Meie Elu = Our life, April 1, 1977

              13 (1416) 1977
irid
iqs
pensionäride,
jsti Majas toi-
II. Kevade oli
id külmataat
[uit kinni ja
Ijusti, et pal­eid
jääda ko-
"eisi jäid oö-is
klubi esi-
|cs;i otsekohe
:ituste kava,
juures hil-
-Käväs on
|e kohvi veel
ja mõned
[eist' tulpide
F'alls'i. Huvi-raamatuko-.
Lult tõi • A;.
1L aabus1 . Saat-äride
klubi
[s isamaalik-
Ir A. Mets'a
[mas mulle",
id" ja „Põh-
.'ti vastu tu-
Ikohvijoomi-laal
trio, hr.
lameriga esi-ister
ilti
llastele
majandus-on
mõnda
liist köntak-lena
toimub
andusklubi-jäks
on On-jmiminister.
lõunasöök
illil alguse-1
vJaza hotel-ijanduskl
il­ustava
in-
^a j uste üt-
, selle, ühise
ja tõenäoli-ile
200, mis
;töö
Seie Elu" mr. 13 REEDEL, 1
isest Fordi
36, mis pii
Klubi kor-tkse
4. mail
lumes, 1250
toosolekule
)os daami-
[IIUIIIIIIIIIIIIHIÜII
iises on
ilmu-
[uresva-jiiiiiiiiiiiiiiiitiiüi
islikku abi
loomiseks
lole praegu
Vasakult
.Haamer
(keskmises
|e ja kohvi
Iret Dan-
Lebase al-tagasi
ja:
Itegid nad
eestlastele
[Suviharja-lebase
am-
LI, mida ta
[utrupi ku-
[avandami-
|ing õpeta-
• • r. '.
' T. I.Meeskoori
103 kontsert
Nauditava muusikalise- õhtupooli-
. ku valmistas möödunud pühapäeval
Toronto Eesti Meeskoor oma järje­kordse
103-nda kontserdiga Eesti
Maja suures saalis.; See oli esma­kordne
Meeskoori täiskoösseisuline
esinemine "Eesti Majas. Võis tõdeda,
et E. Maja suur saal oma akustika
ja lavaga osutus kohaseks ka seesu­guse
võimsa, 60-ne mehelise, koori
kontserdiks. Oma '26-aästases tege­vuses
on koosseisust paratamatult
esimesi lauljaid välja langenud, kuid
asendunud uute püsivalt liitunud
juurdetulnutega, ka juba paguluses
Üleskasvanud noortega, ning koor on
jõuline, heatasemeline ja edasikest-val
alusel.
Kontsert: äigas -publiku püstiseis-tes,
koorimotoga „Alati sinule, kodu­maa,
kolagu vabade meeste laul!"
(Seda võinuks laulda juhi taktikepi­ta,
olnuks intiimsem.) Selle järele
kohe A. Läte võimas ja koorikoni-serdile
sobiv „Kostke laulud eesti
keeles", siis lüürilised-romantilise-mad
J. Aaviku ..Suveõhtul", A. Läte
„Unenägu" ja,- A. Kapi „Igatsus".
Järgnesid -vägevad-rütmikalised V.
Nerepi „Meh.e.d" ja soomlase T. Kuu­la
„Nuiameeste marss".
Vahepeal esines noor pianist Ka-ren
Viinamäe. <Karen on üks meie
andekaid noori pianiste, kes küll al­les
konservatooriumis| õppija, kuid
loorbere lõiganud õppetegevuses ja
muusikavõistlustel. Ta esinemine on.
sümpaatne ja lavaLharjumuslik. Pia?
nist esitas. M. Saare ^Improvisat­sioon",
Kanada praeguse keskmis-põlve.
emebeclase M. Dela laulude ja
tantsude alusel loodud „La vieille ca-pitale"
— Prelude, Chanson ja Diver-tissement,
edasi F. Chopini Valse mi-minor
ja F. Liszti Rapsodia nr. 8
ning suure aplausi järele lisapalana
Heino Elleri ..Liblikas".
; Järgnes jälle1 Meeskoor koori esi-
~mese koorijuhi "ja auliikme August
Kiilaspea juhtimisel F. • Paciuse
„KuuIa, kuidas hääli helab" ning
• edasi jällegi Harri .Toi juhtimisel Ad.
Virkhausi;,Kevad", K. Türnpu „Lau-luke
sõuä sa", JT. Vetiku humoristlik-satiiriline
„Härräd" (Küll on hull
kui kõik on härrad, kuid kes meist
pampu kannab), E. Aava „Sõjalaul".
R. Toi ..Kanneldaja" — sooloosas
Lembit Siilats ning Q. Verdi „Seppa-de
koor"- ooperist Trubaduur. Viima­se
kahe pala esitamisel oli kaastegev
klaveril Asta Ballstadt.
Publik elas' innukalt kaasa, mit­med
laulud tulid kordamisele ning
lisapaladena anti M. Lüdigu „Koit"
ja rootslase A. S, Ricciuse „Rõõmsad
laulumehed". Kontsert lõppes koori
ja publiku ühiselt (lauldud Eesti
hümniga.
. GEISLINGEN (M. E.) —. Nagu varem teatatud, ilmus läinud su;
saksa raamatuturule Karlsruhes eluneva eestlase Edgar Bergmanni koos*
tatud „Lexikon der Einmaligkeiten" (Ainulaadsuste leksikon). Ehkki saksa
raamatuturule tuleb aastas üle 40.000-de teose, on E. Bergmanni raamatule
pühendatud palju tähelepanu heatahtliku kriitika naol ajaldrjandušes, raa­dios
jä televisioonis, Nii kirjutab „Karlsruher Kurier":
',Ainulaadsuste leksikon", haarab i i
teadmisväärse sellest maailmast, kus
elame. See moodne käsiraamat sisal­dab
palju seda, mida näidatakse har­va
või üleüldse mitte. Raamat annab
vastuse paljudele küsimustele, mille­ga
iga päev kokku puutume. Sama­aegselt
on ta üks amüsantne teos,
mille abil võime lahendada mõista­tusi
ja. teha kaasa mõistatusmängu-des.
(Quiz).
Autor esitab olulised tõigad, nimed
ja mõisted. Ta loobub ruumi sääst­miseks
siduvatest tekstidest ning
toob esile ainult teadmisväärse' kõi­gilt
aladelt. Ta ei taha ainult meie
teadmisi täiendada, vaid ka rõõmu
valmistada. Nii siis: naerge kaasa
kui loete märksõnu ,,aprillinali" vpi
„kiilaspeade klubi".
,,Emder Zeitung" märgib muu hul­gas:
„See leksikon on ise üks ainu­laadsus.
Alates: abonomentkindlustu-sest
kuni tsilindrivabrikuni annab ta
vastuse hulgale küsimustele meie
ellis. See pole ainult kasulik käsiraa­mat,
vaid ka raamat lugemiseks,
naermiseks ja imestamiseks ,.."
„Leonberger Al Igemeines t" loeme:
,Kes praagusel rajal kaasa rääkida
:ahab, vajab põhjalikku informatsi­ooni,
et oma arvamust kujundada.
Ainulaadsuste/ leksikonis". on kogu-ud
vaevalt veel ülevaadatav maail­ma
teadusväärne napisõnaliselt ;ja
ülevaatlikult."
„Heatahtliku kriitika on avaldanud
veel Coburger Tagesblatt", „Südhan-novrsche
Zeitung", „Hersbruck -Stadt
und Land", „Jägersdörfer Heimat-
Drief, „Das Ostpreussenblatt", „Steg-itzer
Lõkal-Anzeiger", „Geislinger
Zeitung" j.t. Väljavõtteid raamatust
Arthur Püksowl
Fondist kolm auhinda
lootsi
Eesti rahvarõivad
'diapositiividel
Eelmisel nädalal toimus Tartu
College'i ruumes ulatuslik eesti rah-varõivade
pildistamine diapositiivi­dele
Eesti Kunstide Keskuse regisf-ratsiooni
osakonna juhataja Laine
Pant r juhtimisel ja koostöös Toron­to
Eesti Naisseltsiga. Selektsioon
pildistamiseks .teostati eelnõupida-misel,
millest võtsid osa T. E.Nais-seltsi
juhatuse esindaja M. Lenk jä
eriteadlastena A. Soo, H. Lehöla, M.
Ves^oja, S. Koiga ja fotograafidena
Vello Muikmaa ja urmas Vompa.
Rahvarõivaid toodi pildistamiseks
kohale, rohkesti. Neist tehti 31 eri-diapositiivi
ja arvukalt detailvõtteid.
Rahvarõivaid tõid kohale ja esinesid
modellidena: Maimu Purje, Susanne
Koiga, Ellen Lõbu, Monika Haar-man,
Anne Tüll, Ingrid Heinmaa,
Selma Metsala, Mariann Tombak,
Endla; Komi, Hella Laame, Helen
Gleser-Parsons, Elle-Mai Lai.kvee,
Virve Mäthias, Juuli Herma, Aino
Lokk ja Asta Lokk/ ; ; ;
Rahvarõivaid pildistati veel järg­mistelt
omanikelt: Henny Äruja,
Epp Aru ja, Imbi Roost, Hilda Lehö­la,
Maret Trüuvert, Erna Esken, Hil­ma
Lilleorg, Helve Aasmäe ja Elvin
Jõgi. Modellideks olid: Liis Truuvert,
Taiu-Eve Ländra, Maimu Purje, Ka­rin
, Landra, Elle-Mai Laikvee, Juta
Eesti Kunstide Keskuse korraldusel ja Eesti Naisseltsi kaasabil toimus To­rontos
rahvariiete pildistamine. Vasakult •— Vello Muikma kaameraga,,
Seila Kerson, pr. Lehpla, Anne Tüll, Aino Lokk, Asta Lokk.
Foto — V. Muikma
Metsala, Ärine Tüll. ja Mariann Tom­bak.
Abilistena võtsid hoogtööst osa:
Liis Truuvert, pr. Kiilaspea, Endla
Soostar, Helge Kurm; Aari Muik­maa,
Maie Ländra ja Stella Kerson.
v Pildistamisele toodud rahvarõivad
jätsid hea ja hoolitsetud'mulje ja
moodustasid päeva jooksul omapä­rase
ja värvirikka revüü, mis on se­dapuhku
fikseeritud talletamiseks
EKK kogudesse. Kogu algatuse ja
süsteemi kujundaja au jääb Heli Pe­tersonile,
kes ön EKK töö juures ol­nud
innustatud kaasaaitajaks.
on toonud ka Saksamaa nimekamaid
päevalehti „Die Welt".
Edgar Bergmanni raamatut on tut­vustatud
ka Lõuna-Saksa, Edela-Sak-sa,
Hesseni, Põhja-Saksa ja Berliini
ringhäälingute kaudu. Kõik teised
saksa raadiojaamad on teatanud kir­jastusele,
et raamatu tutvustamine
teostub. Ka televisioon' Frankfurt ist
toi lühikese ülevaate raamatust ja
näitas kaanepildi.
Raamatu esimene trükk on peagu
läbi müüdud/Kordustrüki jaoks on
E. Bergmannil kogutud veel mõni­kümmend
uut ainulaadsust Eesti
kohta. ;
: E. Bergmanni järgmine raamat
„Wie prüfe ich meine Intelligenz?"
(Kuidas proovin oma intelligentsust)
on praegu ladumisel nmg ilmub kas
aprillis või mais.
MÄ KÄÄBUSRÄÄM
i i
sESTl mm AUSTRAALIA!
Dr. A. Puksovv'i testamendiga Ees­ti
Üliõpilaste Seltsile pärandatud va
randuse intressidest on käesoleva
aastal auhindamise zhürii esituse
^määratud auhinnad Rootsis eluneva
tele autoritele järgmiselt:
1) Dr. Aleksander Loifilc 3,000 dol
larit tema rootsikeelse doktori väite
kirja eest ..Kampen om Feodalrän
tan. Reduktionen oeh domänpoliti
ken i Estland 1655—1710, I" ühes
saksakeelse resümeega ,,Der Kamp
uni die Feodalrente. Die. Reduktion
und Domänenpolitik in Estland 1655
-1710, 1" Uppsala 1975, 350 Ihk.
2) Dr. Hain Rebas'ele 2,700 dolla­rit
tema rootsikeelse1 doktori väite­kirja
eest. „Infiltration oeh handel.
Studier i senrriedeltida nordisk balti-kumpolitik
i. tiden omkring 1440—
1479" (eestikeelses; tõlkes: Infiltrat-siöon
ja kaubandus. Uurimusi Põhja­maade
hiliskeskaegses Baltikumi po­liitikas
ca. 1440—147.9) ühes saksa­keelse
resümeega. Göteborg .1976,
290 Ihk. ' ^ :
3) Dr. Ilmar Arens'ile 300 dollarit
kahe töö eest: a) Kõrbe vasallisoost
Lennowe ning isiklike vabaduste säi­limisest.
mõnedel Lääne- ja Pärnu
maa aladel Rootsi aja alguseni, Stok-holm
1974 — 34 Ihk. ja^b) Kus toi
musid Kõrbe talupoegade kai.tselä
hingud. Stokholm 1974 — 15 Ihk.
Auhindamise' zhürii^se kuuluvad
prof. dr. G. Ränk esimehena ja liik­med
prof, dr. E. Blumfetdt ja dr. H
Salu. ' .' .
Vastavalt määrustele ei tohi töö
olla ilmunud mitte varem kui kaks
aastat enne töö .esitamist zhüriile
Tööde esitamise viimaseks tähtpäe
vaks kai aastal on 3. oktoober. Tööd
Eesti Arhiiv Austraalias (EAA) asu­tati
Austraaia Eesti Seltside Liidu
poolt 1952. a. ja asub Sydney eeslin­nas
Lidcombels. EAA postiaadress
on: Estonian Archives, c/o Dr. H. Sa-lasoo,
2 Water ^t., Lmcömbe, NSW
2141, Australia.
EAA ülesandeks on koguda
1)' kõik väljaspool Eestit alates
1944. a.. ilmunud eestikeelsed, muu­keelsed
eestiainelised ja kõik eest
laste poolt kirjutatud trükised, üks­kõik
millisel teemal või millises pal­jundustehnikas;
raamatud, broshüü-rid,
ajakirjad, ajalehed, teaduslikud
tööd, organisatsioonide ringkirjad ja
aruanded, teatelehed, : üleskutsed,
lendlehed, ürituste : kavalehed ja
mutid . eestlaste . elu ja- tegevusega-ühenduses
olevad.materjalid, fotod,
käsikirjad, eraisikute kultuuriloolise
väärtusega kirjavahetus, helisalves­tused
jne.
2) kõik Eestis või mujal enne 1944.
a. ilmunud eestikeelsed ja muukeel­sed
eestiainelised raamatud, bro-shüürid,
ajalehtede ja -ajakirjade
numbrid ja muud..
Arhiivi kogude suurenemisele aita­sid
ka sel aastal kaasa hulk ideelisi
kaastöölisi mitmel mandril, varusta­des
arhiivi pidevalt oma asukoha­maal
ilmuva materjaliga. Mitmed
eesti autorid, kirjastused ja välja­andjad
saatsid ka sel aastal EAA-le
oma väljaandeid: raamatuid, ajaleh­ti
ja ajakirju, mis oli arhiivile suu­reks
abiks, kuna arhiivi summad trü­kiste
ostmiseks on väga piiratud. Li­saks
Austraalia Eesti Seltside Liidu
poolt igal aastal korraldataval Eesti
Rahvuskapitali korjandusel laeku­nud
summadele sai EAA.rahalisi an­netusi
mitmelt eesti teadlaselt väljas­pool
Austraaliat, teistelt rahvuskaas­lastel
t ja arhiivi külastajailt Austraa­lias
ning arhiivis leiduvate dubletti-de
müügist. .
Paljud rahvuskaaslased saatsid.
EAA-le käsikirjalisi materjale mäles­tuste
ja väärtusliku kirjavahetuse
naol, samuti eesti- ja muukeelseid
raamatuid,; neist eriti väärtuslikud
enne. 1944. a. ilmunud väljaanded.
Ühel ja samal päeval saabunud ma­terjalide
hulga poolest oli rekordili­seks
arhiivi kogu 25-aastase tegevuse
jooksul. 27. aprill 1976, mil korraga
saabus 55 erisaadetis, kogukaaluga
üle 70 kg. Peale kirjade 'ja perioodi-kariumbbrite
tõid need üle saja tea­dusliku
töö ja raamatu aastaist 1900-
1976.
Arhivaar, kes tegutseb auametili-selt
EAA hooldamisel alates 1953:
aastast, saatis aasta jooksul välja üle
700 kirja ja saadetise ja sai samal
ajal üle 960 kirja ja saadetise, lisaks
veel üle 600 saadetise, mis tõid eesti;
ja muukeelseid perioodikanumbreid
31. dets. 1976 oli arhiivis leiduvate
suuremate trükiste ja eesti autorite
tööde koguarv 11029,, neist eestikeel­seid
3520 ühikut (488000 lehekülge),
muukeelseid 7509 ühikut (467000 lk.).
Aasta jooksul juurde saadud trükis­test
42 tuli osta, ülejäänud 830 saadi
tasuta. Väljaspool Eestit aastail
1945—1976 ilmunud enam kui 2000
eestikeelsest raamatust' oli EAA-S'
aasta lõpul üle %%• Enne 1944. a. il­munud
eestikeelseid raamatuid oli
661, nende hulgas möödunud sajan­dil
ilmunuid 32.
Eesti autorite teaduslikke töid oli
aasta, lõpul kokku 5837 tood 570-lt
eesti autorilt väljaspool Eestit. EAA-s
leiduvate tööde arvult esimese kuue­teistkümne
hulka kuuluvad järgmi
sed teadlased: Johannes Piiper jr
218 tööd, Arthur Võõbus 143, Ernst
õpik 142, Felix Oinas 128, Elmar Lep:
pik 120, Jüri Kaude 119, Indrek Mar
tinson 115, Rein Silberberg 109> El­mar
Järvesoo 77, Julius Mägiste 75,
Hans Kauri 70, Gustav Ränk 68, Jaan
Pühvel. 65, Arnold Kivimäe 62, Teo-dor
Künnapas 62, Ilmar Tammelo 62
omaette ja vaga
mitmepalgelise liigi moodustavad
need erakordsed ja haruldased väl­jaanded,
mis erinevad tavalisest raa-matkäsikirjast
kui ka trükisest oma
väliskujunduse, formaadi ning trü­kimaterjalide
poolest., Sellesse sek­torisse
kuuluvad ka väikeseformaa­dilised
kääbus-välj aanded või nende
vastandina raamat-hiiglased. Kõik
need oiy ajaloolised ürikud, mis näi­tavad,
mida suutis kirjakunst ja
trükitehnika nende ilmumise ajal. ..
Juba antiikajal huvituti kääbus-väljaandeist.
Näiteks jutustab Piini-us
vanem oma „Löodusloo" VII köi­tes,
et keegi olevat kirjutanud Ho-merose
eepose „Ilias" (üle 15 000
värsi) pärgamendile ning mahuta­nud
selle pähklikooresse. Kui suur.
see- pähkel oli, seda ei mainita. Kuid
samast ajastust on säilinud ka 12 x
15 cm kaüstalisi päpüürusrulle epi
grammidega. Samuti ei seisa ka
järgnevate ajastute kalligraafid-ilu-kirjutajad
oma meisterlikkuselt
palju madalamal, seda eriti Idamaa
des, Näiteks ori üks koraani (müha
meedlaste pühakirja) teksti sisaldav
käsikiri XV sajandist (hoitakse Pa
riisi Rahvusraamatukogus) valmis­tud
kaustas 4 x 7 cm. Mitte vähem
silmapaistev Hommikumaa kunsti
ja graafika teos, • on, Tartu ülikooli
raamatukogus säilitatav araabia
keelne palveraamat. Selle 270-lehe
küljelise teose lehtede suurus on
4,4 x 3,2 cm ning. kullaga kaunista
tud;käsitsi kirjutatud teksti, pindala
ainult 2,9x2,0 cm. Raamatu sisuks
on 54 palvet.
Ka Euroopas XV sajandil leiuta
tud trükikunst andis meile terve rea
kääbus-väljaandeid. Näiteks trükkis
J. Gutenbergi abiline P. Schöffer ühe
kääbusraamatu (6.5'x 9,5 cm), milles
säilib veel 2 defektset eksemplari
Pisut hiljem, XVI sajandi algul, va
mistas kuulus Itaalia trükkal Aldus
Manutius kääbusraamatuid. Seejäre
ilmusid Hollandis, kus kehtis trüki
Kultuuripäevad
Washingtonis peetakse 8,—11.. ap-.
rillini Kultuuripäevad, mille sisusta- .
jäte hulgas on mitmed Kanadast. .
Ettekannetega esinevad Rutt Tul-ving,
Eda Sepp, Urve Karuks, Arvi
Kork, Reet Hendrikson. Rootsist on
Raimond Kolk, USA-st Tõnu Par-ming,
Liivi Jõe, Mardi Valgemäe j.t.
vabadus/Prantsusmaal keelatud teo­sed
kääbusväljaandeina, sest nii oli
neid kergem salaja üle piiri Prant­susmaale
toimetada. Eriline kääbus-raamatute
harrastus esines Prant­susmaal
aga XVIII sajandil kunin­ganna
Marie AntoinetteT kapriiside
tõttu, sest' ta eelistas raamatuid
dndas kanda. Pentsikud moesnoo-bid
aga kandsid pisiraamatuid vesti­taskus..
Neis prantsuse väljaandeis
ei kasutatud siiski laotud teksti,
vaid see gräveeriti paljundamiseks
metalltahvleile.
XIV sajandi kääbusraamatuist
kui trükikunsti saavutusist on tä­helepandav
5,4 x 3,8 cm suurune
Dante Jumalik komöödia" (499
lehekülge), mis valmistati Milaa
nos. -f-;
See eksponeeriti aastal 1878 Pärli
sis rahvusvahelisel näitusel. Tartu
ülikooli raamatukogus talletatav
väikseim raamat on 2,3xl,8 cm suu
rune Fr. Schilleri „Kellalaul", mis
ahti välja kirjaniku ,100. surma-äas-tapäeva
tähistamiseks. Kuid küllalt­ki
miniatuurne ori ka 1885. aastast
pärinev Krõlovi valmide kogu (ve­nekeelne
väljaanne), mille kaust on
2,7x2,0 cm ja laopind 2,2x1,4 cm.
Lehekülgi on selles raamatus. 84,
neist igaühel 22 reas üle 500 tähe.
Teose kolm eksemplari kataksid ühe
tavalise tikutoosi pinna.
Ühe omapärase väljaandega tulid j suure räämät-käsikirja näitena esi-toirae
ka uhe Pariisi kirjastuse töö- neb Stokholmis Kuninglikus Raama-Õppige
usufeadusf
Noorte Aastal pöördub Eesti
Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku kon­sistoorium
eesti noorte poole, et
neis äratada kutsumust ja süvenda­da
teadvust eesti kiriku vajadustest
elulise tähtsusega ülesannete täitmi­seks.
Vajadus järgmise põlvkonna
õpetajate järele on tungiv. Kogudu­sed
vajavad andunud karjaseid ja
kirik vajab elavaid kogudusi, kes
võimaldavad lisaks kiriklikele üles­annetele
täita kohustusi eesti rahva
eluõiguse huvides rahvusvahelisel
pinnal, milleks võimalused on ava­tud.
Usuteaduslike õpingute sooritami­seks
võib saada stipendiume. Pöör­dutagu
kohaliku õpetaja kaudu või
otseselt EELK konsistooriumi poole
aadressil. Box 450 74, Š-l04 30 Stock­holm
45.
EELK konsistoorium
tajad, kes valmistasid veelgi väikse­mate
mõõtmetega —• 7 x 6 mm - '
raamatu, milles . olümpiavannc
prantsuse, saksa; inglise, itaalia,
rootsi, vene ja soome keeles. Kuid
maailma kõige väiksemaks raama­tuks
on siiski üks jaapanlaste välja­anne:
4,0x2,8 mm kaustas 1 mm
paksune kogumik, mille 22 lehekülge
mahutavad 100 vana-jaapani luule­tust.
.': • "•• "..
Mitte .vähem imetlusväärsed on
kääbusraamatute vastandid — hiig­lased
raamatute hulgas. Ühe hiigla-tulevad
esitada võimalikult kolmes
või kahes eksemplaris zhürii esime­hele
aadressil: prof. dr. Gustav
Ränk, Friherregätan 40 nb. 162 34,
Vällingby, Sweden..Esitatud eksem­plarid
jäävad Fondi Valitsuse oman
diks. Töö esitamine ja auhindamine
ei puuduta autori õigusi.
Üle saja eesti autori ei ole vaevaks
võtnud adhiivi kirjedele vastata.
Neilt' ja teistelt on ilmunud toenäoli-set
veel üle tuhande töö, mis EAA-s
puuduvad. Arhiiv palub • tungivalt
kpiki autoreid, kes pole senini saa­nud
arhiivi kirjadele vastata, seda
siiski võimalikult pea teha, et eesti
autorite tööde kogu EAA-s saaks või­malikult
täielikuks.
Väiketrükiseid . (ajalehelõigendid,
lendlehed, ürituste kavalehed, üles­kutsed,
organisatsioonide ringkirjad
ja teadaanded jms.) oli aasta lõpul
üle 25 000. Edasi leidus arhiivis veel
neljasaja kolmeteistkümne pagulu­ses
ilmunud eestikeelse perioodilise
väljaande aastakäike või numbreid,
üle 550 võõrkeelse ajakirja aastakäi-eestläste
kirjutatud sisuga, ligi 900
eksliibrist, üle 13;600 ülesvõtte, ne­gatiivi
ja pildiku, siis veel noote, he­liplaate,
helilinte, filme, käsikirju,
eraisikute kirjavahetust, dokumente,
üle 300 arhiivkausta eesti organisat­sioonidelt
ja eraisiküilt ja muud.
Trükiseid leidus arhiivis kokku 37
keeles, nimelt peale eesti keele veel
eestlaste kirjutatud või eestiainelisi
tisi sisaldavaid trükiseid afri-kaani,
.araabia, birma, esperanto,
heebrea, hiina, hispaania, hollandi,
inglise, islandi, itaalia, jaapani, ko­rea,
kreeka, kroaadi, ladina, leedu,
liivi, läti, marathi, norra, poola, por­tugali,
prantsuse, rootsi, saksa, ser­bia,,
sloveeni,, soome,, taani, telugu,
tshehhi, türgi, ukraina, ungari ja ve­ne
keeles..
Aasta jooksul külastas. arhiivi 54
huvilist, neist Austraaliast 44, Euroo­past
4,-USA-st 5 ja Kanadast üks.
Kõik esmakordselt arhiivi külasta­jad
olid üllatunud sellest, mida arhii­vis
nägid. •
Arhivaari poolt anti kirjalikult, te­lefoni
teel ja suusõnal korduvalt
mitmesugust informatsiooni. Arhii­vist
saadud andmete põhjal tegid
mitmed eesti, üliõpilased Sydney üli­koolides
eestiainelisi seminaritöid,
saades nende eest häid hindeid.
Kasutades arhiivis leiduvaid ma
terjale. pidas arhivaar ettekandeid
eestlaste kokkutulekuil ja Austraa-algul
ning avaldas eesti ajakirjandu­ses
ülevaateid arhiivi tegevusest;
Alates 1968. a. asub EAA eriti sel­leks
ehitatud tule-, valguscr ja niis-kusekindlas
kivihoones ja kogud on
paigutatud terasriiuleile. Peale 24 000
väiketrükise ön kõik muud trükised
kataloogitud ja kantud ca 13 000
kaardile.
EAA soovib saada ja pa{ub tungi­valt
kaaseestlasi saata oma väljas-poolt
Eestit ilmunud tõid ja välja­andeid,
samuti saata enne 1944. aas-tukogus
säilitatav Piibli käsikiri
„Gigas librorum", mis pärgamendile
kirjutatuna pärineb XIII sajandist.
Selle teose kaust ori 90 x .50 cm. Pea­miselt
aga kuuluvad hiigelraamatu- j
te hulka pi 1 di s tiku cl, k aa r d istiku cl ja ;
atlased. Suurimaks atlaseks arvatak­se
olevat; Brandenburgi kuurvürstile
Friedrich Wilhelmile Hollandis val­mistatud
annetuseksemplar. See al­las
on 178 cm kõrge, 170 cm lai ja
kaalub 125 kilogrammi. Haruldus
valmistati aastail 1647—1662 ja ta
asub Ida-Beiiiinis DDR 'Riiklikus
Raamatukogus. Umbes niisama va­na
ja suur — 175 x 175 cm — on Ing­lismaa
kuninga Charles II atlas "Bri­ti
Muuseumis Londonis. Kuid ka il­lustreeritud
ilukirjanduslikke vai ja-andeid
ön suurekaustalisi. Näiteks
. W. Shakespearei näidendid 1803.
aastalt. Selle raamatu kaust on 76 x
86 cm ja selle raamatu väljaandmist •
valmistasid ette 13 aasta joeksul 33
inglise kunstnikku. , v.
Raamat-hiiglaste kõrval esineb
rohkesti ka mahukaid teoseid. Maa­ilmas
kõige suurema köidete'arvu­ga
käsikirjaline teos on XV sajan-tat
Eestis või mujal ilmunud eesti-! dist pärinev: hiina entsüklopeedia'
keelseid ja muukeelseid eestiainelisi oma 22 027 peatükiga 11 915 köites.
ke. või numbreid eestiainelise või lia Metsaülikooli 5. kursusel 1976. a.
raamatuid, ajalehtede ja ajakirjade
numbreid, fotosid ja muid materja­le.
Trükiste puhul, mis ilmunud väl­jaspool
Eestit peale 1944. aastat, on
soovitav enne saatmist arhiivile sel­lest
ette teatada, et vältida trükiste
saatmist, mis arhiivis juba olemas.
Eestis on palju enne 1944. a. ilmu­nud
trükiseid hävinud või hävitatud
ja need vähesed, mis väljaspool Ees­tit
inimeste kaes: leiduvad, tuleks
koondada arhiivi, et neid •võimaliku
hävimise eest hoida ja säilitada tule­vaile
põlvedele. Eriti vajalikud on
Eesti omariikluse ajal ja enne seda
ilmunud ajalehtede. ja ajakirjade
numbrid, kalendrid ja muud -trüki­sed:
raamatud, broshüürid jne.
Igale kirjale, saadetisele või järel­pärimisele
vastatakse.
Hugo Salasoo
' arhivaar
Sellest teosest säilivad veel 200 köi­det.
Paljundatud teoseist on mahu­kam
hiina sõnastik 5163 köites. See
väljaanne ilmus aastail 1662—1723.
Kõige pikem romaan maailmas on
106 köitest koosnev jaapanlase teos,
mille, köited kaaluvad kokku 56 kilo­grammi.
Autor tjöötas selle teose.kai-'
lal 10 aastat. !
Maailma vastupidavaim raamat,
milles on 11000 roostevabast terasest
lehte, kaalub 1,5 tonni. Eksemplar,
asub Brasiilias Sao-Paulo linnas.
Raamatu lehtedele on graveeritud
selles linnas 400 aasta jooksul toi­munud
sündmuste kroonika. Selline
terasraamat ei karda temperatuuri
kõikumisi/vihma ega tuld. Selle vas­tu
trükiti Hispaania maailma kõige
õrnema raamatuna M. Cervantese
„D?n Quijote" õhukestele korgipuu
lehtedele. . ' Lte.