Vaba eestlane , March 12, 1986

              JÄBA EISTIAMB" on Ilmub tkoräanädalos
^^^^
Kolmapäeval, 12. märtsil 19M — Wednesday, March 12,1986
fniij,THn,'<wniriaiir omi
T . E . R . R . „Kungla'- rahvatantsijad esinemas ühel maiballil
(0>
Kas sulle meeldib head toitu
süüa? Kas sulle meeldib head
muusikat kuulata? Kas sulle meel­dib
tantsida? Kas sulle meeldib
eestlastega sõprust pidada? Kui
oled vastanud , j a h " ühelegi neile
küsimusele, soovitan sul tulla täna-ivusele
T. E. R. R. Kungla Mai-
Ballile. Igal aastal, mai kuus, kor­raldab
Kungla ühe uhke balli kõi­kidele
eestlastele Ja nende sõpra­dele.
See ei tähenda kas oled noor
või vana — kui sul on peotuju, siis
sul on põhjust sinna minna . i g al
aastal oleme näinud peole tulemas
inimesi 15. aastast kuni 70-aastani.
Me teeme alati kindlaks, et muusi­ka
sobib kõikide maitsele õhtu
jooksul. See ei tähenda kas oled
Kungla liige või mitte. Mõned or­ganisatsioonid
korraldavad pidusid
airndt oma liikmetele, Kungla an­nab
yõim aluse kõikidele tulla end
lõbustama ja pidutsema.
Sellel aastal toimub Mai-BallMet-ro
Toronto Gonvention Centre'i
pea-baliisaalis laupäeval, 10. mail.
See on uhke uus-ehitus all-linnas,
CN Torni kõrval. T.E.R.R. Kungla
on esimene eesti organisatsioon,
kes annab võimaluse minna sinna
sööma ja tantsima, nii see on kõi­kidele
uus ja huvitav sündmus.
Õhtusöögi valmistab väga tuntud
luksuslik Winston'i restoran. Tant­suks
mängib kuulus seitsmeliik­meline
orkester mees- ja naislaul­jaga,
kes on mänginud pulmades
ja suurte firmade pidudel, koos
,,Nylons'* ja ,,Manhattan Trans-fer"
orkestritega, ja on isegi esi­nenud
prints Phillip'ile. Nad män­givad
igas zhanris muusikat hästi
— salongitantse ja populaarseid
laule neljakümnetest kuni kahek-sakümnete
aastateni. Orkestris
mängib kaasa eestlane Enn Kuusk-ne,
nii nad mängivad ka eesti vii­se,
nagu „,Perekonnavalssi" ja
„Postipoiss".
Esinevad Kungla rahvatantsijad.
Võimaldatakse osa võtta loteriist,
kus on võimalik võita väärtuslikke
võite. Palju lõbu ja nalja saab ka
õhupallidega Ja serpentiinidega.
Õhtu jooksul võib kuulda kerge­meelset
juttu, naeru Ja orkestri­muusikat,
nautida uhkeid ballirii-deid
ja ilusat peosaali, maitsta
isuäratavat sööki ja tunda rõõmu
koos sõpradega.
Olen isiklikult käinud Mai-BalMl
juba mitu aastat järjesti. Iga aas­taga
läheb peotuju paremaks.
Suur osa sellest tuleb sõprade
mõjust. Kutsume järjest rohkem ja
rohkem s õ p r u k o k k u,
mis kohe paneb peole hoogu juur­de.
Soovitan tulla suure grupiga,
kuid see ei ole vajalik. Ballil on ka'\
võimalik kohata paljusid uusi sõp-'
ru.
Kui oled huvitatud kõigest, mida
ma olen siin kirjeldanud, tule selle
aasta Mai-Pallile. Kutsu kõik sõb­rad
kaasa, eriti neid keda võibolla
ainult harva näed, või kes elavad
teistes linnades. See annab hea
võimaluse nendega jälle rõõmsas
olukorras kokku saada, Pileteid
saab tellida telefoni teel, 493-1459.
Lauad on kaetud kümnele. Raha
peab olema makstud 12. aprilliks.
Loodame näha rohkearvuliselt
eestlasi ja nende sõpru heas peo­tujus
10.' mail. Näeme siis!
Timur Goksel, ÜRO rahupidami-se
üksuste esindaja ütles olukorra
kohta, et ta kardab suuremat kok-kupärget
Iisraeli üksuste Ja vasak­poolsete
partisanide vahel, keda
toetab Süüria.
Iisraeli tankid^ meeiskonns^ veo­kid
Ja helikopterid tõmbusid Liiba-iismel!
MMieega taiga^
aktsioon.
aks liikuvat tähtpäeva eesti
rahvakalendris olid vastla­päev
ja tuhkapäev, mõlemad liha-võtte-
eelse katoliikliku paastu ai-guspäevad.
Vastlapäev tuletati va­na
lunaar (kuu) -kalendri järgi ja
päev peab olema teisipäeval ning
„noore" kuu ajal. Tänapäevase
kalendri Järgi on vastlad 8. veeb­ruari
Ja 7. märtsi vahel. Vastla­päeva
järgmine päev on tuhkapäev
(siin„ash wednesday••) — tuha pä­he
riputamine ja pattude kahetse-mirie
paastu alguseks.
Kuigi kirikukalendri tähtpäev,
kujunes vastlapäev rahvalikult po­pulaarseks
talvepühaks paljude
traditsioonide ja ebausklike tembu-tustega.
Tähtsaim kombetalitus oli
liu-laskmine kelgu, aisadeta ree
või isegi jalad-püsti pööratud pin­giga
mäest alla, saanisõiduga tal-veteedel
yõi karussellitamisegä Ja
liugumisega Jäätanud veekogudel.
Liu-laskmisest võtsid osa ka vanad
inimesed (tingim ata ka pere-ema)
kuna sellega kindlustati tuleva
aasta hea lina- ja kanepi-kasv. Et
nõidus oleks kindlam, pandi liugu-misel
vahest kotike linaseemnete-ga
põue või istumise alla.
Mõnel pool Järva-, Mulgi' Ja Lää­nemaal
tehti vastlapäeval „moka-l
a a t a "— läbirääkimisi Ja eelkok-kuleppeid
sulaste Ja tüdrukutega,
kes siis Jüripäeval asusid uuele
töökohale. Pidulik ja kaetud laua­ga
vastlapäev jättis uutele teenija­tel
talust parema mulje.
Traditsiooniliseks vastlatoiduks
peaegu üle-eestiliselt oli seajalg,
keedetud ubade või hernestega.
Seajalg koos teiste tugevate liha^
toitudega oli viimane kõva kõhu­täis
enne paastu, mis pidi hoidma
kere kõva kuni lihavõtteni. Mõnest
seajala kondist tehti vurr (ürr,
uuriluu), mille vurritamine ja vä­gev
undamine oli samuti hea lina­kasvuks
aga ka sigade ja üldse
karJ a õnneks. Vurridest üle Jäänud
seajala kondid anti sigade ette.
Tugevate lihatoitude kõrva teh­ti
vastlaputru, enamasti tangudest,
ja kakukesi ning kukleid, mida
kasteti või keedeti seajala leemes.
Meie tänapäevased roosiõliga mait­sestatud
ja vahukoorega täidetud
vastla-kuklid on nende vanade toi­tude
moodsad Järglased. Samuti on
liulaskmine saanud uusi vorme tal-ve-
karnevalide, maskiballide Ja
mitu päeva kestvate pidustuste
näol, mida eriti harrastatakse ka­toliiklikus
Euroopas Ja Ameerikas.
Tühkapäeva nõidus on seotud
tuhaga. Tuha külvamine aiamaa
lumele kindlustab röövikutevaba
taimekasvu ja tuhkapäeval tehtud
leelisega saab aasta ringi pesta
pesu.
innis-tähtpäeyad vastla ajal
on iMiivalupäiv (Püha-Äpol-loonia
päev) 9. veebruaril; ulase-päev
I L veebruaril ^Setude „paa-ba-
prasniku" (naistepüha) : ja
„maslenitsa*' päev, talvine peetri-päeV
22, veebruaril, talvine madi-sepäev
24. veebruarü Ja liigpäev
29^ veebruaril, mis esineb ainult
liig-aaštateL Nende päevade pida­mine
oli lokaalne. KJDmbestikus,
maagilistes toimingutes, tõrjenõi-duses
ning ennustustes esinevad
peamiselt samad taliharjale ja
varakevadele iseloomulikud suge­med.
Setudel, kes vene usu tõttu
elavalt tähistasid paastu- Ja liha-võtte-
aegseid tähtpäevi oli veel
kaks liikuvat päeva — ijoörnapäev
— paastu esimesel pühapäeval Ja
paaba-päev — suure paastu kesk­mise
nädala neljapäeval. Esimesel
tehti ilmaennustusi, teisel peami­selt
laiskuse tõrjenÕidust; V
Autori illustratsioon.
Viimased on siiski öelnud
Iisrael ier vii oma vägesid Liibano-n^
st 24 tunni jooksul (kolmapäeva
õhtuks) välja, siis üks iisraeli pant­vangidest
hukatakse. Esialgul pole;
kinnitust saadud teatele, et üks
sõdur hukati, kui Iisrael ei täitnud
:;nende - s o o v i / ,^
Iisraeli raadio ütlesy et peami-iiister
Peres pn Öelnud/ et otsimine
käibjseni ,,kuni me avastame hõi-ton
Bäiley iitles, et Liibanoni lõu­naosa
oma tühjadeks tehtud kiilä'^
dega pole üldse väärt, et seal ol­lakse,
sest äratulekuga pole
gi
KUU jõudsid nendeliibanosilašist,
kaaslaseni paaripäevase sõjakäi­gu
ajal:teostada terrorit Liiba-;
nü>m
KäLiibanonisše liikuvad sõdurid
olid väga kriitilised oma valitsuse
uue sõjakäigu pärast, minnes soo-musüksusega
kahte iisraeli sõdurit
kus elanikud näitasid
mise jäigi jä põletamise märke ke-m
• .suunm
juunis toimunud „
on see massmviae iisraeli s©-
javäe sissetung äratanud uusi
i, et armee võib jälle „va­ja
elustas jälle internatsionaalse
vaidluse Iisraeli sekkumise iile
oma põhjapoolse naabri maa-alale.
li professor'GliE-'
Iisraeli väeosade edenemisel said
surma juba kümme liibanonlast
ühe iisraeli sõduri vastu, • • •
lisareli ajalehed teatasid, et nen­de
üksused olid tõmmatud välja
peamiselt selletõttu, et shiite küla­des
oli tekkimas juba aktiivne yaš-tupanuliikümine.
Ka oli USA aval­danud
survet Iisraelile vägede väl­jatõmbamiseks,
kuna neil oleks ol­nud
raske panna vetot, kui asi
ÜRO Julgeolekunõukogus arutusele
tulnuks aktsioom hukkamõistmi­seks.
• -Ir^'^---''-^^
emigreeruhud
Mviiidwst
GENF — Kokku 1140 juuti emig­reerusid
möödunud aastal N.Lii°
düst, natuke rohkem kui eelmisel
aastal j mil emigrantide arv oli
904, aga siiski vähem kui 1983. aas^
tal, mil 1314 said loa väljarändami­seks.
Möödunud aasta emigranti-dest
363 läksid Iisraeli, kuna 777
läksid Itaaliasse Ja selle kaudu
teistesse maadesse. 1979. a. oli
emigrantide arv veel 51330.
ja tõmbusid viisid nad vägivaldselt
kaasa 170 shiite muhameedlast,
kes olid vangistatud kuue-päevasel
kahe iisraeli sõduri otsimisel. Usu­takse,
et vangistatud shiite muha­meedlasi
käsutatakse kahe iisraeli
sõduri väliapressimisekSo
MtaJCatDeOEMMBM
Kinotegelaselt küsiti:
„Küidäs läheb meie kodulinna
kinostuudio uus film?"
Algul ei tulnud üldse keegi
vaatama. Hiljem külastatavus lan­ges
veidi.*
Loodrilt küsiti:
„Mis on parem, kas süüa või
„Kõige mõnusam on lamades
suua.
Joodikult küsiti: '
„Kuidas te arvate, mitu
suudab inimene ilma veete vastu
pidada?" • ..
„Eks see sõltub sellest, kui palju
taile õlle jaoks raha iä( ii