Meie Elu = Our life, July 31, 1986

              NELJAPÄEVAL,-Sl. J U U L I L ^ THURSDAY, JULY 31 „Meie Elu" nr. 31. (1899) 1986
fi
Published by Estonian Publishing Co, Toronto Ltd.. Estonian
House.958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M 4 K 2R6
TeI.466-0951 : •
Toimetajad: Hr Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis H,Parming.47;jLuhmannDr.,;NewM
Tel. (201) 262-0773.'
..Moif) E l u " väljaa|)djaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asul A,Weileri algatusel 1950.
. . M ü i e E l u ' ^ toimetus ja talitiisKesti Majas. 958 Broadview,
Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 Canada - Tel. 466-0951
,,MEIE ELU'' kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p . l . Alates
okt. 15. teisip. ja neljap. k l . 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud
kl. 9 hm. - 1 p.l.
..MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.0G. 6 k. S24.00,
3k.S15.00. USA^ssell a.S47.00.6 k.S25.00,3 k.S16.00.
Ülemeremaadesse i a. S52.00i 6 k.vŠ28.00. 3 k. S18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.50. 6 k. S14.25, 3 k. S7.Ö0.
USA-sse l a . ^33.00, 6 k..S16.50. 3 k. S8.0Ö. Öhupostilisa üle­meremaadesse:
' l a . S62.00, 6 k. S31.00. 3 k. S15.50. •
Üksiknumber— 75C
Y Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel S6.00,
V tekstis $5.00. •
l!lilllHltlllirilillllilllllllllllilllllillll98illllllllllllilllil!in
I on maa*
•ilmapoliitilisel alal juba iile maa­ilma
arenemas eeltööd sügiseseks
tegevusperioodiks, millal toimu­vad
mitmed ka meile väga tähtsad
rahvusvahelised poliitilised sünd­mused.
Ühendriikide ja Nõukogu­de
Liidu valitsused on oma positsi­oone
kindlustamas aasta lõpul ka­vatsetud
kahe suure uueks kokku-tulekuks,
seatakse programme
ÜRO (UN-i) sügise üldkoosoleku
aktsioonideks ja Viinis novembris
kokkutuleva Euroopa Julgeoleku
konverentsi järjekordseks järel-konverentsiks
Helsingi kokkulepv
pe küsimustes.
Sellel tagapõhjal on balti rahvas­tel
suvel aeg koostada ja viimist­leda
oma plaane balti rahvaste ya-badusvõitluslikeks
aktsioonideks
eeloleval sügisel ja talvel. Selleks
annavad meile võrdlemisi soodsa
lähtealuse mõned viimaseaegsed
sündmused ja deklaratsioonid.
Meil on põhjust meenutada
Ühendriikide Kongressis kevadel
vastu võetud resolutsioone Balti
Vabaduspäeva väljakuulutamiseks
USA-s ja selle põhjal 12. juunil
avaldatud president Reaganisooja-m
n Balti riiki-güdasuvi
on möödas. Linnasuvi-laja
järve- ja merekaldail hindab
oma puhkeaega päikeseliste päe­vade
järgi ja mõnikord kirub sade­mete
rohkust nagu seda on annud
Juulikuu päevad. Põllupi-daja
vastupidiselt^ suvitajale hin­dab
neidsamu sademeid, mis pai­sutavad
viljasaaki, mis normaalselt
tähendab töövaeva õnnestumist.
Mõnes kohas (Edmontohis)j on üli-küllased
sademed iekitahud upu­tusi
ja sellega kaasuvaid kahjusid.
USA Carolina osariikides on sade°
mete puudus põletanud viljapõllud
Ja vett ei jätku isegi majapidamis­tes.
Tshernobõli sadestused (ra­dioaktiivsus
jõujaama plahvatusest)
on muutnud sealised viljapõllud
olematuks ja elualad mitteelata-vaiks.
Kodumaal on sadestusest'
surnud mesilased ja rannapiirkon-mis
ka linnud.
Nii siis oleneb piirkonnist ja ini­meste
huvialadest, kuidas hinnata
kesksuvist päeva, mis tingitud kli­maatilistest
oludest. Kuid klimaa­tilised
mõjud ei ole ainsad, millest
oleneb inimese-töötaja meeleolu.
Majanduslikud ja poliitilised mõ­jutused
on eritegurid, mis võivad
palju meelehärma tekitada ja tee­vadki
seda. Alles see oli kui Kesk-
Ameerika preeria farmer imetles
selle aasta ülirohke viljasaagi luba­dust.
Veel praegu ehitab ta vilja­hoidlaid
sügiseks, kuhu oma saaki
hoiule panna. \: I
Kuid veel on senised hoidlad
kuldseid terasid täis, sest ^älistu-irud
pole suutnud eelmist saaki vas­tu
võtta. Nende faijmerite mureks
on, kuidas realiseerida uut saaki.
Sest vili ei saa alatiseks hoidlaisse
jääda: pangakrediidid nõuavad se­niste
toodangulaenude tasumist. Et
olukorda leevendada, \ otsibki näi­teks
valitsus USA-s vahendeid olu­korra
ratsionaliseerimiseks. Siin
peabki valitsuse raha appi tulema
Viljaturu elustamiseks rahvusva­helise
võistluse korras tahab USA
diskonteerida 30 protsendi võrra
Nõukogude Liidu ja Hiihalturgude-le
minevat viljahinda. Vahe mak-sab.
farmerile muidugi valitsus, kui
see kavatsus läbi läheb.
Praktiliselt tähendab See seda, et
USA maKsumaKsja
kaudu subsideerib kahe suure pu­nase
kolossi viljaoste läänest. Nii"
siis on rikkalik viljasaak Põhja-
Ameerika preerias esiteks majan­duslik
küsimus, mis onjmuutumas
ka poliitiliseks küsimiiseks. Sest
mida teeb siis Kanada viljakasvata­ja,
kui USA ujutab kommunistli­kud
turud üle omapoolselt diskon­teeritud
hinnaga? Kanada farmer
loodab sügisel koguda 30 miljonit
tonni nisu ja tahab seda samuti
realiseerida ÜSA-ga ühistel turgu­del.
Silmnähtavalt ületab pakkumi­ne
selle aasta viljaturul nõudmise
ja punased maad on sedapuhku
viljaostude suhtes valija seisukor­ras.
Ottawas ollakse USA viljahinna
diskonteerimise pärast tõsises mu­res.
Nii ollakse mures ka Austraa­lias,
teises vilja ek^orteerivas
maas. Nii Ottawa kui ka Canberra
on USA valitsusele saatnud oma­poolsed
märgukirjad koos rahul"
olematusega Washingtonile. On
selge, et kavatsetud diskonto nisu-hinnale
viib alla viljahinna ka Ka­nadas
ja Austraalias.
Nii astub loodusjõudude^päike-se
ja sademete»kõrvale järgmise
jõuna majandus ja sellega seoses
ka poliitilised arusaamad. Tekki­nud
erakordse saagi realiseerimise
mure kõrval on majanduslikud ku­junemised
ja poliitilised otsused
mõõduandvad igale maksumaksja­le,
esiteks hindade turul ja teiseks
tulumaksu lehel.
i Kuid siiski on halvemas olukor­ras
see, kellel midagi ei ole. Selli­sesse
olukorda on sattunud Põhja­ja
Lõuna-Carolinatulupidaja, kes
juba nüüd näeb, et tema loodetud
viljasaak on samahästi kui olema­ta.
On ju selge, et ka nende farme­rite
toodangulaenud tulevad pan­kadele
maksta. Selle kuluposti
peab USA valitsus oma väljamine-kuile
otsa panema, kui ei taheta et
põua all kannatanud talumajapida-mised
oksjonihaamri alla ei lähe.
Suvitaja järverannal ei pea siis
muretsema päikese paiste ja vih­masaju
pärast, kui ta teab et süda-mure-
V.
päeva kohta. Selles proklamatsioo­nis
avaldati selgesõnaliselt Ühend­riikide
seisukoht Balti riikide suh­tes
ja mõisteti hukka praegune julm
Nõukogude okupatsioon Balti riiki­des
ja sellest johtuv suur hädaoht
balti rahvaste olemasolule.
USA Kongressi resolutsiooni
tähtsust balti rahvaste suhtes mõis­tis
nähtavasti ka Moskva, ke^ juba.
enne Reagani proklamatsiooni
avaldas 7. juunil vihastnõretava
TASSi kommentaari, mis kõige hul­lemate
sõnadega otse sõimas
Ameerika presidenti. President
Reagan oli juba harjunud Moskva
niisuguste vihapursetega ja Vaba­duspäeva
proklamatsiooni täien­das
kommentaariga, et ta tahab ka­sutada
edaspidiseid kohtumisi
Nõukogude võimumeestega, et
isiklikult Balti riikide iseseisvuse
taastamise küsimust üles võtta.
Samasugune Balti riikide ise­seisvuse
taastamise küsimuse üles­võtmine
on praegu ettevalmistami-ka
Euroopas. Seal on etteval-de
küsimuse rahvusvaheliseks
ülestõstmiseks Euroopa Nõukogu
sügisesel koosolekul. Euroopa
Mõukogu koosneb Euroopa Ühis­konna
riikide valitsuste esinda­jaist,
on tugevama teojõuga kui Eu­roopa
parlament, kus paari aasta
eest Balti riikide vabaduse taasta­mist
taotlev resolutsioon, Otto
Hapsburgi esitatuna, vastu võeti,
kuid mille rakendamine hiljem
seisma on jäänud.
Nii on praegu mitmel liinil lähe-nias
tulevikus avanemas võimalu­sed
Eesti jaiteiste Balti riikide kü­simuse
ülesvõtmiseks. Sellel taga­põhjal
on meil endil just praegu aeg
tegutsemiseks. Ajaliselt kokkulan­gevalt
on selleks ka praegu olemas
otsene võimalus. See on balti rah­vaste
ühine aktsioon Balti riikidele
Ühinenud rahvaste Organisatsioo­nis
(ÜRO*s) esinduste saamiseks,
esialgu vaatleja staatuse saamis®
näol.
See aktsioon läks käiku selle aaste
veebruaris. Eesti ja Leedu Vabarii­kide
aastapäevade ajak Algas akt­sioonile
toetusallkirjade ja rahalis-
(e toetuste kogumine. Need aktsi­oonid
on praegu käigus ja andnud
juba esialgseid tulemust Kuid see
on alles aktsiooni algus. On küll
loodud aktsiooni läbiviimise esi­algne
organisatsioon, aga see on
veel alles arendamisel ülemaailm­seks.
Kindlamal kujul ja üle maail­ma
läheb ÜRO aktsioon ja sellele
teotusallkirjade kogumine käiku
alles sügisel. Kuid ka suvel on või­malusi,
kus saab allkirju koguda ja
majanduslikku toetust anda.
Kasutagem esinevaid võimalusi
ja arendagem ÜRO aktsiooni ka
suvel. Eriti aga püüame sügisest
alates saada oma kaasmaalaste ja
kohaliku maa tegelastelt ja rahvalt
toetusaljkirju ja majanduslikku
toetust iiii palju kui võimalik.
ÜRO aktsioon vajab tugevat po­liitilist
ja majanduslikku toetust.
Selle organiseerimisele saame kõik
kaasa aidata. Teeme siis seda ja
aega viitmata, sest suvele järgneb
sügis ja siis on vaja meil näidata,
kuivõrd ise toetame oma vabadus­võitlust!
• ' ' E.S.-
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
lamud 9,50%
siklikud laenud alates 11.
formatsiooniks helistage
465-4659
Pemh avatud esmasp.-reede 10:00-3:
Teisip. ja naljap. &htuti 5:30-8:00
Kiri Saksamaalt
Raha ja Hippokratese
vanne
'Mr,
' V iv,
mmmm
ik teada
Usaldus oluline
tarvitatud esemete
.30-S.OO p.l. i
KEAL ESTATE SEHVICES LTD.,
.kontoris 424-4900
kodus 751-1296
rrnm EEBESOa
Inimesed, kes ostavad tarvitatud
pliite ja teisi majapidamis seadeldisi
(appliances), võivad saada põleta­da",
kui nad ei osta usaldusväärsest
ärist.
Tarbijate- ja ärisuheteministeeri-um
(Ministry of Cohsumer and Com-mercial
Relations] on saanud kaebusi
inimestelt, kes on ostnud kasutatud
külmutuskappe, pliite, pesumasinaid
või kuivatajaid, mis läksid kohe rikki
või ei töötanud üldse. Tihti on se
juhul ainuke lahendus kaevata müü­ja
kohtusse (small.claimscourt).
Kasutatud, kuid hea seadeldise
ostmiseks on vaja leida aus äri. Ku­nagi
mitte esimesest ettejuh'tuvast
ärist osta, ja ka mitte ainult hinda
arvestada. Ost, mis tundub odav,
võib minna üsna kalliks kui seadel­dis
ei tööta õigesti,
Usaldusväärse firma otsimine võib
olla aegavõttev, kuid võib säästa ra­ha
ja sekeldusi hiljem. Asutused, na­gu
,,The Better Business Bureau".ja
kohaline ,,Chamber of Commerce"
(Kaubanduskoda) võivad selles suh­tes
aidata, kuid parem on kuulata
sõprade või tuttavate soovitusi. Kui
keegi on olnud rahul ostetud kauba­ga,
on see parim tõend äri aususest.
Mõned tarvitatud seadeldiste ärid
pakuvad oma kaubale piiratud taga­tist
— tavaliselt 30^ kuni 90 päeva
peale ostu. Tagatis oleneb aga müüja
tahtest sellest kinni pidada. Tagatis
on ka kasutu, kui äri lõpetab tegevu­se
või läheb pankrotti.
Enne ostu on soovitav järele vaa­data,
kas seadfeldis töötab. Ausad
ärid on sellega nõus ja näitavad (de­monstratsioon).
Ostes eraviisiliselt oleneb tehing
KOKKULEPE LONDONIS.
Tsaari-Venemaa
võlad kustutati,
Moskva loobus
kahjutasunõudest
LONDON — Inglismaa kustutas
Tsaari-Venemaa 60 aastat vanad võ-ad
ja Moskva loobus nõudmisest
inglaste poolt tehtud kahjustuste eest
1918-1921. a. kodusõja ajal. Kokku­lepe
tehti külaskäigul viibiva N. Lii­du
välisministri Eduard Shevardnad-ze'ga
ja Briti välisminister Howe
väitis, et see aitab kaasa parematele
'suhetele.
Kokkulepe hõlmab võlausalda­jaid,
kaasa arvatud vanad Vene riigi­laenu
võlatähed, kokku 98 miljoni
dol. väärtuses. N. Liit ei ole kunagi
lubanud neid lunastada ja nägusaid
tsaaribonde peeti kõlbulikuks vaid
tapitseerimiseks. .
Moskval oli Inglismaale 3 miljardi
dollari suurune vastunõudmine sek­kumise
pärast revolutsioonile järg­nenud
kodusõtta. Briti esialgne
nõudmine N. Liidu vastu oli 1,3 mil­jardit
dollarit kaotatud varade kat­teks.
Inglise pankadele tuli kokkulepe
ootamatusena ja avab venelastele tee
briti rahaasutustesse, mis senini ta­sumata
võlgade pärast oli suletud.
Tsaari-Vene I-bondid olid börsil peaa­gu
väärtusetud. Pärast 1917.a. revo-.
lutsiooni Moskva teatas, et ei vastuta
tsaar Nikolalll võlgade eest,kes koos
perekonnaga, tapeti. Tsaar oli laena­nud
peamiselt Inglismaalt raudteede
ehitamiseks. Äsjane kokkulepe kus­tutab
vastastikused nõudmised ja 72
miljoni dollari suurune külmutatud
arve Baring Brothers and Co. pangas
Londonis jagatakse. Umbes 4 miljo­nit
dol. saab N. Liit ja ülejäänu läheb
Inglise välisministeeriumile võlausal­dajate
rahuldamiseks.
GEISLINGEN („Meie Elu" kaas­tööliselt)
— Hippokratese vanne on
kehtiv arstidele ka tänapäeval. Aga
kui jälgida massiteabeid, mõõdab
Hippokratese vanne Saksamaal
ainult Dmark. Ehkki saksa ham­baarstid
kuuluvad maal tippteeni-jate
hulka, sissetulek aastas läbi­lõikes
226.000 marka, näib, et on
ikkagi vähe. Kui haigekassad taht­sid
teha honoraride kõrgeridami-ses
pausi, ähvardasid hambaarsti-dekoja
funktsionäärid patsiente
„kiiremini ja valurohkemalt" ravi­da.
Nüüd sõdivad nad käte ja jalga­dega
vastu alates 1. juulist lubatud
praktiseerimisele Euroopa Majan­dusliidu
hambaarstidele. Räägitak­se
koguni hambaarstide üliküllu­sest,
ehkki patsiendil tuleb sageli
oodata mitmeid nädalaid.
Parem lugu pole ka arstidega.
Nüüd teatas arstide organisatsioon,
et saksa arstid ei ravi enam proku­röre,
kes uurivad arstide pettusi hai­gekassa
vastu. Nii on avastatud palju
juhtumeid, kus on esitatud haigekas­sale
manipuleeritud andmeid, et en­nast
rikastada. Riik ei uuri arstide
pettusi põhjusetult. Ruhri piirkonnas
ja Hamburgis pidi politsei moodus­tama
erikomisjonid, et töödelda läbi
miljonitesse, markadesse ulatuvaid
pettuseid. Ainuüksi Hammis lõppe­sid
350 juurdlust 120 karistusega ars­tide
vastu, kellele mõisteti rahatrah­ve
kui ka vanglakaristusi. Bochumis
on peaprokurör Wolfgang Geisseli
andmeil 13 protsenti kassaarstidest
majandanud haigekassa rahasid oma
tasku. -
Kohtunik Alfred Groth ütles sel
puhul: ,,Arvamine, et arstide hulgas
on ainult üksikuid ,,musti lambaid",
on rumal lasteusk. Aga seda usku
püüavad arstide funktsionäärid si­sendada
patsientidesse. Samaaegselt
aga annab arstide häälekandja ,,Sta-tus"
kolleegidele nõuandeid, kuidas
käituda praksise läbiotsimisel, kui­das
kaotada asitõendeid, kuidas keel­duda
kõnelusest juurdlusel ja kuidas
kaitsta patsientidekartoteeki konfis­keerimise
vastu.
Selle asemel, et anda kahtlustustele
uut kütet, nagu lõpeks arstide moraal
raha juures, peaksid arstid ja nende
organisatsioonid tegema kõik, et sea­da
jalule arstide head mainet.
Dortmundi haigekassa lasi kont-ollida
2000-nde hambaarsti arveid.
Direktor Wilhelm Vogelsänger kons­tateeris
jahmunult:,,Uskumatu, kui­das
see kõik on tehtud. Hambapro-teese
ei parandata, vaid lastakse kalli
raha eesti teha uued. Paljudel patsi­entidel
tõmmatakse hambad välja,
ilma et see oleks vajalik. Mängus oli
suur ja kiire rahateenimine. Kõik
kindlustatute arvel."
On selge, et ei taheta kedagi lasta
selle kullaaugu juurde. Stuudium ta­hetakse
piirata. Räägitakse koguni
hambaarstide proletariaadist, ehkki
on tegemist vastupidisega. Kõik ai­nult
selleks, et ise eluajal miljonäriks
saada. Ja Hippokratese vanne, mida
annavad arstid ka^nüüd, näib olevat
ainult üks tülikas formaalsus.
NÖRDINUD POLITSEI
Pärast suurlahinguid tuumajõu
vastastega Waekersdorfis ja Brock-dorfis,
kus sai vigastada 185, kellest
27 luumurretega haiglas, on politsei­nikud
nördinud jk seaduseandjatest\
pettunud. Tuhanded politseinikud ^
rakendatakse demonstrantide vastu,
sajad isikute ja objektide kaitseks,
aga tegelik ülesanne, kriminaalsuse
tõkestamine, jääb seejuures unarus­se.
Süütegude arv on tõusnud 2,7-lt
miljonilt 4,1-le miljonile aastas. Kuri­tegudest
suudab politsei avastada ai-nuh
40 protsenti süüdlastest. Iga 12
sekundi vältel on üks kallaletung,
kahe minuti vältel on üks sissemurd,
iga 12 minutis on üks seksuaaldelikt.
Võtame näiteks Hamburgi. Seal tu­leb
lOO.OOÖ-nde elaniku kohta 16.000
süütegu. Nende hulgas üle 10.000-
nde varguse. Üha sagedamini murtakse
päise päeva ajal korteritesse sisse,
röövitakse inimesi tänaval ja lüüak ^
se allmaa raudteejaamades vigaseks.
Politsei jaoks ei ole raha. Uusi kohti
ei rajata juurde, ehkki selleks kisen­dav
vajadus. Paljud politseiametni­kud
on ülekoormatud paberikraami-ga
büroos. Tänavail näeb politseipat­rulle
harva.
Politseinikud on pahased poliiti­kutele,
kes teevad liiga liberaalseid
seadusi kurjategijate kaitseks.
Nad.on pahased elanikkonnale, kel­lele
antakse massiteavetes vale pilt
politseist. Ollakse pahased vangima­jadele,
kust antakse puhkust isegi
raskekaliibrilistele roimaritele, kes
kasutavad vabakäiku uute kuritegu­de
sooritamiseks. Nüüd pärast lahin­guid
tuumajoujaamade juures ähvar­das
politsei ametiühing streigiga. Kui
Baieri siseministeerium lubas sisse
seada relvad kummikuulidega, käib
ajalehtedes ja teistes meediumides
vägev urisemine, et kummikuulidega
võib inimesi vigastada. Seejuures
unustatakse nagu ära,' et politseinike
pihta tulistatavad mutrid, teraskuu-lid
ja Molotovi kokteelid võivad ka
politseinikke vigastada, ja ikka veel
ei kehti demonstratsioonidel mas-keerimiskeeld.
Seaduseandjatest üt­levad
liberaalid ja sotsid, et praegu­sed
seadused on piisavad. Vastavad
asjamehed tuleks korraks ise saata
vägivaldsete demonstrantide vastu.
Küllap nad siis näeks, kas seadus on
piisav või mitte. Aga politsei juures
on tõepoolest,,Null Bock" nagu ütle­vad
tööpõlgurid noored.
-kk
• C BM
palume talitusele anda KUNI
KL. 5 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
et kindlustada nende ilmumine
ärgmises lehes.
täiesti ostja-müüja aususe suhtest.
Iga kasutatud seadeldise ostus on
vaja ettevaatust.
Terroristid mõrvasid
saksa tööstus-mänedzheri
GEISLINGEN {,;Meie Elu" kaas­tööliselt)
— Saksamaal tegutsev
Punaarmee Fraktsioon" RAF mõr­vas
9. juuli hommikul Müncheni lä­hedal
Siemensi elektrokontserni she-fi
prof. Karl Heinz Beckurti ja tema
autojuhi Eckart Groppleri. Terroris­tid
oli kinnitanud ühe alleepuu kül­ge
lOkilose pommi, mis süüdati elek­triga.
Pomm purustas auto ja surmas
sõitjad. Prof. Beckurt oli saksa parim
aatomiuurija ja raalispetsialist, kes
viis saksa tehnika maailmaklassi.
Siemensi elektrokontsern tegeleb ka
ameeriklaste SDIprogrammiga.
Teopaigale jäeti kiri, et mõrva kor-dasaatjaks
oli ,,Kommando Mara
Cagul". Viimane oli Itaalia Punase
Brigaadi sheff Renato Curcioga abi­elus
ja sai 1975. a. juunis tulevahetu­sel
politseiga surma.
Punaarmee fraktsioon on teosta-
VABADUSVÕITLEJATE
PEREKONNAD
VAJAVAD ABI
Saada oma kodumaisele va­badusvõitlusele
mäiäratud
toetus EVV Abistamiskesku-se
nimele väljakirjutatud
tshekiga aadressil: Eesti Van­gistatud
yabadusvöitlejate
Abistamiskeskus, Box 34018,
S-100 26, Stockholm, Sverige.
mi Saksamaal juba 37 mõrva. Selle
organisatsiooni südamikku kuulub
umbes 20 isikut, kes kõik kõrge intel­ligentsiga
ja kõigiks valmis. Neil on
ühendus teiste terroriorganisatsi­oonidega
Euroopas nagu „ Action Di-rect"
Prantsusmaal, ,,IRA" Iirimaal
ja ,,ETA" Hispaanias. Mõrv Münch­enis
teostati Hispaania mustri järgi.
, ' K.K.
"Meie Elu'' nr. 31.
4
Stseen jäekäärii v|
Vai
no
Möödunud laupi
toimus Jõekääru il
traditsiooniline V
oma ulatuselt ja e
tis meeldiva muljej
gevusest ja soavuti
Ka ihiiataat laski}]
vall lõppoda. Olgugi|
mikupoolo oli sajj
pidu (uinud jiilgimjj
vanemaid ja noortef
Noort ep ere ( 8 8 .
hämaruses kasvalal
diväljakule pikas r
kudosäras', kus doni
vas pääses kaunilt q
tajato pooli lugeva
• , Lühikese torvilui
dus suvekodu juhall
nasl< rahva poole jj
erinevati; otstarvotq
sid ja laagreid,kuid
üks, mis tegutseb
jõekääru suvekodu.1
ti keel jn eesti meel
seda meie esivanem!
ja igal ajal. Meil
eestikeelne ajakehti
mida toimetab sel a
Meie esitame teil
poolt koostatud põ
gasi", mis on tervj
noorte oma loom iiij
Põimiku esimene!
rekond Vingumägi
dusse autoga,mis s
järgneb esimeno|
kus on pikk ja täpn(
ette lugemine kuts|
esile aplausi ja naei
vaatus algab hur
paadist kiikriga",
on vaidlusi eesti kJ
Sol Littma:
Sõjak
9
Ajaleht , J h e st
et natsiküti Sol Lil
DeschenesM
muutumas poliitil
„Valit8US kavatse!
chenesM uurimisi
diga katta ja mahl
Littman, kes on
Simon Wiesenthi
ta kõneles Wini
Õpetatud Seltsil
Learned Societiel
Kanada arhivaa!
vist") BobHaywai
komisjoni poolt k|
tehta avalikult te^
Littman ütles,
Deschenes'i komil
kuna keegi ei pääs)
de lähedale ja
moodus, kuidas v^
tundelisi inimesi.1
Littman ütles v
misjon, kartes polil
ja Balti ühiskonda]
kohtuprotsessi ail
isiku vastu, selh;
kohut 400-ja entlj
üle, mida ta väidj
vat.