1982-01-07-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Goll^ctlon Development Branch
Mgüington Str» Order se"
Second.Class Mail Registratlon 'No. .13.54.
Nr. 1 (16^2) 1982 mUAPÄEVAL/7. JMNUAR^^ - [THURSDAY, JANUARY 7 XXXIII aastakäik
tl vt
.0 8
0 (5 0
HELSIMGI (M.E.'kaastööliselt.) — >,Eesti on jäänud arengust
lehes Helsingin Sanomat" reisist talvisesse Tallinna, kus ta nägi vanu
•ja: vene! kombel laste uhkesti riietamist; '
Hoftelli ^Tallinn" varietesse koguneb:
vene enamik õhtu õhtu järele
vaatama eesti vähemuse shablooni-iist
rahvatantsu, millega juba aastapäevad
ees kava avatakse. Tõeline
eestlus on neis esinemistes juba surnud.
Üha enam lauldakse vene- või
mõnes teises keeles. K a mujal surub
venepärane kõrvale eestluse. Inturis-ti
giid ütles ringsõidul; et Tallinnas
on enam kui pooled elanikud eestlased;
Eestlased ise väidavad, et kogu
i riigis olevat ainult 40% eestlasi.
I Mikko Eronen ütleb, et venestamine
on; muutnud eestlased küüniliseks
j a alistunuks. Nad pole huvitatucl
oma riigi arengust, sest neil pole
momendil midagi enam kaotada.
Toompealt vaa^tas ta korstendest
tõusvaid suitsurõngaid ja tundis
suitsulõhna ,,nagu laupäevaõhtuti
Soome linnades kui veel polnud
elektriahjusid saünte kütmiseks".
Vanalinna tänavatel ei tülitata pudipadi
pakimmisega nagu Läarie-Eu-roopas,
puuduvad luksuslikud väi-kekauplüsed.
Ärides ori müiigil igapäevane
tarbe'kaup riietusest ^ kuni
musta leivani. Kauplusi külastades
tallinnlane tunnetab aja ja arengu
peatumist. Mõni aasta' t a ^ s i oli tar-bekaupu
ja toiduaineid märksa rohkem
;JVIine ise ja vaata",: ütleb ta
turistile, keda huvitab i elatistase
'Eestis.:-;;;' • .-^v''••'y''^
Pühade eel ei olnud puudus mus-;
tast leivast ja kanadest. Seda kinnitasid
ka elanikud ise. Seevastu aga
„Viru Valge" ja teised viinad osteti
ära erine vümast.hinnatõusu ja kui
midagi tuleb müügile, tuleb seista
sabas.
0 «•
Miks Eestist tuleb peamiselt kurvastavaid
uudiseid? Poorne ajakirjanik
annab vastuse ühe õhtu kirjelda-
Töisega restoranis. Laudades istuvad
mujalt tulnud kolonistid, keda täK
liiinlased kutsuvad ühise nimetusega
— venelased. Neid on kerge näojoon-,.
te järgi eraldada eestlaste hulgast.
KOLONISTID EELISTATUB :
Inturisti giidi informatsiooni järgi
tõostustöõlise kuupalk on umbes
300 rubla, kooliõpetajatel, arstidel
j.t. ainult umbes 130 rubla. Sama
hingetõmbega ta o l i lisanud, et suurem
osa töölistest on venelased ja
Nõukogude; Eesti olevat kõige enam
industrialiseeritud riik N. Lndus.
Toimetaja aga märgib -^eestlaste
meele teeb kibedaiks, et parematele
töökohtadele pääsevad vaid mujalt
tulnud kolonistid. Kibedusele annab
lisa, et Eesti isegi Nõuikogude riigina
on näinud paremaid aegu kui
• p r a e g u . ' : ; .
BEtCSQ
tõusu tõttu palume kiri- ja õhupostiga
aicl iposti ja õhuposti
a. i23.4ö, 6 k. $11.70
1 a. i.OO, 6 k.
: ' ! a .
Poolast tulnud teadete kohaselt o f
sib sealne sõjaväevalitsus võimalusi
olukorra leevendamiseks ja sõjaseaduse
Epfhamiseks. Selleks oni
moodustatud Poolas kolm gruppi
reformide esitamiseks sotsiaalsel,
majanduslikul ja poliitilisel alal. Poliitilisel
alal olla kavatsus likyidee-rida
Poola kommunistlik partei
(ametliku nimetusega: „Poola ühendatud
Tööliste Partei") ja kujunda,
da selle asemel uus partei, mis võtaks
omaks ka katoliku kiriku ja vabade
ametiühingute taotlused. Arvatakse,
et jaanuari keskel kindral Ja-razelski
avaldab üldise kava Poola
sotsiaalse, majandusliku ja poliili-i
Sise struktuuri ümberkujundamise
Kohta...Sõjaseadus :lobdetayat iõ^^
tadä loolas mäilsikiiüs.
Kavatsusel on moodustada eriline
kõrgem kohus, kes võtaks uurimise
alla endise kommunistliku valitsuse
väärteod, eriti endise kommunistliku
partei juhi Edward Giereki ja
endise peaministri Piotr Jarosziup
sicki omad. Nende kohtulikule vas-tutuselevõtmist
nõudis kogu aeg ka
vabade ameltiühingutei Tiiilu *,Soli-i
daarsuse"' juhatus. Koos nimetatutega
on kohtulikule vastutusele võetud
230 kõrgemat valitsuse ja omavalitsuse
ametnikku.
Teiseks vastutulekuks ;j,Sol|daar-suse"
nõudmistele on kehtestamisel
42-he itunnine töönädal enamikus
tööstustes. Kolm laupäeva igas
kuus oleks töövabad päevad. Sõja-väevalitsusse
!kuuluv Iklndrai Ta-»
deusz Szacillo sõnade kohaselt sõ-javäevalitsus
austab kõiki kokkuleppeid;
m!s sõhnitud „Šlolidaarsust2?'
juhtidega pärast augusti 1980.
Poola ,solidaarsuse" juht • Lech.
Walešs, keda on peetud koduses
arestis sõjaseaduse väljakuulutamise
päevast (13. dets.) arvates, on
avaldanud nõusolekut läbirääkimiste
alustamiseks sõjaväevalitsuse
esindajatega kui need nõupidamised
peetakse erapooletul maaalal ja et
sellest võtaks osa ka 18 „§olidaar-scd,
se'V presiidiunu ' . l i ^ ^ ja kolm '
ametiühingu nõunikku.
ICuiUdur^te' kohaselt on vaHtsuse
esindajatel olnud nõupidamisi «Solidaarsuse"
vähemate juhtidega,
kuid nimetamisväärset edu pole saavutatud.
Läbirääkimisi on pidanud
minister tööliste ametiühingute alal,
Stämslav Glosek Varssavi rajooni
„So!idaarsuse" juhi Štanislaw Kusi-
'necklga.;
Läbirääkimisi alustades Lech Wa-lesaga
valitsusel on tahtmine vähendada
pinevust ja rahutust, mis
valitseb tööliste seas. Valitsuse esindaja
lerzy Urbani sõnade kohaselt
Xech Walesat ori koheldud väga korrektselt.
Ta olla todud selleks Varssavisse,
et valitsus soovib näha teda
oma läheduses.
Sõjaseaduse kehtestamise kohta
tähendas üks sõjaväevalitsuse lllk»-
meist, kindral Szacillo, et see osutus
hädavajaliseks, kuna partel ei saanud
enam vaos hoida tööliste ame-iiühlngiiid.
580 arreteeritud ameti-
• üb^iiite Juhtidest-ja^-ekstrtlmsetest
komtnünlstllku partel liikmetest olla
juba lastud vabaks. Teiste teadete
kohaselt jätkuvad vahistamised
Poolas. Kinni peetakse streigijuht^
ja aktiivseid ametiühingute juhte.
Põhjuseks näib olevat asjaolu, et
„Solidaarsuse" vähemate juhtide
poolt levitatud põrandaalune lendleht
passiivse vastupanu organiseerimiseks
on vastukaja leidnud tööliskonnas
ja viimastel päevadel on
mitmes tööstuses produktsioon yä-henenud
tööstusliku sabotaazhi ta-
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo
uueaasta vastuvõtul andis Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas esi.
mees Laas Leivat: Udo Peter-soole,
kui endisele E K N esime-
'hele, üle Kanada Eestlaste Teenetemärgi..:
Laas Leivat märkis, et E K N
tegevus Udo Petersoo juhtimisel
võttis selle ulatuse ja hoo, millega
Kanada Eestlaste Kesknõukogu
tegeleb praegu rahvuslike
ja välispoliitiliste ' küsimuste
alal. Ta soovis õnne j a edu töötamiseks
edasi E K N koosseisus.
Oma sõnavõtus Udo Petersoo
lubas .oÜä selle teenetemärgi
vääriline. Foto — S. Preem
Iraan loodab, et USA hakkab
neile müüma lennukite tagava-raosl,
mida Iraani lennuvägi hädasti
vajab. Shahhl valitsuse ajal sõlmitud
vastav leping on ikka veel jõus
ja vastav Iraani komisjon, kes mõni
aeg tagasi jõudis Washingtoni, loodab,
et USA Iraani valitsuse soovile
vastu tuleb.' : .
^ Moskvas antud seletuse kohaselt
on lootus olemas', et relvastuse vähendamise
konverentsil Genfis saa-vutatakse^
keskmise kaugusega rakettide
arvu vähendamiseks Euroopa
tandril, kui USA esindus vähegi
arvestab N. Liidu olukordi ja vajadusi.
(Järg. lk. 3)
EESTI MAJAS 16. lAAN. 1982. A. KELL 7 ÕHTUL
'Kavas r muusikaline õhtu , ,E ..
' ¥ANATANTS BAAR---EINELAUD LOTERII - ~ T ^ ^
saadaval orkestri liikmeilt jä kohapeal Laudade ettetellimine telefonil
Arvestades teravat kriitikat, mis
peaminister P. E. tnideaule osaks
sai üteluse pärast, et sõjaseaduse
väljakuulutamine Poolas oli vajalik,
et pidurdada ametiühinguid
nõudmiste esitamisel ja maa hoidmisel
kodusõja oltukorlda ^sattumisest,
pehmendas ta oma väljendust
uueaasta läkituses Kanada rahvale.
Trudeau märkis, et sõjaseadus ei
ole lahendus ühe maa sisemisele
kriisile. Selle asemel tuleb kasutada
iäbirääkiniüsi ning saavutada kokkulepe
rahulikul teel. Vastava sooviga
ta lubas pöörduda Poola sõjaväevalitsuse
poole.
Peammlster avaldas lootust, et heroiline
poola rahvas lahendab IseJ
oma sisemise kriisi jä kellelgi teistest
rahvastest pole vajadust sinna
sekkumiseks. Varem öeldu kohaselt
Kanada ei pidanud nõustuma USA
president Reaganiga sanktsioonidega
Poõia sõjaväevalitsusele surve avaldamiseks.
Välisminister Mark Mac«
!l Guigani seletuse kohaselt on ka selles
punktis peaminister oma seisukohta
muutnud ja võimalik on, et
Kanada kehtestab teatud kitsendused
kaubanduse, teravilja müügi ja
kalapüügi alaL
Poola meremehed Vancouveriš ^
otsustasid jätkata streiki ja mitte
lasta Poola laevadel lahkuda sadamast.
Poolast Kanadasse saadetud
uued meremehed on ühinenud siinsete
poola meremeestega ja osa ka
nendest on juba palunud asüüli K a nada
valitsuselt.
$39.500
$16.238
23.262
ööks ja võitly^eksS
(Toetajate nimekiri Ihk. 4)
I
UHüUffitlHg HüwuiviirrfiMTr stsn tamwmmsi
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 7, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-01-07 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820107 |
Description
| Title | 1982-01-07-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Goll^ctlon Development Branch Mgüington Str» Order se" Second.Class Mail Registratlon 'No. .13.54. Nr. 1 (16^2) 1982 mUAPÄEVAL/7. JMNUAR^^ - [THURSDAY, JANUARY 7 XXXIII aastakäik tl vt .0 8 0 (5 0 HELSIMGI (M.E.'kaastööliselt.) — >,Eesti on jäänud arengust lehes Helsingin Sanomat" reisist talvisesse Tallinna, kus ta nägi vanu •ja: vene! kombel laste uhkesti riietamist; ' Hoftelli ^Tallinn" varietesse koguneb: vene enamik õhtu õhtu järele vaatama eesti vähemuse shablooni-iist rahvatantsu, millega juba aastapäevad ees kava avatakse. Tõeline eestlus on neis esinemistes juba surnud. Üha enam lauldakse vene- või mõnes teises keeles. K a mujal surub venepärane kõrvale eestluse. Inturis-ti giid ütles ringsõidul; et Tallinnas on enam kui pooled elanikud eestlased; Eestlased ise väidavad, et kogu i riigis olevat ainult 40% eestlasi. I Mikko Eronen ütleb, et venestamine on; muutnud eestlased küüniliseks j a alistunuks. Nad pole huvitatucl oma riigi arengust, sest neil pole momendil midagi enam kaotada. Toompealt vaa^tas ta korstendest tõusvaid suitsurõngaid ja tundis suitsulõhna ,,nagu laupäevaõhtuti Soome linnades kui veel polnud elektriahjusid saünte kütmiseks". Vanalinna tänavatel ei tülitata pudipadi pakimmisega nagu Läarie-Eu-roopas, puuduvad luksuslikud väi-kekauplüsed. Ärides ori müiigil igapäevane tarbe'kaup riietusest ^ kuni musta leivani. Kauplusi külastades tallinnlane tunnetab aja ja arengu peatumist. Mõni aasta' t a ^ s i oli tar-bekaupu ja toiduaineid märksa rohkem ;JVIine ise ja vaata",: ütleb ta turistile, keda huvitab i elatistase 'Eestis.:-;;;' • .-^v''••'y''^ Pühade eel ei olnud puudus mus-; tast leivast ja kanadest. Seda kinnitasid ka elanikud ise. Seevastu aga „Viru Valge" ja teised viinad osteti ära erine vümast.hinnatõusu ja kui midagi tuleb müügile, tuleb seista sabas. 0 «• Miks Eestist tuleb peamiselt kurvastavaid uudiseid? Poorne ajakirjanik annab vastuse ühe õhtu kirjelda- Töisega restoranis. Laudades istuvad mujalt tulnud kolonistid, keda täK liiinlased kutsuvad ühise nimetusega — venelased. Neid on kerge näojoon-,. te järgi eraldada eestlaste hulgast. KOLONISTID EELISTATUB : Inturisti giidi informatsiooni järgi tõostustöõlise kuupalk on umbes 300 rubla, kooliõpetajatel, arstidel j.t. ainult umbes 130 rubla. Sama hingetõmbega ta o l i lisanud, et suurem osa töölistest on venelased ja Nõukogude; Eesti olevat kõige enam industrialiseeritud riik N. Lndus. Toimetaja aga märgib -^eestlaste meele teeb kibedaiks, et parematele töökohtadele pääsevad vaid mujalt tulnud kolonistid. Kibedusele annab lisa, et Eesti isegi Nõuikogude riigina on näinud paremaid aegu kui • p r a e g u . ' : ; . BEtCSQ tõusu tõttu palume kiri- ja õhupostiga aicl iposti ja õhuposti a. i23.4ö, 6 k. $11.70 1 a. i.OO, 6 k. : ' ! a . Poolast tulnud teadete kohaselt o f sib sealne sõjaväevalitsus võimalusi olukorra leevendamiseks ja sõjaseaduse Epfhamiseks. Selleks oni moodustatud Poolas kolm gruppi reformide esitamiseks sotsiaalsel, majanduslikul ja poliitilisel alal. Poliitilisel alal olla kavatsus likyidee-rida Poola kommunistlik partei (ametliku nimetusega: „Poola ühendatud Tööliste Partei") ja kujunda, da selle asemel uus partei, mis võtaks omaks ka katoliku kiriku ja vabade ametiühingute taotlused. Arvatakse, et jaanuari keskel kindral Ja-razelski avaldab üldise kava Poola sotsiaalse, majandusliku ja poliili-i Sise struktuuri ümberkujundamise Kohta...Sõjaseadus :lobdetayat iõ^^ tadä loolas mäilsikiiüs. Kavatsusel on moodustada eriline kõrgem kohus, kes võtaks uurimise alla endise kommunistliku valitsuse väärteod, eriti endise kommunistliku partei juhi Edward Giereki ja endise peaministri Piotr Jarosziup sicki omad. Nende kohtulikule vas-tutuselevõtmist nõudis kogu aeg ka vabade ameltiühingutei Tiiilu *,Soli-i daarsuse"' juhatus. Koos nimetatutega on kohtulikule vastutusele võetud 230 kõrgemat valitsuse ja omavalitsuse ametnikku. Teiseks vastutulekuks ;j,Sol|daar-suse" nõudmistele on kehtestamisel 42-he itunnine töönädal enamikus tööstustes. Kolm laupäeva igas kuus oleks töövabad päevad. Sõja-väevalitsusse !kuuluv Iklndrai Ta-» deusz Szacillo sõnade kohaselt sõ-javäevalitsus austab kõiki kokkuleppeid; m!s sõhnitud „Šlolidaarsust2?' juhtidega pärast augusti 1980. Poola ,solidaarsuse" juht • Lech. Walešs, keda on peetud koduses arestis sõjaseaduse väljakuulutamise päevast (13. dets.) arvates, on avaldanud nõusolekut läbirääkimiste alustamiseks sõjaväevalitsuse esindajatega kui need nõupidamised peetakse erapooletul maaalal ja et sellest võtaks osa ka 18 „§olidaar-scd, se'V presiidiunu ' . l i ^ ^ ja kolm ' ametiühingu nõunikku. ICuiUdur^te' kohaselt on vaHtsuse esindajatel olnud nõupidamisi «Solidaarsuse" vähemate juhtidega, kuid nimetamisväärset edu pole saavutatud. Läbirääkimisi on pidanud minister tööliste ametiühingute alal, Stämslav Glosek Varssavi rajooni „So!idaarsuse" juhi Štanislaw Kusi- 'necklga.; Läbirääkimisi alustades Lech Wa-lesaga valitsusel on tahtmine vähendada pinevust ja rahutust, mis valitseb tööliste seas. Valitsuse esindaja lerzy Urbani sõnade kohaselt Xech Walesat ori koheldud väga korrektselt. Ta olla todud selleks Varssavisse, et valitsus soovib näha teda oma läheduses. Sõjaseaduse kehtestamise kohta tähendas üks sõjaväevalitsuse lllk»- meist, kindral Szacillo, et see osutus hädavajaliseks, kuna partel ei saanud enam vaos hoida tööliste ame-iiühlngiiid. 580 arreteeritud ameti- • üb^iiite Juhtidest-ja^-ekstrtlmsetest komtnünlstllku partel liikmetest olla juba lastud vabaks. Teiste teadete kohaselt jätkuvad vahistamised Poolas. Kinni peetakse streigijuht^ ja aktiivseid ametiühingute juhte. Põhjuseks näib olevat asjaolu, et „Solidaarsuse" vähemate juhtide poolt levitatud põrandaalune lendleht passiivse vastupanu organiseerimiseks on vastukaja leidnud tööliskonnas ja viimastel päevadel on mitmes tööstuses produktsioon yä-henenud tööstusliku sabotaazhi ta- Aupeakonsul Ilmar Heinsoo uueaasta vastuvõtul andis Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esi. mees Laas Leivat: Udo Peter-soole, kui endisele E K N esime- 'hele, üle Kanada Eestlaste Teenetemärgi..: Laas Leivat märkis, et E K N tegevus Udo Petersoo juhtimisel võttis selle ulatuse ja hoo, millega Kanada Eestlaste Kesknõukogu tegeleb praegu rahvuslike ja välispoliitiliste ' küsimuste alal. Ta soovis õnne j a edu töötamiseks edasi E K N koosseisus. Oma sõnavõtus Udo Petersoo lubas .oÜä selle teenetemärgi vääriline. Foto — S. Preem Iraan loodab, et USA hakkab neile müüma lennukite tagava-raosl, mida Iraani lennuvägi hädasti vajab. Shahhl valitsuse ajal sõlmitud vastav leping on ikka veel jõus ja vastav Iraani komisjon, kes mõni aeg tagasi jõudis Washingtoni, loodab, et USA Iraani valitsuse soovile vastu tuleb.' : . ^ Moskvas antud seletuse kohaselt on lootus olemas', et relvastuse vähendamise konverentsil Genfis saa-vutatakse^ keskmise kaugusega rakettide arvu vähendamiseks Euroopa tandril, kui USA esindus vähegi arvestab N. Liidu olukordi ja vajadusi. (Järg. lk. 3) EESTI MAJAS 16. lAAN. 1982. A. KELL 7 ÕHTUL 'Kavas r muusikaline õhtu , ,E .. ' ¥ANATANTS BAAR---EINELAUD LOTERII - ~ T ^ ^ saadaval orkestri liikmeilt jä kohapeal Laudade ettetellimine telefonil Arvestades teravat kriitikat, mis peaminister P. E. tnideaule osaks sai üteluse pärast, et sõjaseaduse väljakuulutamine Poolas oli vajalik, et pidurdada ametiühinguid nõudmiste esitamisel ja maa hoidmisel kodusõja oltukorlda ^sattumisest, pehmendas ta oma väljendust uueaasta läkituses Kanada rahvale. Trudeau märkis, et sõjaseadus ei ole lahendus ühe maa sisemisele kriisile. Selle asemel tuleb kasutada iäbirääkiniüsi ning saavutada kokkulepe rahulikul teel. Vastava sooviga ta lubas pöörduda Poola sõjaväevalitsuse poole. Peammlster avaldas lootust, et heroiline poola rahvas lahendab IseJ oma sisemise kriisi jä kellelgi teistest rahvastest pole vajadust sinna sekkumiseks. Varem öeldu kohaselt Kanada ei pidanud nõustuma USA president Reaganiga sanktsioonidega Poõia sõjaväevalitsusele surve avaldamiseks. Välisminister Mark Mac« !l Guigani seletuse kohaselt on ka selles punktis peaminister oma seisukohta muutnud ja võimalik on, et Kanada kehtestab teatud kitsendused kaubanduse, teravilja müügi ja kalapüügi alaL Poola meremehed Vancouveriš ^ otsustasid jätkata streiki ja mitte lasta Poola laevadel lahkuda sadamast. Poolast Kanadasse saadetud uued meremehed on ühinenud siinsete poola meremeestega ja osa ka nendest on juba palunud asüüli K a nada valitsuselt. $39.500 $16.238 23.262 ööks ja võitly^eksS (Toetajate nimekiri Ihk. 4) I UHüUffitlHg HüwuiviirrfiMTr stsn tamwmmsi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-01-07-01
