1984-08-23-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Secohd Clašs Mail Registraüon No. 1354. Nr. 34 (1799) 19B4 NELJAPÄEVAL, 23. AUGUSTIL - T^URSDAY, AUGUST 23 XXXV aastakäik saai Mure Eestis; Suursadama ehitamiseks Tallinna lähistel rakendatakse umbes 20 000 töölist, neist paljud vangid, tulel teade Okupeeritud Eestist, kus ollakse mures üha suureneva ümberrahvustamise pärast. Ranged eeskirjad l^pskvast rahvusluse lämmatamiseks, sissetoodavate tööliste asustamine, venekeele surumine riigikeelena ja isegi kavatsus ehitada uus suur teatrimaja on pahaendelised märgid, et si peale' sihikson Tallinn muuta vene linnaks. Eesti funktsionääri Valdo Randpe-m ja tema abikaasa Leila Milleri põgenemine Sto^holmi on taas juhtinud välisajakirjanduse tähelepanu olukorrale okupeeritud Eestis. Ajaleht ..SundayStar'' Torontos tõi pikema kirjutise ..MiamiHeraWi" järgi. Mare Fisher,toetudes peamiselt Eestis Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse juhataja Ants Kippari informatsioonile, kirjutab, et venelased on Eestis mitmel ajal eelistatud. Kõrgemate õppeasutuste lõpetajatele antakse kohad oma kodukoha lähedal, eesti haritlased aga saadetakse teistesse N. Liidu osadesse. Eestlased, J^es tahavad asuda maalt iinnadesse.peavad ootama vähemalt viis aasiat kbrteri saamiseks. Venelastele antakse aga soodustusi Eesti linnadesse asumiseks paremate palkadega! jne. ^0 000 TÖÖLIST Howard A. Tyner, kes kirjutab ajalehele „GhicagoTribune" Tallinnast, ütleb, et seal ollakse mures,et suursadama ehitajad jäävad elama Eestisse. Nõukogude Eesti pealinnas on 450 000 älanikku, neist üteldakse, olevat 64% eestlased ja 28% venelased. Ametivõimude seletusel, kuna puudu olevat tööjõust, tuleb enamik Muuga sadama ehitamiseks vaja olevast 20 0004st töölisest naaberriiki- Uus elamurajoon Lasnamäel, kus elavad peamiselt venelased. tänavraudtee ehitamine Lasnamäe eeslinna, mis on uuele sadamale lähemal, näitab, et plaanijad arvestavad elanike arvu suurenemisega hoo-se venelasi, nõutakse rahu ja levitatakse mässulisi loosungeid. VENELASI VIHATAKSE Kodumaa eestlaste hinnangu kopis teistes mõõtmeis, kui väga väike- jjasgit venelased on robustsed, kuid se eestlaste Juurdekasvuga. tugevad valitsejad. pi4 piiütakse;, Kauakestnud sobimatus eestlaste kõigiti ignoreerida. Ärides on mär^' ja venelaste vahel ei ole paranenud gata, et eesti- ja soomekeelt kõnele-inforraatsiooniga, et parjud 20 000 väid ostjaid koheldakse heatahtlikult — On küsitav, kas nad lahkuvad, kui töö on tehtud, ütles ajalehe kaastöölisele üks ametiühingu tegelane. kes,nagu paljud teised eestlased^kar-dab, et eesti kultuur vaibub, olles lahjendatud välismõjudest. - Ametivõimud märgivad, et ainult need „külalistö01ised*', kes abiellu-vajd Eestis, tõenäolikult jäävad. Kuid se^ arvamine on vähe veenev, arvestades võrdlemisi kõrgekvaliteedilise eluga Eestis ja tungiva tööjõu vajadusega. VANGID TÖÖLE Tuhanded uued korterid ja.kiir-uustulnukast pn vangid, kellele lubatud vabadus,kui nad täidavad oma töönormid. Iseloomustades olukorda Eestis, ja teenitakse kiiresti; venekeelt kõnelevaid ostjaid teenitakse vastur meelselt ja aeglaselt. Venelased on põlatud okupandid. Vaatamata rahvuslikule vastupa-' „Miami Heraldi" kaastööline mär- ^ule. Eesti on sovietiseeritud nagu kis, et okupatsioonivõim püüab su- kogu N. Liit. Seal on sama puudus ruda maha rahvusliku meeleolu tõu- toitainetest ja tarbekaupadest nagu su läbiotsimiste ja haarangute kor- kõikjal N.Liidus, sama poliitiline- ja raldamisegä. Arreteerimised on iga- sotsiaalne süsteem. Vahe on vaid sel-päevased nähted. Seda kinnitasd ka igs, et venekeel on.veel teine, mitte Ants Kippar. Nüüd on Moskva pa^ esimene keel ja selle kasutamist eest-hahe isegi okupeeritud Eesti valitsu- lased põlgavad. Eestis on kuulda se liikmetele, süüdistades neid nat- soome raadio ja nähtavad Soome TV sionalismis. Natsionalismi asemel programmid. Nende kaudu eestlased tuleb juhtkonnal kõigis Balti riikides hästi teadlikud sellest, mis tehak-kasvatada ja arendada nõukogude se vabas maailmas. Ingliskeele Klubi patriotismi. Rahvas on selle tagajär- Tallinnas on suure liikmeskonnaga jel mässulises meeleolus. Sõimatak- ]^se\\e klubi liikmed on väga teadlikud viimastest moodidest, filmidest ja poliitilistest sündmustest. VAHISTAMISED Viimasel ajal korraldatud läbiotsimised ja arreteerimised on korraldatud selleks, et panna piiri eesti rahvusliku dissidentsuse levikule. See algas 1982. a.", kui Eestis levitati lendlehti poole tunni streigi korraldamiseks, et avaldada poolehoidu Poola • J . .... , « . r 0 • .... , . tööliskonnale, tema võitluses kom-f ahtsa iunktsionaain põgenemme StokhoSma QH Laane ajakifjai- munistlikurezhiimi vastu. Streigid ei imes viiäud ühendusse Moskva etteheidetega Nõukogude Eesti teostunud, kuid poola tööliskonna parteiorganisatsioonidele ja juhtivale kaadrile puudujääkide pärast võitlus kommunismi vastu suurel poliitilises kasvatustöös ja nõrgas valvsuses, mis võib olla signaaliks määral õhutas Eestis rahvuslikku eelseisvale' «puhastamisele". Endine kohtuministri abi ja Tallinna patriotismi, nagu pn kurtnud Eesti kimsoiioli osakonnajuhataja Valdo Randpere ja tema abikaasa pop^ kommunistliku partei esimene sek-kulja Leila Miller palusid 6. augustilR^ ritud Eestile ja rahulolematus seall partei konverents, kommunistliku sete funktsionääride tegevusega ori ^^asvatuse süvendamiseks, märgiks võimalikule suuremale Eestlaste lastele soovitatakse min- „puhastusele". Tavaliselt tähendab na vene koolidesse ja õppida vene-see ka poliitilise, politsei KGB tege- keelt, see andvat nendele paremad ja ,,Tema võib olla esimene tähtsatest ärahüppajatest, kuna Kreml teatas 1. augustil, et rahvuslus Eestis ja mujal Nõukogude) Liidu osades surutakse maha", ütles Eestlaste Kesknõukogu Kanadas peasekretär Priit Aruvald Toronto hommikulehele „Sun". President Reagan: Moskva ei täitnud Jaltas antud lubadust NEW YORK (M.E.) - Teise m a * masõja ajal toimunud nn. Varssavi ülestõusu 40. aastapäeva puhul võttis president Reagan 18., augustil Valges Majas vastu 125 USA poola organisatsioonide juhtivat tegelast ja sõjaveterani. Oma sõnavõtus ta kritiseeris, et Jalta paktiga on poolitatud Euroopa ja N. Liit ei ole täitnud oma lubadust. President ütles, et N.L, lubas Jalta konverentsil 1945. a., et ta nõustub sõja lÕppe» des vabade valimistega Poolas ja teistes Ida-Euroopa maades. „Ma ei näe põhjust, et tuleks N. Liit sellest lubadusest ,,vabastada" ja aktsepteerida Ida-Euroopa rahvaste permanentne ikestus. Lubage mul kindlalt ütelda^ et USA lükkab tagasi iga tõlgitsuse, nagu oleks USA Jaltas nõustunud Euroopa ja-' gamisega mõjusfääridesse. Ida- Euroopa rahvaste permanentne ikestus ei ole aktsepteeritav." President andis posthuumselt medalid kolmele Poola kindralile, kes juhtisid Varssavi ülestõusu. Edasi ta teatas, et Poola valitsuse äsjased sammud poliitiliste vangide vabastamisega on võimaldanud USA-1 lõpetada mõned kitsendused. Edasi president lubas küsida Kongressilt 10 miljonit dollarit Poola katoliku kiriku kaudu talundite arendamise toetamiseks, millele on lubanud lisa anda Euroopa ja Kanada kirikuringkonnad. Vastuvõtul viibijad võtsid vastu president Reaganikõne 24 vaheap-lausiga ja selle lõppedes aplodeerisid püstiseistes. Nädalakroonika OTTAWA — Üldvalimisteni Kanadas on jäänud paar nädalat. Parlamenti soovivad saata oma esindajaid 7 parteid. Nendest 3 traditsioonilist parteid teevad tõsist tööd, et omale hääletajaid juure võita. Ülejäänud 4 vaid märgivad ära, et nad oh olemas ja ootavad paremaid aegu.; Nendeks on kommunistid, rohelised, libertaarlased p läänlased. WASHINGTON - Pakistanist jõudsid Washingtoni 6 Afganistani haavatud vabadusvõitlejat, ravimiseks USA haiglas. Need on esimesed haavatud vabadusvõitlejad, kes on toodud ravile USA haiglasse president Reagani korraldusel. WASHINGTON - Siin avaldatud NATO bülletääni kohaselt on venelastel kasutamisel sellised miinid, millega võib kasutamatuks muuta Euroopa riikide sadamad ja takistada nende riikide varustamist sõja korral. Venelastel olla tagavaraks 400,000 sellist miini, millega on võimalik blokkeerida sadamaid ja NATO mereväel pole vee! vastavaid miinihävitajaid, millega neid miine kahjutuks teha. Kohtuminister ja karatemeister. Ontario Attorney-General Roy Mc- Murtry vestleb Esto rongkäigust osa võtnud O-aasjiase Anne Simson» Kallastega Kaliforniast, kes on meister enesekaitsespordis ja kannab karate kõrgeima klassi tunnusmärki „musta vööd". jõekäärul langetati lipud Eesti Laste Suvekodu Jõekäärul sulges laupäeval,ll. augustil, käesolevaks suve,hooajaks oma uksed ning lapsed siirdusid pärast kauni suvepuhkuse veetmist jälle koju. Lõpunädala neljapäeval toimus suvekodu lõpuball, kus valiti suvekodu ..printsiks" Andres Meil .ja ..printsessiks" Tiia Pihl. Suvekodu saal oli noorte poolt dekoreeritud, kujutades taevast. Noored kogunesid korralikus ballirõivastuses. Tantsiti nii moodsaid kui ka ülimoodsaid tantse. Las-tepaarid koosnesid 5-15-aastatest. Reede õhtul kell 7 oli söögisaalis korraldatud suvekodu personali, Naisseltsi juhtivate tegelaste, teeneliste abistajate ja kasvandike ühine pidulik õhtusöök, kus söögipalve laulsid suured tüdrukud. Õhtusöögil jagati muljeid möödunust suvest ja arutati tuleviku-plaane. Jagati kiitust tegijatele ja vaevanägijatele. Erilise tänu osaliseks sai köögiperenai-ne Meeri Alaveer,keda juhataja Anne Saks tänas suvekodu nimel, kuna kasvandike nimel lausus tänusõnu Elle Palumäe ja kimbu lilli ulatas Viive Kittask.Endel Ruberg oma sõnavõtus rõhutas eesti keele tähtsust ja jagas kiitust selle ala ustavale kasvatajale Peetet Pirnile. Naisseltsi esinaine Heljo Novek tänas kogu köögipersonali. Laupäeval hakkas taredes pakkimine ja askeldamine, et õigeks ajaks valmis saada,kui järeletulejad kohale jõuavad. Oli ka neid^ kelle vanematel oli väga „kiire" ja viisid oma lapse juba reede õhtul laagrist ära. Pühapäeval, langetati sini-must-valge ja Kanada riigilipp kella 12 p. Eesti hümni helide saatel. Pärast lippude langetamist liikusid noored oma juhataja Anne Saks a ja Lydia Van der Veeni akordeoni helide saatel peamaja esisele plalsile,kus langetati Jõekääru lipp, Jõekääru hümni saatel. Pärast lipu langetamist võtsid lapsed istet põlispuude alla, kus oma vanemate ja noortesõprade ette aktust kuulama istet võtsid ja jäid. Esimesena võttis sõna Suvekodu juhataja, kes tervitas lastevanemaid ja ütles muuhulgas: Oleme ühiselt õppinud, et oleme üks pere. ühest rahvusest ja pärito-lust, kelle kõige suurem ja kallim varandus on meie emakeel. Sellepärast ipeie .vajame üht-teist ja sarnaseid paiku nagu meie armas Jõekääru^mis võimaldab meie eesti-keele rakendamist siin, kaugel kodumaast. Meie ei tahku täna siit kurvalt, pisar silmis ja tühjalt. Meie viime kõik ^need unustamata mälestused, kogemused ja õpetused endaga linna kaasa ja talvel» mõnikord kui ilmad on külmad ja meie süda nukker ja külm.siis mõtleme nendele Jõekääru päevadele ja sõnadele: „Jõekääru leek ei kustu meie südames. Jõekäärul, Sõber, ootan sind!" AUHINNAD Pärast Anne Sajksa kõnet hakati auhindu ja tunnustuskirju jagama, Esimesena andis laagri eestikeele õpetaja, Kersti Linask tunnustuse selle suve „keelemeeštele". Püüdlikum eestikeele rääkija oli Andres Meil ja parim eestikeele rääkija oU EUe Pälumäte. Peeter Pirn'ttelindis E. Ruberg eriauhinna, mis välja pandud 1. Heinsoo kindlustusfirma poolt, kui erakordselt, ja ennastsalgavale kasvatajale. Parematele Kalevipoja teadjatele jagasid auhincju, E. Ruberg ja eksamineerija Peeter Pirn. Kõige parem Kalevipoja teadja öli Lembi Veskimets ja sai H. Lateri kindlustusfirma auhinna. Kõik allpool nimetatud kasvandikud õiendasid Kalevipojad eksamid jä said auhindu järgmiselt. Suured poisid: 1. Peter Roose, 2. Thomas Olvet, 3. Lehho Rebassoo, 4. Erik Linask, 5. Erik Küttis. Suured tüdrukud: i ; Lembi Veskimets, 2. Elle Palumäe ja Linda Värve, 3. Leili Lukas, 4. Liisa Novek. Keskimised poisid:: 1. Valev Rebassoo, 2. Heikki Novek, 3. Tarmo Uukkivi, 4. Paul Jomm, 5. Allan Ora. Keskmised tüdrukud: Maia Linask, 2. Katriina Küng, 3. Inge Foulds, 4. Leiki Veskimets, 5. Kaia Evert. Auhindu oli välja pannud järgmised firmad, ärid; organisatsioonid ja üksikisikud: Eesti Abistamiskomitee äri. Eesti Üliõpilaste Selts, Leida Marley, J.. Säägi, major E. Tüvel Montrealist.Laskjatele jagas auhindu laskeala juhataja E. Ruberg. Auhindade väljajagamisel lausus E. Ruberg järgmist: „Laskeh'arjutusi oleks võimatu korraldada, kui meid ei oleks toetanud padrunite ja auhindade anne tamisega major E. Tüvel Mont-realist ja Vaino Värve Ottawast. Need isikud on järjekindlalt annetanud laskemoona ja auhindu. Tänavu aastal annetas Vaino Värve 5000 v.k. padrunit, ja E. Tüvel auhindu ja ka padruneid. Neile mõlematele öeldi (Järg Ihk. 4) vuse tõhustamist elanike kontrollimisel; „Kuidas KGB aitab teostada Mosk- Nõukpgude iLiidu Kommunistliku va poliitikat Eestis, seda peaks tead- Partei Keskkomitee võttis vastu ot- ma hästi Randpere", ütles EKN pea-suse„ Eesti NSV juhtiva kaadri osa-võ| tust töötajate hulgas tehtavast poliitilisest kasvatustööst", mis nendib, et parteiorganisatsioonide ja juhtiva kaadri tegevuses esineb puudusi^ja viltulaskmisi. Mõnedel juhtivatel töötajatel esineb administreerimist, isiklikku ebädelikaatsust, upsakust, ametiseisundi kuritarvitamist. Kesk sekretär ajalehele. Ministriabina tal avaramad võimalused töökoha leidmisel, nagu seletab tallinna TV teadustaja Ole Heinmaa. Tema seletuse kohaselt venelased olla osa meie ajaloost. Nad on valitsenud Eestit 40 aastat. Nad on lihtsameelsed ini-oli juurdepääs samale materjalile mesed. Nemad lähevad, meie, eestla- Sovjeti operatsioonide kohta Eestis sed jääme, nagu ministriLendal. Randpere on — Noorte Koisg^sss Möödunud nädalalõpul, t^'"" 19. augustini,toimus Balti Noorte advokaat, kes lõpetas Tartu ülikooli. KGB värbab palju õigusteadust õpetavatest koolidest. Ärahüppajaid kuulab üle Rootsi julgeolekupolitsei ja hiljem tõenäoli-komitee nõuab, et „tuleb kujukaU kult küsitlevad teda Lääne luure- Kongres^s! T^^^^^ näidata, et e^ti rahva ajalooline saa- agendid. mus lätlaste suvekodus Camp Sau- Juhuluul ValdaRandperel oli Ühen- lainesjaarrie lähedusest Laupäeval du^KGB-ga.voib oodata üllatavaid oli osavõtjaid Ühendriikidest ja paljastusi, märgitakse meie vabadus- Kanadast kokku umbes 50. Päeva võitlejate ringkonnast, Priit Aruvald lektorid olid Mari-Ann Rikken märgibajalehele ..Sun", eluks va- (vangis^^^^^^^ Tõnu henditest, kuidas Kreml võib hoida Parming (tiiümarelva vaba tsoonid) Randvere vaikivana.on tema aastane jt. (Kongressi juurde tuleme tütar Kaisa Eestis, SÄI.O«,;«».« i « k ^ - j ; ' _ — : : f tus on lahutamatult seotud Nõukogude riigi arenemise ja tugevnemisega, Vaja on argunienteeritult paljastada Nõukogude-vastaste ideo-loogiakeskuste laimavad väljamõel? dised, a^nda vääriline vastulöök demagoogidele ja irisejatele." 1 surve lk ru Eesti Laste Suvekodus lõppes tegevus. Personalile ja abistajatele jagati mälestusesemeidl • (ssinaise Helio Noveki, juhatusliikme pr. Metssla ja Suvekodu juhataja Anne Saksa poolt. F o t o ~ J. si
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 23, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-08-23 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E840823 |
Description
Title | 1984-08-23-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Secohd Clašs Mail Registraüon No. 1354. Nr. 34 (1799) 19B4 NELJAPÄEVAL, 23. AUGUSTIL - T^URSDAY, AUGUST 23 XXXV aastakäik saai Mure Eestis; Suursadama ehitamiseks Tallinna lähistel rakendatakse umbes 20 000 töölist, neist paljud vangid, tulel teade Okupeeritud Eestist, kus ollakse mures üha suureneva ümberrahvustamise pärast. Ranged eeskirjad l^pskvast rahvusluse lämmatamiseks, sissetoodavate tööliste asustamine, venekeele surumine riigikeelena ja isegi kavatsus ehitada uus suur teatrimaja on pahaendelised märgid, et si peale' sihikson Tallinn muuta vene linnaks. Eesti funktsionääri Valdo Randpe-m ja tema abikaasa Leila Milleri põgenemine Sto^holmi on taas juhtinud välisajakirjanduse tähelepanu olukorrale okupeeritud Eestis. Ajaleht ..SundayStar'' Torontos tõi pikema kirjutise ..MiamiHeraWi" järgi. Mare Fisher,toetudes peamiselt Eestis Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse juhataja Ants Kippari informatsioonile, kirjutab, et venelased on Eestis mitmel ajal eelistatud. Kõrgemate õppeasutuste lõpetajatele antakse kohad oma kodukoha lähedal, eesti haritlased aga saadetakse teistesse N. Liidu osadesse. Eestlased, J^es tahavad asuda maalt iinnadesse.peavad ootama vähemalt viis aasiat kbrteri saamiseks. Venelastele antakse aga soodustusi Eesti linnadesse asumiseks paremate palkadega! jne. ^0 000 TÖÖLIST Howard A. Tyner, kes kirjutab ajalehele „GhicagoTribune" Tallinnast, ütleb, et seal ollakse mures,et suursadama ehitajad jäävad elama Eestisse. Nõukogude Eesti pealinnas on 450 000 älanikku, neist üteldakse, olevat 64% eestlased ja 28% venelased. Ametivõimude seletusel, kuna puudu olevat tööjõust, tuleb enamik Muuga sadama ehitamiseks vaja olevast 20 0004st töölisest naaberriiki- Uus elamurajoon Lasnamäel, kus elavad peamiselt venelased. tänavraudtee ehitamine Lasnamäe eeslinna, mis on uuele sadamale lähemal, näitab, et plaanijad arvestavad elanike arvu suurenemisega hoo-se venelasi, nõutakse rahu ja levitatakse mässulisi loosungeid. VENELASI VIHATAKSE Kodumaa eestlaste hinnangu kopis teistes mõõtmeis, kui väga väike- jjasgit venelased on robustsed, kuid se eestlaste Juurdekasvuga. tugevad valitsejad. pi4 piiütakse;, Kauakestnud sobimatus eestlaste kõigiti ignoreerida. Ärides on mär^' ja venelaste vahel ei ole paranenud gata, et eesti- ja soomekeelt kõnele-inforraatsiooniga, et parjud 20 000 väid ostjaid koheldakse heatahtlikult — On küsitav, kas nad lahkuvad, kui töö on tehtud, ütles ajalehe kaastöölisele üks ametiühingu tegelane. kes,nagu paljud teised eestlased^kar-dab, et eesti kultuur vaibub, olles lahjendatud välismõjudest. - Ametivõimud märgivad, et ainult need „külalistö01ised*', kes abiellu-vajd Eestis, tõenäolikult jäävad. Kuid se^ arvamine on vähe veenev, arvestades võrdlemisi kõrgekvaliteedilise eluga Eestis ja tungiva tööjõu vajadusega. VANGID TÖÖLE Tuhanded uued korterid ja.kiir-uustulnukast pn vangid, kellele lubatud vabadus,kui nad täidavad oma töönormid. Iseloomustades olukorda Eestis, ja teenitakse kiiresti; venekeelt kõnelevaid ostjaid teenitakse vastur meelselt ja aeglaselt. Venelased on põlatud okupandid. Vaatamata rahvuslikule vastupa-' „Miami Heraldi" kaastööline mär- ^ule. Eesti on sovietiseeritud nagu kis, et okupatsioonivõim püüab su- kogu N. Liit. Seal on sama puudus ruda maha rahvusliku meeleolu tõu- toitainetest ja tarbekaupadest nagu su läbiotsimiste ja haarangute kor- kõikjal N.Liidus, sama poliitiline- ja raldamisegä. Arreteerimised on iga- sotsiaalne süsteem. Vahe on vaid sel-päevased nähted. Seda kinnitasd ka igs, et venekeel on.veel teine, mitte Ants Kippar. Nüüd on Moskva pa^ esimene keel ja selle kasutamist eest-hahe isegi okupeeritud Eesti valitsu- lased põlgavad. Eestis on kuulda se liikmetele, süüdistades neid nat- soome raadio ja nähtavad Soome TV sionalismis. Natsionalismi asemel programmid. Nende kaudu eestlased tuleb juhtkonnal kõigis Balti riikides hästi teadlikud sellest, mis tehak-kasvatada ja arendada nõukogude se vabas maailmas. Ingliskeele Klubi patriotismi. Rahvas on selle tagajär- Tallinnas on suure liikmeskonnaga jel mässulises meeleolus. Sõimatak- ]^se\\e klubi liikmed on väga teadlikud viimastest moodidest, filmidest ja poliitilistest sündmustest. VAHISTAMISED Viimasel ajal korraldatud läbiotsimised ja arreteerimised on korraldatud selleks, et panna piiri eesti rahvusliku dissidentsuse levikule. See algas 1982. a.", kui Eestis levitati lendlehti poole tunni streigi korraldamiseks, et avaldada poolehoidu Poola • J . .... , « . r 0 • .... , . tööliskonnale, tema võitluses kom-f ahtsa iunktsionaain põgenemme StokhoSma QH Laane ajakifjai- munistlikurezhiimi vastu. Streigid ei imes viiäud ühendusse Moskva etteheidetega Nõukogude Eesti teostunud, kuid poola tööliskonna parteiorganisatsioonidele ja juhtivale kaadrile puudujääkide pärast võitlus kommunismi vastu suurel poliitilises kasvatustöös ja nõrgas valvsuses, mis võib olla signaaliks määral õhutas Eestis rahvuslikku eelseisvale' «puhastamisele". Endine kohtuministri abi ja Tallinna patriotismi, nagu pn kurtnud Eesti kimsoiioli osakonnajuhataja Valdo Randpere ja tema abikaasa pop^ kommunistliku partei esimene sek-kulja Leila Miller palusid 6. augustilR^ ritud Eestile ja rahulolematus seall partei konverents, kommunistliku sete funktsionääride tegevusega ori ^^asvatuse süvendamiseks, märgiks võimalikule suuremale Eestlaste lastele soovitatakse min- „puhastusele". Tavaliselt tähendab na vene koolidesse ja õppida vene-see ka poliitilise, politsei KGB tege- keelt, see andvat nendele paremad ja ,,Tema võib olla esimene tähtsatest ärahüppajatest, kuna Kreml teatas 1. augustil, et rahvuslus Eestis ja mujal Nõukogude) Liidu osades surutakse maha", ütles Eestlaste Kesknõukogu Kanadas peasekretär Priit Aruvald Toronto hommikulehele „Sun". President Reagan: Moskva ei täitnud Jaltas antud lubadust NEW YORK (M.E.) - Teise m a * masõja ajal toimunud nn. Varssavi ülestõusu 40. aastapäeva puhul võttis president Reagan 18., augustil Valges Majas vastu 125 USA poola organisatsioonide juhtivat tegelast ja sõjaveterani. Oma sõnavõtus ta kritiseeris, et Jalta paktiga on poolitatud Euroopa ja N. Liit ei ole täitnud oma lubadust. President ütles, et N.L, lubas Jalta konverentsil 1945. a., et ta nõustub sõja lÕppe» des vabade valimistega Poolas ja teistes Ida-Euroopa maades. „Ma ei näe põhjust, et tuleks N. Liit sellest lubadusest ,,vabastada" ja aktsepteerida Ida-Euroopa rahvaste permanentne ikestus. Lubage mul kindlalt ütelda^ et USA lükkab tagasi iga tõlgitsuse, nagu oleks USA Jaltas nõustunud Euroopa ja-' gamisega mõjusfääridesse. Ida- Euroopa rahvaste permanentne ikestus ei ole aktsepteeritav." President andis posthuumselt medalid kolmele Poola kindralile, kes juhtisid Varssavi ülestõusu. Edasi ta teatas, et Poola valitsuse äsjased sammud poliitiliste vangide vabastamisega on võimaldanud USA-1 lõpetada mõned kitsendused. Edasi president lubas küsida Kongressilt 10 miljonit dollarit Poola katoliku kiriku kaudu talundite arendamise toetamiseks, millele on lubanud lisa anda Euroopa ja Kanada kirikuringkonnad. Vastuvõtul viibijad võtsid vastu president Reaganikõne 24 vaheap-lausiga ja selle lõppedes aplodeerisid püstiseistes. Nädalakroonika OTTAWA — Üldvalimisteni Kanadas on jäänud paar nädalat. Parlamenti soovivad saata oma esindajaid 7 parteid. Nendest 3 traditsioonilist parteid teevad tõsist tööd, et omale hääletajaid juure võita. Ülejäänud 4 vaid märgivad ära, et nad oh olemas ja ootavad paremaid aegu.; Nendeks on kommunistid, rohelised, libertaarlased p läänlased. WASHINGTON - Pakistanist jõudsid Washingtoni 6 Afganistani haavatud vabadusvõitlejat, ravimiseks USA haiglas. Need on esimesed haavatud vabadusvõitlejad, kes on toodud ravile USA haiglasse president Reagani korraldusel. WASHINGTON - Siin avaldatud NATO bülletääni kohaselt on venelastel kasutamisel sellised miinid, millega võib kasutamatuks muuta Euroopa riikide sadamad ja takistada nende riikide varustamist sõja korral. Venelastel olla tagavaraks 400,000 sellist miini, millega on võimalik blokkeerida sadamaid ja NATO mereväel pole vee! vastavaid miinihävitajaid, millega neid miine kahjutuks teha. Kohtuminister ja karatemeister. Ontario Attorney-General Roy Mc- Murtry vestleb Esto rongkäigust osa võtnud O-aasjiase Anne Simson» Kallastega Kaliforniast, kes on meister enesekaitsespordis ja kannab karate kõrgeima klassi tunnusmärki „musta vööd". jõekäärul langetati lipud Eesti Laste Suvekodu Jõekäärul sulges laupäeval,ll. augustil, käesolevaks suve,hooajaks oma uksed ning lapsed siirdusid pärast kauni suvepuhkuse veetmist jälle koju. Lõpunädala neljapäeval toimus suvekodu lõpuball, kus valiti suvekodu ..printsiks" Andres Meil .ja ..printsessiks" Tiia Pihl. Suvekodu saal oli noorte poolt dekoreeritud, kujutades taevast. Noored kogunesid korralikus ballirõivastuses. Tantsiti nii moodsaid kui ka ülimoodsaid tantse. Las-tepaarid koosnesid 5-15-aastatest. Reede õhtul kell 7 oli söögisaalis korraldatud suvekodu personali, Naisseltsi juhtivate tegelaste, teeneliste abistajate ja kasvandike ühine pidulik õhtusöök, kus söögipalve laulsid suured tüdrukud. Õhtusöögil jagati muljeid möödunust suvest ja arutati tuleviku-plaane. Jagati kiitust tegijatele ja vaevanägijatele. Erilise tänu osaliseks sai köögiperenai-ne Meeri Alaveer,keda juhataja Anne Saks tänas suvekodu nimel, kuna kasvandike nimel lausus tänusõnu Elle Palumäe ja kimbu lilli ulatas Viive Kittask.Endel Ruberg oma sõnavõtus rõhutas eesti keele tähtsust ja jagas kiitust selle ala ustavale kasvatajale Peetet Pirnile. Naisseltsi esinaine Heljo Novek tänas kogu köögipersonali. Laupäeval hakkas taredes pakkimine ja askeldamine, et õigeks ajaks valmis saada,kui järeletulejad kohale jõuavad. Oli ka neid^ kelle vanematel oli väga „kiire" ja viisid oma lapse juba reede õhtul laagrist ära. Pühapäeval, langetati sini-must-valge ja Kanada riigilipp kella 12 p. Eesti hümni helide saatel. Pärast lippude langetamist liikusid noored oma juhataja Anne Saks a ja Lydia Van der Veeni akordeoni helide saatel peamaja esisele plalsile,kus langetati Jõekääru lipp, Jõekääru hümni saatel. Pärast lipu langetamist võtsid lapsed istet põlispuude alla, kus oma vanemate ja noortesõprade ette aktust kuulama istet võtsid ja jäid. Esimesena võttis sõna Suvekodu juhataja, kes tervitas lastevanemaid ja ütles muuhulgas: Oleme ühiselt õppinud, et oleme üks pere. ühest rahvusest ja pärito-lust, kelle kõige suurem ja kallim varandus on meie emakeel. Sellepärast ipeie .vajame üht-teist ja sarnaseid paiku nagu meie armas Jõekääru^mis võimaldab meie eesti-keele rakendamist siin, kaugel kodumaast. Meie ei tahku täna siit kurvalt, pisar silmis ja tühjalt. Meie viime kõik ^need unustamata mälestused, kogemused ja õpetused endaga linna kaasa ja talvel» mõnikord kui ilmad on külmad ja meie süda nukker ja külm.siis mõtleme nendele Jõekääru päevadele ja sõnadele: „Jõekääru leek ei kustu meie südames. Jõekäärul, Sõber, ootan sind!" AUHINNAD Pärast Anne Sajksa kõnet hakati auhindu ja tunnustuskirju jagama, Esimesena andis laagri eestikeele õpetaja, Kersti Linask tunnustuse selle suve „keelemeeštele". Püüdlikum eestikeele rääkija oli Andres Meil ja parim eestikeele rääkija oU EUe Pälumäte. Peeter Pirn'ttelindis E. Ruberg eriauhinna, mis välja pandud 1. Heinsoo kindlustusfirma poolt, kui erakordselt, ja ennastsalgavale kasvatajale. Parematele Kalevipoja teadjatele jagasid auhincju, E. Ruberg ja eksamineerija Peeter Pirn. Kõige parem Kalevipoja teadja öli Lembi Veskimets ja sai H. Lateri kindlustusfirma auhinna. Kõik allpool nimetatud kasvandikud õiendasid Kalevipojad eksamid jä said auhindu järgmiselt. Suured poisid: 1. Peter Roose, 2. Thomas Olvet, 3. Lehho Rebassoo, 4. Erik Linask, 5. Erik Küttis. Suured tüdrukud: i ; Lembi Veskimets, 2. Elle Palumäe ja Linda Värve, 3. Leili Lukas, 4. Liisa Novek. Keskimised poisid:: 1. Valev Rebassoo, 2. Heikki Novek, 3. Tarmo Uukkivi, 4. Paul Jomm, 5. Allan Ora. Keskmised tüdrukud: Maia Linask, 2. Katriina Küng, 3. Inge Foulds, 4. Leiki Veskimets, 5. Kaia Evert. Auhindu oli välja pannud järgmised firmad, ärid; organisatsioonid ja üksikisikud: Eesti Abistamiskomitee äri. Eesti Üliõpilaste Selts, Leida Marley, J.. Säägi, major E. Tüvel Montrealist.Laskjatele jagas auhindu laskeala juhataja E. Ruberg. Auhindade väljajagamisel lausus E. Ruberg järgmist: „Laskeh'arjutusi oleks võimatu korraldada, kui meid ei oleks toetanud padrunite ja auhindade anne tamisega major E. Tüvel Mont-realist ja Vaino Värve Ottawast. Need isikud on järjekindlalt annetanud laskemoona ja auhindu. Tänavu aastal annetas Vaino Värve 5000 v.k. padrunit, ja E. Tüvel auhindu ja ka padruneid. Neile mõlematele öeldi (Järg Ihk. 4) vuse tõhustamist elanike kontrollimisel; „Kuidas KGB aitab teostada Mosk- Nõukpgude iLiidu Kommunistliku va poliitikat Eestis, seda peaks tead- Partei Keskkomitee võttis vastu ot- ma hästi Randpere", ütles EKN pea-suse„ Eesti NSV juhtiva kaadri osa-võ| tust töötajate hulgas tehtavast poliitilisest kasvatustööst", mis nendib, et parteiorganisatsioonide ja juhtiva kaadri tegevuses esineb puudusi^ja viltulaskmisi. Mõnedel juhtivatel töötajatel esineb administreerimist, isiklikku ebädelikaatsust, upsakust, ametiseisundi kuritarvitamist. Kesk sekretär ajalehele. Ministriabina tal avaramad võimalused töökoha leidmisel, nagu seletab tallinna TV teadustaja Ole Heinmaa. Tema seletuse kohaselt venelased olla osa meie ajaloost. Nad on valitsenud Eestit 40 aastat. Nad on lihtsameelsed ini-oli juurdepääs samale materjalile mesed. Nemad lähevad, meie, eestla- Sovjeti operatsioonide kohta Eestis sed jääme, nagu ministriLendal. Randpere on — Noorte Koisg^sss Möödunud nädalalõpul, t^'"" 19. augustini,toimus Balti Noorte advokaat, kes lõpetas Tartu ülikooli. KGB värbab palju õigusteadust õpetavatest koolidest. Ärahüppajaid kuulab üle Rootsi julgeolekupolitsei ja hiljem tõenäoli-komitee nõuab, et „tuleb kujukaU kult küsitlevad teda Lääne luure- Kongres^s! T^^^^^ näidata, et e^ti rahva ajalooline saa- agendid. mus lätlaste suvekodus Camp Sau- Juhuluul ValdaRandperel oli Ühen- lainesjaarrie lähedusest Laupäeval du^KGB-ga.voib oodata üllatavaid oli osavõtjaid Ühendriikidest ja paljastusi, märgitakse meie vabadus- Kanadast kokku umbes 50. Päeva võitlejate ringkonnast, Priit Aruvald lektorid olid Mari-Ann Rikken märgibajalehele ..Sun", eluks va- (vangis^^^^^^^ Tõnu henditest, kuidas Kreml võib hoida Parming (tiiümarelva vaba tsoonid) Randvere vaikivana.on tema aastane jt. (Kongressi juurde tuleme tütar Kaisa Eestis, SÄI.O«,;«».« i « k ^ - j ; ' _ — : : f tus on lahutamatult seotud Nõukogude riigi arenemise ja tugevnemisega, Vaja on argunienteeritult paljastada Nõukogude-vastaste ideo-loogiakeskuste laimavad väljamõel? dised, a^nda vääriline vastulöök demagoogidele ja irisejatele." 1 surve lk ru Eesti Laste Suvekodus lõppes tegevus. Personalile ja abistajatele jagati mälestusesemeidl • (ssinaise Helio Noveki, juhatusliikme pr. Metssla ja Suvekodu juhataja Anne Saksa poolt. F o t o ~ J. si |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-23-01