Meie Elu = Our life, July 20, 1978

              (1484) 1978
NUD
tui kunagi
[ahoi-Viet-rdi
dol-
Inuks ker-
Stanijd as-:
kummale
Vietnami
imalikult
sellesse
.Tulemu­st.
post Kam-leti
linna-liasa.
Nad
.reest, kus
larmeesse, v
• „Khmer
rahadega
satelliit. ••
jharu, kel-
;sq.
L kolman- .
|(, mis on
uid.palju .
Võitjad
lel samu
rvitamisel
ootama-lele,
mõr-lis
aga et-jant
järel, :
ides ope- •••
?eamiselt
buge" ter--
üiä moo­lid
on
Lised. liit-
>olte jõu
ii tohutu
Vietnam
:st. KuiaV'
rel ai-hemalt
2
[s -pärast
igenesid.
maailma.
|, maa i l - /
ietä,: tee- ".
„Khmer
td ainult
lävitami-
:. saarel,
ivaguez"
;t kaota-
„Khmer
allutasid
m palju
kanna
eloomir.
Izhäläste-
|ade,. leh­id,
ehita-
;i mpod-loodsate
.viivad
igenikke
imas ka
Idzhasse,
id arva-sõjalise
skva'jä.
}õja,' na­ised
ja
iiiajami-erimise-indised.
i\ • sõdu-
:»oja'vad;
Lõuna-:
Idminis--
r" Indo-kva
ja
AJK. -
id
it
noödti- •'
,r" ära
enditi
irheele-
(i nister.:.
aval­as
ai aj a-
; denti-vander
i just
iksi A.
vaicj/
t" te är-jitHkku
letakse
lähe-kirjä
csiöoni
le nõu-l
i t i rii-
I
suur
d tun-idakse
i isust,
lo bar-
,,Meie Elu" mlS>: (1484)1978; NELJAPÄEVAL, -20. IVULIL — THURSDAY, JULY : • '3:'
: Foreign Affairs- Publishing Company direktor Geoffrey S. Smitfi saatis Inglismaalt „Meie Elule" Stefan
Troyanski uurimuse võitluse kohta kommunistliku imperialismi vastu ja rõhutas saatekirjas, et lääs vajab po­liitiliste
ja sõjaliste plaanide ühtlustamist selleks võitluseks ning vajalise abi andmist kommunistliku diktatuu­ri
all, elavatele rahvastele, et need võiks hakata taotlema enestele enesemääramise õigust ning isiklikke vabadusi.
Ilma kõikehaarava, sõjalise plaanita ning kommunistliku korra otsese ründamiseta lääs võib osutada kaotajaks
praeguses lääne-ida vahelises võitluses.
Oma uurimuses „The Missing
Triad" Stefan Troyanski selgitab kui­das
kommunism ründab lääne maa­ilma
kolmel rindel ja globaalses ula­tuses.
Lääs selle vastu, püüab end
, kaitsta, sõjaliselt ja ka sellel alal jääb
• alla kommunistlikule blokile. Nõu­kogud
on ametlikult deklareerinud,
, et võitluseks kapitalistliku korra
'•• vastu; nendel \tuleb 1) suurendada
oma sõjalist võimsust, 2) toetada
rahvaste iseseisvuse taotlusi ^kol­mandas
maailmas" ja 3) kohalike
kommunistlike^ ..parteide kaasabil
•/, lammutada ühiskondliku korra alu­sed
kapitalistlikes riikides. Vabal
maailmal sellist üldplaani ei ole ja
nad ei ole enestele veel selgeks tei­nud,
kommunistliku bloki ofensiivi
õiget ulatust. Läänel ei oie midagi
võrdset vastu pahna kommunistliku
bloki üldisele ofensiivile. Läänele on
siiski imperatiivseks vajaduseks-ku­jundada
omale ofensiivne üldplaan;
võitlemiseks kommunismi vastu glo­baalses
ulatuses, muidu ta võib üle­ujutatud
saada kommunismist juba
lähemal ajal^
. Kommunistliku bloki võitlustand-rite
uuriipise kaudu Stefan Troyans­ki
on tulnud veendele, et läänemaa­ilmal
tuleks, kommunistliku ofensii­vi
tõkestamiseks alustada otsekohe
demokraatia põhimõtete, enesemää­ramise
õiguse ja isikuvabaduste pro­pageerimist
nirig nõudmist kommu­nistliku
bloki rahvaste juures. Seda
tuleb teha ulatuslikult, samas mõõt­kavas
nagu rahvusvaheline kommu­nism
õõnestab demokraatliku korra
aluseid vabas maailmas. Läänel tu­leks
tõsiselt võtta kommunistliku
bloki väljakutset ning loobuda eba­realistlikust
idapoliitikast". Sõjalisi
•jõude tuleks suurendada vastavalt
sellele • kuidas suurenevad kommu­nistliku
bloki sõjalised jõud ja leida
võimalused N. Liidu sõjaliste ambit­sioonide
piiramiseks Aasias ja Aafri­kas.
Lõppfaasiks! peaks olema võitlus
kommunistliku 'korra kukutamiseks
ning rahvaste enesemääramise õigu­se'
taastamine\ Ida-Euroopäs. Alles
siis kui see on saavutatud võib maa­ilm
hakata lootma: kestvat rahu.
Allpool on lühendatult refereeritud
•Stefan Troyanski mõtteid demo­kraatlike
maade ja kommunistliku
/bloki vahelise võitluse aluste, ulatu­se
ja võimalike tulemuste kohta.
'LÄÄS AITAB ÜLESEHITADA
'•. '= KOMMUNISTLIKKU KORDA ,
rahvastele peale kommunistlikku
korda ja kord-korralt totaalsemal
kujul. See tähendab võimu täielikku
tsentraliseerimist jo kollektiivselt
ühiskondlikku elu. Uus-N. Liidu põ­hiseadus
on samm edasi selles suu­nas.
Osariikide suveräänseid õigusi
kärbiti, või koondati suuremal mää­ral
kommunistliku 'partei kätte ja
Brezhnevi üteluse kohaselt jäeti kol­hoosnikele
alles nende isiklikud maa­lapid
ainult sellel põhjusel, et aeg
nende likvideerimiseks ei olnud veel
küps. N. Liit peab muutuma- ühe­keelseks
ja kõik rahvad peavad hak­kama
viljelema nõukogude kunsti.
Kõrvalt vaatajale see ,,areng" tun­dub
absurdsena, kuid kommunistli­ku
korra teoreetikutele; eriti Brze.
zinskile see areng on vajalik ning pa­ratamatu,
kui kommunistlik kord ta
hab püsida. Propagandat kommu­nistliku
korra süvendamiseks tuleb
nende arvates suurendada, et paiga
lejäämise tunnet ei tekiks. Siis hak
kaks kohe levinema revisionism jä
rahvuslik kommunism. Seda" tuleb
vältida, et kommunistliku partei dik­tatuur
võiks püsida.
Teisest küljest vaadatuna on selge,
väidab Troyanski, et mida suurema
võimu koondab enese kätte kommu­nistlik
partei ja mida järjekindla­malt
surutakse peale venestamist,
seda rahutumaks võivad muutuda
allaheidetud rahvad. Eriti võib seda
tähele panna elujõulisemate ja suu:
remate rahvaste juures. Võimukand­jad
nimetavad seda kõntrevolutsioo
nilišeks liikumiseks ja hoiavad alati
valmis suured eriüksused võimalike
ülestõusude kiireks likvideerimiseks
Nagu märgitud,
kardab lääs rahvaste ülestõusu N.
Liidus, kuna see nende ettekujutu­se
kohaselt võiks vallandada aa-tomsõja.
i. .••. ••
S. Troyanski väidab, et ka see ette­kujutus
on absurdne. Mõlemad suur­võimud
— USA' ja N. Liit omavad
aatomrelv-i sellisel määral, et aatom-sõda
purustab juba esimeses faasis
tsentraalse valitsuse .süsteemi.
Ühendriikides selle asemel hakatak­se
kiires korras organiseerima koha­likke
valitsusi ja korraldama maa
kaitset. Rahvas hoiab kokku. -N. Lii­dus
selle vastu hakkaks •••pärast kesk­valitsuse
purustamist allutatud rah­vaste
irdumine k Liidust ja kommu­nistliku
partei hävitamine. Aatömsõ-da
alustades nõukogude kord võib
hävineda kiiresti, -Läänel ei tuleks
karta selle alustairiist N. Liidu poolt.
Aatomrelvad on ja jäävad psühho­loogilisteks
mõjütusrelvadeks.
Lenini sõnade kohaselt kapitalist­lik
kord õn mäda ja kukub kord kui
küpse õun kommunismi sülle. Kom­munistlik
propaganda süvendab veel
praegu seda. veenet ja toetab arva­mist,
et otsest sõda kapitalismi hä­vitamiseks
ei ole üldse tarvis. Nad
on; rahul sellega, et lääs seda sõda
kardab ja annab ma j andüslikku toe-tüst
Moskvale'.-lootuses,-', et evolutsi­ooni
korras kommunistlik kord muu­tub
liberaalsemaks ja temaga võib
rahulikult koos elada. Lühidalt —
Lääs peab ohutumaks ja odavamaks
Moskva toetamist hing kommunist­liku
korraga rahus elamist kui seal­sete
rahvaste enesemääramise Õigu­se
toetamist. ^Idapoliitikat" lääs ei
ole veel hakanud revideerima.
(Järgneb)
õpetajate Keskühingu koosolekult Stokholmis. Vasakult — Villiam Muld, Meemo Mäelo, Johan IJngerson, Her­man
Rajamaa, Leida Sulg, Henno Kirikmäe, Paul Laaii ja Marje Tui. Taga seisavad vasakult Luule Vaks, Hilda
Marand, Udo Juuno. • • --.-l'... .' Foto — Trummer
Kanada peaministri, P. E. Trudeau väide parlamendis, et N. Liit on
Kanada sõber, vaenlane ning salaluure organiseerija on KGB. See väide,
nagu märkis üks W kommentaator, lõi paljud parlamendiliikmed juh-;
miks ja ajakirjanduses hakkas ilmuma rida küsivaid artikleid — Kes on
KGB?' ;
Rahvad raudeesriide taga on teel
kommunismile. Mida sellega mõtleb
kommunistlik partei ei vaja. enam
selgitamist. Tee sirina on kujunenud
pikaks, sest käesoleval ajal, 60 aas­tat
pärast i • Oktoobrirevolutsiooni ei
ole kaugemale jõutud sotsialismist.
Lääs ja ida mõlemad •usuvad, et
praegune kord kommunistlikus blo­kis
muutub. Kommunistlik partei
propageerib lähenemist kommunist­likule
korrale. Lääs on arvamisel, et
evölutsiopn viib ühiskondliku korra
kommunistlikes maades lähemale de­mokraatlikul^
korrale, rahva majan­dusliku
oluokrra paranemise kaudu.
Kui.see aset ei leia, siis rahvad kom­munistlikus
blokis võivad korralda
dä ülestõusu ja kukutada seal kehti­va
korra. ;Selle tagajärjel maailma
poliitiline pale muutuks korraga ja
. tooks kaasa ettenähtamatuid muuda
.'•-usi, kus USA võib sattuda, sõtta N
Liiduga jä, kanda tohutuid kaotusi.
Kindlam on elada rahus kommunist­like
maadega. See. on dr, Kissingeri
ja tema poliitilise nõuandja H. Som-nerfeldt'i
kontseptioon ida suhtes ja
aluseks veel praegu maksvusel oleva­le
^idapoliitikale". H, Sommerfeldfi
arusaama kohaselt lääs ei 'peaks mit­te
toetama ikestatud rahvaste enese
määramise taotlusi,--/vaid toetama
.Moskvat, et see'suudaks vaos hoida
. allutatud rahvad; Seda 'vaadet toetab
USA,valitsus:ja Moskva toetamiseks
on antud juba kommunistlikele, riiki
dele soodsaid laene kuni 40 miljardi
dollari ulatuses. Sellega aidatakse
hoida jalul praegune kord kõmmu
nis11 ikus blokis ja. ei kardeta, et rali
; vad seal 'korraldaks ülestõusu või
•' K. Liit alustaks aatomsõda. jä rün­nates
demokraatlikke riike püüaks
juhtida oma rahva tähelepanu ära
sisemistelt raskustelt.; -
S. troyanski väidab, et
tõotus kommunistliku korra muu»
tumisele liberaalsemaks on ab-
•'.; •- surdne. -.-
Niikaua: kui seal (valitseb kommu­nistliku
-'•fcärtei diktatuur, surutakse
Ametliku statuudi kohaselt KGB
omab tagasihoidliku nimetuse —
l Riikliku Julgeoleku Komitee, Ta on
kommunistliku partei poliitilisel alal'
öötav organisatsioon. Tema keskus
ja osakonnad töötavad partei, kehti­vate
seaduste ja valitsuse iristrukt-sioonide
kohaselt. Kõik tähtsamad
direktiivid KGB tegevuseks annab
kommunistliku partei keskkomitee.
Vastavalt sellele KGB teenib Poliit­bürood
ja N. Liidu valitsust. Viima­seid
loetakse vastutavaiks kõige eest
mida KGB teeb. J
KGB eri j ühend spionaazhi korral­damiseks
märgib* et ispionaazh on
osa N. Liidu välispoliitikast. Sinna
juurde kuulub poliitiliste ja majan­duslike
rahutuste organiseerimine, et
poliitilisi eesmärke saavutada. .
USA vastuluure andmete kohaselt
KGB eelarve on kaugelt suurem
umbes 10.Ö0Ö
dramaatiliselt
GEIŠLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Neil päevil Hamburgis
jeetud ametiühingute liidu ülemaalisel kongressil võeti vastu rida resolut­sioone
ja esitati nõudmisi, mis vaatlejate arvates vihjavad ametiühingute
kasvavale kursile pahempoolses suunas. Nii nõuti võtmepositsiooni oma­vate
suurtööstuste, pankade ja kindlustusseltside riigistamist. Otsus võeti
päev hiljem tagasiiiling lükati edasi järgmise erakordse kongressini. See
nõudmine kutsus esile võõrastuse avalikkuses kui ka ametiühingiaste mõõ­dukates
ringkondades ning paljastas ametiühingute pahempoolsete seltsi-meeste"*
tegeliku pale. .-. ;••
kui CIA oma —
miljonit dollarit.
KGB koosseisu hakati
suurendama alates 1974. a. ja arva
takse nüüd olevat 5 korda arvukam
kui CIA ja Läärie-Euroopa riikide
vastuluure kokku. Arvatakse, et vä­hemalt
24% N. Liidu; diplomaatilis
test esindajateston erilise väljaõppe
saanud -KGB;ohvitserid.' Lääne-Sak-samaal
arvatakse neid olevat 87
Itaalias 53, Somes 98 ja Ühendriiki­des
33% kõigist 'diplomaatilistest
esindajatest, on KGB ohvitserid
UNO mitmesugustes asutustes Eu­roopas
on 135 N. Liidu ametniku seas
105 KGB ohvitseri.
N. Liidu saadikud välismaal on sa­geli,
väljaõppinud KGB ohvitserid.
Selliseks peetakse Aleksander Be-nyamiroy'it,
kes töötab N . Liidu esin­duse
koosseisus Rahvusvahelise
Aatomi Energia Agentuuri juures j a
omab ligipääsu, läänes käsutamisele-võetud
aatomi energia rakendamise
saladustele. Kreekas Jon saadikuks
Ivan Udaltsev, kes KGB kindralina
oli tegev Tsheiihoslo rakkias, • Alek-i
sander Dubcheki valjtsuse kukuta­mise
ajal. 1976. a, tema andis Kreeka
kommunistlikule parteile 25 miljo­nit
dollarit, nagu ta hiljem; tähendas,
et. kaitsta sotsialistlikku revolutsioo­ni
ja N. Liitu. "-.
KGB peakorter asub Moskvas: ai­nult
2 blokki Kremlist eemal, nr. 2
Dzerzhensky platsil.
Informeerijate arv N. Liidus on to-
. hutu ja KGB: kätt on igalpool tun-
'•'•. da-. • '-••.;:••
Ta kontrollib; isikute määramist
ametkohtadele; selekteerib neid kes
soovivad edasi õppida kõrgemates
õppeasutistes ja otsustab kellele
võib anda luba välismaa külastami
seks. KGB-le alluvad vanglad, vangi
laagrid; ja eriliseid vaimuhaiglad va
badusvõi tle j ate (dissidentide) ravi
miseks. Temale allub ka kuulus Lu-bjanka
vangla, kus Stalini ajal huka­ti
Grigori Zinoviev ja Lev Kainenev..
KGB-le alluvad erilised väeosad;
kelle suurus on 300,000 meest. Seda
kasutatakse rahutuste ja - vastuhak­kamiste
mahasurumiseks ja osaliselt
piirivalve ülesanneteks. KGB-le allu­vad;
ka reisibürood, turism ja tolli­amet.
', ••' .
KGB ohvitseride ja agentide.kõr-gern
ettevalmistus teostub Moskvas,
ühes erilises instituudis, kus õpilas­tel
on kasutada mugavad ruumid,
erilised poed,; kust ön võimalik osta
välismaiseid luksusesemeid, küllal­daselt
kasutadaoleväte rublade eest.
Erilisteks õppeaineteks on keeled,
poliitilised, teadused, kultuur ja aja­lugu.
Loomulikult peavad1 kõik KGB
ohvitserid ja agendi kandidaadid ole­ma
veendunud kommunistid. Siin
antakse neile viimane lihv ja õpeta­takse
külluses elama, et olla valmis
oma elu kommunismi hüveks ohver­dama.
Nemad on ainukesed, kes ei
tunne KGB hirmu, elavad lõubsalt,
käituvad vabalt .seltskonnas, loovad
sõprussidemeid ja on külalislahked.
Sõprade seast hakatakse värbama
uusi agente.
Praegune KGB ülem Yuri Andro-pov
määrati sellele kohale 1967. a.
Alates 1973. a. ta kuulub kommunist­liku
partei; Poliitbüroo koosseisu ja
seega on üks: nendest kes suunab N.
Liidu elu ja poliitikat. Ta räägib lait­matult
inglise keelt, armastab kunsti
teatrit, ja omab suure anektootide ta­gavara.
•: Tema juhtimisel/ nagu öel-daksb,
olla vähendatud kõrilõikajate
arvu1 KGB ridades, koosseisu on suu­rendatud
ja väljaõppe; taset kõrgen­datud.
Eeltoodust on vastuvaieldamatult'
;selge, et KGB pn osa N. Liidu valit­susest
ja mõistatuseks jääb millist
joont - kaudu Kanada- peaminister
Edasi nõuti 35-tunnilise töönädala
sisseseadmist töölistele, kusjuures
palgad jääks samaks kui praeguse
40—42-tunniliše, töönädala juures
ning kulud jääksid tööandjate kan­da.
Ka nõuti -töölistele 6 nädalat pal­galist
puhkust; aastas, lokaudi kee­lustamist
ja ametiühingute maitse
järgi koostatud haridusprogrammi.
Kurioosumina; esitati nõudmine Bun-deswehri..
ülikoolide- sulgemiseks
Hamburgis ja Münchenis. Ameti­ühingute
delegaatide hulka oli ilm­selt
infiltreerunud seltsimehi, kes ei
tulnud treipingi tagant, vaid ülikooli
auditooriumilt. Ka tekib küsimus,
kas ametiühingute liidu esimehe
Heinz-Oskar Vetteri vennasuudlus
mõni aasta tagasi Saksamaad külas­tanud
nõukogude .ametiühingute
natshalinik Sheljepinile polnud pal­jas
vormitaide. Sheljepin oli teata­vasti
varem nõukogude KGB^üle-maks.••'•
.,'.-••;; •••'•••'':•;" ;
Kui -õnnis Tammsaare veel elaks,
vabariigi süüdi inimõiguste rikkumi­ses
põhjendusega, et radikaalide
dekreediga piiratakse elukutsevaliku
vabadust. Saksa avalikkus ei võtnud
selletaolist tribunaali tõsiselt. •
Umbes 50 tundi kestnud ränk vih­masadu,
kus kohati langes kuni 200
liitrit vett ruutmeetrile, kutsus esile
.Reihi lisajõgede üle kallaste tõusmi­se
tagajärjena suurima suurvee kä;
tastroofi. käesoleyal sajandil. Katas
troofist oli tabatud peamiselt Edelä-
Saksamaä ' raskuspiirkondadega
Karlsruhes, Stuttgardis, Heilbronnis,
Ludwigsburgis, Ra.stattis ja Mann­heimis.
Maanteed ujutati üle,, mistõt­tu
katkes liiklus mõneks päevaks.
Autos tr aadal Karlsruhe ja Baseli va­hel
võis sõita mootorpaadiga, küna
paadi kiilu all oli poolteist meetrit
vett..Surma said: kolm inimest elekt­rilöökide
tagajärjel üleujutatud ma-jakeldrit.
es. Üleujutatud piirkonda-
.. ., , .. . des on hävinenud kevadkülv põldu-sus-
ta.kommenteenks^kongressi Al-, a d aeda d e s , Paljud viinämarjais-bu
kandi • • J o r t s i ^ e h e ; - ^ s õ ? a * ^ : ; ; t ^ d ü ^ - 6 n ; ^ j ü t a g a j ä r j e l u h u t u d
. ^ t - ^ ™ ^ Suiffed kahjud on
maanteedel ja hoonetel, ;Viimaste
neid üksteisest lahutab.
A. N .
«ga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
omad..." Tammsaare raamatus, mis
ilmus iseseisvas Eestis, oli see lause
veel .rahvapäraseni, J ä-' tabavam..
::-:;;' I ^^v^Cyü;^
Sotsiaaldemokraatide juhtivamad
poliitikud eesotsas idalepirigute arhi­tektide
Willy Brandti ja Egon Bahri-ga
nimetavad 1972. aastal kehtesta­tud
radikaalide dekreeti eksituseks,
veaks ja .poliitiliseks värdjaotuseks,
ehkki dekreet pandi kehtima sotsi-aal-
liberaalse koalitsiooni enda poolt.
Vastavalt radikaalide dekreedile ei
võeta riigiteenistusse, samuti oma­valitsuse
teenistusse leompartei . jä
natsipartei aktiivseid liikmeid. Nüüd
on see dekreet; kujunenud vahedaks
relvaks sotsiaaldemokraatide järel­kasvu
— noörsotside — vastu, kes
üliõpilaspõlves teinud 'aktiivset .rah­varinnet"
koos kommunistidega ega
pääse seetõttu riigiteenistusse. Kõ­las
peagu paradoksina, et vastavalt
dekreedile ei pääseks riigiteenistus­se
sotsiaaldemokraatide liider ja sot­sialistliku
internatsionaali president
Willy Brändt ja SPD-fraktslOQriijulit
liidupäevas Herbert Wehner. Mõle­mal
pn kommunistiikud noorusepa-tud
hinge peal. \ .
Nüüd nõuavad sotsiaaldemokraa­did
selle dekreedi, kustutamist, või
vähemalt lõdvendamist. Egon Bahr
nimetas dekreeti eemaletõukavaks ja
skandaaliks, mis kuuluks, õiguse jär­gi
prügimäele. Parjei vasakäär Ru­dolf
Schofberger leiab, et dekreedi­ga
on; tabatud sotsiaaldemokraatide
partei .südant.. ; ; :
:v
Viimase, kuue aasta .jooksul, mil
seadus või dekreet jõus, on 1,3. mil­joni
riigiteenistusse taotleva kandi­daadi
hulgast tehtud usaldustest
15.000-ndele isikjiile, kellest napilt
1000 on tunnistatud kõlbmatuks riir
gLvõi omavalitsuse • teenistuse
See selektsioon on kutsunud, esile
määratu lamendi pahempoolsete
hulgas. Tänuvii kutsuti Frankfurdis
kokku nn. Russelli tribunaal, millest
võttis osa punaseid Saksamaalt ja
naabermaadest. Loomulikult ei puu­dunud
seal ka Lenini ordeniga /aus­tatud"
punane kirikhärra dr. Nie-'
möller ja teisi samasse kategoorias­se
'kuuluvaid kiriklikke „aukand-
' jäid", Tribunaal mõistis Saksa Liidu
andmete kohaselt hinnatakse kahju­de
kogusummat ligi. miljardi mar­gani.
Liiduvälitsus on lubanud kähju-kannatanud
põllumeestele kiiret ja
mittebürokraatset abi. Suurvee taga
järjel kokkuvarisenucl hoonete eest
tasuvad kindlustusseltsid. Vee alla
jäänud autode kahjud kannab auto­kindlustus
80 protsenti,
' ' • - ; ; : - J ^ - ' ^ - .
Maikuu -keskpaigas saabus Ida-
Saksamaalt kaks transporti vabaks­lastud
poliitvangidega' Lääne-Saksa-maale.
-Kogusummas pääses vaba­dusse
125 isikut. Umbes kolmandik
esti õpetajate
Keskühingu
tegevusest
Hiljuti toimus Stokholmis Eesti
Õpetajate Keskühingu nõukogu
koosolek,. mis kujunes mitmelt sei­sukohalt
pöördeliseks. EõK senise
oõhikirja kohaselt moodustasid EÕK
kõrgeima organi, nõukogu, kolm
Rootsis': tegutsevat eesti õpetajate
ühingut: Eesti Algkooliõpetajate
.Ühing, Eesti Gümnaasiumiõpetajate
Ühing jä Eesti Kutsekooliõpetajate
Ühing. Vahepeal toimunud koolisüs­teemi
ulatusliku muutuse tõttu tuli .
ka meie õpetajate ühinguid ümber /
kujundada, sest koolitüübid algkool
ja kutsekool on kadunud ja asenda­tud
uute koolivormidega. Vastavalt
/sellele moodustusid Eesti Õpetajate
Ühing ja Eesti Keskkooli- ja Güm­naasiumiõpetajate
ühing,, kuna Eesti
Kutsekooliõpetajate Üljing likvidee- .
rus. Vastavalt toimunud muutustele
muudeti ka; EõK põhikirja, 1978. a.
tegevuskavas on olulisemate punkti-,
dena oma häälekandja väljaandmine
Tartu -Õpetajate Seminari suur juu­beli
erinumbrina, ühendusepidamise. y
jätkamine EõK-sse kuuluvate õpeta­jate;
koondistega,, selgitada vastava
pädevuse saamist eesti täienduskoo­lides-
töötavaile õpetajaile, kellel puu­dub
õpetaja kutsetunnistus,, korral­dada
sel sügisel õpetajatepäev ühes ;
piduliku koosviibimisega Tartu Õpe­tajate
Seminari 150. a. juubeli tähis­tamiseks
ja osa võtta õpetajate rah­vusvahelisest
(JFTÄ) kongressist Lu-xemburgis.
Juhatuse poolt esitatud
1977. a. tegevus- ja kassaaruanded
kinnitati, samuti EÕK eelarve, tasa- '
kaalus kr. 10.000:—. ; .
; Juba varem/ äga eriti viimasel
EÕK juhatuse koosolekul oli esi­mees
H. Rajamaa teatanud, et tä ei
soovi jääda EÕK esimeheks.: EÕK
uueks esimeheks valiti Stokholmi
Eesti Kooli rektor Henno Kirikmäe
jja teisteks jLihatusliikmeiks Johan
JÜngerson (abiesimees), -Pcul Laan'
(sekretär), Enn Saluveer (välissek­retär),
Meerrio Mäelo (sekretäride
abi), Marje Tui (laekur), William
Muld (laekuri abi), Leida Sulg (arhi­vaar),
ja Herman Rajamaa (ametita
liige). Herman Rajamaa valiti nõu­kogu
ühisel häälel Eesti õpet jäte
neist oli oma karistuse kandnud või Keskühingu auesimeheks.
vähemalt poole sellest/Enamus o l i ; H. Rajamaa on organiseerinud ja
süüdi mõistetud põgenemiskatse, põ­genemiseks
kaasaaitamise või „riigi
laimamise" pärast. ;
,,DDR" ei lase endiseid poliitvange
läände humanitaarsetel, vaid ärilis-tel
põhjustel. „DDR" ja Saksa Liidu­vabariik
on kokku leppinud lahtilas-tavate
vangide; arvus ja hinnas.- Iga
läände saadetud vangi eest maksab
liiduvälitsus kindla hinna vastavalt
isiku elukutselisele kvalifikatsiooni­le.
Läbilõikes kasseerib Ida-Saksa-nukuvalUsus
iga läände lastuid po­liitvangi;
eest 40.000 D-marka. Ülal­toodud
andmed' on esitanud ajakir­jandusele.
. ^Aktiopgemeinschaft .13.
Ausust", ••'••'' •;•"''
"'••;^'-';; . , *kk
üles ehitanud ülemaailmse; eesti õpe­tajate
keskorganisatsiooni — Eesti
Õpetajate Keskühingu — ja on ol­nud
selle juhatajaks ning toimeta-,
nud selle häaJekandjat 27 aastat.
Revisjonikömisjoni valiti Anne-Ma-rie
Äsker, William Grossthal ja Hil­da
Marand. y
Koosoleku puhul toimunud koos­viibimisel
uus esimees tervitas j a tä­nas
ustava koostöö eest kauaaegset
•juhatusliiget Hilda Marandit tema
juubeli ja pensionile siirdumise pu­hul
ulatades väikeseks tänutäheks
talle kimbu lilli.-
e o
Ifl: esti
MÜÜGIL
HELIPLAAT
ukites!
DI
DD
Hind $7.50 + Oiit. müügimaks 1%
KOKÄRAAMAT /
Retseptide koqmnk" 1
• ; ; ^ ; ' ; v . ^
Postiaa tellides lisandub; saatekulu.
10
I 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
Ungari kultuur-äjakiri Torontos,
,,KrÖhika", (juuni, 1978) on avalda­nud
prof. Baraih Tibori tõlkes ja
kommentaaridega' Edg. V. Saksa ar­tikli
„Haj du telepesek Esztorszag-.
ban" ungari) sõj aaadlisse kuuluvate
heidukite esinemisest Eestis 1582—;
1638 Poola-Rootsi revisjonide and­meil.
Heidukid piid palgasõduritena
angazheeritüd paljudes Euroopa
õuekondades. Nende esinemine ka
Eestis on ungari- teadusmaailmale
esmakordne uudis. Artiklis .leiab
märkimist, et Eesti heidukite otse­seist
j äreltuli j aist üks perekond elab
/praegu J T o r o n t ö s .^