kaastegevad olid; Tiiu- tiga". Ta soovis tutvuda suletud ühis-dama juba ammu tehtud vigu. Leiki Veskimets, Tiiu-Monlka Roo- ^m^g, teisel pool Läänemerd. Te-l^ n^P^r^H "1° n™. Küttis Liisa Novek, Leili kavatsetud nädalapikkune reis apsed tundma ka sellist aja ugu, mil- Lukas, Marcus Silmberg, Imbi Reba- jsppes aga neljatunnilise ülekuula-le edasiandmiseks.on mütoloogia va- ne ja Peeter McConn. misega Tallinna tollis '^H^wi H • • A •' • • , eeskava olid noored _ Rui ma tolli elektroonilisest Haldjad ja vaimud, mis meie esi- koostanud ,a oppmud ühe nädala kontrollist läbi läksin, hakkas see EKN kandidaatide keskmine vanus 45 a. vanemate elu,s koijd etendasid nii jooksul, tähtsat osa, saavad Jõekäärul taas 99 Meie Elu" küsis: helisema. Mind kutsuti tagasi ja ma võtsin taskust välja oma miniarvuti, mis arvatavasti seda häält põhjustas. Üks ametnikest katsus käega mu hõlma alt ja tundis ilmselt, et mul on seal raamatuid. Algas suur läbiotsimine. Kui mul poleks miniarvutit taskus olnud, oleks ma vÕib-oUa puutumatult tollist läbi pääsenud. — Kas mea® luteri koguduste — Meie kogudustes OH õpetajate vaimulikud peaksid sagedamini vahetus haruldane ja mitmest on vahetuma? saanud õpetaja-nimelised kogu- Selle küsimuse esitas „Meie dused, mis kestavad sageli ka pä- £lu" eesti õpetajatele ja sai vastu- rast vaimuliku surma või lahku- Vastavalt trükikoja tehnilistele nõuetele palume käsikirjad „Meie Elu" toimetusele saata m a s i n k i r j as ja võimalikult varakult enne lehe ilmumist. Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi liikmete vaheline las-kevõistlus haavlipüssist korraldatakse laupäeval, 2. augustil, algusega kell 10 hommikul Läti Jahiklubi ,l,Berzaine" laskerajal. Võistlus toimub rändkarikale ja klubi poolt väljapandud auhindadele. Laskemoona on saadaval kohapäal. Palume kõikide laskehuviliste osavõttu. mis toome ära anonüümselt. „Eeštis „laulati" õpetaja kogudusele nagu eluks ajaks, sest uusi kogudusi asutati harva ja seega õpetajate vahetusi oli vahe. Sama on jätkunud ka sün. Kui väita tõsiasja, et Kanada ja Ameerika luteri kogudustes on sagedane õpetajate vahetamine, siis on see arusaadav, sest Ameerika ja Kanada kolmel luteri kirikul on umbes üle 20.000 koguduse ja lisaks tuleb neile uusi misjonikogudu-si juurde igal aastal. Nii on õpetajate liikumine nende vajadustest tingituna arusaadav. mist. Selline olukord on lekitanud hingekarjase üleliigset austamist või ka lahkhelisid ja õpetaja liikumise asemel on hakanud liikuma koguduse liikmed. Mis on teie ar-vamine? >j,Leian, et see on sobimatu, kui kogudust nimetatakse selle õpetaja nimega ja mitte tema ametliku nimega. Kindlasti üheks põhjuseks, aga mitte ainukeseks, on õpetaja olemine ühe ja sama koguduse õpetajaks kümneid aastaid, nii et terve koguduse usuline elu ja tegevus saab selle ühe õpetaja iseloomu. Juhatused ja esimehed vahetuvad, aga õpetaja on Meil on Kanadas 13 eesti kogudust Juhtivas positsioonis läbi kõigi muu-ja Ameerika poolel umbes poole roh- ^^^^s*^' iita vargad ja lollpead.' Elame paraku vene noortega külg külje kõrval ja näeme, mida see marksistlikult kasvatatud. neljas põlvkond „uut inimest" endast kujutab. Nad usuvad; et nende vanemad kogu maailma (ja Euroopa eriti) ära vetel pühapäeval, 25. augustil Võistlus toimub klubi juhatuse poolt väljapandud auhindadele. Kogunemine kell 7.00 hommikul Park Motelli restorani parkimisplatsil'Võistluse algus kell 8.00 hommikul Peale võistluse lõppemist palutakse koguneda kem. Mitmetel neil kogudustel pole õpetajat kohapeal. Suuremates keskustes on Eesti kogudustel õpetajad ja neil on vaevalt soovi oma praeguse koguduse teenimisest loobuda.- Selle tõttu pole meil ka õpetajate liikuvust ühest kogudusest teisej ja kui keegi hakkaks liikuma, siis on küsimus, kuhu? kõneldakse nats|de rassismist. See on minevik. Aga siin elab ja vohab komfašistlik rassism. Meilt, eesti lastelt, on võetud sõnavabadus - aga omavahel räägime siiski; venelased mitte. Trükivabadust pole ollagi, aga venelane ei tunne selle puudust: mi-on päästnud, kõik rahvad vabasta- Royal Beach Roadi ja 48 Hwy nurgal nud. Aga millelt? Vabadusest. Teile asuva, eestlaste hulgas hästi tuntud Hõbe talu õuele. Paadid palutakse vette lasta Virginia Beachist või Pro-vincial pargist. Lähemat informatsiooni võistluse korra kohta antakse kogunemise kohal JUHATUS 11 • I • Teiseks põhjuseks näib olevat, et kogudusele antakse rahva suus selle . äsutaja-õpetaja nimi Kuid tähtis 'on märkida, et mitmed kogudused kannavad lihtsah oma asukoha nime: Montreali kogudus, Lakewoodi ko-' gudus, Seabrooki kogudus, Los An-gelese kogudus, Stockholmi kogudus, Göteborgi kogudus, Vancouveri kogudus, Seattle kogudus jne. Kus Kui nüüd õpetajad ei liigu Ja selle kogudus on saanud oma õpetaja ni-asemel koguduse liikmed ühest ko- me (rahvasuus), seal paistab, et usu ja gudusest teise lähevad, mida harva kiriku tööd nähakse liiga koguduse juhtub, siis väidetakse, et õpetaja on . õpetaja ülesandena ja mitte kogu liik-selle tõttu raskustes ja tal ei ole väi- meskonna ja üldkiriku tegevusena, japääsu. Ma leian, et selline õpetaja Sellele lisandub ka koguduste ja ei ole mingeis raskusis ega tal pole õpetajate vaheline kohalik maade, vaja mingit väljapääsu. Kui ta teeni- s.o. liikmete, jagamine, mis kutsub da-ölevast kogudusest liikmeid lah- esile lojaalsuse väljendamise vaja-kub, võib ta haavunud olla ja „au" dust spetsiifiliseh õpetaja nimega, puudutatud. Kuid õpetaja ei teeni Kolmandaks võib õpetaja nime kasu-neid hikmeid, kes lahkuvad,- ega tee tamine väljendada otsest | austust nende lahkunud liikmetega kogu- õpetaja töö vastu. Muidugi mõjutab dust, vaid kes on ja keda ta teenib, õpetajate sama koguduse peal olemi- „Ole ustav surmani, siis tahan ma ne terveks oma ameti teenimise ajaks sulle elukrooni anda." Kogudus olgu tema isikuga seotud koguduse mõiste usuliselt-sisemiselt suur ja tugev, tekkimist." kuid mitte ainult välise arvulise väi- „Kui kogudusi nimetatakse õpetajate nimede järel mõnel korral, siis Est Onm - Olga Whight ..ROHELINE LUULETUSKOGU $3.00. Postiteel saate® Sösandub saatekulu. C^ÜÜGSL MEIE ELU" tdifuses 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 võib see olla, et koguduse nime asemel õpetaja nime kasutamine on käepärasem", võibolla ka põhjus, et õpetaja on olnud tugev isiksus, nii et ta on olnud domineeriv ka üle Jumala sõna — seepärast koguduse nime asemel kasutatakse õpetaja nime. Kuid see võibolla mõlema eelpoolse arvamise kombinatsioon ja arutlemise võimalusi selles asjas on teisigi. Mõnede linnade kogudusi, kus ainult üks kogudus, nimetatakse linnade nime järel — Vancouveri, Londoni, Ottawa jne. eesti kogudused. Kokkuvõttes olgu aga öeldud, et õpetaja isik ei pea varjutama kogudust ega Jumalariigi tööl oma varju peal hoidma. Ristija Johannes ütles, osutades Jeesusele: „Mina pean kahanema, Tema peab kasvama", Joh. 3,30)." EKN'u Valimiste Peakomitee kinnitas oma korralisel koosolekul esitatud 52 kandidaati Esitamiskirjad vaadati läbi ja kinnitati esitatud kujul Seekord oli küllaldaselt kandidaate, ilma et oleks vaja olnud tähtaega pikendada. Eelnevatel valimistel on pea alati tulnud pikendada esitamiskirjade sisseandmise tähtpäevi See edukus käesolevatel valimistel kuulub kindlalt EKN'u büroole koos tema noore sekretäriga. Võrreldes eelneva valimistega, on käesoleva valimiste kandidaatide vanus tunduvah noorem. 1981. aasta kandidaatide keskmine vanus oli 48 aastat, kuna aga tänavuste valimiste kandidaatide keskmine vanus on 45 aastat. Siin esineb ka huvitav erinevus vanuseklassides. Tänavu on 19 kan-didaati, kes on kas 35 aastat vanad või nooremad. Nendest 4 kandideerisid ka eelnevatel valimistel. Vanuseklassis 36—50 on 12 kandidaati, ning ka nendest on 4 korduskandidaadid. Suurimasse vanuserühmitusse, 51 ja vanemad, kuulub 21 kandidaati, nendest 15 olid eelmisel valimisel ka kandidaadid. 'Nagu. nähtub esitatud arvudest, annab suurima juurdekasvu just noorem generatsioon. See juurdekasv eitab meie ühiskonna muret, et noored ei tunne huvi eestluse ega eesti vabadusvõitluse vastu. Käesolevad valimised on elavaks tunnuseks meie noorema põlvkonna huvist rahvuslikuks i tegevuseks. Nüüd jääb vaid oodata, et meie valijaskond ka toetab seda noort põlvkonda. Seda saab kindlalt esitada valimistest osavõtuga — andke oma tunnustus noorema põlvkonna koostööle vanema põlvkonnaga! Tuleks ka märkida, et kui tänavustel valimistel oleks kandideerinud samad isikud kui eelmisel valimisel, siis oleks olnud meie kandidaatide keskmiseks vanuseks 52 aastat ^5 asemel, Kõige suurema vanusegrupi , moodustavad 31—35-aastased, kuhu kuuluvad 10 kandidaati Ka tuleks siin meeles pidada, et viibime juba üle 40 aasta paguluses, ning et 23 kandidaati on sündinud väljaspool Eestit. ' Piirkondlik esindus on pea võrdne eelnevale valimistele, kus 51 kandidaadist 11 asusid väljaspool Suur- Toronto piirkonda. Tänavu on 10 kandidaati 52-est, kes esindavad oma ühiskonda, mis asub väljaspool Toronto tegevuspiirkonda. Poliitiliseh omab see suure tähtsuse, kuna EKN > taotleb olla eestlaste keskne poliitiline organisatsioon, kes esindab tervet eestlaskonda Kanadas. Et võida kasutada seda väidet, on vaja nii kandidaate kui hääletajaid üle terve kanada. ; Tuleks ka tähele.panna, et seekord on esitatud 10 naiskandidaati, eelneva valimise 8 asemel J.L. Kuigi se sügif leoioli juba t( kirjasti E.Kh ni ai .«Sarvi! durite Saksaml va teosi ti sügist novellil serval" oleva a( 8Ö8 iimi Eliasoril sitledesl (märts lj beris jal lõpust a| allakirji jastuse Kolk on mis „V( bu" 3-nl teada. Juunil luuletusi rei8'*,ili juba mõl Karl Risi jaga „Ki| arvestusi septembl raamatul andmeil! kinnitan! tal ilmul „Iüri Uh ne tal oi nud kavi tat. Kani Kanadasi 84«* ilmi mälestusi va ajalo| teose käi tur T^ski turiiulil „Sini-mui HEGSU hü| Ingliskf Felix OinI nud „Stu( iie" järgnt dud andi tud fiiamuti rahvaluull sedonFi la"-Binelif pärast pri kandeid Montrealil teada, küi| ilmumist Keelel Toi Tihti mi jutuajamif meie keel sõnade po| tõlkida tei( nii et sõni Allpool rii konnt tattnll virnu vikerl vigur j ninat täheni plripli Ihnus! ' räbaki irvhai naijat] Loodi konnal võhui pllllroj hundi kanapj Tihti leid] uurde liidet relnuvl ,karu-o| lepatr^ välgul ILI Eesti ai 10. ja 11. au) dr. A. Rebi
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 8, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-08-08 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850808 |
Description
Title | 1985-08-08-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | uMpa 11 „MeieElu'' nr. 32 (1849) 1985 »Meie l l i l i M I " " " ' "" okupeeritud kodumaa noortelt I — eriti Saksa, Inglise, Prantsuse ja Ameerika noortele Okupees^ltud kodumaa eesti noo^ da ta peaks trükkima, kui tal oma mõtteid ei ole? Tsensorid valvavad hoolega, et me ei ütleks ega kirjutaks sõnagi venelaste ega võimumeeste vastu. Aga meil ei ole ka kuulamis-vahadust: raadiosaateid segatakse, ja just neid, mida meie kuulata tahaksime. Liikumisvabadus puudub meil sel määral, et me ei tohi minna isegi oma kodumaa randadele ega saartele ilnia miilitsa eriloata. Välismaale sõiduks ei anta kellelegi muule luba kui neile vähestele, keda küllalt lollideks peetakse ja kellest usutakse, et neil oma mõtteid peas ei ole. Rongkäigud korraldab meile (mais ja novembris) ,,armuline" riigivalitsus, keda me seal peame kiitma lippude ja loosungitega. Kui hakkame omapead demonstreerimisvabadust kasutama, siis pannakse meid trellide taha. Streigivabadusest ei maksa rääkidagi. Võibolla kuulsite, kuidas „ Solidaarsuse" käsi Poolas käis. Aga meil on Venemaa, hoopis hullem kui Poola. Meie „oma" riigijuht on Moskvast kohale pandud. Ta ei oska eesti keelt ega tea Eestimaast mitte midagi. Aga Moskva käsul annab ta terved suured majad elamiseks sügavast Venemaa põhjast tulnud kahtlasele elemendile, kriminaalroimarei-le, luusijaile ja sõjaveteranidele. Eestlane ei saa korterit isegi kalli raha eest mitte. Ja selle juures nõuab K, Vaino koos kõigi venelastega, et meie peame venelast armastama. Kui ütled, et ei armasta, siis oled fašist. Lisaks vabaduste puudumise-, le on terve rida vastikuid kohustusi: mitte ainult venelast ei pea sunniviisil armastama, vaid ka parteid, komsomoli, Leninit ja sadu muid võimumeestele soodsaid ja su enda meelest rumalaid asju. Ometi on Eestimaa meie'maa, kus !elt on rahyusvahelise noorteaasia puhul vabasse maailma saabunud alljärgnev appihüüd ja üleskutse: „Teie vanavanaisad andsid Jalta konverentsil 1945. a. (ja olid salalepingutega osalt varemgi andnud) meie kodumaa—- Eesti — Vene Moolokile inimohvriks. Nad ei andnud mitte ainult Eesti, vaid ka Läti ja Leedu, võtsid Soomelt Karjala ja Saksamaalt Kont gsbergi, milie, asja eest, teist taga, ristisid Kaliningradiks. Äga nad lubasid Venemaal võtta Jaapani käest Kuriili saared ia tegid rõpmsa näo, kui Nõukogud 'tervest Ida-Euroopast tegid sotsmaad, täis vene sõjaväge, kelle pilli järele nüüd Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria ja Rumeenia yanad ja noored kamaa° mskad peavad tantsima. Vabadust pole neil ega meil juba enam 40 aastat, nagu veneiastelenes-tel seda iialgi pole olnud. Neile @i aidanud sellest, e| meilt inimeseõigu-sed ja vabadused võtta. Nad tahavad meid tappa, välja suretada. Juba 45 aastat tagasi küüditasid nad kümneid tuhandeid Siberi vangilaagritesse ja asumisele, paljusid mõrvates. Suur sõda andis meile paariks aastaks veidi kergendust, aga meie saatus oli juba siis otsustatud. Meie vanaisad said iküll Saksa relvi, kui venelased uuesti Eesti piirile lähenesid 1944. a., aga relvi oli vähe ja need olid viletsad. Mehefi võimlesid venelaste vastu viimse veretilgani, ka hulga aastaid pärast seda, kui venelased juba uuesti Eestis sees olid. 1949. a. hävitati eesti taiüd, talüjioegi veeti loomavagunites Siberisse, ja neil, kes veel partisanivõitlust jätkasid, lõppesid relvad ja laskemoon. Juba 1953. aastaks oli maailnjias nii sügav rahu, et meie^kurbai saatust ei pannud enam - meie esivanemad on juba vähemalt keegi tähele. . 4000 aastat paigal olnud, rohkem ..Maailm-onkaunis..." lauldakse aastasadu, kui ükski muu rahvas Eu-ühes jõululaulus. Ta võiks ka meile roopas. See on arheoloogiliselt tõestatud, aga aitab ka ainult ajaloost: meie esivanemad olid kindlasti Eestimaal jiiba siis, kui venelast veel üldse ei olnudki, Venemaast rääkimata. Meie ei taha teilt, maailma noored, mingit konkreetset abi — teie ei saa seda anda. Aga me palurhe teilt — pange eesti rahva noored Looduse Punasesse Raamatusse, nagu ön pandud haruldased loomad, linnud ja taimed. Meie püsimise 4000 aastat õigustavad meie palvet. Oma suuruse poolest oleme küll ainult nagu kvar-kid, teie kui tervete aatomitega võrreldes. Aga ka meil on olemasolu õigus ja teil on ju vabadus sellest aru saada. Noorteaastal, Eesti Teismeliste Laste Põrandaalune Selts ' „MIKU& MANNI" Kala-aste teated m K Ui' mm i m mi Äi noored laulavad koraali Valgnispeo lõppemisel Foto - ]. 09 «• Laupäeval, 27. juuli õhtul peeti elavaiks ja leiavad koha meie laste äru Suvekodu valguspidu, teadvuses ning hinges. See varandus, mis meie neile pärandame, on kallim kullast. Usume, et see annab eriliselt eestipärase ise-millele elas kaasa üle kolmesaja noortesõbra. Pidu algas rahvarõivais noorte peoväljakule tulekuga. Rivistuti tribüünil istuvate külaliste ette ja jäädi kuulama suvekodu juhataja dr. Kersti Linaski avasõna. Ta algas oma sõnavõttu Aarand pärast ja süüta oma sõna valgus meie Roosi luuletusega „Üks ainus keel" südameisse siin ja Kodu-Eestis, et ning lausus:„„Üks ainus keel" võiks peatselt võiksime Su palge ette kogu-olla Jõekääru Suvekodu motoks, ku- neda vaba rahvana, vaba kodumaa na tegur, mis eraldab Jõekäärut teis- pinnal ja laulda „Mu isamaa"." Laul-test eesti suvekodudest ja laagritest, di Eesti hümn. on rõhk, mis on pandud emakeele Palju peolisi siirdus söögisaali, kus rääkimisele ja õpetamisele. Kuigi on Naisseltsi juhatuse liikmed servee-igal suvekodu nädalal oma teema, oti risid suvekodu perenaiste poolt val-kõigil ikka sihiks parema eesti keele mistatud suupisteid ja kohvi pisike-õppimine ja rääkimine." se tasu eest. Kasvandikud võtsid istet murul ja Saalis algas noortel tants. Saali Teadaanne Toronto Eesti Meeskoori kõigile lauluvendadele ja uutele kooriliik-meile. Juhatus palub teatada, et mees-loomu alusele, millele 7a7"s^^^^^^ koori uue tegevushooaja esimene sirgudes rajavad oma elu," Edasi oli ^a^utus algab teisipäeval, 13. aug. õpetaja oma kõne rajanud Johannese ^^'^^ ^^J^^* 1:1-14. Lõpetades palve sõnadega: Käesoleva aasta varajane kokku- „Isa, halasta meie peale onia Poja °" tingitud sügisel Torontos toimuva P.-A. Soome Meeslaulu Päeva Kontserdi tõttu, millest T.E. Suvine Kotkajärve Sel suvel on tegevus Kotkajärvel palju tagasihoidlikum kui eelmisel aastal, mil toimus maailmalaager oma eel-talgutöödega ja järelkorista-mistega. Kuna meie skautid võtsid osa Kanada skautide jamboreest, siis ei toimu sel suvel Kotkajärvel skaut-laagreid. Alles augusti teisel poolel läheb Kotkajärvel tegevus elavamaks, kui algavad gaidlaagrid, Met-saülikool ja metsainärgi kursus. Septembris tulevad üksuste aastakoosolekud jä kaua planeeritud varustus-kuur tuleb ehitamisele. Varasuvel toodi kohale veel mõningad koormad kruusa, et laiendada ethitusplatsi ja siis valati ehitusele betoonist alus, mis ootab nüüd puuraamistikku. Senini on ehituse läbiviimist majanduslikult toetanud järgmised organisatsioonid: Eesti Sihtkapital, Toronto Eesti Skaudisõprade Selts, Eesti Qai-derite Kogu ja Skautide malev. Suur tänu annetajatele! Kuid et projekti lõpule viia, on vaja veel majanduslikku abi. Lähemaks informatsiooniks helistada skm. Silver Kasele, 267-8027. Ehitustööde kõrval on ka vaja koristada puud, mis tornaado maha murdis ning samuti tuleb parandada katkenud elektriliinid. Eelmine sügis otsustas üks kopra-pere, et sääsesilla raamistik on ideaalne koht,kuhu oma paisu ehitada. Hiljem vesi voolas üle silla ja tegi sauna külastamise väga keerukaks. Talve jooksul kohalik trapper püüdis koprad kinni,kuid pais jäi. Alles nüüd madalvee ajal oli võimalik pais kõrvalda, nii et vesi võib jälle vabalt voolata sääsesilla aU läbi. Need, kes on Sissiküla sauna kü- Rootsi poliitik saadeti märganud, et ühel ^ nufgakivil on tsementi .kirjutatud Meeskoor on palutud osavõtma. Uued kooriliikmed teretulnud! TEM'i JUHATUS algas põimik „Udumäe Kuningas", mis oli kolmevaatuslik, igas palju laulu, rahvatantsu, võimlemist jne. Järgnes valguspeo efektne lõpp. seinu ilustasid Johannes ja Taivo Säägi poolt pildistatud seltskonna- Eestist välja S.K. kaunis olla, aga venelased on oma koonduslaagrite, küüditamiste ja kõigi muude toorustega meie maa ja maailma jubedaks muutnud. Meil pole perekonda, kus mõni selle, liikmeist ^oleks^ olnud orjalaagris, sunnitööl või tapetud. „Sõjaohvrite" suhteline arv on meil suurem kui suurtfel sõda pidanud rahvastel. Ka meie loodust ja kaunist maad on venelased juba 40 aastat katsunud sama koledaks teha kui nende eneste suur ja lai maa juba ammugi on. Meie ei ütle teie maa noorte kohta ühtegi päha sõna. Aga need auto-poniniide ja muiÜupommide panijad, süiitute inimeste tapjad, ei tee meile mingit rõlõmu: nad on sama halvad kui venelased ja teevadki oma mõrtsukatöid Vene rahadega. Teie nõuate rahu ja tahate relvad ära kaotada^ Mis te nendega teeksi-tegi? Agsl me imestame teie huvipuudust selle viistu, kuidas olukord tegelikult on. Venelane kasvatab oma ja meie noori — pange tähele: sõja-lispatriootilises vaimus. Nende ajast ja arust läinud, teooria järgi peab kogu maailm nendele alluma* Järeli-kuh — kui teie relvi ei taha, siis saate oma rahu ka ilma rongkäikudeta: see ön vene surnuka-rahu. Meid ^aneb jveel enam imestama teie vanemate tuhin fašistidest sõjasüüdlaste tagaajamisel. Nad otsivad neid sealt, kus neid veel vähe järel, aga siit mitte, kus neid on veel pak-sult. " Mõelgu nad, kes tappis rohkem, kas Hitler või Stalin? Meie teame, oleme näinud ja näeme veelgi, kuidas Stalini järele tujnud punased peremehed rahvaga ümber käivad. Nad j püüavad meist teljia roboteid, kuule- (D kaid orje, kellel p^ale truualamlikkuse pole ei pead ega südant, ei loovat vaimu ega kujutlusvõimet.* Marxi ja Järgmise klubi üritusena korralda- Lenini hallitand tõdedega toidavad täkse kolmas kalapüügivõistlus sel nad meid' — ja see^eeb meist moraa- aastal Simcoe järve Royal Beachi järgmine kuupäev-27.ViI.56. Nii et järgmisel suvel on saunal 30-aastane ^ , . . . . ^ STOCKHOLM (EPL) - Patrik juubel. Senini on ta oma kohustusi tegelaste, ürituste jne. fotod 1952- Hultgren, juhtiv moderaatide poliitik hästi täitnud ja eesti noori puhtana ,/ , , Göteborgis ja riigipäevakandidaat ju- hoidnud. Tõrvikute Tongkai^ ^^^^ kaasatoomise pärast äsja Tal-valjakule, kus suured tüdrukud laul- lavastasid: Pia Metsala, Monika linna tollis kinni võeti sid kpraali ja suvekodus viibiv õpe- . Ka^^^ ja Tiia Pihl Jutustajaks oli Hultgren sõitis esimest korda Ees-taja Heino Laaneots oma vaimuhkus Maaja Matsoo ja pillimeheks Peeter tisse grupireisiga, mida organiseeris sõnavõtus lausus: .,Kanvas, kes oma Jaep^^ ; „Sovjetspecialisten" koosJntouris-mineviku unustab on sunnitud kor- Põimikus kaastegevad olid; Tiiu- tiga". Ta soovis tutvuda suletud ühis-dama juba ammu tehtud vigu. Leiki Veskimets, Tiiu-Monlka Roo- ^m^g, teisel pool Läänemerd. Te-l^ n^P^r^H "1° n™. Küttis Liisa Novek, Leili kavatsetud nädalapikkune reis apsed tundma ka sellist aja ugu, mil- Lukas, Marcus Silmberg, Imbi Reba- jsppes aga neljatunnilise ülekuula-le edasiandmiseks.on mütoloogia va- ne ja Peeter McConn. misega Tallinna tollis '^H^wi H • • A •' • • , eeskava olid noored _ Rui ma tolli elektroonilisest Haldjad ja vaimud, mis meie esi- koostanud ,a oppmud ühe nädala kontrollist läbi läksin, hakkas see EKN kandidaatide keskmine vanus 45 a. vanemate elu,s koijd etendasid nii jooksul, tähtsat osa, saavad Jõekäärul taas 99 Meie Elu" küsis: helisema. Mind kutsuti tagasi ja ma võtsin taskust välja oma miniarvuti, mis arvatavasti seda häält põhjustas. Üks ametnikest katsus käega mu hõlma alt ja tundis ilmselt, et mul on seal raamatuid. Algas suur läbiotsimine. Kui mul poleks miniarvutit taskus olnud, oleks ma vÕib-oUa puutumatult tollist läbi pääsenud. — Kas mea® luteri koguduste — Meie kogudustes OH õpetajate vaimulikud peaksid sagedamini vahetus haruldane ja mitmest on vahetuma? saanud õpetaja-nimelised kogu- Selle küsimuse esitas „Meie dused, mis kestavad sageli ka pä- £lu" eesti õpetajatele ja sai vastu- rast vaimuliku surma või lahku- Vastavalt trükikoja tehnilistele nõuetele palume käsikirjad „Meie Elu" toimetusele saata m a s i n k i r j as ja võimalikult varakult enne lehe ilmumist. Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi liikmete vaheline las-kevõistlus haavlipüssist korraldatakse laupäeval, 2. augustil, algusega kell 10 hommikul Läti Jahiklubi ,l,Berzaine" laskerajal. Võistlus toimub rändkarikale ja klubi poolt väljapandud auhindadele. Laskemoona on saadaval kohapäal. Palume kõikide laskehuviliste osavõttu. mis toome ära anonüümselt. „Eeštis „laulati" õpetaja kogudusele nagu eluks ajaks, sest uusi kogudusi asutati harva ja seega õpetajate vahetusi oli vahe. Sama on jätkunud ka sün. Kui väita tõsiasja, et Kanada ja Ameerika luteri kogudustes on sagedane õpetajate vahetamine, siis on see arusaadav, sest Ameerika ja Kanada kolmel luteri kirikul on umbes üle 20.000 koguduse ja lisaks tuleb neile uusi misjonikogudu-si juurde igal aastal. Nii on õpetajate liikumine nende vajadustest tingituna arusaadav. mist. Selline olukord on lekitanud hingekarjase üleliigset austamist või ka lahkhelisid ja õpetaja liikumise asemel on hakanud liikuma koguduse liikmed. Mis on teie ar-vamine? >j,Leian, et see on sobimatu, kui kogudust nimetatakse selle õpetaja nimega ja mitte tema ametliku nimega. Kindlasti üheks põhjuseks, aga mitte ainukeseks, on õpetaja olemine ühe ja sama koguduse õpetajaks kümneid aastaid, nii et terve koguduse usuline elu ja tegevus saab selle ühe õpetaja iseloomu. Juhatused ja esimehed vahetuvad, aga õpetaja on Meil on Kanadas 13 eesti kogudust Juhtivas positsioonis läbi kõigi muu-ja Ameerika poolel umbes poole roh- ^^^^s*^' iita vargad ja lollpead.' Elame paraku vene noortega külg külje kõrval ja näeme, mida see marksistlikult kasvatatud. neljas põlvkond „uut inimest" endast kujutab. Nad usuvad; et nende vanemad kogu maailma (ja Euroopa eriti) ära vetel pühapäeval, 25. augustil Võistlus toimub klubi juhatuse poolt väljapandud auhindadele. Kogunemine kell 7.00 hommikul Park Motelli restorani parkimisplatsil'Võistluse algus kell 8.00 hommikul Peale võistluse lõppemist palutakse koguneda kem. Mitmetel neil kogudustel pole õpetajat kohapeal. Suuremates keskustes on Eesti kogudustel õpetajad ja neil on vaevalt soovi oma praeguse koguduse teenimisest loobuda.- Selle tõttu pole meil ka õpetajate liikuvust ühest kogudusest teisej ja kui keegi hakkaks liikuma, siis on küsimus, kuhu? kõneldakse nats|de rassismist. See on minevik. Aga siin elab ja vohab komfašistlik rassism. Meilt, eesti lastelt, on võetud sõnavabadus - aga omavahel räägime siiski; venelased mitte. Trükivabadust pole ollagi, aga venelane ei tunne selle puudust: mi-on päästnud, kõik rahvad vabasta- Royal Beach Roadi ja 48 Hwy nurgal nud. Aga millelt? Vabadusest. Teile asuva, eestlaste hulgas hästi tuntud Hõbe talu õuele. Paadid palutakse vette lasta Virginia Beachist või Pro-vincial pargist. Lähemat informatsiooni võistluse korra kohta antakse kogunemise kohal JUHATUS 11 • I • Teiseks põhjuseks näib olevat, et kogudusele antakse rahva suus selle . äsutaja-õpetaja nimi Kuid tähtis 'on märkida, et mitmed kogudused kannavad lihtsah oma asukoha nime: Montreali kogudus, Lakewoodi ko-' gudus, Seabrooki kogudus, Los An-gelese kogudus, Stockholmi kogudus, Göteborgi kogudus, Vancouveri kogudus, Seattle kogudus jne. Kus Kui nüüd õpetajad ei liigu Ja selle kogudus on saanud oma õpetaja ni-asemel koguduse liikmed ühest ko- me (rahvasuus), seal paistab, et usu ja gudusest teise lähevad, mida harva kiriku tööd nähakse liiga koguduse juhtub, siis väidetakse, et õpetaja on . õpetaja ülesandena ja mitte kogu liik-selle tõttu raskustes ja tal ei ole väi- meskonna ja üldkiriku tegevusena, japääsu. Ma leian, et selline õpetaja Sellele lisandub ka koguduste ja ei ole mingeis raskusis ega tal pole õpetajate vaheline kohalik maade, vaja mingit väljapääsu. Kui ta teeni- s.o. liikmete, jagamine, mis kutsub da-ölevast kogudusest liikmeid lah- esile lojaalsuse väljendamise vaja-kub, võib ta haavunud olla ja „au" dust spetsiifiliseh õpetaja nimega, puudutatud. Kuid õpetaja ei teeni Kolmandaks võib õpetaja nime kasu-neid hikmeid, kes lahkuvad,- ega tee tamine väljendada otsest | austust nende lahkunud liikmetega kogu- õpetaja töö vastu. Muidugi mõjutab dust, vaid kes on ja keda ta teenib, õpetajate sama koguduse peal olemi- „Ole ustav surmani, siis tahan ma ne terveks oma ameti teenimise ajaks sulle elukrooni anda." Kogudus olgu tema isikuga seotud koguduse mõiste usuliselt-sisemiselt suur ja tugev, tekkimist." kuid mitte ainult välise arvulise väi- „Kui kogudusi nimetatakse õpetajate nimede järel mõnel korral, siis Est Onm - Olga Whight ..ROHELINE LUULETUSKOGU $3.00. Postiteel saate® Sösandub saatekulu. C^ÜÜGSL MEIE ELU" tdifuses 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 võib see olla, et koguduse nime asemel õpetaja nime kasutamine on käepärasem", võibolla ka põhjus, et õpetaja on olnud tugev isiksus, nii et ta on olnud domineeriv ka üle Jumala sõna — seepärast koguduse nime asemel kasutatakse õpetaja nime. Kuid see võibolla mõlema eelpoolse arvamise kombinatsioon ja arutlemise võimalusi selles asjas on teisigi. Mõnede linnade kogudusi, kus ainult üks kogudus, nimetatakse linnade nime järel — Vancouveri, Londoni, Ottawa jne. eesti kogudused. Kokkuvõttes olgu aga öeldud, et õpetaja isik ei pea varjutama kogudust ega Jumalariigi tööl oma varju peal hoidma. Ristija Johannes ütles, osutades Jeesusele: „Mina pean kahanema, Tema peab kasvama", Joh. 3,30)." EKN'u Valimiste Peakomitee kinnitas oma korralisel koosolekul esitatud 52 kandidaati Esitamiskirjad vaadati läbi ja kinnitati esitatud kujul Seekord oli küllaldaselt kandidaate, ilma et oleks vaja olnud tähtaega pikendada. Eelnevatel valimistel on pea alati tulnud pikendada esitamiskirjade sisseandmise tähtpäevi See edukus käesolevatel valimistel kuulub kindlalt EKN'u büroole koos tema noore sekretäriga. Võrreldes eelneva valimistega, on käesoleva valimiste kandidaatide vanus tunduvah noorem. 1981. aasta kandidaatide keskmine vanus oli 48 aastat, kuna aga tänavuste valimiste kandidaatide keskmine vanus on 45 aastat. Siin esineb ka huvitav erinevus vanuseklassides. Tänavu on 19 kan-didaati, kes on kas 35 aastat vanad või nooremad. Nendest 4 kandideerisid ka eelnevatel valimistel. Vanuseklassis 36—50 on 12 kandidaati, ning ka nendest on 4 korduskandidaadid. Suurimasse vanuserühmitusse, 51 ja vanemad, kuulub 21 kandidaati, nendest 15 olid eelmisel valimisel ka kandidaadid. 'Nagu. nähtub esitatud arvudest, annab suurima juurdekasvu just noorem generatsioon. See juurdekasv eitab meie ühiskonna muret, et noored ei tunne huvi eestluse ega eesti vabadusvõitluse vastu. Käesolevad valimised on elavaks tunnuseks meie noorema põlvkonna huvist rahvuslikuks i tegevuseks. Nüüd jääb vaid oodata, et meie valijaskond ka toetab seda noort põlvkonda. Seda saab kindlalt esitada valimistest osavõtuga — andke oma tunnustus noorema põlvkonna koostööle vanema põlvkonnaga! Tuleks ka märkida, et kui tänavustel valimistel oleks kandideerinud samad isikud kui eelmisel valimisel, siis oleks olnud meie kandidaatide keskmiseks vanuseks 52 aastat ^5 asemel, Kõige suurema vanusegrupi , moodustavad 31—35-aastased, kuhu kuuluvad 10 kandidaati Ka tuleks siin meeles pidada, et viibime juba üle 40 aasta paguluses, ning et 23 kandidaati on sündinud väljaspool Eestit. ' Piirkondlik esindus on pea võrdne eelnevale valimistele, kus 51 kandidaadist 11 asusid väljaspool Suur- Toronto piirkonda. Tänavu on 10 kandidaati 52-est, kes esindavad oma ühiskonda, mis asub väljaspool Toronto tegevuspiirkonda. Poliitiliseh omab see suure tähtsuse, kuna EKN > taotleb olla eestlaste keskne poliitiline organisatsioon, kes esindab tervet eestlaskonda Kanadas. Et võida kasutada seda väidet, on vaja nii kandidaate kui hääletajaid üle terve kanada. ; Tuleks ka tähele.panna, et seekord on esitatud 10 naiskandidaati, eelneva valimise 8 asemel J.L. Kuigi se sügif leoioli juba t( kirjasti E.Kh ni ai .«Sarvi! durite Saksaml va teosi ti sügist novellil serval" oleva a( 8Ö8 iimi Eliasoril sitledesl (märts lj beris jal lõpust a| allakirji jastuse Kolk on mis „V( bu" 3-nl teada. Juunil luuletusi rei8'*,ili juba mõl Karl Risi jaga „Ki| arvestusi septembl raamatul andmeil! kinnitan! tal ilmul „Iüri Uh ne tal oi nud kavi tat. Kani Kanadasi 84«* ilmi mälestusi va ajalo| teose käi tur T^ski turiiulil „Sini-mui HEGSU hü| Ingliskf Felix OinI nud „Stu( iie" järgnt dud andi tud fiiamuti rahvaluull sedonFi la"-Binelif pärast pri kandeid Montrealil teada, küi| ilmumist Keelel Toi Tihti mi jutuajamif meie keel sõnade po| tõlkida tei( nii et sõni Allpool rii konnt tattnll virnu vikerl vigur j ninat täheni plripli Ihnus! ' räbaki irvhai naijat] Loodi konnal võhui pllllroj hundi kanapj Tihti leid] uurde liidet relnuvl ,karu-o| lepatr^ välgul ILI Eesti ai 10. ja 11. au) dr. A. Rebi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-08-08-04