1986-03-12-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
> \
Lk. 6 VABA EESTLANE kolmapäeval, 12. märtsil 1986 — Wednesday, March 12, 1986 Nr. 20 Nr. 20
ms rriiiwrmnTnir
võlsflus ^Moetealist ärvat^^
seUes ;ii|üläs pärast 1976
luse; kõrval oli see ka ;taMkyõistliis Edinburgis
. äugustipi töimuyaile Briti Ä ja
.Seekord võttis
est 39 pääsesid
Känai^a Amatööride Ujumise
direktor trevorfiffany
>, et:tal on suuri lootusi Cindy
muie, kes möödunud suvel
ületas 200 m Tinnuliüjumises Anne
Öttenbriti Kanada rekordi ja on
praegu 1QO m ja 200 m rinnuliujumises
Kanada ja Briti Maailmariigi
rekordite omaja, olles möödunud
aasta majailma edetabelis mõlemal
distantsil neljas. '
200) m rinnulinijuiiiisses Kull €Sn-dy
Õusipuu esQitieseks uue Kanada
ja Briti maailmariigi rekordiga
2.29,80. ületades enese nimel
olnud 2.29,92, mille ta uju^
möödunud aastal. Teisele koha-
: le tull 12-aastaE9e Alllsom Hlgsoim
ajaga 1.34,11.
Hommikusel eelujumisel Cindy
oli esimene ajaga 2.31,00. Ta ütles,
et ta võinuks ujuda kiiremini,
kui ta kuulis aplausi, mis võttis temast
rohkem välja. Ta tahab ujuda
maailmaklassi aegu ja eesmärgiks
on Shoti ja Hispaania võistlused.
Viimasel võistluspäeval oli Cindy
u^iesti ujumas 100, m rinnuli.
voistlaBsest osa Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi 24
võistleja kohta püüti ainult üks 450 g^^a^
mas' tema, poolt välja cl lohutusauhinda ainukese kala saajale Jaan Liikanenile.
Foto:J.Säägi
Liisa Scivijärvs
esimene yaapcmlr
Jaapani, Furanos peetavail suusatamise
maailmakarika võistlusil
tuH naiste suures slalomis esimeseks
kanada soomlanna Liisa Savijärvi
ajaga 1.20,43. Austerlanna
Sieglinde Winkler oli teine 1.21,04,
kolmas kanadalanna Diana Haight
1.21,35. täidises arvestuses on L.
Savijärvi 11 .kohal 108 p.
^ o t t i NyIcäiieBi jällt
ešimeii©
Cindy Õunpuu
12-aastane AllisonHigson.
oli teiseks jätnud.
itusEIMt moE^e
ga esDmeiseks
ta
1.11,09-ga.
Higsonile oli eneselegi üllatuseks
võit Cindy üle.
Võistlusel ujus kaasa ka Kia
Puhm, kelle parim tulemus oli 200
m seliliujumises saadud vnes koht
ajaga 2.20,90.
Spordiiiiärkmik
Prantsusmaal korraldati Voge^-
side mägisel rajal murdmaasuusatamise
maailmakarikavõistlused,
mille esimene etapp peeti-Kanadas.
Nagu avaetapü Kanadas, oli klassikaline
stiil käes rootslastel, kelledest
punktikohale (15 parema hulka)
tuli koguni seitse meest ning
võitjaks Gunde Svan, kes 30 km
sõitis ajaga 1:30,57.
12. jaanuaril 24-aastaseks saanud
olümpiavõitjal ja maailma-
Selle hüppega tõusis Nykänen ka !^
tugevalt võistlejate etteotsa 220 uheksas^esikoht järjest, kutarv^
punktiga, tema lähem võistleja on^^^'^^''^^^
austerlane Ernst Vettori 194 ja^s"S on Gunde^Svan voiüiud jai^est
kolmas Pekka Suorsa 137. tfldar- võistlust. Üldkokkuvõttes juMis
vestuses on kanadalane Bulauküm^^^^i^^"^^^^^
nendäl kohal 89 p. v.' ., 'v \ • ' — , ;.... .
Matti Nykäsel oli sügisel pahan- ja võttis end käsile ja on näidanud
duši Soome spordiliiduga, kes ta oma üleolekut teistest
Kanadast koju saatis. Kuid võistle- jäist.
Lahtis peetud suusahüpete võistlusel
sealsel 90 m hüppemäel, oli
esimene Soome hüppaja Matti Ny-känen
225,9 punktiga (hüpped 110
ja 113,5 m). Teine soomlane Pekka
Suorsa 223,2 (117 ja 107 m),
kolmas tshehh Jiri Parma 206,
(109 ja i 02,5 m). Kanadalane
Horst Bulau oli I5res 156;6 punktiga
(86 ja 104
ÜSJBI
MQÄJAD"
ImlWmm 1911
14.
Hermann on kooliõpetaja ja
, seltkonna? elav tegelane, kes. alati
mingisuguste uute plaanide kallal
arutab. Tema algatusel ja eestvõttel
•tehakse lastele kõneõhtuid tema er-guti|
s©J tellivad teised kooliõpetajad
ajakirju ja muretsevad raamatuid
hing käivad koos mõtteid Vahetamas;
tema on välismaa kõige
moodsamate kasvatusteadlaste arvamiste
levitaja oma ko
.'\seas;' .•
arupidaraisedj-.: aga' nagü-.:ta. tähen--
das, on Hermann kena meesterahvas
korralikkude näojoontega ja
tumesiniste tõsiste silmadega, milledes
vahel nägu midagi lapselikku
paistab. Olgale ei meeldi Hermanni
välimus, selles on tema arvates midagi
pehmet ja õrna ja Hig vähe
mehelikkust; aga Hermann teab nii
palju ilma et ta oma teadmistega
uhkustaks, ta mõistab ja tahab tööd
teha, kuigi Olgale
neähtül tuttavaks, neil oli nii palju
ühiseidl mõtteid ja kõneainet, et
nad peagi,^headeks sõpradeks''said.
Leenit. ei huvita nende
nagu ei usuks ta isie kõige selle sisse
mille heaks ta tööd teeb,—-ja
ühised-' huvid .-lähendavad- neid "ikka
enani. •
• • X IX
Leenil on viimasel ajal põhjust
imestamiseks: kunagi ei ole ta Olgat
nii rahutuna jä kärsituna näinud
kui sel kevadel. Olga on sagedasti
mõtlik, Leeni hüüdmise peale
kohkub ta nagu unest üles; vahel
on tema silmis midagi nii heledat,
mis nagu päiksepaiste üle terve näo
laotab, siis jälle näib tume vari hinge
peale vajuvat, silmadest paistab
kannatus. Leeni on küsinud,
aga Olga vabandab ennast väsimusega
ja töö rohkusega. Leeni näeb
^siiski, et Olgal muid muresid peab
olema, väsimus ja töörohkus ei
oleks teda nii kurvaks suutnud teha,
— ta muutub iga päev kurvemaks.
Aga, Leeni ei-küsi enam.
Kuid ahastusega näeb ta, et sõber
ikka raskemini mingi Icoorma
all kannatab. Olga pea on endist
viisi uhkelt püsti, aga silmades on
vahel nii suur valu, et Leeni kohkub.
Kunagi ei ole Leeni oma nõr-kusetunde
all nii väga kannatanud'
kui nüüd; ta näeb, et Olgal tugevat
sõpra on tarvis, ja teab, et tema
ise selleks ei suuda olla. Ning
see teadmine on raske.
Kunagi ei ole Leeni oma kaebamise
jä hädaldamise üle nii suurt
häbi tundnud kui niiüd, kus ta
näeb kuidas Olga vaikides kannatab
ja oma valu isegi tema eesi
varjata püüab. Ta ei julge küsida
ega trööstida, — millega võikski
lema kedagi trööstida, —r ainuke,
mis ta sõbranna heaks teha võib^
on, et ta oma hädade üle kaebami-se'
järele jätab, et ta teist oma tujude
ja pisaratega vähem tüüdata
katsub. Ja ta on õnnelik, et niigi
liu suudab. —
suvioe: õhty.
geda, äga mõtted kippusid mujale.
Ta kartis uue kooliaasta lähenemist,
uusi muresid, uusi raskusi. Ta
jäi nii sügavasti mõttesse, et Olga
sisseastumist ei kuulnud. Tume
nuuksumine äratas teda mõttest.
Kohkudes ruttas Leeni sängi
juurde, kus Olga kummuli oli ja
ägeda nutuhoo käes värises. Leeni
vaatas hirmuga tugeva keha heitlemist
koormaga, millest ta võitu ei
saanud. Kunagi ei mäletanud ta
Olgat nutmas näinud;- .kõigist: raskustest
ja muredest oli ta, vaikselt
üle saanud. Leeni langes sõbranna
kõrvale põlvili, püüdis teda rahustada,
kattis tema pead suudlustega,
palus teda kõneleda.
Pikkamisi tulevad sõnad Olga
•suurt. Tä on Hermanni armastama
hakanud, nii väga, et ta isegi oma
tunnete ees hirmu tunneb. Ta ei
tea kunas see algas; nagu unest ärgates
oli ta korraga märganud, et
see juba ammu nü oli.
0 0
isimesed teadaolev
Meie tänase raamatunäituse eod
ulatuvad palju kaugemale minevikku,
kui me oma pealiskaudsete
teadmiste varal arvata julgeme.
Kaua peeti meie raamatukultuuri
sünniajaks aastat 1535, kui trükiti
nn. Wanradt-Koeiri katekismus.
Ajajooksul on aga päevavalgele
tulnud fakte, mis on nihutanud
eestikeelse raamatu olemasolu
palju varasemale aasta-arvule.
Raamat, ükskõik kas käsikirjaline
või trükitud, eeldab et nii kirjutaja
kui ka raamatu lugeja on
kirjaoskajad. Ja niisuguseid inimesi
meü tõepoolest oli vähemalt
juba 12. sajandü. Oletatakse, et
varem seda oli ka eestlastele tuntud
Skandinaavia runokiri — lühi-tekstid,
mida kasutati hauakividel
ja relvadel.
; Ristirüütlite mõõgatöö järele 12.
sajandil, voolab Eestimaa pinnale
munki ja misjonäre, et vallutatud
rahvast .kiires korras ristiusku
pöörata. Aastatel 1169 ja 1178 viibisid
ristimisretkel Eestis pikemat
aega eestlastele piiskopiks määratud
munk Fulco ja tema saatja
eestlasest munk Nicolaus. Viimase
ülesandeks oli nähtavasti eesti
keelde tõlkida katoliku ušu mõningad
palved, sest misjonitöö poleks
muidu mingit vilja kandnud.
Käsikirjalisest ,,Läti Henriku
Kroonikast" leiame hulga eesti ko^
hanimesid ja mõningaid eestikeelseid
lausekatkeid. ,,Läti Henriku
Kroonika" on esimene raamat,
mis käsitleb ajaloosündmusi Eesti
pinnal ajavahemücus 118Ö-1227.
trükki pääses raamat alles aastal
1740.
Selle sajandi -teiseks tähtsamaks
eesti ajaloo dokumendiks on nn.
„Taani
leiame
pandud
me ka
Eesti
Ristimi
Tallinn
laste a
Esim
mat pl
1519.
eestike
aastast
konfisk
sa-, li"
vai mull
teel Rii
määrat
keelsed
eraldat
mõni n
esile k
Esim
kätken
on nn.
mus, m
tember
aasta v
Lutheri
jõudes
se palj
lieed v
sest, e\
aastal
set lehti
teise raj
lehtede
mane h
ne lõpel
mat olf.
keelse
Hoopij
liseks sl
trükitud
ruttas Leeni
oli ja ägeda nutuhoo käes
^1918)::raa!
;i juurde, kus Olga kummuli
värises. (Aleksander Uuritsa
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 12, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-03-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860312 |
Description
| Title | 1986-03-12-06 |
| OCR text | > \ Lk. 6 VABA EESTLANE kolmapäeval, 12. märtsil 1986 — Wednesday, March 12, 1986 Nr. 20 Nr. 20 ms rriiiwrmnTnir võlsflus ^Moetealist ärvat^^ seUes ;ii|üläs pärast 1976 luse; kõrval oli see ka ;taMkyõistliis Edinburgis . äugustipi töimuyaile Briti Ä ja .Seekord võttis est 39 pääsesid Känai^a Amatööride Ujumise direktor trevorfiffany >, et:tal on suuri lootusi Cindy muie, kes möödunud suvel ületas 200 m Tinnuliüjumises Anne Öttenbriti Kanada rekordi ja on praegu 1QO m ja 200 m rinnuliujumises Kanada ja Briti Maailmariigi rekordite omaja, olles möödunud aasta majailma edetabelis mõlemal distantsil neljas. ' 200) m rinnulinijuiiiisses Kull €Sn-dy Õusipuu esQitieseks uue Kanada ja Briti maailmariigi rekordiga 2.29,80. ületades enese nimel olnud 2.29,92, mille ta uju^ möödunud aastal. Teisele koha- : le tull 12-aastaE9e Alllsom Hlgsoim ajaga 1.34,11. Hommikusel eelujumisel Cindy oli esimene ajaga 2.31,00. Ta ütles, et ta võinuks ujuda kiiremini, kui ta kuulis aplausi, mis võttis temast rohkem välja. Ta tahab ujuda maailmaklassi aegu ja eesmärgiks on Shoti ja Hispaania võistlused. Viimasel võistluspäeval oli Cindy u^iesti ujumas 100, m rinnuli. voistlaBsest osa Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi 24 võistleja kohta püüti ainult üks 450 g^^a^ mas' tema, poolt välja cl lohutusauhinda ainukese kala saajale Jaan Liikanenile. Foto:J.Säägi Liisa Scivijärvs esimene yaapcmlr Jaapani, Furanos peetavail suusatamise maailmakarika võistlusil tuH naiste suures slalomis esimeseks kanada soomlanna Liisa Savijärvi ajaga 1.20,43. Austerlanna Sieglinde Winkler oli teine 1.21,04, kolmas kanadalanna Diana Haight 1.21,35. täidises arvestuses on L. Savijärvi 11 .kohal 108 p. ^ o t t i NyIcäiieBi jällt ešimeii© Cindy Õunpuu 12-aastane AllisonHigson. oli teiseks jätnud. itusEIMt moE^e ga esDmeiseks ta 1.11,09-ga. Higsonile oli eneselegi üllatuseks võit Cindy üle. Võistlusel ujus kaasa ka Kia Puhm, kelle parim tulemus oli 200 m seliliujumises saadud vnes koht ajaga 2.20,90. Spordiiiiärkmik Prantsusmaal korraldati Voge^- side mägisel rajal murdmaasuusatamise maailmakarikavõistlused, mille esimene etapp peeti-Kanadas. Nagu avaetapü Kanadas, oli klassikaline stiil käes rootslastel, kelledest punktikohale (15 parema hulka) tuli koguni seitse meest ning võitjaks Gunde Svan, kes 30 km sõitis ajaga 1:30,57. 12. jaanuaril 24-aastaseks saanud olümpiavõitjal ja maailma- Selle hüppega tõusis Nykänen ka !^ tugevalt võistlejate etteotsa 220 uheksas^esikoht järjest, kutarv^ punktiga, tema lähem võistleja on^^^'^^''^^^ austerlane Ernst Vettori 194 ja^s"S on Gunde^Svan voiüiud jai^est kolmas Pekka Suorsa 137. tfldar- võistlust. Üldkokkuvõttes juMis vestuses on kanadalane Bulauküm^^^^i^^"^^^^^ nendäl kohal 89 p. v.' ., 'v \ • ' — , ;.... . Matti Nykäsel oli sügisel pahan- ja võttis end käsile ja on näidanud duši Soome spordiliiduga, kes ta oma üleolekut teistest Kanadast koju saatis. Kuid võistle- jäist. Lahtis peetud suusahüpete võistlusel sealsel 90 m hüppemäel, oli esimene Soome hüppaja Matti Ny-känen 225,9 punktiga (hüpped 110 ja 113,5 m). Teine soomlane Pekka Suorsa 223,2 (117 ja 107 m), kolmas tshehh Jiri Parma 206, (109 ja i 02,5 m). Kanadalane Horst Bulau oli I5res 156;6 punktiga (86 ja 104 ÜSJBI MQÄJAD" ImlWmm 1911 14. Hermann on kooliõpetaja ja , seltkonna? elav tegelane, kes. alati mingisuguste uute plaanide kallal arutab. Tema algatusel ja eestvõttel •tehakse lastele kõneõhtuid tema er-guti| s©J tellivad teised kooliõpetajad ajakirju ja muretsevad raamatuid hing käivad koos mõtteid Vahetamas; tema on välismaa kõige moodsamate kasvatusteadlaste arvamiste levitaja oma ko .'\seas;' .• arupidaraisedj-.: aga' nagü-.:ta. tähen-- das, on Hermann kena meesterahvas korralikkude näojoontega ja tumesiniste tõsiste silmadega, milledes vahel nägu midagi lapselikku paistab. Olgale ei meeldi Hermanni välimus, selles on tema arvates midagi pehmet ja õrna ja Hig vähe mehelikkust; aga Hermann teab nii palju ilma et ta oma teadmistega uhkustaks, ta mõistab ja tahab tööd teha, kuigi Olgale neähtül tuttavaks, neil oli nii palju ühiseidl mõtteid ja kõneainet, et nad peagi,^headeks sõpradeks''said. Leenit. ei huvita nende nagu ei usuks ta isie kõige selle sisse mille heaks ta tööd teeb,—-ja ühised-' huvid .-lähendavad- neid "ikka enani. • • • X IX Leenil on viimasel ajal põhjust imestamiseks: kunagi ei ole ta Olgat nii rahutuna jä kärsituna näinud kui sel kevadel. Olga on sagedasti mõtlik, Leeni hüüdmise peale kohkub ta nagu unest üles; vahel on tema silmis midagi nii heledat, mis nagu päiksepaiste üle terve näo laotab, siis jälle näib tume vari hinge peale vajuvat, silmadest paistab kannatus. Leeni on küsinud, aga Olga vabandab ennast väsimusega ja töö rohkusega. Leeni näeb ^siiski, et Olgal muid muresid peab olema, väsimus ja töörohkus ei oleks teda nii kurvaks suutnud teha, — ta muutub iga päev kurvemaks. Aga, Leeni ei-küsi enam. Kuid ahastusega näeb ta, et sõber ikka raskemini mingi Icoorma all kannatab. Olga pea on endist viisi uhkelt püsti, aga silmades on vahel nii suur valu, et Leeni kohkub. Kunagi ei ole Leeni oma nõr-kusetunde all nii väga kannatanud' kui nüüd; ta näeb, et Olgal tugevat sõpra on tarvis, ja teab, et tema ise selleks ei suuda olla. Ning see teadmine on raske. Kunagi ei ole Leeni oma kaebamise jä hädaldamise üle nii suurt häbi tundnud kui niiüd, kus ta näeb kuidas Olga vaikides kannatab ja oma valu isegi tema eesi varjata püüab. Ta ei julge küsida ega trööstida, — millega võikski lema kedagi trööstida, —r ainuke, mis ta sõbranna heaks teha võib^ on, et ta oma hädade üle kaebami-se' järele jätab, et ta teist oma tujude ja pisaratega vähem tüüdata katsub. Ja ta on õnnelik, et niigi liu suudab. — suvioe: õhty. geda, äga mõtted kippusid mujale. Ta kartis uue kooliaasta lähenemist, uusi muresid, uusi raskusi. Ta jäi nii sügavasti mõttesse, et Olga sisseastumist ei kuulnud. Tume nuuksumine äratas teda mõttest. Kohkudes ruttas Leeni sängi juurde, kus Olga kummuli oli ja ägeda nutuhoo käes värises. Leeni vaatas hirmuga tugeva keha heitlemist koormaga, millest ta võitu ei saanud. Kunagi ei mäletanud ta Olgat nutmas näinud;- .kõigist: raskustest ja muredest oli ta, vaikselt üle saanud. Leeni langes sõbranna kõrvale põlvili, püüdis teda rahustada, kattis tema pead suudlustega, palus teda kõneleda. Pikkamisi tulevad sõnad Olga •suurt. Tä on Hermanni armastama hakanud, nii väga, et ta isegi oma tunnete ees hirmu tunneb. Ta ei tea kunas see algas; nagu unest ärgates oli ta korraga märganud, et see juba ammu nü oli. 0 0 isimesed teadaolev Meie tänase raamatunäituse eod ulatuvad palju kaugemale minevikku, kui me oma pealiskaudsete teadmiste varal arvata julgeme. Kaua peeti meie raamatukultuuri sünniajaks aastat 1535, kui trükiti nn. Wanradt-Koeiri katekismus. Ajajooksul on aga päevavalgele tulnud fakte, mis on nihutanud eestikeelse raamatu olemasolu palju varasemale aasta-arvule. Raamat, ükskõik kas käsikirjaline või trükitud, eeldab et nii kirjutaja kui ka raamatu lugeja on kirjaoskajad. Ja niisuguseid inimesi meü tõepoolest oli vähemalt juba 12. sajandü. Oletatakse, et varem seda oli ka eestlastele tuntud Skandinaavia runokiri — lühi-tekstid, mida kasutati hauakividel ja relvadel. ; Ristirüütlite mõõgatöö järele 12. sajandil, voolab Eestimaa pinnale munki ja misjonäre, et vallutatud rahvast .kiires korras ristiusku pöörata. Aastatel 1169 ja 1178 viibisid ristimisretkel Eestis pikemat aega eestlastele piiskopiks määratud munk Fulco ja tema saatja eestlasest munk Nicolaus. Viimase ülesandeks oli nähtavasti eesti keelde tõlkida katoliku ušu mõningad palved, sest misjonitöö poleks muidu mingit vilja kandnud. Käsikirjalisest ,,Läti Henriku Kroonikast" leiame hulga eesti ko^ hanimesid ja mõningaid eestikeelseid lausekatkeid. ,,Läti Henriku Kroonika" on esimene raamat, mis käsitleb ajaloosündmusi Eesti pinnal ajavahemücus 118Ö-1227. trükki pääses raamat alles aastal 1740. Selle sajandi -teiseks tähtsamaks eesti ajaloo dokumendiks on nn. „Taani leiame pandud me ka Eesti Ristimi Tallinn laste a Esim mat pl 1519. eestike aastast konfisk sa-, li" vai mull teel Rii määrat keelsed eraldat mõni n esile k Esim kätken on nn. mus, m tember aasta v Lutheri jõudes se palj lieed v sest, e\ aastal set lehti teise raj lehtede mane h ne lõpel mat olf. keelse Hoopij liseks sl trükitud ruttas Leeni oli ja ägeda nutuhoo käes ^1918)::raa! ;i juurde, kus Olga kummuli värises. (Aleksander Uuritsa |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-12-06
