Meie Elu = Our life, August 23, 1984

              LMeie Elu" nr. 34 (1799) 1984
id Vibadusrongkäigus raeko°
Wiedercrantz (RootsistI
Foto - Paul
t
OTTAWA
Uis Kalle!
istab, öt augustikuu on varsti
a ja suvi veereb virgalt sügise
• Saan aru,miks Sa ei ole siia
liikunud hiljuti. Pealinnade
ju tihti teisiti kui mujal ja pole
ainud, et see parem oleks. Kau-i
lõnda. Praegune lämmatav Ot~
oru õhk võtab hinge kinni ja
ib' kopS|Ud lõõtsuma nagu pilli,
šemad veiinad siin kannatavad
ugi häda tõttu ära, lauldes, et
d naudivad üht Kanada kau-id
linnasid. „Mandariinid" aga,
I usk edasivalitsemises paistab
a kõigutamata, on ammu kadu-
Gatineau ehk Laurentian mä­sse,
kus segavad mõnusalt mar­id
ja kosuvad loomalihaga, mis
i üle aastateijmoes on,kui raha-lubab.
Sina parem jäta ka
he'i" söömine ära, kui ei taha
[le tähelepanu tõmmata,
gu ju; tead, mitu nädalat juba
kse riiki meie toredamast ho^
— Chateau Laurier. (See on
|gi;küi arvad veel, et juhid oh
inistet ministritega ja mitte
dariinidl") Chateaulcene on
is loss, äga olin ammu õige
unustanud. Ärkamise
nt tuli äsj9, kui sõbra viieaasta-iw
Yorgist silmitses eämakbrd-telUja
küsis uhkelt, „mis Joas.
•-'Lapsele selgitades sai asi ka
klaarimaks. Lossis istub ju
Torontost saabunud prints,
ljuti saanud kuningaks ja kes
ihes toas sealt valitseb üle maa.
a pidin lapsele ka, et kuningal
II palju mutet on, kuha kar-ukutamist
teise printsi poolt,
evat iiri päritoluga, hea laulu--
^^a paari keelega. Laps arvas,,
ngal ka kaks keelt, aga, kuna
pea kolm suus ja asjaga kursis,
et üks kuninga keeltest siiski
puine on!
siis asjad siin praegu on. Võta
nni, kas see on muinasjutt või
Õiguse jätan Sulle. Aga ega siin
atavas orus;kus asub. pealinna-
Ijü vahet ei'tunne, eriti suvisel
ui kõrvetab päike. Ära siiski
Tead ju, et „vihmategija"
le ametis ja on lubanud päästet
dal septembril. Ela hästi.
^ ':]\:: . ^ •MAIE' '
kõikideks kindlustusteks
lATERÄCOLTD
vJnsurance'
1482 Bathuršt St.,
Toronto M5P 3H1
M.: 653-7815 Ja 653-7816
kallimaid linnu
rOKHOLMlEP) - Stokholm on
maailma kallimaid^ linnu äri-
Istele ja turistidele - New Yorgi
|pkio kõrval, selgub uurimusestj
m tehtud briti turismikomisjoni
landel.
[rgnevad . „Esto-linn" Toronto,
ney, Zürich, Kopenhaagen ja
ssel. Uurimus viidi läbi möödu-aasta
npvembris..
*^imene taoline uurimus tehti a.
i ja ka siis oli New York kalli-
5lt esikohal, teisel kohal Toronto
olmandalTokio. Jaapani pealinn
^Õige kallim transportide, lõbus-
|e ja sisseostude osas.
lewYorgis on aga kallis igasügu-jt^
enindup, näiteks juuksurid ja
piline jiuhasttis, samuti pead-
Iritavalt kallid hotellid ja restora-
• ,y
91 ii lar. 1984 MELJÄPÄEVÄIL, 23. ÄUGUSm-THÜRSDAY, AUGUST 2S 3
man
Kergejõustikikui pikima kestvu- Kuigi ta sellega kordas oma
sega ja huvitavaim ala-,on alati oi- eelkäija ning rassivenna Jesse Owen-nud
olümpiamängude «naelaks" ja si saavutust 1936. aastal, ei taha
tähtsamaks osaks. Teisiti ei saanud paljud teda asetada ühele tasemele
see olla ka äsjalõppenud mängudel Owensiga. Mitme kanada reporteri
Los Angeleses, vaatamata sellele, p6olt saab ta isegi otse hävitava ise-et
kommunistlike riikide boikoti loomustuse osaliseks. Öeldakse, et
tõttu ei olnud seekord seda sära ja Owensil oli peale heade füüsiliste oma-elevust,
mis, eelmistel mängudel, duste ka vaimset suurust, ta oli lahke
Puudusid paljud staarid, mistõttu ja sõbralik ja kõigi poolt austatud,
jäid nägemata pinevad ja oodatud Lewis seevastu ei võitnud just sõpru
kohtumised maailma tippude ja va- oma ülbuse ja upsakusega ning eba-
Bsade rivaalide vahel teatud aladel; sündsa käitum^^^^
tippsaavutusi oli vähem ja resul­taatide
üldine tasapind ka mada­lam.
Kuid publikut oli kergejõus-
_^ „ ^ _. . tikku, mis pole Põhja-Ameerika mehed? Kõige üllatuslikumaks võib
Robert Meimail Uppm^ kontinendil eriti populaarne, jäi- pidada medalimehi maratönijook-
Registered Massage Therapist
Vastuvõtt kokkuleppel.
Tel. 757-8679
ÜLLATUSED JA PETTUMUSED
Kes olid seekord suurimad üllatus-gimas
rohkem kui kunagi varem
Möödunud reedel maeti 16-aa8- Ameerika Ühendriikides.
Robert Reiman, kes uppus
oma kodu ujumisbasseinis. Esmas- Kergejõustikus püstitati ainult üks^
päeva õhlui,kui ta oli oma kooli- uus maailmarekord — meeste 4x100
sõpradega ujumas, otsustasid nad m teatejooksus. Ka olümpiarekor-võistlusujumist
teha. Robert ütles deid sündis märgatavalt vähem kui
teistele, et selle aja peale.kui nad varemalt. Meeste aladel:
kolm k^rda üle basseini ujuvad 200 m^-G. Lewis, USA 19,80; 800
ujub tema viis. Keset võistlust sõb- m - J. Cruz, Bras. 1.43,0; 1500 m -
rad vaatasid.kuhu Robert on kadu- S. Coe. Ingl. 3.32,53; 5000 m - S.
nud ning leidsid ta basseini põh- Aouita,Marokol3.05,59; l l O m - tk
jasl. Nad tõmbasid ta veest välja -R.Kingdom, USA 13,20; 4x100 m -
ning tegid kunsthingamist. Helis- USA 37,83; maraton - C. Lopes
tati ka kiirabile. Kui kiirabi oli ta Port. 2.09.21,0; kümnev. - D.
haiglasse viimud.oli süda veel veidi Thompson, Ingl. 8797 p. Viimane on
tegevuses, kuid * tunni jooksul ta ainult 1 punkt vähem sakslase Hing-suri.
Arvatakse, et kuna enne uju- seni nimel olevast maailmarekordist,
mist Robert oli söönud, tuli pingu- Naiste aladel: 100 m - E. Ashford,
tuse tagajärjel toit üles ja ta tõmbas USA 10,97; 200 m - V. Brisco-Hooks
sile Wingekörri. 21,81; 400 m-sama 48,04; 400 m tk
Vanemad ei olnud õnnetuse ajal - N. Elmoutawakel, Maroko 54,61;
kodus ja nägid Robertit alles siis, 3000 m-M.Puica,Rum. 8.35,96 (nn.
kui ta haiglas oli. Nad olid väga rekordnorm, kuna ala esmakordselt
uhked oma pojale, kes oli edukas kavas); kõrgus - U. Meyfart, L-ujumises.
ta oli ka edukas Vaba Saksa 2.02; oda - T. Sanderson,
1 Olümpiaadil, nagu tõime „Meie Ingl. 68.94; 4x400 m - USA 3.18,29.
Elus". Muidu oli ta püüdlik, sõb- Selles teatejooksus oli üheks nais-ralik
ja^bivalmis. Sügisel oleks ta konna liikmeks V. Brisco-Hooks, kes
alustanud õppimist 11. klassis sellega võitis kolm kuldmedalit ja
GeorgesVanferi Keskkoolis ja jät- osutus edukaimaks naisatleediks.
kanud tegevust North YorkAquatic Meeste poolel oli selle tiitli oma-
Clubi liikmena. - jaks Carl Lewis oma nelja kullaga.
yu® EESTI KONDOMINIU
Ehitus saab valmis märtsis 1985 ® ÖHUJAHUTÜS, PUHTUS,
PRIVAATSUS, JULGEOLEK, EMAKEEL ja MURETU ELÜ #
Ifeolsaadavafi mõned kortarid: Ainulaadne kondominium
orienhind($88-90sq;ft.) ©Ruumikadkorterid(1020-1075
sq.ft.)-^ • Päikesepaistölised"^^
HELISTAGE: G. E.Laikve või Ö. V. Lalkve) tel. 444-6405,
444-2897 ® 101 Cassandra Blvd., Don Mills, M3A 1T1
. r
s.
Puhastan koomiliselt vaipu, mööblit ja akenrie pnsomme
Soöciituba, elutuba ja koridnr S59 95
• SAMUELHOPPE
Äris- tel. 686-4030 Kodus: tel. 686-4395
OLI-JA GAÄSIiCUTETE
PUHASTUS JA PARANDUS
i Tihand • Tel. 447-9745
EE Ir BE AUTO COLLiSIOiy
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
V Räägitakse eesti keelt. — R. POLASHEK
Helistage: 251 -4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke
IKAS MAJA VAJAB VÄRVIMIST?
PETER'S PAINTERS
kvaSiteetna sisemine ja välimine» värviminDo
Eesti ettevõte ® Tel. 767-6464
xä
VAJATAKSE ÄRISSE
^43. R00iyE£ü^'S BAKERY LTD. ® Tel. 366-3619
EESTI IIHISPANK
Broadview Ave., ToroiitOp
Ontario M4K 2R®
SOODSAD y^ElUOICÄASMA
Inforrriatsiooiiiks helistage
465-4659
sus, kes kõik olid n.ö. algajad sel
raskel alal. Teisele kohale tulnud
iirlasele Treacyle oli see isegi esime­ne
maratonijooks ta elus üldse. Suur-favoriit,
maailmameister de Castella
Austraaliast pidi kuuma ja niiske
ilma tõttu leppima viienda kohaga.
Ootamatu ofi ka sakslase Dannebergi
võit meeste kettaheites. Eskperdid ja
ennustajad ei olnud talle andnud ise­gi
kohta esimese kaheksa hulgas.
Ennustajatele mängis ninanipsu ka
maailmarekordimees kõrgushüppes,
hiinlane Zhu jianhua, kes,nagu mul­lustel
MM-võistulstel,ei saanud kau­gemale
pronksmedalist. >
Kodupublikule valmistas otse
shoki kindlaks võitjaks peetud amee­riklase
Tom Petranoffi fiasko oda­viskes.
Aasta tagasi lennutas ta oda
100 meetri lähedale, tänavu üle 98
meetri ja hüüd.ainult 10. koht 78
meetriga!! Kui eelringi visete järele
selgus, et mees ei pääse finaali ka­heksa
parema hulka, tühjenes staa­dion
kohe silmnähtavalt. Pool publi­kust
lahkus.
Valus oli favoriidi lüüasaamine ka
naiste odaviskes. Ka eestlased olek­sid
rõõmustanud, kui Tiina Lillak
oleks võitnud kuldmedali. Soomla­sed
said selle eest teatud määral ..va­luraha"
Härköse võidu läbi meeste
odas ning võib küsida,kumb oli suu-remikas
rõõm selle üle või valu teise
kaotuse pärast. Meeste aladel on küll
rohkem kaalu, kuid Härköse kulla
sära tuhmistab tem^ suurimate rivaa­lide
puudumine, kellede hulka kuu­lub
ka meie Heino Puuste. Ka vasa-raheite
võitja Juha Tiainen ei oleks
vist jõudnud isegi pronksini, sest ida­bloki
tippmehed on tänavu raske
raudmune lennutanud vile "85 meelri^
piiri. Roomlased pidid oma vahes-;
test medalitest pärast mänge veel ühe :
ära andma, kuna 10 000 m hõbeme-dalimees
Vainio oli kasutanud kee­latud
dopingut.
Ka paljudel teistel aladel mõjutas
boikott võitjate ja medalimeeste ni­mestikku
— teistel heitealadel, kol­mik-
ja teivashüppes, teatejooksu­des.
Naiste poolel peaaegu kõikidel
aladel. Kanada tüdrukud võitsid hõ­bemedalid
mõlemas teatejooksus;
vene, ida-saksa, tshehhi ja kuuba
naiste kaasa võistlemisel poleks neil
olnud väljavaateid mitte mingisugus­tele
medalitele, halvemal juhul isegi
mitte punktikohtadele. .
Märkimisväärsemate sündmuste­na
lähevad ajalukku kindlasti ingla­se
Coe teistkordne võit mängude nii.
klassikalises alas, 1500 m jooksus,
ning, inglase Thompsoni sama kümne­võistluses.
Mitte keegi pole varem
sellega toime tulnud. Ning kontro-versiaalne
vahejuhtum naiste 3000 m"
jooksus annab põhjust arutlemiseks
ja vaidlemiseks veel kauaks ajaks.
Kibe võis olla mitme veterani nagu
trinidadlase Crawfordi (kuld 100
meetris 1976 Montrealis] või itaalla­se
Mennea (kuld 200 meetris 1980
Moskvas] hüvastijätt olümpiarada-dega.
Nüüd ei pääsenud nad oma
aladel isegi f naali. Mida võis tunda
ameeriklane Purke, kes esimest kor­da
esindas oima maad vasaraheites
mitukümmerd aastat tagasi ja nüüd
44-aastasena uuesti oli kaasa tege­mas,
kui ta,tulemuseks jäi ainult
kolm mittekehtivat heidet.
Ameerika juhtiv kergejõustiku-ajakiri
„Track & FieldNews" on alati
oma olümpiaeelses numbris avalda­nud
huvitava analüüsi ja ennustusi
oma ekpertidelt. Kui hästi või halvas-ti
õnnestus neil see L A kohta? Mees­te
aladel on õigesti ennustatud võitja
13 alal, kuna märgist mööda on las­tud
11 korda. Naiste aladel on neil
olnud vähem õnne — ainult 6 õiget ja
11 vale ennustust.
NEEGRID DOMINEERIVAD
LÜHIMAADES
jälgides võistlusi lühematel jook­sudistantsidel
(kuni 400 m], eriti.n-naale,
võis jääda mulje, et tegemist
on Musta mandri meistrivõistlustega
ja mitte olümpiamängudega. OÜ D^"
^Gskealine üksik eesti m®®©v
soovib
ÜÜRIDA MAJA I
sivara garaazhiga, või kogemus­tega
majahooldajaks, korteHfa
garaazhiga. Soovitav Eesti Wla|ii
või Scarborough rajoonis. ^
Tel. 266-6085 kella 2 p.l;-11 p.l.
„Kaleva*' korterimaja
ehitamine algas
Möödunud nädalal algas uue eesti
korterimaja ehitamine. Krundil asuv
elamu on.lammutatud ja kaevamise­ga
alatud. Ehitajaks on Torontos häs­ti
tuntud ,,Brädsil'i'* ehitusfirma ja
ehitus saab valmis 1985. aasta märt-siis.
Ehitus asub transpordile hästi
kättesaadavad asukohas. Kõikides
korterites on eraldi kontrollitav sis­seehitatud
Õhujahutus, kaks vanni­tuba,
sissejalutatavad riietusruumid,
pesuköök ja sööginurk köögi juures.
Igal korteril on suur rõdu 5'xl2',
maä-alune parkimine ja hoiuruum
keldris. „Kaleva" korterimaja on
viiekorruseline, pius 2 „Penthousi"
ja 20 korterit, neli igal korrusel. Kor-teriomanikkudel
on kasutada ühis-konnaruum
koos ^köögiga, klubi-ruum,
saun koos masseerimisvanni-ga
ja välisalad,mis kavandatud aian-düsarhitekti
poolt. Eestlastel on või­malus
osta korter odava hinnaga
($88—90 ruutjalg]. KondWinium-korter
annab omandiõiguse, mille
alusel on võimalik saada kinnisva-ralaenu.
Veel on mõningaid kortereid
saadaval (lähemalt kuulutuses].
gu ime näha stardirajal mõnda valget
äraeksinuna mustanahaliste vahele.
Aafrika neegerriikide esindajad ei
saanudki olla. teist Värvi, ÜSA kiir-jooksjad
on enamuses ikka olnud
neegrid, kuid seda ei saa nagu öelda
Kanada kohta. Kuid seekord oli to­sinast
Kanada osavõtjast lühimaades
ainult kaks valget. Üllatuseks oli
suur neegrite protsent Inglismaa
võistkonnas ja mitte ainult lühimaa­des
või naiste aladel.
Omamoodi huvitav on küsimus,
miks Ameerika neegrid jooksevad
ainult distantse kuni 800 meetrit. On
siinse mandri hüved jm. teinud nad
liiga laisaks pikemaks pingutuseks?
Aafrika neegrid seevastu harrasta­vad
kõiki distantse kuni maratoni­jooksuni.
Ja seda vägagi edukalt, mi­da
tõendavad hulgalised olümpiavõi­dud.
Nüüdki läks kuldmedal 3000 m
takistusjooksus Keeniasse Julius Ko-riri
läbi. Julius näib olevat populaar­ne
eesnimi Aafrikas. 1970-datel aas­tatel
oli musta mandri üheks pare­maks
veerandmaileriks mees ilusa
eesti nimega — Julius Sang! Mis näi­tab,
et võib väga viltu minjia, katsu­des
ühe või teise sportlase rahvust
kindlaks määrata ta nime põhjal
VÄHE KERGEJÕUSTIKKU
TELEVISIOONIS
See võib olla ainult ühe kergejõus­tiku
„fanaatiku" ekslik mulje ja ar­vamine,
et kergejõustik on televisi­oonis
alati olnud vaeslapse osas, eriti
mis puutub heidetesse-tõugetesse.
Ühe — küll veidi äärmusliku — näi­tena
võib tuua naiste kettaheite.
Ameerika ABC-jaam näitas võitjat
hollandlannat Stalmani üks kord.
Kanada CBC-jaam mitte kordagi. Sa­mal
ajal näidati tüütuseni vettehüp-peid,
paljudel võistlejatel kõik küm­me
hüpet. Ja kui ei tahtnud iga päev
kümne tundi istuda televiisori juures,
jäi mõnigi heiteäla hoopis nägemata.
Võib arvata, et Euroopas on olukord
selles suhtes parem, seal on huvi
kergejõustiku vastu märksa suurem.
Kanada jaama auks peab seda mai­nima,
et tulemused hüpetes ja hei­detes
teatati kõik nii nagu kord ja
kohus, s.o. meetrimõõdustikus. Sel­lest
hoolimata, et enamikule kanada-lastest
on meetrid ja sentimeetrid
ikka veel „hiina mõistatuseks." USA
jaama teadustused seevastu olid kõik
jalgades ja tollides.
-Efka-tid
esinejaid ööklubis „Ankur" oli Urmas Kärner.
Foto — Lembitu Ristsoo
Mis paelus noori Esto-1
Noori paelus Esto-l romantiline
laevasõit öösel Ontario jäi^vel, öö­klubi
„Ankur" Palais Royale Balli­saalis,
diskotants CN tornis, sim*
man Royal York Hotellis ja Noorte-kohvik
Peetri kiriku seltskondlikes
ruumides. Noori oli hulgaliselt neil
üritustel, väljaarvatud kohvik
Peetri kiriku seltskondlikes ruunifi-des.
Noori võlusid rohkem lõbustu­sed,
laul, tants ja muusika. Selle
juures saadi kokku vanade sõpra­dega
ja loodi uusi sõprussidemeid
noortega, kes olid tulnud Esto-le
Jahedalt ja kaugelt.
LAEVASÕIT •
See kujunes võrratuks elamuseks,
eriti noortele. Piletid laevasõiduks
müüdi läbi kiiresti ja kavandatud
kahe laevasõidu asemel korraldati
neid kolm. Esimeseks lõbusõidulae­vaks
oli rataslaev Trillium. See sõitis
Ontario järvele teisipäeva õhtul, 10
juulil. Väljasõidukohaks oli ilusalt
väljaehitatud järvekallas Harbour
Castle Hotelli juures. Ringsõit järvel
kestis 4 tundi. Laeval pakuti suupis­teid,
Esto õlut ja võimalused ei puu­dunud
ka kangemate jookide saami­seks.
Kogu ringsõidu aja mängis lae­val
dshässorkester. Selle saatel lõ­butseti,
tantsiti, lauldi ning nauditi
Toronto' linna tuledes särava silueti
võrratut ilu. Eestlaste DJ orkester oli
hea. Ta. oskas mängida ka Rootsist
tulnud eesti noortele nende popu­laarse
laulu viisi. .
Kolmapäeval, 11. juulil sõitsid jär­vele
2 lõbusõidulaeva, eelmise päeva
Trillium -ja Sam McBirde. Elamus
jättis selle tõttu sügavama mulje.
Üldiselt laevasõit rahuldas kõiki.
Kohati tuttavaid ja sõlmiti uusi sõp-russeidemeid.
Kõik,kes tutvusid lae­vasõidul,
otsustasid kohata järgmisel
õhtul ööklubis „Ankur".
ÖÖKLUBI „ANKUR"
Selleks oli reserveeritud ballisaal
Palais Royale'is. Ontario järve kal­dal.
Ööklubi avali õhtul kell 8 ja su­leti
kell 4 hommikul. Ballisaal mahu­tas
900 külalist ja see oli igal õhtul
eesti nöörist tulvil. Esinesid mitmed
lavakunstnikud ja tantsuks mängis
noorte orkester. Ööklubi „Ankur" oli
ühtlasi ka „salakõrts" ja seal olid
saadaval mitmesugused joogid.
Kõrts suleti kell 1 öösel ja siis võisid
saali tulla kõik noored. Enne seda
võisid seal olla ainult täiskasvanud,
vähemalt 19 aastat vanad.
Ööklubi „Ankur" andis noortele
võrratuid võimalusi sõprussidemete
loomiseks ja süvendamiseks, võima­lik
ülemaailmses ulatuses.
Ööklubi „Ankur" üldkorraldajaks
oli Jaak Järve. Ta tuli sellega hästi
toime ja võis rahule jääda, sest öö­klubi
oli igal õhtul noortest tulvil täis
ja paljud panid end seal ..ankrusse"
igal õhtul.
DISKOTANTS
See korraldati esmaspäeval, 9.
juulil maailma korgqimas ehituses
Canadian National (CN] Tower'is.
See ehitus on 533 meetrit kõrge ja
selle sibulakujulises osas on maail-rtia
kõrgeim ööklubi „Si<arkles"; Es­maspäeva'
'õhtul, selle- klubi ruumid
olis reserveeritud eesti noortele. Pi­letid
olid müüdud ära viimseni ja see­pärast
mitmed kartsid, kas see torn ei,
kuku ümber eestlaste raskuse all.
Torn ümber ei kukkunud^ sest ilm oli
ilus ja vaade võrratu öistes tuledes
säravale linnale ja järvele. Tants Pil­ve
Piiril oli esimene üritus noortele
Esto '84 raamides ja jättis noortesse
unustamatu elamuse. Tantsuks män­gis
Kaja II orkeste; ja see oli end hästi
ette valmistanutfmängimiseks noor­teõhtutel.
Orkestri saatel lõbutseti,
lauldi, tantsiti. Torn rõkkas eesti lau­lust
kuni varajaste hommiku-tündi-deni.
Lõpuks lahkuti rõõmsa süda­mega
ja valutavate jalgadega.
SIMMAN
Puht tantsuõhtud noortele korral­dati
simmani kujul Royal York Hotel-
H Upper Canada ruumis kahel õhtul.
Need olid lõbusad tantsuõhtud. Teisi­päeval.
10. juilil oli ..Mütsipäev",
unimütsidele mõeldud. Orkester män­gis
aeglaselt ja tantsimiseks oli kül­lalt
ruumi. Neljapäeval, 12. juulil oli
„Päikeseprilli Päev". Vastavalt sel­lele
oli tants hoogne ja tansupõrand
noortest tulvil täis, juba mõned mi­nutid
pärast uste avamist.
Korraldajad _ Silvia Vaikla juhti­misel
olid teiiiud oma parima ja kõik
osavõtjad nendest tantsuõhtutest
lahkusid sealt rõõmsate südametega.
KOHVIK NOORTELE
See oli korraldatud Peetri kogudu­se
noorte poolt kiriku seltskondlikes
ruumides esmasjjäeva ja tei3ipäeva
õhtul. Vaatamata heale korralduse-les
ja rikkalikule kohvilauale,oli osa­võtt
vähene. Ettekandeis^domineeri-sis
kiriklik muusika ja lühireferaa-did.
Koosviibimised lõppesid ühis-lau;
l.y ja palvusega.
MAIMU NÕMMIK
ESTO '84
ESTO'84 KONTOR AVATUD
Heating^airconditioning and heat pump
^ Uued ja parandamine ® ÕU" JaGAASIAHJUDE vahetamine.
© Korstnavoodrid (chininey''"'ngs) ö Veetorude pi rändamine.
® AhjM^^ puhastamine
ROLAND KüUlK^Tel (416) 275-1280
Eestil Majas teisipäeval ja neljapäeval
kella 4.30—3.30 p.l. • Tel. 465-1834
0.
MÄLESTUSESEMED MÜÜGIL
^ TELLITUD EESTI LIPPUDE KÄTTE­SAAMINE
ja uute tellimiste vastu­võtmine.
Kontor suletud 3. septembril (Labour Day)