Meie Elu = Our life, November 12, 1981

              NOV 2S mi
SKTIOM
CollecUora öevelopment Branch
395 WeJ^iiigtoa Btf, Or<l@y s&et,-
Ottawa.6 " "
1 itS-^tJ"^^ jftjsy-aa
1 ^i,
Seeond CIas5 Mail Registration No. 1351'
Wr. 43 (1654) 1981
SEBB!
NEUÄPÄEVÄL, 12. NOVEMBRIL — THURSDAY, NOVEMBER 12 XXXII aastad
Šolidaarlaste juht Lech
katoliku k i r i ku peapiiskop
Jozef Giemp Ja peaminister
jciech Jaruzelski. Need kolm mõ.
juvõimsat juhti Poolas koostasid ühi­se
kava kuidas parandada Poola ma­janduslikku
olukorda j a vähendada
tarbekaupade puudust Poolas. Poola
tbnmiunistliku partei häälekandja
Trybuna Ludu hindab seda juhtide
kokkutulekut kui tähtsat sammu
Fooia olukorra parandamise suunas.
Lech Walesa omalt poolt püüab r a -
husatada rahvast j a töölisi sellega, et
ainukene tee majandusliku olukorra
parandamiseks on produktsiooni
tõstmhie igal tööalal. Juhtimatute
streikidega ei saavutata midagi.
lühan Mülleri puusärk Vana-Andrese kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi leinalooris lipu ja auvalvega.
Kantslis õp. Andres Taul, esireas fcieaja tütar ja väimees, tagaplaanil Toronto Eesti
RIIGIKS
e süvendab lõhet Quebee'igd
Peaminister P . E . Trudeau ja 9 provintsi peaministrit kir-
Jutasid 5. nov. alla kokkuleppele, mille alusel tuuakse Ing­lismaalt
Kanadasse British North American Act (BNA) ja
muudetakse Kanada põhiseaduseks, koos sinna juurde kuu­luva
Inimõiguste deklaratsiooniga. BNA äratoomisega Ing-
Kanada muutub lõplikult iseseisvaks riigiks.
B N Actis jõustuvad kinnitamise­ga
Kanada ja 7 provintsi valitsu­se
poolt, kui nendes elab vähe­malt
pool Kanada rahvast; 3)
Provintsidel on õigus keelduda
(opt Out) muudatustest põhisea­duses,
mis võivad võtta neilt e r i -,
õigused mida nad praegu oma­vad;
4) Provintsidel on õigus
keelata muudatusi, tnis võivad
panna nendele rahalisi kohustu­si,
teiste provintside abistamise
eesmärgil; 5) Inimõiguste ja va­baduste
deklaratsiooni lisstmine
põhiseaduse juurde peab tagama
kodanikele põhilised legaalsed,.
P. E. Trudeau tuli sellega siiski poliitilised, sotsiaalsed õigused ja
toime. 5. nov. kirjutasid koos te- litumisvabaduse; 6) Provintsi-maga
B N Aeti Kanadasse toomi­se
kokkuleppele alla 9 provintsi
peaministrit, 'väljaarvatud Que­beci
peaminister Rene Levesque.
Viimane taotles suuremaid eriõi­gusi
frankofoonidele Kanada
uues põhiseaduses. Neid 5. nov.
kokkulepe vajalisel määral Que-becile
ei kindlustanud ja Leves­que
jäi kõrvale. Tema eemalejää­mine
viitab sellele, et lahkheli
Quebec'iga jääb lahendamatuks
ja Kanada ühtsuse saavutami­seks
tuleb teha vieel palju sel­gitavat
tööd. Märkimist väärib,
et Quebeci peaminister ei võtnud
osa kokkuleppele allakirjutamise
koosolekust.
K O K K U L E P E
Allakirjutatud kokkuleppe ko­haselt:
1) Kanada seadusitandev
koda saab õiguse teha muuda­tusi
B N Actis; 2) Muudatused
Kanada muutmine iseseisvaks
riigiks on olnud peaminister
P. E. Trudeau Icinnisideeks alates
tema tulekust poliitilisele areeni­le.
Tema arvates oma konstitut­sioon
koos inimõiguse deklarat­siooniga
annab Kanadale rahvus­l
i ku iseteadvuse ja uhkuse. Oma
eesmärgi saavutamiseks Trude-aul
kulus 14 a. ja koges, et „elus
ei ole midagi raskemini korral­datavat,
midagi ebakindlamat ja
midagi ohtlikumat kui algatada
muudatust riigi põhiseaduses"
(Niccolo Machiavelli).
del on õigus oma piixide ulatu­ses
anda seadusi ja sõlmida vaja-lisi
kokkuleppeid; 7) Provintsid
kõrgema töötute protsendiga kui
Kanada keskmine, omavad õigu­se
algatada vajalikke programme
provintsi piirides, mis võivad pii­rata
kodanike liikumisvabadust.
Kokkuleppele allakirjutanud 9
provintsi peaministrid nõustusid
andma vähemu$rahvuste gruppi­de
lastel haridust nende emakee­les:
Seda nõusolekut taheti saa^
da k a Quebeci peaministrilt. Re­ne
Levesque seda lubadust ei
andnud. Avaldati lootust, et Que-becilt
selleks nõusolek saavuta­takse
järgmistel põhiseadust
puudutavatel konverentsidel.
Nendest koosolekutest kutsutak­se
võtma osa ka Kanada põhi-rahva
indiaanlaste esindajad, et
nende eriõigusi põhiseaduses
määritleda.
g ter Papandreou seletas ajakirjanike-
?E ° je antud jutuajamises, et ta ei rutta
valimiskampaanias antud lubaduste
. . S i n i - m i i s t - v a l g e t r i k o l o o r j a hümni pühalikud h e l i d Juhan.Mülleri saaitoiisel v i i m s e l e k e k o s m a l e and- täitmisega. Tema arvates Kreeka tp- •
s i d sümboolse iseloomustuse t<miaelutööIe^E õigusliku k o r r a küjuridajana j a kaitsjana- fsiseks vaenlaseks on M. Lüt j a seHe
L a h k u d e s kõrges vanaduses 3. n o v e m b r a Torontos, sulges endine k o h t u m i n i s t e r nende ved^^^d^^^
n u d E e s t i riigimeeste n i i m s t u k e s t e e r i i s i d o m ^ iSi^SsKre^^^
Juhan Mülleri elutööd Eesti Vaba- ja sdlepärast e
•Pühapäeval, i^. dets/k..Il 5 pL
Juhan Mülleri eluküünal kustus Pühakirja järgi, nii palju kui
vaikselt ühes •hoolduskodus> jättes Sina oled andnud, nii palju on Su
leinama tütre Maret! jä väimehe Toi- väärtus, ütles koguduse hingekarjane
vo Visnapuu, sugulased, Eesti Üliõpi­laste
Seltsi perey kuhu ta kuulus au-,
vilistlasena, kaaslasi parlamenciist,
kohtualalt, seltskondlikust , tegevp-sest,
hulk sõpru ja tuttavaid mitme-
Andres Taul, tõstes esile lahkunu tee­neid
Eesti riigile ja rahvale, „Õleme
tänulikud Jumalale, et meile on an­tud
nii suuri poegi."
Leinateenistuse jätkudes kõlas To»
riigi õigusliku korra kaitsjana j a • relvi Kreeka territooriumüe. T a Mnd-kohtusüsteemi
kujundajana tõstis lasti soovib USA moodsaid jalaväe-esile
Siegfrid Veidenbaum järelhüü- relvi oma armee võitlusvõime suu­des
Eesti Üliõpilaste Seltsi. Kanada rendamiseks. Samuti Kreeka ei mõtle
Koondise, EÜS-i Vanematekogu ja välja astuda NATast, kuna see lää-
Eesti Kirjastus Kanadas poolt kus neriikide organisatsioon süski tagab
lahkunu oli esimeheks. Ta iseloomus- rahu Euroopas, millest Kreeka on
lelt elualadelt/Paljud neist olid k o - r o n t o Eesti Müllerit kui edasipüüdlik- huvitatud. M s puutub kuuluvusse
gunenud reede õhtul Vana-Andrese;: h a . . . " j a nagu lahk i.., ] . o . ; f i o c f w i u viie EiimAna mifitiirmi. siSs küsi.
kirikusse, leinateenistusqle, kus lille,
dest piiratud sarga juurde kandis au­valve
Eesti Üliõpilaste Seltsi sini
müst-valge leinalooris lipu
sooviks ja hüvastijätuks oma armas­tatud
kodumaale tõusid leinäjad ja
kõlas vaikselt ,,Su üle Jumal valva­ku,
mu armas Isamaa...",
ku eesti haritlast, kelle, elutee viis Euroopa t|histurgu, süs selle küsi-
(Järg.Lk.3) "^^^^^
1 15. nov.— 22. nov, 1981
pühapäeviti k l . 2—9 p.I., neljap., reede ja laup. 6—9 p . l
Peetri kiriku näitustesaales,
Roehampton ja Mt. Pleasant (Eglintoni lähedal)
litsej@fe j$g Jahimeeste Seltsi
ülalisteks Neeme Järvi ja Arvo Pärt
Muusikaiised ettekanded: Avo Kittask, Tiina Kiik, Tif la
Mit|t^ õedi Lindaud, katkeid Kristi Alliku ooperist Kalevipoja
teemal. ^ Osavõtt $30.00 isikult. Palume registreerida
22. nov. tel, 465-2219 päeval ja 447-1065 õhtuti.
'EESTI KUNSTIDE KESKUS
.EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS
Eest! Majas laupäeval, 21. novembril 198L a. algusega k l . 7 õ.
Tants Güstaysoni orkestri saatel Kavalises osas Andres
• Riaudsepp -jtr EINELAD!) — BAAR — LOTERII
EELK VANA^NDRESE KOGUD^^ ;
Piihapäeval. 15. novembril kell 4 p.L Vana-Andrese kirikus ;
TERETULEMASTI
apäeval,'28. novembril 1,981 Eest! Maja suures saaliSc
' kell 7o30 5.
B3 :
Laudade ettetellimine koos pääsmete lunastamisega: Bruno Lindre
421-5541. Pääse i6.00
l •
Iaupäeval;28. novembril kl. 11—10 a
piihapäev4 29. novembril k l . l l - - ^
1 ,
„EHATARE* AVAMINE ja
iO AASTA JUUBELI TÄHISTAMINE
mmm
K O O S V i l B i
laupäeval, - 28. lovea
Tor(mto Eesti Maja
N E :
PÄEVMOHANE KAVA, ÖHTU^ÖK lOOKIDEöA, T A r a
LOTERII 1 Fääsmd Isikult $16:-.
eerimine kuni 23. növ. 1981, Ü. Tarare 49W
i
€ « a f sson Gallery, 84 YorkviUe Ave.,
J. 17. nov. 7.30-10.00 õhtul ^ Galerii
, tel. 964-6052 ^ Avamine
.—laup. 1(^—6 õ.
J Oid Kingston Road, 12. dets. 1981 kell 1 p.I.
. K A V A
AVASÕNA — Eest! Abistamiskomitee Kanadas esimees
Alfred Sepa
VAIMULIK TALITUS — piiskop Karl Raudsepp ja praost
Emanuel Lepik
TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUSE NOORTEKOOR
— juhatab CharliBs Kipper
TERVITUS VÄLISKÜLALISTELE — dr. Jaan Roos
AKTUSEKÕNE — aupeakonsul Ilmar Heinsoo
ESTONIA ORKESTER — juhatab Uno Kook
TERVITUSED • i n .
LÕPPSÕNA — abipraost Tõnis Nõmmik
Pärast aktust kohv Teadustab Enn Kiilaspea