Meie Elu = Our life, April 5, 1984

              „Meie Elu" iffr. M (1779j,1984 „Meie Elu" np. 14 (1779) 19841 APRILLIL - THURSDAY, APRIL S
%^ 'lil
te
m"i\'
T l
' ^^^^^^^
8
esikohta
)rte / ujumisvõistlustel juhtub
i, et üks võistleja endast kaks
It vanematega koos võistlel) kõi-
1 aladel i ma; et kaotaks ühtegi
lust. Seda saavutas 10-ai Graig
lp laupäeval47.märtj[l Toronto
|oli 25,m ujulas, kus toimusid
rio üjumisklubide ,jvahelised
[ervõistlused 4-A kategoorias,
iistles 12 a. ja nooremate vanu-
Ipis, kus. kavas oli' 8 eriala,
lles kõikidel aladel, tulles igal
fsimiseks ja saavutas 8 kuldme-
I; Tagajärjed;
)0;m vabalt - 0.31,1, 2. lOp m
I t ^ 1.09,8, 3: 50, m rinnuli -
K 4.100 m rinnuli -1.37,9,5. 50
lill - 0.39,9, 6, 100,m selili -
,7. '50 m liblikst. - 0.35,6, 8.
liblikst. -1.18,0. Võistlustest
3 osa ligi ,200 võistlejat.
)ade:võistluste semnasl-Aklu-'.
I kategoorias, 11-a? Kia PÜKm, •
leides ll-.12^a vanusegrupis a-11
pii Etobicoke 25 m ujulas, saavu-
[rgmisi tagajärgi: tuli teiseks ja
i.tasl^õbemedali ujudes Etobico-
Jjumisklubi tütarlaste 200 m
Ijeksstiili teateujumises, ujudes
jajaga - 0.36,57. Naiskonna aeg .
119/11. Individuaalselt tuli 5-ks
Bliliujumises - 2.42,72, Eel-
|ustel saavutas aja 2.42,19. Tuli
too m indiv. kompleksstiilis —
|lÖ,i6-ksl00 m seliliujumises-n
ja :\7-ks 200 m indiv. komp-
- 2.54,48. Võistlustest võttis ^
klubi 610 võistlejaga. Iga klu-
|is võistlustele saata kuni 40
3jat., '
HARALD RAIGNA'
pikideks kindlustusteks
ILATER & CÖ. 1^^
,/Insurance''
148^ Bathurst st,
Toronto M5P 3H1
[1.: 653-7815 ja 653-7816
otsitakse sugulast
|tsist otsitakse Peeter Sepp'a,
lud kas 13. okt. või. 13. nov.
. Tarvastus või Mustlas rätse­pana,.
Oli Eesti Vabariigi ajal
lelendur leitnandi auastmes.
Is Kanadasse arvatavasti 1939.
I l i maailmasõjast osa liitlaste
1 asukohaga Inglisn^aal. Asus
|)68.a.'Kanadds. ,
belle isiku kohta on informat-
|, p:^^'me pöörduda Eestlaste
lõukogu Kanadas poole, tel.
•on
Ave. E., 26J-2238
lläža Brimley nurgal)
ME PAGAR
Memojüsai, sepik ja rukki-ciipsetatud
euJ-oopamaitse-
|Ja sünnipäeva kringlid tel-
JserVld, juustud,' suitsusin-
Itsukalkunid tellimise peale.
Omanik At<f $AAR^NPfs|
BQzni
TorontoEestiMeeskoor,Charles laulu vastu. T U M M „Muiju Tamt"
Kipperi juhatusel, esines nõudliku sus" esines koorisolist Olev Härm,
ja huvitava kavaga oma aastakont-serdil
25. märtsil Walter HalPis.
Rohkearvulisel kuujlajaskonnal oli
hea võimalus kuulda koori kavas,
mis haaras eesti kooriheliloomin»
gut Lätesl ja Tobiasest kuni Tubi-
Koor tundus üldiselt heas vormis
— rütmiliselt kindel, täpne kiiretes
silbilistes osades ja hoolsad kooli­juhi
jälgimises. Ka intonatsioon oli
üldiselt rahuldav^ kuigi kohati, eriti
Võrgu raskes „Legendi8" kannatas
harmoonia üksikute häälerühma­de
ebatäpsuse all. Koori ülclkõk.
mis Võrgu ,MeestelaülusSolihea ja
tasakaalus, ei jäänud kahjuks sa­male
tasemele. Häälterühmad ei
sulanud alati rahuldavaks tervi­kuks,
eriti oli see märgatav esimese
tenori-rühma juures — sügavad
bassid sellevastu andsid koorile tü­seda
ja kindla aluse. Tihti puudus
meeskoorile vajalik ümarus ja hää­led
kõlasid karedatena. Kuigi koor
oli võimeline laulma pianot ja tuge­vat
fortet,cr^scendot ja diminuen-dot
väga hästi, puudus kandvus ja
resonants. C. Gounod „Sõdurite
koor" ooperist ,Fau8t' oli esitatud
hoogsalt ja kindlalt ja näis sobivat
koorile. V. Kappi «Põhjarannikul",
vaatamata . tugevatele fortedele,
puudus aga üldkõlas võimsus.
Muusikaline tõlgenduS| oli hea,
kuigi ,jKuldrannake" kippus senti­mentaalsusse
kalduma. Mitmeta
laulude kordamine näitas kuula­jaskonna
sooja suhtumist koori
kelle hääl sobis hästi selle pala
(ssituseks.
Nevv Yorgi eestlanna
tööd Pariisis näituse
New Yorgis elav Lenna Saarekivi
esines 14..veebruarist kuni 20. veeb-marini
Pariisi Moodsa Kunsti Rah­vusvahelises
Keskuses (Centre Inter­national
D'Art Contemporain), oma
töödega tänapäeva ameerika kunst­nike
tööde valiknäitusel.
Näitus toimus „Le Salon des Na-tions
ä Paris 1984" raames.
Lenna Saarekivi alustas maalimist
ja kunstiõpinguid alles küpses eas ja
on juba esinenud mitmel rahvusva­helisel
näitusel.
Tema tütar Inez Saare asutas USA-Eesti
Organisatsioonide Liit L ä ä - . s eduka reklaami-ettevõtte. ja elab
nerannikul juhatus kuulutas välja nüüd suurema osa aastast Bermuu-
XVIl Lääneranniku Eesti Päevade dal
embleenii/rinnamärgi kavandi võist-
Lääneranniku
lesti Päevad embleemi
kavandite võistlus
t f
lm
Solist Tiina Milt-Kreem alustas
oma ettekannet Prelüüdi ja Fuuga
## 1 ja 2 J.S. Bachi kogust ,Das
Lennuajaloolane otsib
kontakte eestlastega
üks sõja-lennuasjanduse ajaloola-lise,
millest võivad osa võtta lääne­ranniku
eestlased; Kavandite sisse-saatmise
tähtpäevaks on 20. aprill
. 1984. Embleem peab ühendama järg-
V\^ohltempenerte Clavier' (esimen mised mõisted: XVII (L)ääneranniku "
osa). C-duur prelüüdi interpretat- (E)esti (P)äevad: Portland: 1985; ja „ ^ ^
sioon ei tundunud 'sobivana ja kõ- olema efektiivne igas suuruses. L i - ne Inglismaal, kes pikemat aega töö-las
tukeldatuna, lüüriline fuuga saks põhivärvile võib kasutada kahte tanud Esimese maailmasõja-eelse ja
esitus aga oh vaga huvitav. C-moIl erivärvi. Kavand saata märgusõna -aegse Isaari-Venemaa lennuajaloo
prelüüd ja tuuga oli väga hästi ette- aii, Heades kinnise ümbriku kavandi uurimisel on viimasel kolmel-neljal
kantud. Parast lühikest ja meeldi- autori nime, aadressi ja telefoni aastal kogunud informatsiooni ka
vat R. Patsi eesti rahvaviiside süiti numbriga, milUne avatakse peale esi- eestlaste kohta tsaari sõjaväe "lennu-esitas
solist Chopini ,Barcarolle'^ kohale tulnud kavandi väljavalimist, asjanduses. Ülesanne on raske, sest
milles oleks meeleldi kuulnud roh- Kavand saata EOLL aadressil: Esto- Esimese maailmasõja lennuvetera-kem
rubaatot. Selle kontserdi osa nianLeagueof West Coast 3465 East nide enamik puhkab juba igavest
kõrgpunktiks kujunes kahtlemata Burnside Street, Portland, OR 97214; und. ^
sama helilooja tehniliselt raske Auhinnaks on $50.00, Aühinnako-. Ta on huvitatud nimedest, väeük-
Scherzo op. 39. Kindel ja sujuv misjoniks on EOLL juhatus. süstest, lennubaasidest ja rindelõiku-
Riigi pearaamatukogule Vancouveri eestlaskonna poolt eesti ajaloo­raamatute
üleandmiselt. Vasakult: K. Marits, aupeakonsul I. Heim-soo,
EKN'u abiesimees W. Pent, alamkoja liige Vancoüierist Hon. J.
Fraser, E. Lepik, P. Lepik, pearaamatukogu hoidja dr. H. E. Glement,
alamkoja liige Vancouverist Hon. R. Huntington, R. Olljum, eestlan­nast
haruldaste raamatute osak. juhataja L. Van der Bellen, dr. M .
Marits, I. Olljum, sekretär M. Starr,
50 koori
Jutuajamine Herbert Kasenurmega
esitus, koraaliline peateema ja kõr­gete
nootide kaskaadid hästi tasa­kaalus-
väga hea tõlgendus. Tiina
Mitt-Kreem on oma kunstilises
arengus jõudnud tasemele,kus ta
interpretatsioon ja mäng on tihti
veenev ja köitev. Loodetavasti öm
veel palju võimalusi teda kuulda.
Koori saatjana oli tema panus m-muti
kindel ja hea.
Tänu Charles Kipperile tema
suure ja vajalikul muusikalise töö
eest Toronto Eesti Meeskooriga.
Heameelega näeks koori reper­tuaaris
rohkem rahvusvaheliste
heliloojate töid, see laiendaks ka
koori muusikalist silmaringi.
L. AVESSON
KIRIKUKONTSERT
PEETRI KIRIKUS
dest, väljaõppest, lennukite tüüpi­dest,
varustusest, vanadest fotodest,
isiklikust kirjavahetusest, jne. Omas
kirjas Eesti Abile New Yorgis palub
ta kaasabi kontakti leidmiseks all­järgnevas
nimeliselt mainitud eest­lastega
või nende omastega, sugu-
Pühapäeval, 8. aprillil s.a. kell 4 lastega ja sõpradega. Ta loodab, et
p.l. annab„MusiGa Divina" koor, mõnedel neist on ehk teadmisi, mä-solistide
ja„Musica Viva" orkestri lestust, pilte, kirju ja muid arhiivma-kaastegevusel
oma järjekordse
kontserdi Peetri kirikus.
Jutuajamisel Esto '84 Laulupeo-toimkonna
esimehe Herbert Kase­nurmega
selgus, et Esto '84 laulu-devõistlusest
võttis osa 7 isikut 14
lauluga. Inglismaalt saabus laule
kahelt isikult, Rootsist ühelt, To­rontost
ühelt ja USA-st kolmelt isi­kult.
Kahjuks polnud laulude tase nii
kõrge, et neid auhinnata. Ainult kol­me
laulu sõnad on lõbusamad ja neid
võiks kusagil kasutada.- Ülejäänud
viisid on kaunis tuimad, vahelduseta.
teks Enn Kiilaspea ja- Reet Marten-
Sehr. Senini on registreerinud üle 50
koori umbes 800 lauljaga. Koori juha­tavad
dr. Roman Toi (6 laulu), Uno
Kook (6 laulu), Charles Kipper (5
laulu), Asta Balstadt (4 laulu) ja Erik
Veski (3 laulu). Õpilaskoor esjneb
kolme lauluga. Seda juhatab Georg
lital.
Üldorkestrit juhatab V, Gustav-son.
Põhiliseks orkestriks on Estonia
orkester, kuid avatseremoonial ja
Eesti lipu pühitsemisel mängib seks
puhuks moodustatud Estonia Festi-
Meie innukas kirikumuusika vil­jeleja
Lembit Avesson on seekord­se
kava koostanud kasutades kol­me
erinevat kirikumuusika loojat:
kava esimeses osas A. Brucner, J. G.
Bach ja W.Russell, lõpetades kont­serdi
teise poole F. Schuberfi pi­kema
helitööga, mis on oma lihtsu­se
ja meloodilisuse tõttu eriti nau­ditav.
Kontserdile pääs on vaba nagu
Torontost saabunud laul on tehtud
teriale eesüdennupersonaahst tsaar, salakõrtsi jaoks. Lauludest on kaks vai orkester. Kahjuks ei ole selle
aial )a Esimeses^ maailmasõjas. Ni_. klaverisaatel, üks akordeoni ja uks orkestriga liitunudühtegi+orontost.
gitarre saatel. Ülejäänud on lihtsalt
laulud.
Zhürisse kuulusid dr. Roman Toi,
Uno Kook ja Herbert Kasenurm.
50 KOORI
Laulupeo osas on toimkond täien­datud
ja juurde on toodud üldkoori-de
vanem E. Rõika. Defilee korralda­jaks
on Arnold Kukk ja teadustaja-medes
ja sõjaväelistes auastmetes
võib muidugi esineda ebatäpsusi ja
vigu, eriti kuna ajaloouurija ise ei ole
eestlane. Nimekiri on järgmine:
Kapten lüri Ots, kolonel Karl
Haas, kolonelleitnant Arnold Under,
veebel Rudolf Kasberg, kolonel Ar­tur
Normak, major Gustav Matvei,
vanemallohvitser Mihkel Schon-berg,
leitnant Peeter Olt, kolon'Bl Karl
Abel, leinantPalläs (hukkunud len-nuõnnetuser
1925), leitnant Oskar
USA-st on senini registreerinud 26
mängijat ja neid tuleb pidevalt juur­de.
Huvi seal paistab olevat palju .
suurem. Aga veel on aega, et ühineda
Esto Festivali orkestriga. Kõikidel,
kes mängib mingisugust puhkpilli,
palutakse võtta ühendust kohe tele­fonil
244-4750." '
V.J.
^58 Broadvietv Ave., Toronto,
• Outado M4K 2R6 '
ühenduses on
alati. Kirikumuusika sõpradel jääb Kronberg, leitnant Paul Straessen,
võimalus oma toetus anda kiriku-korjändusena.
jjCant ale ••Domino
Buffalos
66
BSOBBBEEIEBIXS
ünson, leitnant R. Piir,, leitnant A.
Meier, leitnant N . Veelman, leitnant
F. Kalju, leitnant M . Vestholm, leit­nant
F. Kevend, leitnant A. Just, leit­nant
K.Keremaa, leitnant 0. Kaasik,
leitnant P. Koorits, leitnant J. Pärn,
EI
MINGIT
T . . V "«"a^y KOMPROMISSI
rr K anadJa IE. estlast. e AAj.a 1l oo1k om.i sj. oni V K. Päts — 1918.
koosolek toimus 7. märtsil Tartu Col- v i m ^ v - ^ o ^ o - »^
leges, kus .^selgu^, et Wintario. on
raamatu trükikulude katmise soovile
täies ulatuses vastu tulnud, mis oli
, pool trükkimise summast, seega
$12.928.00 Sellest on jooksvate tööde
katteks, nagu masinkirj^tale, tõlki- ..Estonia" orkestri südamlik tänu
jale jne. juba $5800 Ajalookomisjoni allpool nimetatud daamidele ja här-käsutusse
antud. Raamatutoimkond, radele, kes oma panusega kaasa aita-eesotsas
toimetaja Valdu Lillakas- sid meie aastapäeva-peo heaks kor-ega
on aasta jooksul Jcatsunud teha daminekuks: pr-d Sippa, Ots, Sild,
oma parima senini puuduvate artik- Reinas, Kook, Kuus, Uibopuu, Kilu,
lite kättesaamiseks. . Viinamäe, Vesi, Norheini ja hn Pa-
Artiklid,mispliuduvad on: Eesti
helilooming ja (muusikud. Eesti ,„EST0NIA.V|0RKESTRIJUHATUS
Täienduskoolid, Majandus, kunst, j
teater, Metsaülikqol, Tartu Instituut, • ••. ~~~~~ .
Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas, dada 1981-83.a. andmetega, (mitte
akadeemilised organisatsioonid ja artiklit ümber kirjutada)
Sihtkapital Kanadas. Samuti puudub Raamatutoimkond kaotas surma
regionaalsetest artiklitest Kesk- ja läbi oma kohusetruu masinkirjutaja
Pohja-Kanada Winnipegi sektsioon. Ellen Kütti,^ keda asendab nüüd L i -
. KäsikirjadJ e si. sseand1m i. se viima- H, a„n P, uust. Õnne o^li ka ,k o.r.r ektorig^a,j , , , • T , .. . kelleks on Montrealist siia asunud
seks tahtaiaks otsustati 31. mai, , ,.. , . . i r 1 .11 i.-
^«n. A. il .MI 1 ' • T l k koolijuhataja Karl Vaikla. Oma abi
1ra9a8m4.aa,t. usAsien u1.k9oe8n 4.-aar,. t ioknk eEnl s, Atmo 'i.8so 4y it umlei'1lb - •oo n, ,i,lu,,;,bu aT„n,„u^,d„, / b-knia, ^«n^ «o«o r a-j«alro oma^g i•s*t er , , ^ j 1 L 1 "1 Peeter Kopvillem.
leks ort varutud 15 lehekülge. r. • u i i**-* • r. -n I Esimeheks valiti tagasi Ermi SoD-Ajalookoniisjon
on ennast kokku- met, liikmeteks tähestikulises järje-hoidlikult
majandanud. Sissetule- korras: Karl Aun, Endel Aruja, Alf-kuid
on olnud $7649.65.-Väljamine- red Kurlents, Eino Kuris, Malle
kuid $726.96. Raha pangas 31.12.83 Laansöo, Valdu Lillakas, Hannes
$19,745.20. Oja, Ene Runge, Vello Salo, ja Karl
Eestlased Kanadas esimest raama- Vaikla. Koosseis esitatakse Eesti Liit
leitnant Gustav Kudu', leitnant Leo
Orgussaar,, leitnant Johannes Tei-nian,
leitnant Lindeman, kindral Jaan
Soots^ kindral Nikolai Reek, leitnant
Jakob 'Tillo (hukkunud 1927?), seer­sant
Eduard Kahm (hukkunud 1931),
noorem seersant Julian Kelk, leitnant
E.Ahdorf, leitnant V. Post, leitnant
N. Veelman, leitnant E. Sisask, leit-
' , nant J. Laane, leitnant J. Nusberg,
Pühapäeval, 18. märtsil tähistas. jgitnantA.Konno, leitnant J. Lõhmus,
EELK Buffalo Pauluse kogudus oma jeitnant H . Kauberg, leitnant L. Mar-
32. aastapäeva jumalateenistusega.
Jutlustas õpetaja Albert Roost. „Can-tate
Dömino" Torontost esitas Ro­man
Toi„Süur on,Jumalisu ramm"
helilooja juhatusel. Kaastegevad olid
Anita Rundans — orel, sopran Moni-ca
Gerber ja tenor Igor Lupkin.
Cantate Domino koor väljus To­rontost
bussiga kl.1.30 japaaritunni-lise
sõiduga jõuti Buffalosse, kus
sealsed Pauluse koguduse liikmed,
eesotsas koguduse nõukogu esime­he
Edgar Zirna'ga neid soojalt tervi­tasid
ja kostitasid. Pärast jumalatee­nistust
koguneti jälle kiriku selts­kondlikku
ruümi,^ kus perenaised
olid katnud laua.
Paar tundi kadusid märkamatult ja
traditsioonilise koori lahkumislaulu
„Jää minuga . . . " läulmis&ning koori
esimehe J. Laanes'e tänusõnadega
võõrustajatele, asuti jälle bussi, et
tagasi jõuda Torontosse, kuhu saabu-ti
kella kümne paiku õhtul. Sõit oli
õige aeglane; sest hakkas sadama ti­hedalt
lund ja mitmedki autosõitjad,,
kes püüdsid kiirustada, maandusid
kraavis. Bussijuht Jaak Kivik aga.
juhtis kindlakäeliselt ning Torontos­se
saabuti ühegi viperuseta, rikasta-tuna
meeldivaist mälestustest.
•leitnant J. Pau, leitnant A. Peterson,
leitnant Martin Trepp, leitnant Pee­ter
Eduard Tomson, leitnant Jaan
Mahlapuu, leitnant Karl Loik, leit­nant
Alexander D. Michelson, leit­nant
Aleksander Luts, leitnant G.
Rägo, leitnant V. A. Ämarik, leitnant
G. A. Ämarik, leitnant H. Kurich-
Kuigo.
Osa siin toodud nimedest on teada­olevalt
vanad tsaariaegsed vetera t-nid,
teine osa aga esindab hilisemaid
aegu. Ilmseh on uurimuse autor hu-;
vitatud ka ajavahemikust kahe maa­ilmasõja
vahel.
Eesti Abi palub eelseisvas maini­tud
isikuid või nende omakseid ja
sõpru kirjutada aadressil: Estonian
Aid, Inc., P.O. Box 357, Cooper Sta-^
tion, New York, N.Y. 10276, USA.
INTERIOR
DESIGN £r CONTRACTING
Sisemised ümberiahitused ja sisse­seaded,
kodus, äris või kontoris.
Kookide moderniseeriiiiine ja
muud eritellimised puutööstusesti.
Küsida: Werner Haberkorn
kontoris 738-0036, kodu^ 469-1287
RE & RE AUTO COLLiSIOiy
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Räägitakse eesti keelt.— R. POLASHEK
Helistage: 251-4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke
Eesti arst valvekorras
7. ja 8. aprillil
' dr. J. Marley
M. ja 15. aprillil
dr. M. Leesmenfi
211., 21. 22. aprillil
dr. A. Rebane
28. ja 29. aprillil
dr. M. Leesment
• • p 0 • *
921-7777
481-68341
461-6383
481-6834
Läti äri
9P
Uus aadress: ARGADE BUILDING -Tel. 368-5011
Sissekäik: 74 Victoria St, (1. tän. Yonge'st idapool ja 1
tär>, Queen'ist lõunapool). Postiaadress: 137 Yonge St.,
„Shopping MallToronto M5C 2A5
Rikkalikus valikus imporditud lõngu igaks otstarbeks. Haap­salu
rätiku lõng. Linaseid materjal®. Kanvaa ja palju muud.
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE.KÄSITÖÖKS MUST­RIGA.
'© Tasuta õpetamine ja nõuanne. @ ' Soodsad hinnad. '
Avatud: esmasp.—reedeni 9.30—6, laup. 9.30—4.
tut on veel laos 323. jjätkuteos tuleb
umbes 340 leheküljeline. Organisat­sioonidelt,
kes oma artiklid oh vara­kult
sisse saatnud, või veel saada­vad,
palutakse kiiremias korras artik­liga
sobivaid ajaloolisi fotosid saata
toimetaja Valdu Lillakas'e aadressi­le:
7092 Dunipow Cres. Mississauga,
Ont, L4Z 1C9. 1
Samuti palutakse varajastel artik­lite
sissesaatjatel omi artikleid täien-
Kanadas Esinduskogu koošlekuie
kinnitamiseks.
Ajalookomisjon toetab praegu
teoksil oleva Estofilm Canada tööd,.
mis hõlmab Eesti aja loost üldvaadet
Vabadusõjast ja enne sedagi, kuni
Kanadas asuvate eestlaste elu kirjel­damiseni,
nirig lubab oma abi teksti
koostamisel ja korrigeerimisel. «Cantate Domino" laulis pühapäeval, 18. märtsil Buffalos EELK Pauluse koguduse 32. aastapäeva tähista­mise
jumalateemSstusel, kandes eite R. Toi kantaadi „Suur on Jumal su ramm" helilooja juhatusel.
' " • Foto — 0. Haamer
Kas viljelemine on
plaanitsetav?
Robert Kreem kõneleb teisipäeval,
10. aprillil kell 19.30 Tartu Instituudis
teemal: „Plaanitsemine eestluse vil­jelemiseks."
Referaat vaatleb põgenik-eestlaste
vananemisega kaasuvaid ühiskond­likke
probleeme, eestluse tööd edasi­viivate
noorte suhtelist vähesust, as­similatsiooni
ja tegUireid, mis eestlu­se
jõupotentsiaali suurendaks rahul­dustpakkuva
ühiskondliku tegevuse
kaudu. Selle aluseks on omakorda
plaanitsemine erinevate meetodite
abil.
Robert Kreem on sündinud Saare­maal
1923. aastal C|ppinud õigustea­dust
ja sotsiaaltööd, tema magistritöö
teema käsitles fcültuure ja vanane­mist.
Tä on töqtanud Torontos Rah­vusvahelise
Instituudi tegevuse juh­tijana,
provintsivalitsuse juures Va­nemate
inimeste ühiskondliku tege­vuse
nõunikuna ja lasteasutuste su-perviisorina,
nagu lastekaitseseltsid
(Children's Aid Societies), laste- ja
noorte kašvatuseasutused, vaimse
tervishoiu raviasutused (Mental
Health Centres] jne.
Mag. Kreem on algatanud ja juhti­valt
kaastegev olnud rahvu^tevahe-
" listes organisatsioonides ja projekti­des,
samuti paljudes eestlaste suurüri­tustes,
millest nimetagem vaid Esime­si
Ülemaailmseid Eesti Päevi Toron­tos
12 aastat tagasi.
Mõned viimased aastad tema töö­koht
oli Londonis (Ontario), kuid on
nüüd jälle tagasi Torontos peale va­rajast
pensioneeriumist. Äsja ilmus te­ma
mälestuskogu,mis katab tema esi­mesed
25 eluaastat. Ei mäleta ühtegi
teist mälestusraamatut.kus koolipoi-siaegne
nooruslik tegeyus sünnib
Eesti Vabariigi paremates ja järgne­nud
traagilisemates aastates.
t