Meie Elu = Our life, August 23, 1984

              Secohd Clašs Mail Registraüon No. 1354.
Nr. 34 (1799) 19B4 NELJAPÄEVAL, 23. AUGUSTIL - T^URSDAY, AUGUST 23 XXXV aastakäik
saai
Mure Eestis;
Suursadama ehitamiseks Tallinna lähistel rakendatakse umbes 20 000 töölist, neist paljud vangid, tulel
teade Okupeeritud Eestist, kus ollakse mures üha suureneva ümberrahvustamise pärast. Ranged
eeskirjad l^pskvast rahvusluse lämmatamiseks, sissetoodavate tööliste asustamine, venekeele
surumine riigikeelena ja isegi kavatsus ehitada uus suur teatrimaja on pahaendelised märgid, et si
peale'
sihikson
Tallinn muuta vene linnaks.
Eesti funktsionääri Valdo Randpe-m
ja tema abikaasa Leila Milleri
põgenemine Sto^holmi on taas juh­tinud
välisajakirjanduse tähelepanu
olukorrale okupeeritud Eestis. Aja­leht
..SundayStar'' Torontos tõi pi­kema
kirjutise ..MiamiHeraWi" jär­gi.
Mare Fisher,toetudes peamiselt
Eestis Vangistatud Vabadusvõitleja­te
Abistamiskeskuse juhataja Ants
Kippari informatsioonile, kirjutab, et
venelased on Eestis mitmel ajal eelis­tatud.
Kõrgemate õppeasutuste lõpe­tajatele
antakse kohad oma koduko­ha
lähedal, eesti haritlased aga saa­detakse
teistesse N. Liidu osadesse.
Eestlased, J^es tahavad asuda maalt
iinnadesse.peavad ootama vähemalt
viis aasiat kbrteri saamiseks. Vene­lastele
antakse aga soodustusi Eesti
linnadesse asumiseks paremate pal­kadega!
jne.
^0 000 TÖÖLIST
Howard A. Tyner, kes kirjutab aja­lehele
„GhicagoTribune" Tallinnast,
ütleb, et seal ollakse mures,et suur­sadama
ehitajad jäävad elama Eestis­se.
Nõukogude Eesti pealinnas on
450 000 älanikku, neist üteldakse,
olevat 64% eestlased ja 28% vene­lased.
Ametivõimude seletusel, kuna
puudu olevat tööjõust, tuleb enamik
Muuga sadama ehitamiseks vaja ole­vast
20 0004st töölisest naaberriiki-
Uus elamurajoon Lasnamäel, kus elavad peamiselt venelased.
tänavraudtee ehitamine Lasnamäe
eeslinna, mis on uuele sadamale lä­hemal,
näitab, et plaanijad arvesta­vad
elanike arvu suurenemisega hoo-se
venelasi, nõutakse rahu ja levita­takse
mässulisi loosungeid.
VENELASI VIHATAKSE
Kodumaa eestlaste hinnangu ko­pis
teistes mõõtmeis, kui väga väike- jjasgit venelased on robustsed, kuid
se eestlaste Juurdekasvuga. tugevad valitsejad. pi4 piiütakse;,
Kauakestnud sobimatus eestlaste kõigiti ignoreerida. Ärides on mär^'
ja venelaste vahel ei ole paranenud gata, et eesti- ja soomekeelt kõnele-inforraatsiooniga,
et parjud 20 000 väid ostjaid koheldakse heatahtlikult
— On küsitav, kas nad lahkuvad,
kui töö on tehtud, ütles ajalehe kaas­töölisele
üks ametiühingu tegelane.
kes,nagu paljud teised eestlased^kar-dab,
et eesti kultuur vaibub, olles
lahjendatud välismõjudest. -
Ametivõimud märgivad, et ainult
need „külalistö01ised*', kes abiellu-vajd
Eestis, tõenäolikult jäävad. Kuid
se^ arvamine on vähe veenev, ar­vestades
võrdlemisi kõrgekvalitee­dilise
eluga Eestis ja tungiva tööjõu
vajadusega.
VANGID TÖÖLE
Tuhanded uued korterid ja.kiir-uustulnukast
pn vangid, kellele luba­tud
vabadus,kui nad täidavad oma
töönormid.
Iseloomustades olukorda Eestis,
ja teenitakse kiiresti; venekeelt kõ­nelevaid
ostjaid teenitakse vastur
meelselt ja aeglaselt. Venelased on
põlatud okupandid.
Vaatamata rahvuslikule vastupa-'
„Miami Heraldi" kaastööline mär- ^ule. Eesti on sovietiseeritud nagu
kis, et okupatsioonivõim püüab su- kogu N. Liit. Seal on sama puudus
ruda maha rahvusliku meeleolu tõu- toitainetest ja tarbekaupadest nagu
su läbiotsimiste ja haarangute kor- kõikjal N.Liidus, sama poliitiline- ja
raldamisegä. Arreteerimised on iga- sotsiaalne süsteem. Vahe on vaid sel-päevased
nähted. Seda kinnitasd ka igs, et venekeel on.veel teine, mitte
Ants Kippar. Nüüd on Moskva pa^ esimene keel ja selle kasutamist eest-hahe
isegi okupeeritud Eesti valitsu- lased põlgavad. Eestis on kuulda
se liikmetele, süüdistades neid nat- soome raadio ja nähtavad Soome TV
sionalismis. Natsionalismi asemel programmid. Nende kaudu eestlased
tuleb juhtkonnal kõigis Balti riikides hästi teadlikud sellest, mis tehak-kasvatada
ja arendada nõukogude se vabas maailmas. Ingliskeele Klubi
patriotismi. Rahvas on selle tagajär- Tallinnas on suure liikmeskonnaga
jel mässulises meeleolus. Sõimatak- ]^se\\e klubi liikmed on väga teadli­kud
viimastest moodidest, filmidest
ja poliitilistest sündmustest.
VAHISTAMISED
Viimasel ajal korraldatud läbiotsi­mised
ja arreteerimised on korralda­tud
selleks, et panna piiri eesti rah­vusliku
dissidentsuse levikule. See
algas 1982. a.", kui Eestis levitati lend­lehti
poole tunni streigi korraldami­seks,
et avaldada poolehoidu Poola
• J . .... , « . r 0 • .... , . tööliskonnale, tema võitluses kom-f
ahtsa iunktsionaain põgenemme StokhoSma QH Laane ajakifjai- munistlikurezhiimi vastu. Streigid ei
imes viiäud ühendusse Moskva etteheidetega Nõukogude Eesti teostunud, kuid poola tööliskonna
parteiorganisatsioonidele ja juhtivale kaadrile puudujääkide pärast võitlus kommunismi vastu suurel
poliitilises kasvatustöös ja nõrgas valvsuses, mis võib olla signaaliks määral õhutas Eestis rahvuslikku
eelseisvale' «puhastamisele". Endine kohtuministri abi ja Tallinna patriotismi, nagu pn kurtnud Eesti
kimsoiioli osakonnajuhataja Valdo Randpere ja tema abikaasa pop^ kommunistliku partei esimene sek-kulja
Leila Miller palusid 6. augustilR^
ritud Eestile ja rahulolematus seall partei konverents, kommunistliku
sete funktsionääride tegevusega ori ^^asvatuse süvendamiseks,
märgiks võimalikule suuremale Eestlaste lastele soovitatakse min-
„puhastusele". Tavaliselt tähendab na vene koolidesse ja õppida vene-see
ka poliitilise, politsei KGB tege- keelt, see andvat nendele paremad ja
,,Tema võib olla esimene tähtsa­test
ärahüppajatest, kuna Kreml tea­tas
1. augustil, et rahvuslus Eestis ja
mujal Nõukogude) Liidu osades suru­takse
maha", ütles Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas peasekretär Priit
Aruvald Toronto hommikulehele
„Sun".
President Reagan:
Moskva ei täitnud
Jaltas antud
lubadust
NEW YORK (M.E.) - Teise m a *
masõja ajal toimunud nn. Varssavi
ülestõusu 40. aastapäeva puhul võt­tis
president Reagan 18., augustil
Valges Majas vastu 125 USA poola
organisatsioonide juhtivat tegelast
ja sõjaveterani. Oma sõnavõtus ta
kritiseeris, et Jalta paktiga on poo­litatud
Euroopa ja N. Liit ei ole
täitnud oma lubadust. President üt­les,
et N.L, lubas Jalta konverentsil
1945. a., et ta nõustub sõja lÕppe»
des vabade valimistega Poolas ja
teistes Ida-Euroopa maades. „Ma
ei näe põhjust, et tuleks N. Liit
sellest lubadusest ,,vabastada" ja
aktsepteerida Ida-Euroopa rahvas­te
permanentne ikestus. Lubage
mul kindlalt ütelda^ et USA lükkab
tagasi iga tõlgitsuse, nagu oleks
USA Jaltas nõustunud Euroopa ja-'
gamisega mõjusfääridesse. Ida-
Euroopa rahvaste permanentne
ikestus ei ole aktsepteeritav."
President andis posthuumselt
medalid kolmele Poola kindralile,
kes juhtisid Varssavi ülestõusu.
Edasi ta teatas, et Poola valitsuse
äsjased sammud poliitiliste vangi­de
vabastamisega on võimaldanud
USA-1 lõpetada mõned kitsendu­sed.
Edasi president lubas küsida
Kongressilt 10 miljonit dollarit
Poola katoliku kiriku kaudu talun­dite
arendamise toetamiseks, mil­lele
on lubanud lisa anda Euroopa
ja Kanada kirikuringkonnad.
Vastuvõtul viibijad võtsid vastu
president Reaganikõne 24 vaheap-lausiga
ja selle lõppedes aplodeeri­sid
püstiseistes.
Nädalakroonika
OTTAWA — Üldvalimisteni Ka­nadas
on jäänud paar nädalat. Par­lamenti
soovivad saata oma esin­dajaid
7 parteid. Nendest 3 tradit­sioonilist
parteid teevad tõsist
tööd, et omale hääletajaid juure
võita. Ülejäänud 4 vaid märgivad
ära, et nad oh olemas ja ootavad
paremaid aegu.; Nendeks on kom­munistid,
rohelised, libertaarlased
p läänlased.
WASHINGTON - Pakistanist
jõudsid Washingtoni 6 Afganistani
haavatud vabadusvõitlejat, ravi­miseks
USA haiglas. Need on esi­mesed
haavatud vabadusvõitlejad,
kes on toodud ravile USA haiglasse
president Reagani korraldusel.
WASHINGTON - Siin avalda­tud
NATO bülletääni kohaselt on
venelastel kasutamisel sellised
miinid, millega võib kasutamatuks
muuta Euroopa riikide sadamad ja
takistada nende riikide varusta­mist
sõja korral. Venelastel olla
tagavaraks 400,000 sellist miini,
millega on võimalik blokkeerida
sadamaid ja NATO mereväel pole
vee! vastavaid miinihävitajaid,
millega neid miine kahjutuks teha.
Kohtuminister ja karatemeister. Ontario Attorney-General Roy Mc-
Murtry vestleb Esto rongkäigust osa võtnud O-aasjiase Anne Simson»
Kallastega Kaliforniast, kes on meister enesekaitsespordis ja kannab
karate kõrgeima klassi tunnusmärki „musta vööd".
jõekäärul langetati lipud
Eesti Laste Suvekodu Jõekäärul
sulges laupäeval,ll. augustil, käes­olevaks
suve,hooajaks oma uksed
ning lapsed siirdusid pärast kauni
suvepuhkuse veetmist jälle koju.
Lõpunädala neljapäeval toimus
suvekodu lõpuball, kus valiti suve­kodu
..printsiks" Andres Meil .ja
..printsessiks" Tiia Pihl. Suvekodu
saal oli noorte poolt dekoreeritud,
kujutades taevast.
Noored kogunesid korralikus
ballirõivastuses. Tantsiti nii mood­said
kui ka ülimoodsaid tantse. Las-tepaarid
koosnesid 5-15-aastatest.
Reede õhtul kell 7 oli söögisaalis
korraldatud suvekodu personali,
Naisseltsi juhtivate tegelaste, teene­liste
abistajate ja kasvandike ühine
pidulik õhtusöök, kus söögipalve
laulsid suured tüdrukud. Õhtusöögil
jagati muljeid möödunust suvest ja
arutati tuleviku-plaane. Jagati kii­tust
tegijatele ja vaevanägijatele. Eri­lise
tänu osaliseks sai köögiperenai-ne
Meeri Alaveer,keda juhataja Anne
Saks tänas suvekodu nimel, kuna
kasvandike nimel lausus tänusõnu
Elle Palumäe ja kimbu lilli ulatas
Viive Kittask.Endel Ruberg oma sõ­navõtus
rõhutas eesti keele tähtsust
ja jagas kiitust selle ala ustavale kas­vatajale
Peetet Pirnile. Naisseltsi
esinaine Heljo Novek tänas kogu
köögipersonali.
Laupäeval hakkas taredes pakki­mine
ja askeldamine, et õigeks ajaks
valmis saada,kui järeletulejad koha­le
jõuavad. Oli ka neid^ kelle vane­matel
oli väga „kiire" ja viisid oma
lapse juba reede õhtul laagrist ära.
Pühapäeval, langetati sini-must-valge
ja Kanada riigilipp kella 12 p.
Eesti hümni helide saatel. Pärast lip­pude
langetamist liikusid noored
oma juhataja Anne Saks a ja Lydia
Van der Veeni akordeoni helide saa­tel
peamaja esisele plalsile,kus lange­tati
Jõekääru lipp, Jõekääru hümni
saatel. Pärast lipu langetamist võtsid
lapsed istet põlispuude alla, kus oma
vanemate ja noortesõprade ette ak­tust
kuulama istet võtsid ja jäid.
Esimesena võttis sõna Suvekodu
juhataja, kes tervitas lastevanemaid
ja ütles muuhulgas:
Oleme ühiselt õppinud, et oleme
üks pere. ühest rahvusest ja pärito-lust,
kelle kõige suurem ja kallim va­randus
on meie emakeel. Sellepärast
ipeie .vajame üht-teist ja sarnaseid
paiku nagu meie armas Jõekääru^mis
võimaldab meie eesti-keele rakenda­mist
siin, kaugel kodumaast.
Meie ei tahku täna siit kurvalt,
pisar silmis ja tühjalt. Meie viime
kõik ^need unustamata mälestused,
kogemused ja õpetused endaga linna
kaasa ja talvel» mõnikord kui ilmad
on külmad ja meie süda nukker ja
külm.siis mõtleme nendele Jõekääru
päevadele ja sõnadele: „Jõekääru
leek ei kustu meie südames. Jõe­käärul,
Sõber, ootan sind!"
AUHINNAD
Pärast Anne Sajksa kõnet hakati
auhindu ja tunnustuskirju jagama,
Esimesena andis laagri eestikeele
õpetaja, Kersti Linask tunnustuse
selle suve „keelemeeštele". Püüdli­kum
eestikeele rääkija oli Andres
Meil ja parim eestikeele rääkija oU
EUe Pälumäte. Peeter Pirn'ttelindis E.
Ruberg eriauhinna, mis välja pandud
1. Heinsoo kindlustusfirma poolt, kui
erakordselt, ja ennastsalgavale kas­vatajale.
Parematele Kalevipoja
teadjatele jagasid auhincju, E. Ruberg
ja eksamineerija Peeter Pirn. Kõige
parem Kalevipoja teadja öli Lembi
Veskimets ja sai H. Lateri kindlustus­firma
auhinna. Kõik allpool nimeta­tud
kasvandikud õiendasid Kalevi­pojad
eksamid jä said auhindu järg­miselt.
Suured poisid: 1. Peter Roose,
2. Thomas Olvet, 3. Lehho Rebassoo,
4. Erik Linask, 5. Erik Küttis.
Suured tüdrukud: i ; Lembi Veski­mets,
2. Elle Palumäe ja Linda Vär­ve,
3. Leili Lukas, 4. Liisa Novek.
Keskimised poisid:: 1. Valev Re­bassoo,
2. Heikki Novek, 3. Tarmo
Uukkivi, 4. Paul Jomm, 5. Allan Ora.
Keskmised tüdrukud: Maia Li­nask,
2. Katriina Küng, 3. Inge
Foulds, 4. Leiki Veskimets, 5. Kaia
Evert.
Auhindu oli välja pannud järgmi­sed
firmad, ärid; organisatsioonid ja
üksikisikud: Eesti Abistamiskomitee
äri. Eesti Üliõpilaste Selts, Leida
Marley, J.. Säägi, major E. Tüvel
Montrealist.Laskjatele jagas auhindu
laskeala juhataja E. Ruberg. Auhin­dade
väljajagamisel lausus E. Ruberg
järgmist: „Laskeh'arjutusi oleks või­matu
korraldada, kui meid ei oleks
toetanud padrunite ja auhindade an­ne
tamisega major E. Tüvel Mont-realist
ja Vaino Värve Ottawast.
Need isikud on järjekindlalt anne­tanud
laskemoona ja auhindu. Täna­vu
aastal annetas Vaino Värve 5000
v.k. padrunit, ja E. Tüvel auhindu ja
ka padruneid. Neile mõlematele öeldi
(Järg Ihk. 4)
vuse tõhustamist elanike kontrolli­misel;
„Kuidas KGB aitab teostada Mosk-
Nõukpgude iLiidu Kommunistliku va poliitikat Eestis, seda peaks tead-
Partei Keskkomitee võttis vastu ot- ma hästi Randpere", ütles EKN pea-suse„
Eesti NSV juhtiva kaadri osa-võ|
tust töötajate hulgas tehtavast po­liitilisest
kasvatustööst", mis nendib,
et parteiorganisatsioonide ja juhtiva
kaadri tegevuses esineb puudusi^ja
viltulaskmisi. Mõnedel juhtivatel
töötajatel esineb administreerimist,
isiklikku ebädelikaatsust, upsakust,
ametiseisundi kuritarvitamist. Kesk
sekretär ajalehele. Ministriabina tal
avaramad võimalused töökoha leid­misel,
nagu seletab tallinna TV tea­dustaja
Ole Heinmaa. Tema seletuse
kohaselt venelased olla osa meie aja­loost.
Nad on valitsenud Eestit 40
aastat. Nad on lihtsameelsed ini-oli
juurdepääs samale materjalile mesed. Nemad lähevad, meie, eestla-
Sovjeti operatsioonide kohta Eestis sed jääme,
nagu ministriLendal. Randpere on —
Noorte Koisg^sss
Möödunud nädalalõpul, t^'""
19. augustini,toimus Balti Noorte
advokaat, kes lõpetas Tartu ülikooli.
KGB värbab palju õigusteadust õpe­tavatest
koolidest.
Ärahüppajaid kuulab üle Rootsi
julgeolekupolitsei ja hiljem tõenäoli-komitee
nõuab, et „tuleb kujukaU kult küsitlevad teda Lääne luure- Kongres^s! T^^^^^
näidata, et e^ti rahva ajalooline saa- agendid. mus lätlaste suvekodus Camp Sau-
Juhuluul ValdaRandperel oli Ühen- lainesjaarrie lähedusest Laupäeval
du^KGB-ga.voib oodata üllatavaid oli osavõtjaid Ühendriikidest ja
paljastusi, märgitakse meie vabadus- Kanadast kokku umbes 50. Päeva
võitlejate ringkonnast, Priit Aruvald lektorid olid Mari-Ann Rikken
märgibajalehele ..Sun", eluks va- (vangis^^^^^^^ Tõnu
henditest, kuidas Kreml võib hoida Parming (tiiümarelva vaba tsoonid)
Randvere vaikivana.on tema aastane jt. (Kongressi juurde tuleme
tütar Kaisa Eestis, SÄI.O«,;«».« i « k ^ - j ; '
_ — : : f
tus on lahutamatult seotud Nõuko­gude
riigi arenemise ja tugevnemi­sega,
Vaja on argunienteeritult pal­jastada
Nõukogude-vastaste ideo-loogiakeskuste
laimavad väljamõel?
dised, a^nda vääriline vastulöök de­magoogidele
ja irisejatele."
1 surve
lk
ru Eesti Laste Suvekodus lõppes tegevus. Personalile ja abistajatele jagati mälestusesemeidl
• (ssinaise Helio Noveki, juhatusliikme pr. Metssla ja Suvekodu juhataja Anne Saksa poolt.
F o t o ~ J.
si