Meie Elu = Our life, August 28, 1980

              Jt,
mi^ Eiu" nr. 35(1593) 1980
IIIIIMIIIII III lill I ' •••"""''-'"••""••^''1™°™*'»'^
9mM
1980. Selle
loendaja
Irgmisteks
le valimis-
.udele ja
lutseerida
trammide,
\ • ' • " - • '
staatus ,
[omi leib-
Notice'is
larandada
ice). Kui
jmeration
lessiga ja
laamiseks
ioonile Torontos oli
'raldati protestiks 12
F ü l o— 0. Haamer
Jis abc
mi
jatc'^ abiliste V etteval- \
lJukutsuUicl iisuteadus- •
|'ustas õppetööd Töron-
24.;atig. See algas p i - ;
liateenislusesa Toronto
ritv -Gollege'!- kirikus, I
Raudsepa osavõtul. Jut-; i
lr?-Ä.;.Vüõbus ja -teenisid i
bejüud • koos õpilastega. ^
ustvkaimištas kahe lau-rarlve
t a l i . Teda saatis
It. ' ,
pidas piiskop K. .
[mulaua seadmist ja ja-ixlas
Kanada assessor
Puhm koos õpetaja E.
ludusi ja õpilasi õnnis-
•nistuse • lõpul piiskop
Jumalateenistuse lõpul
eaderpaliu usuteaduse
lastest kolmandast kur-
Itab..
,'rgitas laululehel too-marssa!,
millist^'ametit
il luten kirikus üldiselt
stus Peetri, kirikus,
a pühapäeval, 31. au-
. . • ••.
ra.
,,Mele Elu" nr. 3S (1S93) NEUAPÄEVAL, 28. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST j i
Uil'tffff
STOKHOLM ~ EELK kirikupäe^ '80 ajal kuj
oma jumalateenistuste,' kirikukongresši, usuteadlaste konverentsi,
peapiiskopliku nõukogu ja konsistooriumi koosolekute ning hom-mikupalvustega
suurt huvi äratanud, tulevikku teed näitavaks hing
silmapaistvaks sündi|iuseks meie luteri kiriku elus.
Juba pühapäeval, 6. juulil toimu- üle pidas pfof. Võõbus, selle teoloo-nud
avajunrialateenistusele oli ilmu- gilist tähendust vaatles peapiiskop
nud rahvast .'rohkem kui Stokholmi Veem ja Leuenbergi konkofdiat kä-
Jaakobi kirik suutis mahutada. J i i - ; sitles dr. l a u l . Nendel- teemadel toi-malateenistusel
teeriisid \ peapiiskop ka läbirääkimised.
Konrad Veem, piiskop Karl Raud-sepp,
piiskop emeritus.Sven I>anell,...vö^^^ ABILISTE ,
praoštid.Toomas Põld, Jaak Taül ja jSEÄDLUS '
WEERITUD EESTI
IIELSIMGI (M. E.;) -Eestist naasnud ajaMrjaniküd pajata­sid,
et neil oli siiski rohkem kontakte kohalike elanikega kui nad
algul oletasid. Olgugi et valve KGB poolt oli väga tugev. Nad ju­tustasid,
et juba enne laulupidu oli Eestis esinenud rahutusi
Elmar Tõldsepp ning Th. Hassel-biatt,
S. Edu^Vd Lind, Ivar Hans
Poell, Jaak Reinsalu, Voldemar Täk­kel
ja Urban Wilund. Jutlustas õpe­taja,
prof. Arthur Võõbus.'
Teiseks kirikupäev^de kõrgpunk­tiks
kujunes EELK kirikukongress
esmaspäeval. Kokku oli torigressile
tulnud 73' kiriku
Kohtumisi kaugete ühiste mälestuste tagant toimus hulgaliselt
keljapäeyäl tilli kokku peapiiskop- ESTO-80 puhul ülemaailmselt;sinna kogunenud piduliste hulgas,
lik nõukogu, mille koos"ole'kust -võt- FHdil kolm" niisugust vana sõpra •— klassivennad treffneri -Güm-tis
osa 13 liiget. Päevakorras oli ms. j^aasiumi 1928. a. lennust: (vasemalt) piiskop Karl Raudsepp To-
EELK õpetajate abihste seadluse ^^^^^^^^^^^
kavand ning Usuteadusliku Instituu­di
põhikirja kavand; Pärast läbirää-kimisir
ning/ mõningaid\; vähemaid
muudatusi need kiideti, nõukogu
Elmar
munud vastuvõtult.
Ist, väljumas Stokhohmi raekojas toi-
Foto — Salm^ Pärming
23. juunil põletati traditsioonilist
jaanituld kõigis Eesti nurkades. Tar­tus
toimus see Tähtvere: lauluvälja­kul,
kuhu oU rohkesti kogunenud
noori ja vanu. Vanarahva kombe ko­haselt
hoitavat tuld kuni päikesetõu­suni.
Seekord äga ilmus kell 23 tule­tõrje,
hakates tuld kustutartia. See
J^utsus esile ligi poole tuhande koha­lejäänud
eestlase pahameele. Hakati
pidama isamaalisi kõnesid, n^lledes,
nagu 1979. aasta jõuluõhtul, nõuti
Eestile iseseisvust, lõpuks lauldi Ees­ti
hümni Mu isamaa, mu onn ja
rpõm".
' Kohale ruttasid rniilitsad ja see ja­lased
üliendusi välisajakirjanikega
Moskvas, sealhulgas rootslastega,
kuid nad tegid seda anonüümselt, et
neid ei tabaks Jüri Kuke ja Mart.
Nikluse saatus. Rootsi suurim leht
„Dagens Myheleri; tõigi koh^ saadud
informatsioonid Isuurelt ära, teata­des
muuhulgas, et'36 eestlast nõija-vad
oma. märgukirjas Eesti NSV.
Ülemnõukogu Presiicjliumile ja Am-nesty
Internationalile, et bioloog
Mart Niklus vabä<;tataks kohe van- ,
gimajast. Ka teatas Rootsi suurleht,
et Tallinnasse oli Rüa Miilitsakoolist
saadetud tuhat kursanti ning lisaks
toodi Kaukaasiast kohale viis vagu-:
_ ehtivate (|rga^^^ poolt heaks ning soovitati kbnsistoo-
Inget, õpetajat ja kogtiduste esinda- • riumij need vastu võtta. •
jat ja saadikut kõikjal vabast maail-. konsistooriumi täiskogu koosolek
mast. Kongressi juhatasid P®P"S- , . Q j^yj ,^,^,1 j^^,,;,^ ^ a ^In^d^^
kop Veem ja piiskop Raudsepp ning
selle^ sekretariaati kuulusid dr. Ants
Änderson, pr. Elmire Kägi ja inse­ner
HeinerErendi.
Pärast tervitusi prof. Võõbus pidas
ettekande teemai „Meie kiriku kut­sumustest".
, \ .• r ' V
päevakorras eelpool nimetatu(il sead­lus
ja põhikiri. Need võeti Vci.stu ja
otsustati esitada kinnitamiseks kiri-;
•kükogule. - '
Ka kirikupäevad ja ühtlasi ka üle­maailmsed
Eesti päevad Jopetanud
Kui koosolekut vaheaja järele jät- ökumeenilisel jumalateenistusel pü-kati,
piiskop Raudsepp andis ulatus- hapäeval, 13. juulil, oli Jaakohi ki-liku
j a üksikasjaliku ülevaate Usu- rik rahvast täis. Teenisid peapiiskop
teadusliku Instituudi sepisest tege- Veem, ap. õigeusu jülempifeester Ni-vusest
j a tulevikuplaanitiest. Kirik kolai Suursööt,katolik preester Vel-loödab,
et' selle instituudi abiga ning lo Salo hing vabakirikute jutlusta-vajaliku
kompetentsi ja taseme säili- jad Herman Laur ja Oskar Lpogna.
tamisegäsuu^^ötakse leida õpetajate- Kontsertosas esinesid Seabrooki
rei ka mustad„VoIgad" KGB tööta- riitäit ..korravalvurit". Enne olüm-jatega.
Sellest hoblimata süütasid piaregatti oli ligi 5000 isikut vangis-inimesed
jaanitule uuesti ja kaks tatud, kuna need olevat kriminaal-noormeest
olid toonud ühe jämeda ' ne element": prostituudid, vj^rgad,
laua, mis süttis kellegi pluusist. Tui- spekulandid jne. Nad paigutati uude
le loobiti paberit ja müüd põletusai- vastvalminud vanglasse Vasalemr
STOKHÖLM - Seoses ESTO-8Ö-ga
jeti teisipäeval, 8. juulil Eesti Koo­li
ruumides Stokholmi vahalimias
Eesti lõpetajate III ülemaailmne kon­verents.
Osa võttis üle saja õpetaja
seitsmelt maalt — Austraaliast, Ka­nadast,
U§A-st, Saksamaalt, Inglis-rrnaalt
ja Rootsist.i --^
Konverentsi avas Eesti Õpetajate
le kiil lal dasel t. järelekasvu.
Edasi arutati veel eestikeelse vai­muliku
kirjanduse ning professor
eskühingu. esimees Henno
Eesti Segakoor (koorijuht Maimo mäe. . '
•Miido), EELK Norrköpingi kogudu-. Konverentsi juiiatajateks valiti
se segakoor (koorijuht Herbert P i i - / Tiiu Salasoo (Austraalia), Aino Mül-
Voõbuse ajalooteose ,i.Studies in the-" rimets), EELK Stokholmi Peapiis-.lerbeck (Kanada) [a Henno Kirik-või
volitada mõnd olemasolevat rah­vuslikku
kasvatuse küsimustega te­gutsevat
organisatsiooni neid üles­andeid
täitma.
10. Alustada käibejlt lõppenud ees­tikeelsete
laste- ja noorsooraamatute
paremiku ajakohases keeles kordus­trükiste
väljaandmisega maadevahe-lises
koostöös ja selleks luua Eesti
õpetajate Keskühingu vähendusel
vastav maaclevaheline toimkond.
11 Murdeikka ja sellest ülespoole
jõudnud jä jõudvate senini organi­seerimata
eesti noorte,organiseerimi-mas/
19. juulil toimununi kohtuprotses­sil
mõisteti üheks aastaks vanglasse
tuntud usujuht Herbert Murd' usu-propaganda
tegemise eest noorsoo
History of the Estonian ^ People"
väljaandmist. ; [ • •; .
Teisipäeval toimunud usuteadlas­te
konverentsi avas pWf. Võõbus.
Osavõtjaid .oli 21. Konverentsi j
mäe: (Rootsi). Sekretärideks valiti: ;s^le ja nende rakendamisele eestluse
teenistusse tuleb senisest hoopis suu­remat
ja tõhusamat tähelepanu
tajaks valiti dr. Jaak Taul Londonist, sukese Noorte ansambel ninp^ orelil
Ettekande Aügsburgi usutunnistuse; Herbert Piirimets. • •
saabunud aeg, kus Järgnev põlvkond või­malikult
sujuvalt |iakkab vastutust kandma kogudustes, praost­kondades
ja ü^kirilius, üteldakse EELK Kirikukongressi otsuses.
Väideti, 'et praeguses erakordses sete ja konfirmatsioöni klassid.
olukorras, milles viibivad eesti rah­vas
jä eesti kirik, oleme vastu mi­nemas
sugupõlvede vahetusele kiri­ku
elus. Selle õnnestumisest oleneb andmisega,
väga palju meie kirikule, kes esineb , Kiriku häälekandja „
maailmafoorumil! vaba eesti rsiliva ootab palju enam lugejaid ja kirjas-häälega,
ja meie} kogudustele, kes tus:„Eesti Vaimulik Raamat" ootab
kopliku koguduse segakoor (koori­juht
Jüri Raid), Lauride laulugrupp, Aime; Andra (USA), Ülo Semmcl :
sopran Tamara Norheini, viiulil Mar- (Saksamaa) ja Leida Sulg (Rootsi),
tin Krooni ja Tiina-Mari Randviir, , Ligi paari tunni informee-tshellol.
Marianne 'ödman, Alfred Pi-Orišid oma asukohamaa eesti koolide'^
tegeviisest kuus kõnelejat: • Kersti
;Linask (USA),-Aime Andra (USA);, .
Tiiu Raudma (Austraalia), Ivar;Pal­jak
(Rootsi)v.LeidaMarley (Kanada),
ja Ülo Semmel (Saksamaa). Eesti
õpetajate, pädevuse küsimusest - kõ­neles
Johan Ungerson Rootsist!. •.
Ülevaateiie järgnes pildistamine ja
'koosviibimine lõunalauas. Tervitusi
olid; saatnud EÕK välissekretär Enn
Saluveer TngUsmaal elunevate õpet^a-jate
ja eesti eksairliikomisjoni õppe:
. jõudude nimel, ;Eesti Koolide Keskus
USA-S ja' Kanada Eesti ..Õpetajate
Ühing.
Läbirääkimistel arutati koolielu
aktuaalseid küsimusi ja võeti vastu
Kogudused, kellel on õppijaid resolutsioonid'"
Usuteaduslikus Instituudis, rakenda-.; j/Eesti keele säilitamine võõrsil
gu neid sobivate ülekannete kätte- on meie suurim ja tähtsaim ülesan-omistada.
12. Puuduvate eesti koolide aseme­le
astugu koduõpetus, mille välja­arendamine
on praegu veel alles alg-,
astmel.:';
13. Eriliselt tuleb panna rõhku ees­t
i keele lugemisoskuse parandamise­le
ja eestikeelsete raamatute lugemi­se
populariseerimisele. .
14. Tuleks leida võimalusi kasuta­da
Eesti Vabariigi summasid ema­keelse
hariduse soodustamiseks maa­des,
kus puudub vastav rüklifc toe-ius.
m. Hüüti: „Sütti, sütti, lõkel". Ik-kk
jälle lauldi „Saa vabaks eesti me-
Lõpuks hakkas rahvas siiski laiali
valguma, kuna üks kõnepidajaist oli
vahistatud. Ometi ilmUs veel ka siis hulgas, kusjuures ametlikuks süüdis-köhale
keegi pillimees ehtsa vana tuseks; oli .— spekulatsioon: ij^oor-lõptsamöonikuga
ja noored hakkasid mees olevat ühele;oma sõbrale müü-vihtuma
polkasid jä hoogsaid valsse. . nud „mustait" välismaise kitarri.
.Miilitsa käskude; peale, et rahvas lä- : Paljusid isikuid kuulati enne olüm-heks
laiali, ainult naerdi j a hõigati .piaregatti pingsalt üle. , L ,
ametimeestele näkku isamaalisi loo- Ometi toimusid spontaansed ene-sungeid;
„Elagu: 'sini-must^valge!", seväljendused «ka laulupeo ajal, kuna
„Eesti keel ja meel pole veel sUr- kangem joogipoolis andis selleks julr
liud!" jne. V = gust ja nii kolasidki keelel väljendu-
Seekord pildistasid miilitsad lau- sed, mis meelel. Võimudel olnud rph-sa
avalikult demonstrarite, i979.'aas^ kesti piiijlikke yahejuhtumeid. Nen-ta
jõulude ajal oli seda tehtud sala- de õnneks/oli regati ajal külalisi va­ja,
ga vähe: lius hotell oli lausa tiihi.
Paigaf;; oli rohkesti ^ kooliõpilasi Üks välismaalane ütles oma tähe- ^
, ning tudengeid ja üks Vabadussõja lepanekute kokkuvõtteks, et Eesti
veterane nuttis isegi õnnest, kui kõj-'; käärib praegu nõnda rahulölematu-lasid
laulusõnad: „Mu isamaa, n i u s e s t , et suuremaks mölluks piisaks
õnn ja rõõm!" ' vaid üsna väikesest tõukest...
•5000 VANGISTATI. ;
Teateid on kinnitanud mitmed tei-'
. sedki reisijad. Muid ühendusi prae­gu
Ivälismaailmaga polevat. Ka ole­vat
võtnud mitmed opositsioonitege-
„MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
soovitamast
.MEIE ELU"
ne.
teehivad üle maailma hajutatud ees-. ilmuvatele teostele vastuvõtmist uue kohaseid kursusi
2. Tuleb selgitada lastevanematele
kakskeelsuse ja eesti rahvusliku kas­vatuse
tähtsust ja korraldada selle-ti
põgenikke armastuse ja andeks- erksusega,
andmise; õndsäkst^geva evangeeliu- ' ' Vümnegi kui kogudus hakaku võt-
mi ga. ,ma iga aasta eelarvesse tõhus sum­Oma
ülesannete täitmiseks vajab
3. Peale eesti kodu on eesti kool
kõige tähtsam asutus eesti rahvus­liku
õpetuse jä kasvatuse teostami­seks.
Tuleks tehja kõik, mis on iganes
kellegi vpmiuseš, et eesti koolid lei­duksid
kõikjal, kus oi^ kooliealist
ma, et kindlustada prof. dr. A. Võõ-ja
ootab kirik pagulaskorinalt hea- ' buse monumentaalse, kaheksa'köite-tahtlikku.
ning laialdast toetust liik- üse koguteose ilmumist eesti rahva
meksolemiste ja toetava suhtumise ajaloo kohta, kus usuline osa ja ees- g^gtj noori.
näol. Koguduste siseelusl on loovuta- ; tivaba| rahvakirik ei ole mitte välja "4. Eesti keeleõpetajatele vaijaõpp
jäetud.; Neh köidet on ilmunud ja
neli ootavad trükki andmist,
Paluda usuteadlaste konverentsi
ettevälmistada EELK ;Agenda tõlki­mist
vajalikesse võõrkeeltesse, et
turistina Tallinnas liikudes on muidugi raske tutvuda nõu-cogude
tehnika tippsaavutustega, kuid saab teha küllaltki täpseid
järeldusi sellest, mida näeb tänaval, ärides ja tuttavate kodudes,
aga ka sellest, mida seal e
soveti maale omases „kirvetöö" kva­liteedis,
nimelt üks suurus ja üks
tüüp. Käivad jutud, et varsti saavat
ka automaat 1 pesupesemisemäsinaid
ja nõudepesemisniasinaid. Harva tu-.
matu tähtsusega elav osavõtt juma­lateenistustest,
et ei lastaks lahti ain­sast
abist olukorras, kus oma jõud
oli nõrk.v , \
Probleemi lahendamise püüdluses
ei tule näha orgams^toorset; ümber^ ametitalitused segaabielude puhul
korraldamist, sest selle.tuumas on vastaksid meie kiriku korrale,
usuline ettevalmistus ja usuline kas- ' ' / \ :
vamine vastutuse kandniiseks. Ko-.
guduste ja kiriku Usuelu, küsimused
ning; Vajadused asuviad seega; esikö-,;
hail Tuleb teha tööd iga liikme juu­res,
et.tä seda mõistaks. Ilma>hool- toimub sel laupäeval, '30. augustil
sa ja järjek^indla^osaduseta jumala-; SimcoeJärve ääres loh.Kittaski su^ kultuuri viljelemisel
andmine ja selle täiendamine, eriti
eesti keele kui võõrkeele õpetamine,
tuleb viia iilemaailmsele alusele, ka­sutades
igasuguseid võimalusi nii
ajakirjanduse kui ajakirjade kaudu.
5. Eesti õpetajad on teinud tänu­väärse
töö eesti koolides, samuti nn.
kodukeele õpetajatena Rootsis, õpe­tajatel,
kellel ei ole veel vormilist
kompetentsi, tuleb seda aktiivselt
taotleda. Oma asukohamaa koolides
kutselised eesti õpetajad peaksid
kõigiti abiks olema eestT keele la
nae.
Merelt Tallinnalt lähenedesitörkab
silma 'kraanade „mets" sadamas. See
on tunnuseks, et nõukogude transr
port ei ole tehniliselt ajakõrgusel,
kuna m.er^- ja osalt ka kauge trans­port
maal, toimub konteineritega, levad müügile taskuarvutid ja kvartsi ^
kusjuures konteineri laevade lossi- (,,elektrõonnišed") kellad; need on';
mine toimub mitte kõrgete kraana- rohkem letialune kaup. Kirjutusma-'
de, vaid eriliste tõstemasinatega. Ei sinäid eraisik osta ei saa, isegi leti,;.
linnas, ega lirmast välja viivatel tee- alt mitte, ;
del ei näe konteinereid, vaid ainult Tänavate! on näha; pühkimise ja
väikestvõitu voeaut^sid, peamiselt kastmise masinaid, kuid maja pühk-sama
tüüpi (Zil). Peaib ütlema, et ka mete korjamine igale korterile kuu-sõiduautosidei
näe seal kuigi palju: luvas eri noüs, nagu seda tehakse
on ju nõukogude maal ainult 1 sõi- mujal maailmas, ei ole organiseeri- ;
duauto 50 elaniku kohta. Lõuna-Aaf- tud; endised suured haisevad priigi-rika
mustadel olevat kogusummas kastid seisavad igas õues.
rohkem autosid kui neid on Nõukor Ühes asjas: on aga Tallinn palju-gude
Liidus! dest lääne l^maailma suuriinnadest
A i l D E SLET-S.AUKAS
teenistustel. jääme nõrgaks * usus; i l ­ma
süvenemiseta palve- ja piiblitun-dides
ei kasva meie usus, ^ >
Lapsed vajavad pühapäevakooli
õpetust, millele järgneksid leerieel-
I
vekodus. Kogunemine kl; 2 p. ja lõu­na
kl. 5 õ. Sõita maanteel nr. 48 kuni
Durham Rd., Port Bolster (Suttonist
põhja pool) siis 4,7 km. kuni conces-sion
2, sealt vasakule (j arve poole),
0,3 km. järele on raudtee, siis hoida
paremale kuni 0,5 km järele on pe-rek,
Kittaskite suvekodu. (Tel (70b)
6. Tuleks, pidevalt korraldada õpe­tajate
täienduskursusi.
7. Eesti koolides töötavad õpetajad
peaksid saama sama tasu, mis nad
saaksid asukohamaa võõrkeelses
koolis,/,' • .;;:
8. On hädavajalik, et vabas maa­ilmas
leiduks Vähemalt üks täielik
Tallinnas ön kaks uut suurt ehi­tust:
Viru ja Olümpia hotellid, mõ­lemad
soomlaste ehitatud. Miks nen­de
ehitamist ei usaldatud oma ehi-
ESTO'le^ sõitnud kaugete külaliste tusettevötetele, selgub vaadeldes
hulgas oli kaks daami Brasiiliast Mustamäel ja Õismäel ehitatud uusi torustikus, mis ei (ple väga harulda-i;
Älide šle^Saukas (kadunud Eesti ^^r"aju "ü projekteerimise (magamis- sed, eriti talvelj peavad elanikud\
konsuli Ferdinand Sauk^se õde) elab ^^ske paigutada kahe Jni-
SaoPaüios, on.majandusteadlane j ä ^ ^ s e voodit) kui ka ehitamise kvali­teedi
(maja laguriemirie'algab kohe
peale valmissaamist) 1 seisükphält.
Tallinlased seletavad seda asjaolu
sellega, et ehitamist Eestis juhivad
venelased, kuna Lätis ja Leedus, kus
.omab tööstuse, mis valmistab tekke
; ja patju.. •
Sao Paulos on umbes 300 eestiast.
Need on kogunenud kosuduse üm-ber,
mis, tegeleb ka rahvusliku töö-ees
seal on kaks kütte jaama, mis va­rustavad
linna suuremaid maju soo­ja
küteveega. Sel süsteemil oti nõuy
kogude olukorras aga ka omad puu­dused.
Rikete puhiil katlamajas või
kanriatan^a külma.
AMEERIKA ABIGA
Jõekääru noorte suvekodus spordi­võistluste
tulemust, mis eelmises le­hes
avaldatud, oli jäänud; eksikom­bel
Välja 'l^Ölm karikavõitjat: tuta
eesti kool mk .nn.i-« . 1 - g^^ Endine konsulaat^on sealne eesti: .^a^^i^^^^^Uur on väga-palju kõrgemal
MharMuse ^ töötatakse l<oös lät; Prjel, ehitusettevõtete eesot^^^
.mnarduse ja oleks •-samaaegselt . . ^ . ^ Q :
praktikakohaks tulevasteleeestrpe-.^^^^^^^^^
7. KanvusilKU kasvatuse tõhusama /• , , . 1 , , m Fka maia rorcn Wohviknra ia nal-ürantide
olümpiaad, kus võisteldi nu . % "^^J^ Lorso KonviKuga ja pai-kehakultuurillui
vaimse kultuuri |" teisi ehitusi, mis olid täiesti oma
üksikute maade eestlaskondade va- ^"^^ ^ "^"^ ' ^ ^ ' ' " ' '
hei informatsiooni vahendamise,
teostamise huvides- on vajalik seni­sest
tihedam ja ulatuslikum koostöö
koordinatsiooni jä üldise iseloomuga
MetsalaHütjarlastis ping-pongis, Too- ülesannete lahendamiseks. Koostöö
mas Mändra; poiste ping-pongis jä teostamiseks tuleb kas luua^ üiemaa
Karl Konze tennises. ilmne rahvusliku kasvatuse keskus
MEIE. ÄRIS ON S M D Ä V Ä L RIKKALIKUS VALIKUS
VÄLI;K;LlLLr erisündmusti^fe ja tähtpäevadeks.
segaabielusid.
Rita Lätti-Andreoni elab Rio de Ja-
.noiroš ja töötab büroos. Suurlinnas
• on ainult u. 10 eesti perekonda, kes
suhtlevad omavahel seltskondlikes;
\ raames. ,; y
Brasiilia külaliste muljed Estost
ülicl väga head, Nad tundsid end ligi-
Danforth Ave. I dai kodumaale,; paljude eestlaste ja
"Toronto, Önt;.M4K INS ' | ; sin^must-valgete lippude; nägemine
Tel. (416) 466-1951 • ' I ^^^^^^s^härd^ ;tunde. Eestlased olid
^ giine rahvas.': i : ' :
Tallinna trariimid (100 seisukohta,
3^ istekohta)3 on ehitatud Ida-Sak-simaai,
bussid Ungaris. Küllap telli­jad
teavad, nagu meiegi," miks. Mui-
: Kõik, mis tehnika alal on Nõuko- .
gude Liidus saavutatud, on täielikus
kooskõlas sellega, mida näeb' j a kuu­leb
temast välismaal. Võtame ,näi-te|;
s kosmilise tehnika. Selle aren- •
dapiisele on N.- Liit pannud erihst
rõhku, lootes suurt propaganda efek­ti
iuii sise- kui .ka välismaal- Tegeli- .
kult kujunes lugu vastupidiselt,,—
triumfiks, USA-le. Kõik, mida venela-sed
saavutasid, oli ballistiline raket-tide
orbiiti viimine ja sealt ära too­mine.
Isegi kahe raketi ühendamine
orbiidis ei õnnestunud nõukogude
tehnikale ja teostus ainult ameerik-
Samüti
ESTO '80 tehnisevõistlustel
Stokhoimis tuli daamide klassis
võitjaks
tost.
kinkeesemeld
.J^EIE ELU'! TALITUSES.^
TORONT.O- EÄSTl MAJAS ;MÜÜG2L
• :• FUIJNIKERPUSE alal; ;
Kõneldakse eesti, läti jainglise keelt.
T H E PROVINCIÄL (SJ
LOTO C Ä N A D Ä ( 110.00)
1 """^
PHIII>4><Q]>o<^^^a4ca><>c£E>oaI!^4MIIM>acp<><^^
äe; "inimesi transporteeritakse Mus- ^^te abiga. Kuule maandumist vene-tamäele
täiskiilutud bussides, nagu .^^sed,ei katsetanudki. Seevastu saa-:
silkusid pütis ; vutasid ameeriklased siin tõeliselt
I , ; imestusväärse tagajärje. Inimeste
„KIRVETÖÖ" 'kuule viimine jä sealt ära toomine
E,p namus Imna t.ä..n avai.d,J on. arme- ^jäi am-eeri^k laste, ' .m onop^o l.i ks•. , Kofg u
tus seisukorras, Kuid on ka neid, mis P™f[^'"?; , maKs.s. venelastele ka
on parandatud. Ühel neist orj teeicu- • "'S^ :™mäu.
meruŽ kaotatud, samuti kõiiniteed, Kadriorus võis naba ks^ht 'meest
nii etj tänav kujutab endast mere r väikeste ,124olliste mootormasinate-poolej
langevat tasapinda. See:tõttu •, ga niitmas selle pargi hiigelmurusid.
peav^i tänava aluniises osas vihma ?Need kaks: meest 'tundusid olevat
kätte ^jäänud inimesed ruttu põgene- J nõukogud^' tehnika kehastus: puu­ma'neile
peale tuleva vee voolu eest iduHk, ajast mahajäänud ja sellest
majade sissekäikudesse. - jtulenev mädal tööjõudlus ja elatis-
Kodudes 'kasutatakse nõukogude itase. ; ;
tehaste gaasipliite, külmutuskappe/ (Järgneb
pesumasinaid, toidu segajaid — kõik ' i .
mmmmMmm