Meie Elu = Our life, August 8, 1985

              uMpa
11
„MeieElu'' nr. 32 (1849) 1985 »Meie
l l i l i M I " " " ' ""
okupeeritud kodumaa noortelt
I — eriti Saksa, Inglise, Prantsuse ja
Ameerika noortele
Okupees^ltud kodumaa eesti noo^ da ta peaks trükkima, kui tal oma
mõtteid ei ole? Tsensorid valvavad
hoolega, et me ei ütleks ega kirjutaks
sõnagi venelaste ega võimumeeste
vastu. Aga meil ei ole ka kuulamis-vahadust:
raadiosaateid segatakse, ja
just neid, mida meie kuulata tahak­sime.
Liikumisvabadus puudub meil
sel määral, et me ei tohi minna isegi
oma kodumaa randadele ega saartele
ilnia miilitsa eriloata. Välismaale sõi­duks
ei anta kellelegi muule luba kui
neile vähestele, keda küllalt lollideks
peetakse ja kellest usutakse, et neil
oma mõtteid peas ei ole.
Rongkäigud korraldab meile (mais
ja novembris) ,,armuline" riigivalit­sus,
keda me seal peame kiitma lip­pude
ja loosungitega. Kui hakkame
omapead demonstreerimisvabadust
kasutama, siis pannakse meid trelli­de
taha. Streigivabadusest ei maksa
rääkidagi. Võibolla kuulsite, kuidas
„ Solidaarsuse" käsi Poolas käis. Aga
meil on Venemaa, hoopis hullem kui
Poola.
Meie „oma" riigijuht on Moskvast
kohale pandud. Ta ei oska eesti keelt
ega tea Eestimaast mitte midagi.
Aga Moskva käsul annab ta ter­ved
suured majad elamiseks süga­vast
Venemaa põhjast tulnud kahtla­sele
elemendile, kriminaalroimarei-le,
luusijaile ja sõjaveteranidele.
Eestlane ei saa korterit isegi kalli
raha eest mitte. Ja selle juures nõuab
K, Vaino koos kõigi venelastega, et
meie peame venelast armastama.
Kui ütled, et ei armasta, siis oled
fašist. Lisaks vabaduste puudumise-,
le on terve rida vastikuid kohustusi:
mitte ainult venelast ei pea sunnivii­sil
armastama, vaid ka parteid, kom­somoli,
Leninit ja sadu muid võimu­meestele
soodsaid ja su enda meelest
rumalaid asju.
Ometi on Eestimaa meie'maa, kus
!elt on rahyusvahelise noorteaasia
puhul vabasse maailma saabunud
alljärgnev appihüüd ja üleskutse:
„Teie vanavanaisad andsid Jalta
konverentsil 1945. a. (ja olid sala­lepingutega
osalt varemgi andnud)
meie kodumaa—- Eesti — Vene
Moolokile inimohvriks. Nad ei
andnud mitte ainult Eesti, vaid ka
Läti ja Leedu, võtsid Soomelt Kar­jala
ja Saksamaalt Kont gsbergi,
milie, asja eest, teist taga, ristisid
Kaliningradiks. Äga nad lubasid
Venemaal võtta Jaapani käest Ku­riili
saared ia tegid rõpmsa näo, kui
Nõukogud 'tervest Ida-Euroopast
tegid sotsmaad, täis vene sõjaväge,
kelle pilli järele nüüd Poola, Un­gari,
Tšehhoslovakkia, Bulgaaria ja
Rumeenia yanad ja noored kamaa°
mskad peavad tantsima.
Vabadust pole neil ega meil juba
enam 40 aastat, nagu veneiastelenes-tel
seda iialgi pole olnud. Neile @i
aidanud sellest, e| meilt inimeseõigu-sed
ja vabadused võtta. Nad tahavad
meid tappa, välja suretada. Juba 45
aastat tagasi küüditasid nad kümneid
tuhandeid Siberi vangilaagritesse ja
asumisele, paljusid mõrvates. Suur
sõda andis meile paariks aastaks vei­di
kergendust, aga meie saatus oli
juba siis otsustatud. Meie vanaisad
said iküll Saksa relvi, kui venelased
uuesti Eesti piirile lähenesid 1944. a.,
aga relvi oli vähe ja need olid vilet­sad.
Mehefi võimlesid venelaste vastu
viimse veretilgani, ka hulga aastaid
pärast seda, kui venelased juba uues­ti
Eestis sees olid. 1949. a. hävitati
eesti taiüd, talüjioegi veeti looma­vagunites
Siberisse, ja neil, kes veel
partisanivõitlust jätkasid, lõppesid
relvad ja laskemoon. Juba 1953. aas­taks
oli maailnjias nii sügav rahu, et
meie^kurbai saatust ei pannud enam - meie esivanemad on juba vähemalt
keegi tähele. . 4000 aastat paigal olnud, rohkem
..Maailm-onkaunis..." lauldakse aastasadu, kui ükski muu rahvas Eu-ühes
jõululaulus. Ta võiks ka meile roopas. See on arheoloogiliselt tões­tatud,
aga aitab ka ainult ajaloost:
meie esivanemad olid kindlasti Eesti­maal
jiiba siis, kui venelast veel üldse
ei olnudki, Venemaast rääkimata.
Meie ei taha teilt, maailma noored,
mingit konkreetset abi — teie ei saa
seda anda. Aga me palurhe teilt —
pange eesti rahva noored Looduse
Punasesse Raamatusse, nagu ön pan­dud
haruldased loomad, linnud ja tai­med.
Meie püsimise 4000 aastat õi­gustavad
meie palvet. Oma suuruse
poolest oleme küll ainult nagu kvar-kid,
teie kui tervete aatomitega võr­reldes.
Aga ka meil on olemasolu
õigus ja teil on ju vabadus sellest aru
saada.
Noorteaastal, Eesti Teismeliste
Laste Põrandaalune Selts
' „MIKU& MANNI"
Kala-aste
teated
m
K
Ui'
mm i m
mi
Äi
noored laulavad koraali Valgnispeo lõppemisel Foto - ].
09 «•
Laupäeval, 27. juuli õhtul peeti elavaiks ja leiavad koha meie laste
äru Suvekodu valguspidu, teadvuses ning hinges.
See varandus, mis meie neile pä­randame,
on kallim kullast. Usume,
et see annab eriliselt eestipärase ise-millele
elas kaasa üle kolmesaja
noortesõbra.
Pidu algas rahvarõivais noorte
peoväljakule tulekuga. Rivistuti tri­büünil
istuvate külaliste ette ja jäädi
kuulama suvekodu juhataja dr. Kers­ti
Linaski avasõna.
Ta algas oma sõnavõttu Aarand pärast ja süüta oma sõna valgus meie
Roosi luuletusega „Üks ainus keel" südameisse siin ja Kodu-Eestis, et
ning lausus:„„Üks ainus keel" võiks peatselt võiksime Su palge ette kogu-olla
Jõekääru Suvekodu motoks, ku- neda vaba rahvana, vaba kodumaa
na tegur, mis eraldab Jõekäärut teis- pinnal ja laulda „Mu isamaa"." Laul-test
eesti suvekodudest ja laagritest, di Eesti hümn.
on rõhk, mis on pandud emakeele Palju peolisi siirdus söögisaali, kus
rääkimisele ja õpetamisele. Kuigi on Naisseltsi juhatuse liikmed servee-igal
suvekodu nädalal oma teema, oti risid suvekodu perenaiste poolt val-kõigil
ikka sihiks parema eesti keele mistatud suupisteid ja kohvi pisike-õppimine
ja rääkimine." se tasu eest.
Kasvandikud võtsid istet murul ja Saalis algas noortel tants. Saali
Teadaanne
Toronto Eesti Meeskoori kõigile
lauluvendadele ja uutele kooriliik-meile.
Juhatus palub teatada, et mees-loomu
alusele, millele 7a7"s^^^^^^ koori uue tegevushooaja esimene
sirgudes rajavad oma elu," Edasi oli ^a^utus algab teisipäeval, 13. aug.
õpetaja oma kõne rajanud Johannese ^^'^^ ^^J^^*
1:1-14. Lõpetades palve sõnadega: Käesoleva aasta varajane kokku-
„Isa, halasta meie peale onia Poja °" tingitud sügisel Torontos
toimuva P.-A. Soome Meeslaulu
Päeva Kontserdi tõttu, millest T.E.
Suvine
Kotkajärve
Sel suvel on tegevus Kotkajärvel
palju tagasihoidlikum kui eelmisel
aastal, mil toimus maailmalaager
oma eel-talgutöödega ja järelkorista-mistega.
Kuna meie skautid võtsid
osa Kanada skautide jamboreest, siis
ei toimu sel suvel Kotkajärvel skaut-laagreid.
Alles augusti teisel poolel
läheb Kotkajärvel tegevus elava­maks,
kui algavad gaidlaagrid, Met-saülikool
ja metsainärgi kursus. Sep­tembris
tulevad üksuste aastakoos­olekud
jä kaua planeeritud varustus-kuur
tuleb ehitamisele. Varasuvel
toodi kohale veel mõningad koormad
kruusa, et laiendada ethitusplatsi ja
siis valati ehitusele betoonist alus,
mis ootab nüüd puuraamistikku. Se­nini
on ehituse läbiviimist majandus­likult
toetanud järgmised organisat­sioonid:
Eesti Sihtkapital, Toronto
Eesti Skaudisõprade Selts, Eesti Qai-derite
Kogu ja Skautide malev. Suur
tänu annetajatele! Kuid et projekti
lõpule viia, on vaja veel majanduslikku
abi. Lähemaks informatsiooniks he­listada
skm. Silver Kasele, 267-8027.
Ehitustööde kõrval on ka vaja ko­ristada
puud, mis tornaado maha
murdis ning samuti tuleb parandada
katkenud elektriliinid.
Eelmine sügis otsustas üks kopra-pere,
et sääsesilla raamistik on ide­aalne
koht,kuhu oma paisu ehitada.
Hiljem vesi voolas üle silla ja tegi
sauna külastamise väga keerukaks.
Talve jooksul kohalik trapper püüdis
koprad kinni,kuid pais jäi. Alles nüüd
madalvee ajal oli võimalik pais kõr­valda,
nii et vesi võib jälle vabalt
voolata sääsesilla aU läbi.
Need, kes on Sissiküla sauna kü-
Rootsi poliitik saadeti märganud, et ühel
^ nufgakivil on tsementi .kirjutatud
Meeskoor on palutud osavõtma.
Uued kooriliikmed teretulnud!
TEM'i JUHATUS
algas põimik „Udumäe Kuningas",
mis oli kolmevaatuslik, igas palju
laulu, rahvatantsu, võimlemist jne.
Järgnes valguspeo efektne lõpp.
seinu ilustasid Johannes ja Taivo
Säägi poolt pildistatud seltskonna-
Eestist välja
S.K.
kaunis olla, aga venelased on oma
koonduslaagrite, küüditamiste ja
kõigi muude toorustega meie maa ja
maailma jubedaks muutnud. Meil
pole perekonda, kus mõni selle, liik­meist
^oleks^ olnud orjalaagris, sun­nitööl
või tapetud. „Sõjaohvrite"
suhteline arv on meil suurem kui
suurtfel sõda pidanud rahvastel. Ka
meie loodust ja kaunist maad on
venelased juba 40 aastat katsunud
sama koledaks teha kui nende eneste
suur ja lai maa juba ammugi on.
Meie ei ütle teie maa noorte kohta
ühtegi päha sõna. Aga need auto-poniniide
ja muiÜupommide panijad,
süiitute inimeste tapjad, ei tee
meile mingit rõlõmu: nad on sama
halvad kui venelased ja teevadki oma
mõrtsukatöid Vene rahadega.
Teie nõuate rahu ja tahate relvad
ära kaotada^ Mis te nendega teeksi-tegi?
Agsl me imestame teie huvipuu­dust
selle viistu, kuidas olukord te­gelikult
on. Venelane kasvatab oma
ja meie noori — pange tähele: sõja-lispatriootilises
vaimus. Nende ajast
ja arust läinud, teooria järgi peab
kogu maailm nendele alluma* Järeli-kuh
— kui teie relvi ei taha, siis saate
oma rahu ka ilma rongkäikudeta: see
ön vene surnuka-rahu.
Meid ^aneb jveel enam imestama
teie vanemate tuhin fašistidest sõja­süüdlaste
tagaajamisel. Nad otsivad
neid sealt, kus neid veel vähe järel,
aga siit mitte, kus neid on veel pak-sult.
" Mõelgu nad, kes tappis rohkem,
kas Hitler või Stalin? Meie teame,
oleme näinud ja näeme veelgi, kuidas
Stalini järele tujnud punased pere­mehed
rahvaga ümber käivad. Nad j
püüavad meist teljia roboteid, kuule- (D
kaid orje, kellel p^ale truualamlikku­se
pole ei pead ega südant, ei loovat
vaimu ega kujutlusvõimet.* Marxi ja Järgmise klubi üritusena korralda-
Lenini hallitand tõdedega toidavad täkse kolmas kalapüügivõistlus sel
nad meid' — ja see^eeb meist moraa- aastal Simcoe järve Royal Beachi
järgmine kuupäev-27.ViI.56. Nii et
järgmisel suvel on saunal 30-aastane
^ , . . . . ^ STOCKHOLM (EPL) - Patrik juubel. Senini on ta oma kohustusi
tegelaste, ürituste jne. fotod 1952- Hultgren, juhtiv moderaatide poliitik hästi täitnud ja eesti noori puhtana
,/ , , Göteborgis ja riigipäevakandidaat ju- hoidnud.
Tõrvikute Tongkai^ ^^^^ kaasatoomise pärast äsja Tal-valjakule,
kus suured tüdrukud laul- lavastasid: Pia Metsala, Monika linna tollis kinni võeti
sid kpraali ja suvekodus viibiv õpe- . Ka^^^ ja Tiia Pihl Jutustajaks oli Hultgren sõitis esimest korda Ees-taja
Heino Laaneots oma vaimuhkus Maaja Matsoo ja pillimeheks Peeter tisse grupireisiga, mida organiseeris
sõnavõtus lausus: .,Kanvas, kes oma Jaep^^ ; „Sovjetspecialisten" koosJntouris-mineviku
unustab on sunnitud kor- Põimikus kaastegevad olid; Tiiu- tiga". Ta soovis tutvuda suletud ühis-dama
juba ammu tehtud vigu. Leiki Veskimets, Tiiu-Monlka Roo- ^m^g, teisel pool Läänemerd. Te-l^
n^P^r^H "1° n™. Küttis Liisa Novek, Leili kavatsetud nädalapikkune reis
apsed tundma ka sellist aja ugu, mil- Lukas, Marcus Silmberg, Imbi Reba- jsppes aga neljatunnilise ülekuula-le
edasiandmiseks.on mütoloogia va- ne ja Peeter McConn. misega Tallinna tollis
'^H^wi H • • A •' • • , eeskava olid noored _ Rui ma tolli elektroonilisest
Haldjad ja vaimud, mis meie esi- koostanud ,a oppmud ühe nädala kontrollist läbi läksin, hakkas see
EKN kandidaatide
keskmine vanus 45 a.
vanemate elu,s koijd etendasid nii jooksul,
tähtsat osa, saavad Jõekäärul taas
99 Meie Elu" küsis:
helisema. Mind kutsuti tagasi ja ma
võtsin taskust välja oma miniarvuti,
mis arvatavasti seda häält põhjus­tas.
Üks ametnikest katsus käega mu
hõlma alt ja tundis ilmselt, et mul on
seal raamatuid. Algas suur läbiot­simine.
Kui mul poleks miniarvutit
taskus olnud, oleks ma vÕib-oUa puu­tumatult
tollist läbi pääsenud.
— Kas mea® luteri koguduste — Meie kogudustes OH õpetajate
vaimulikud peaksid sagedamini vahetus haruldane ja mitmest on
vahetuma? saanud õpetaja-nimelised kogu-
Selle küsimuse esitas „Meie dused, mis kestavad sageli ka pä-
£lu" eesti õpetajatele ja sai vastu- rast vaimuliku surma või lahku-
Vastavalt trükikoja tehnilis­tele
nõuetele palume käsi­kirjad
„Meie Elu" toimetu­sele
saata m a s i n k i r j as
ja võimalikult varakult enne
lehe ilmumist.
Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahi­meeste
Klubi liikmete vaheline las-kevõistlus
haavlipüssist korralda­takse
laupäeval, 2. augustil, algusega
kell 10 hommikul Läti Jahiklubi
,l,Berzaine" laskerajal. Võistlus toi­mub
rändkarikale ja klubi poolt väl­japandud
auhindadele. Laskemoona
on saadaval kohapäal. Palume kõiki­de
laskehuviliste osavõttu.
mis toome ära anonüümselt.
„Eeštis „laulati" õpetaja kogudu­sele
nagu eluks ajaks, sest uusi ko­gudusi
asutati harva ja seega õpeta­jate
vahetusi oli vahe. Sama on jät­kunud
ka sün. Kui väita tõsiasja, et
Kanada ja Ameerika luteri kogudus­tes
on sagedane õpetajate vahetami­ne,
siis on see arusaadav, sest Amee­rika
ja Kanada kolmel luteri kirikul
on umbes üle 20.000 koguduse ja li­saks
tuleb neile uusi misjonikogudu-si
juurde igal aastal. Nii on õpetajate
liikumine nende vajadustest tingitu­na
arusaadav.
mist. Selline olukord on lekitanud
hingekarjase üleliigset austamist
või ka lahkhelisid ja õpetaja liiku­mise
asemel on hakanud liikuma
koguduse liikmed. Mis on teie ar-vamine?
>j,Leian, et see on sobimatu, kui ko­gudust
nimetatakse selle õpetaja ni­mega
ja mitte tema ametliku nimega.
Kindlasti üheks põhjuseks, aga mitte
ainukeseks, on õpetaja olemine ühe
ja sama koguduse õpetajaks küm­neid
aastaid, nii et terve koguduse
usuline elu ja tegevus saab selle ühe
õpetaja iseloomu. Juhatused ja esi­mehed
vahetuvad, aga õpetaja on
Meil on Kanadas 13 eesti kogudust Juhtivas positsioonis läbi kõigi muu-ja
Ameerika poolel umbes poole roh- ^^^^s*^'
iita vargad ja lollpead.'
Elame paraku vene noortega külg
külje kõrval ja näeme, mida see
marksistlikult kasvatatud. neljas
põlvkond „uut inimest" endast kuju­tab.
Nad usuvad; et nende vanemad
kogu maailma (ja Euroopa eriti) ära
vetel pühapäeval, 25. augustil Võist­lus
toimub klubi juhatuse poolt välja­pandud
auhindadele. Kogunemine
kell 7.00 hommikul Park Motelli res­torani
parkimisplatsil'Võistluse al­gus
kell 8.00 hommikul Peale võist­luse
lõppemist palutakse koguneda
kem. Mitmetel neil kogudustel pole
õpetajat kohapeal. Suuremates kes­kustes
on Eesti kogudustel õpetajad
ja neil on vaevalt soovi oma prae­guse
koguduse teenimisest loobuda.-
Selle tõttu pole meil ka õpetajate lii­kuvust
ühest kogudusest teisej ja kui
keegi hakkaks liikuma, siis on küsi­mus,
kuhu?
kõneldakse nats|de rassismist. See
on minevik. Aga siin elab ja vohab
komfašistlik rassism. Meilt, eesti las­telt,
on võetud sõnavabadus - aga
omavahel räägime siiski; venelased
mitte. Trükivabadust pole ollagi, aga
venelane ei tunne selle puudust: mi-on
päästnud, kõik rahvad vabasta- Royal Beach Roadi ja 48 Hwy nurgal
nud. Aga millelt? Vabadusest. Teile asuva, eestlaste hulgas hästi tuntud
Hõbe talu õuele. Paadid palutakse
vette lasta Virginia Beachist või Pro-vincial
pargist. Lähemat informat­siooni
võistluse korra kohta antakse
kogunemise kohal
JUHATUS
11 • I •
Teiseks põhjuseks näib olevat, et
kogudusele antakse rahva suus selle .
äsutaja-õpetaja nimi Kuid tähtis 'on
märkida, et mitmed kogudused kan­navad
lihtsah oma asukoha nime:
Montreali kogudus, Lakewoodi ko-'
gudus, Seabrooki kogudus, Los An-gelese
kogudus, Stockholmi kogu­dus,
Göteborgi kogudus, Vancouveri
kogudus, Seattle kogudus jne. Kus
Kui nüüd õpetajad ei liigu Ja selle kogudus on saanud oma õpetaja ni-asemel
koguduse liikmed ühest ko- me (rahvasuus), seal paistab, et usu ja
gudusest teise lähevad, mida harva kiriku tööd nähakse liiga koguduse
juhtub, siis väidetakse, et õpetaja on . õpetaja ülesandena ja mitte kogu liik-selle
tõttu raskustes ja tal ei ole väi- meskonna ja üldkiriku tegevusena,
japääsu. Ma leian, et selline õpetaja Sellele lisandub ka koguduste ja
ei ole mingeis raskusis ega tal pole õpetajate vaheline kohalik maade,
vaja mingit väljapääsu. Kui ta teeni- s.o. liikmete, jagamine, mis kutsub
da-ölevast kogudusest liikmeid lah- esile lojaalsuse väljendamise vaja-kub,
võib ta haavunud olla ja „au" dust spetsiifiliseh õpetaja nimega,
puudutatud. Kuid õpetaja ei teeni Kolmandaks võib õpetaja nime kasu-neid
hikmeid, kes lahkuvad,- ega tee tamine väljendada otsest | austust
nende lahkunud liikmetega kogu- õpetaja töö vastu. Muidugi mõjutab
dust, vaid kes on ja keda ta teenib, õpetajate sama koguduse peal olemi-
„Ole ustav surmani, siis tahan ma ne terveks oma ameti teenimise ajaks
sulle elukrooni anda." Kogudus olgu tema isikuga seotud koguduse mõiste
usuliselt-sisemiselt suur ja tugev, tekkimist."
kuid mitte ainult välise arvulise väi- „Kui kogudusi nimetatakse õpeta­jate
nimede järel mõnel korral, siis
Est Onm - Olga Whight
..ROHELINE
LUULETUSKOGU
$3.00. Postiteel saate®
Sösandub saatekulu.
C^ÜÜGSL
MEIE ELU" tdifuses
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
võib see olla, et koguduse nime ase­mel
õpetaja nime kasutamine on käe­pärasem",
võibolla ka põhjus, et õpe­taja
on olnud tugev isiksus, nii et ta
on olnud domineeriv ka üle Jumala
sõna — seepärast koguduse nime
asemel kasutatakse õpetaja nime.
Kuid see võibolla mõlema eelpoolse
arvamise kombinatsioon ja arutlemi­se
võimalusi selles asjas on teisigi.
Mõnede linnade kogudusi, kus ainult
üks kogudus, nimetatakse linnade
nime järel — Vancouveri, Londoni,
Ottawa jne. eesti kogudused. Kokku­võttes
olgu aga öeldud, et õpetaja isik
ei pea varjutama kogudust ega Juma­lariigi
tööl oma varju peal hoidma.
Ristija Johannes ütles, osutades Jee­susele:
„Mina pean kahanema, Tema
peab kasvama", Joh. 3,30)."
EKN'u Valimiste Peakomitee kin­nitas
oma korralisel koosolekul esi­tatud
52 kandidaati Esitamiskirjad
vaadati läbi ja kinnitati esitatud ku­jul
Seekord oli küllaldaselt kandi­daate,
ilma et oleks vaja olnud täht­aega
pikendada. Eelnevatel valimis­tel
on pea alati tulnud pikendada
esitamiskirjade sisseandmise täht­päevi
See edukus käesolevatel vali­mistel
kuulub kindlalt EKN'u büroo­le
koos tema noore sekretäriga.
Võrreldes eelneva valimistega, on
käesoleva valimiste kandidaatide va­nus
tunduvah noorem. 1981. aasta
kandidaatide keskmine vanus oli 48
aastat, kuna aga tänavuste valimiste
kandidaatide keskmine vanus on 45
aastat.
Siin esineb ka huvitav erinevus
vanuseklassides. Tänavu on 19 kan-didaati,
kes on kas 35 aastat vanad või
nooremad. Nendest 4 kandideerisid
ka eelnevatel valimistel. Vanuse­klassis
36—50 on 12 kandidaati, ning
ka nendest on 4 korduskandidaadid.
Suurimasse vanuserühmitusse, 51 ja
vanemad, kuulub 21 kandidaati,
nendest 15 olid eelmisel valimisel ka
kandidaadid. 'Nagu. nähtub esitatud
arvudest, annab suurima juurdekas­vu
just noorem generatsioon. See
juurdekasv eitab meie ühiskonna
muret, et noored ei tunne huvi eest­luse
ega eesti vabadusvõitluse vas­tu.
Käesolevad valimised on elavaks
tunnuseks meie noorema põlvkonna
huvist rahvuslikuks i tegevuseks.
Nüüd jääb vaid oodata, et meie vali­jaskond
ka toetab seda noort põlv­konda.
Seda saab kindlalt esitada va­limistest
osavõtuga — andke oma
tunnustus noorema põlvkonna koos­tööle
vanema põlvkonnaga!
Tuleks ka märkida, et kui tänavus­tel
valimistel oleks kandideerinud sa­mad
isikud kui eelmisel valimisel,
siis oleks olnud meie kandidaatide
keskmiseks vanuseks 52 aastat ^5
asemel, Kõige suurema vanusegrupi ,
moodustavad 31—35-aastased, kuhu
kuuluvad 10 kandidaati Ka tuleks
siin meeles pidada, et viibime juba
üle 40 aasta paguluses, ning et 23
kandidaati on sündinud väljaspool
Eestit.
' Piirkondlik esindus on pea võrdne
eelnevale valimistele, kus 51 kandi­daadist
11 asusid väljaspool Suur-
Toronto piirkonda. Tänavu on 10
kandidaati 52-est, kes esindavad oma
ühiskonda, mis asub väljaspool To­ronto
tegevuspiirkonda. Poliitiliseh
omab see suure tähtsuse, kuna EKN >
taotleb olla eestlaste keskne poliiti­line
organisatsioon, kes esindab ter­vet
eestlaskonda Kanadas. Et võida
kasutada seda väidet, on vaja nii
kandidaate kui hääletajaid üle terve
kanada. ;
Tuleks ka tähele.panna, et seekord
on esitatud 10 naiskandidaati, eelne­va
valimise 8 asemel
J.L.
Kuigi
se sügif
leoioli
juba t(
kirjasti
E.Kh
ni ai
.«Sarvi!
durite
Saksaml
va teosi
ti sügist
novellil
serval"
oleva a(
8Ö8 iimi
Eliasoril
sitledesl
(märts lj
beris jal
lõpust a|
allakirji
jastuse
Kolk on
mis „V(
bu" 3-nl
teada.
Juunil
luuletusi
rei8'*,ili
juba mõl
Karl Risi
jaga „Ki|
arvestusi
septembl
raamatul
andmeil!
kinnitan!
tal ilmul
„Iüri Uh
ne tal oi
nud kavi
tat. Kani
Kanadasi
84«* ilmi
mälestusi
va ajalo|
teose käi
tur T^ski
turiiulil
„Sini-mui
HEGSU hü|
Ingliskf
Felix OinI
nud „Stu(
iie" järgnt
dud andi
tud fiiamuti
rahvaluull
sedonFi
la"-Binelif
pärast pri
kandeid
Montrealil
teada, küi|
ilmumist
Keelel
Toi
Tihti mi
jutuajamif
meie keel
sõnade po|
tõlkida tei(
nii et sõni
Allpool rii
konnt
tattnll
virnu
vikerl
vigur j
ninat
täheni
plripli
Ihnus!
' räbaki
irvhai
naijat]
Loodi
konnal
võhui
pllllroj
hundi
kanapj
Tihti leid]
uurde liidet
relnuvl
,karu-o|
lepatr^
välgul
ILI
Eesti ai
10. ja 11. au)
dr. A. Rebi