Vaba Eestlane, February 03, 1968

              T'P
— 1
Lk3 VABA EESTLANE laupäeval 3 veebruaril 1968 — Saturday February 3 1968 j
ÜHENDRIIKIDE DILEMMA
ühendriigid on sattunud Jirje-- selt arvestanud Esmajoones põõ-kordse-lt komplitseeritud ja raa--j rasid ameeriklased N Liidu poole
keltlahendatava rahvusvahelise 'taotledes venelaste abi Põhja-Ko-problee- mi küüsi mille lahendaml- - rea mõjutamiseks See desperaat-a- e venimine viib tunduvalt kah-jn- e samm ei andnud loomulikult
Justada ühendriikide kui suurv6i-- loodetud tulemusi Ja venelased
mu prestiizhL ühendriikide luure) loobusid külmalt vahemehe osa
laeva Pueblo kaaperdamine koos mingimast Jirgmiseks Uhendril- -
83 liikmelise meeskonnaga Põhja--
Korea sõjalaevade poolt on tõsi
seks vlljakutseks ja lisakoormaks
ameeriklastele kes on asi praegu veel istub
sõjatandrit suurtesse ras--' nõukoru kes varem kunael oole
kostesse ning ei ole suutnud seal ' suutnud ühtegi raskemat rahvus
vaatamata oma suurele tehnilisele
üleolekule ja paremale relvastuse-le
kommunistide vastupanu mur-da
ühendriikide eriliste elektrooni-liste
aparaatidega varustatud lae-va
vallutamine rahvusvahelises
vees ja selle koos meeskonnaga
Põhja-Kore-a sadamasse viimine
kujutab endast sõjalist akti mil-le
kinni naelutas ka ühendriikide
välisminister Dean Rusk Arvesta-des
vahejuhtumi provotseeriva ise-loomuga
ja Põhja-Kore- a ihvardava
hoiakuga võib oletada et laeva
kaaperdamise plaan ei ole ainult
vaikese Põhja-Kore- a omal kiel
teostatud impulsiivne ettevõte
vaid et selle taga kummitab suu-rem
detailselt läbimõeldud operat-sioon
mille Juhtnlidid viivad Mosk
vasse
Arvatavasti on nendel eksperti-del
õigus kes kommunistide ope-ratsioone
Kagu-Aasla- s Jälgides
et Pueblo Jõududega Otsuse tegemine
teostati ühendriikide Jõudude ha
juUmlseks Kagu-Aasla- s ning tähe-lepanu
kõrvale juhtimiseks Viet-nami- lt
kus kommunistidel viimas-te
andmete jirele otsustades
kiimas suuremad jõudude koonda-mised
ja laiaulatuslike sõjaliste
operatsioonide ettevalmistused
Pueblo kaaperdamine on juba and-nud
kommunistidele
kana USA suur lennukite
Enterprise mis pidi sõit- -
Vietnami vetesse et võtta on
ja
nüüd saadetud koos
ristlema Korea et
oli valmis Igaks
Samuti on liikumas et
viima oma kaka
tugevat Ja suure
diviisi keda Lõuna-Ko--
rea kaitseks kui
Jätkab oma
Põhja- - Ja
Laeva oli ühend
riikide valitsusel ja va-lida
kaka teed — kas taotleda
ja uue
sõja
kes
pole Ja
ka tüli
tee
arvesse
meeleolude
sõjalistele jõududele
Kagu-Aasla- s
hajutada ühendriikide
saatelaevade-g- a
rannikule
ootamatuseks
kuuldused
Lõnna-Kore- a vallandada
Vietnamist
vajatakse
kommunistlik
Põhja-Kore-a
presidendil
aVtalAAnlffa VlllsABOOl
seisja
valitsusele juhtnööre
Põhja-Kore- a jirele intsidendi
ühendriigid mi-nevikus
sellistel puhkudel kunagi
teinud kiireid drastilisi ot-suseid
valisid seekord
millega kommunistid varasemaid
kogemusi ilm-'j- a
vahel
tähendada kogeda
nüüd
Lätis tal näpu selgub
väitekirja alli-kate
uurimisel aga Eestis
Ilmse kirjutab
Meurling Tartus
osa Llivimaa
ms
materjal
Ja olnud selle-ga
tutvuda kuna saanud
uurimisluba Tartu arhiivi- -
Ainult seevörd näidati
telliti Tartu ar-hiivist
teatavad
mida Meurling tohtis Tal-linnas
vaadata
Võib oletada rootsi teadlase-le
soovitud liiga palju
okup Eesti tegelikkust (paljud
külastajad seda
troostitut vaatepilti mida pakub
Tallinna Tartu vaheline maas- -
kide sammuks küsimuse Liitu-nud
Rahvaste Jul-geolekunõukogusse
viimine kus
sattunud Julgeoleku-Vietnam- i
soovitud tule-musi
võimalik
vahelist probleemi lahendada on
ka seekord takerdunud eriarvamis
rigastikku
ning sealt ei ole niipea loota min-gisugust
lahendust — kui seda üld-se
suudetakse anda Kui Liitunud
Rahvaste Organisatsiooni julgeole-kunõukogus
juhtuks siiski
maailmaorganisatsioon otsustaks
Koreas tekkinud tülile Jõuga va-hele
sekkuda siis satub Kana-da
viga raskesse olukorda kuna
Kanadal tuleb otsustada kas
annab oma sõjajõud
Liitunud Rahvaste Organisatsiooni
kisutusse nagu tegi seda eelmi-se
sõja ajal mis teatavasti
toimus Liitunud Rahvaste
sildi
Praeguste väljavaadete ja maa-ilmaorganisatsioonis
valitsevate
segaste jirele otsusta-des
võib oletada ühendriigid
peavad Pueblo
omal kiel ja oma
mainivad kaaperdamine on
on
raske kuna ameeriklased peavad
arvestama võimaliku uue sõjaga
Koreas nende ülepingu
tatud peale
uue raske lisakoorma Kõik oleneb
sellest kui kaugele kommunistid
oma minguga suvatsevad minna —
kas nad tahavad
ameeriklaste liitlaste sidumi
seks avada uut rinnet või mingivad
nad ameeriklaste
Ja lootes
aktidega ilma
alsetest oa jäta liit--
laste jõudusid
ühendriikide presidendi
kahtlemata prae
viga raske ning vale otsuse
on sunnitud Lõuna-igemln- e võib isegi koi--
koju
provokat-sioone
Lõuna-Vletna- ml
kaaperdamisel
lõhnava
võttes
otsustamisvõimetusele
provotseerivate
operatsioonidest
võltlusmoraallga
piirirajoonldes
olukord
maailmasõja Kuid nagu
ajalugu niitab peavad suured ja
tugevad tegema sageli vastavalt
nende kasutuses olevate jõudude
riskantseid otsuseid
nad seda Julge söanda ega
taha teha ning põrkavad kõrvale
vastutuse ja riski eest siis kasu-tavad
sellist olukorda kohe vasta-sed
mida võime kogeda ka prae--
tx- -a I aAtalU ! ' mmml mnmrnilll Ukakl
Ja selle meeskonna vabastamist või oska praegu anda ühend- -
kasutada diplomaatilisi kanaleid riikide mida
mõjutamiseks
la-hendamiseks
la-hendamiseks
diplomaatilise
olid
resolutsioonide
mis
kannatlikkusele
potensiaallle
peaks tegema antud olukorras
Kuld ühendriikide juhtkonna ka-sutuses
maailma tugevaim sõja-masi-n
suured ressursid viimistle-tud
luureanaraat paremad ajud
ning nendele toetades tuleb teha
oma otsused Need otsused
leb teha aga enne kui hll
Rootslane ei pääsenud Tartu
riiklikku keskarhiivi
Mida paljukiidetud nõukogudelikud kultuurisidemed4
tegelikult võivad seda sai mõne aja eest noor
rootsi ajaloolane kellele keelati juurepääs Tartus olevasse riik-likk- u
keskarhiivi Sündmus leidis paar aastat tagasi kui
Lundi ülikooli doktorand Anna duistina Mrurllng sõitis okup
Eestisse ja Lätisse et koguda materjali hiljuti ilmunud väi-tekirja
Rootsi kohtukorraldus Liivlmaal 1634— KOO" Jaoks
ei olnud
eessõnast raskusi
kull
kahjutundega dr
et säilitatakse
kindralkubemeri ar-hiivist
kogu arvepidamise
mul ei
ma ei
üles vas-tutulelikkust
et
välja muud üri-kud
dr
viibides läbi
et
ei näidata
on maininud
Ja
oli
Organisatsiooni
te ja
Ime ja
ka
ta
ka seekord
ta
Korea
Organi-satsiooni
aü
et
kaaperdamise prob-leemi
lahendama
paneb
ja ta
aõ--
ja
on
gu te--
manda
Kui ei
ei
ta
on
Ja
ka tu
see on
aset
jtlk oma söötis põldude Ja lagune-vate
kolhoosimajadega!) -- Paremal
Juhul" võis aga olla küsimu-ses
lihtsalt bürokraatlik saama
tus
Et aga kaugelt tulnud uurijat
ei lasta ligi teda huvitavale aja-loolisele
allikmaterjalile see on
igal Juhul märkimisväärne
See on sama Iseloomustav N lii-dule
kui ta on mõeldamatu mujal
— venelaste poolt „nn vabaks
maailmaks" mõnitatud ühiskon-nas
Kaljula Teder Päevalehe"
omaaegne toimetusellige kes esi- -
moial nimnol nVimatctnnntsSLUtal
' M4Mtl Jt##4 Irstslta ♦ tiUifcLsiaii Uil inrsiaiuu nwuiu
gasl Ta avaldas hiljuti kaks artik
lit oma nime all Tallinna minevi-ku
aineil
Hfl
raEÜ
mnGUAii
Hambaorkidest konstrueeritud matuserong ühendriikide invaliid Jess Hitt on osava meistrimehena
valmistanud president Kennedy matuserongi kokkuüimitud hambaorkidest ja balsapuu laastudest
Töö valmimiseks kulus kaks aastat ning materjaliks kasutas meister 70 karp! hambaorke ja pool nae-la
lumi
USA VABA MAAILMA KAITSEL
Kanada senaator toetab USA poliitikat Vietnamis
Kanada välispoliitiline hoiak sõja suhtes Vietnamis nõuab teatavasti rahu peaaegu iga hinna
eest See on teravalt kritiseeriv Ühendriikide sõjapanusele nõudes pommitamiste lõpetamist
ilma tingimusteta ja Ühendriikide vägede väljatõmbamist Vietnamist Selline hoiak on meile
kes me kommunistide püüdlusi ja ohtu liigagi hästi tunneme rohkem kui arusaamata Kuid õn-neks
ei ole mitte kõik Kanada riigimehed samasugusel arvamisel ja sageli kuuleme ka tugevalt
kritiseerivaid hääli Kanada välispoliitika ametliku hoiaku suhtes
Meeldiv oli kuulda esmaspäe-val
22 Jaanuaril Kanada senatis
Ottawas senaator Eric Cook'i sõ-navõttu
Senaator andis aru oma
reisist Kanada esindajana NATO
koosolekule Brüsselis möödu-nud
novembris Kommunismi
võimupüüded Ja taktika on talle
selged ja on veelgi selgemaks
saanud sellel reisil eriti kui ta
vahepeal peatus Berliinis
On tarvis meeles pidada ja
ikka jälle meenutada" märkis ta
oma kõnes „et kommunistid
praegusel ajal nagu alati ka va-remini
tahavad et ülejäänud
maailm peaks järgnema nende
juhtimisele ja kohanema nende
süsteemile Kui me kommuniste
ei pidurda siis määravad nad
kord millist elu meie Kanadas
võime elada"
Vietnami osas märkis ta et
ühendriikide viibimine seal on
tugevalt põhjendatud nii le-gaalselt
kui ka moraalselt
Legaalselt osa selles toetavad le-pingud
millistes ühendriigid on
osanikud Ja kohustused milliste-ga
ta end on sidunud Sellele vaa-tamata
ei ole ühendriigid hea-meelega
tormanud sõtta nagu
seda väljendas president John-son:
„Me ei ole valinud omale vä-ravavalv-url
osa aga seal ei ole
kedagi teisti" Mis puutub moraal-sesse
küljesse siis endine Aust-raalia
peaminister Robert Men-zle- s
on kirjeldanud ühendriikide
hoiakut kui suurimat moraalse
Julguse näidet
Senaatoi väidab et kui Amee
Ottawas toimub veebruaris Ka-nada
provintside peaministrite Ja j
keskvalitsuse esindajate konve-rents
kus tulevad
arutusele Kanada uue põhiseaduse
Ja Quebeci provintsile eristaatuse1
andmise probleemid Quebeci
prantslaste seisukohti ja meeleolu-- 1
sid kisitas hiljuti Kanada Koda-- I
kondsuse Nõukogu aasta-koosole- -'
kui põhjalikult Montreali ajalehe
Le Devalr'i toimetaja Claude Ryan
kelle analüüsivad seisukohad esi-tame
kokkuvõitlikult allpool
NATIONALISM JA KANADA
(Canadian Seene) — Mida roh-kem
ma tutvunen Kanada säilumi-se
ja Kanada kahe
suurema rahvusgrupi vahelise
koostöö viljelemisega seda roh
kem saab mulle selgeks et Kanada
dilemma südamik asub Quebecis'
Seda mitte sellepärast et Quebeci
elanikud oleksid halvemad kui tel-- '
sed kanadlased mitte ka sellepä-rast
et nad oleksid osavamad vaid
põhjusel et ajalugu on nad paigu-tanud
sellisesse positsiooni kus
nad soovivad muudatusi ja on
praegu evolutsiooni protessi keeri-ses
mis äratab rohkem tähelepanu
kui ükski teine Kanada nrohleem
Quebecis on levinenud kaks mõt
teviisi — üks optimistlik teine pes-- '
m&tjl
rika aktsioonid on õigustatud
ja ka vajalikud legaalsetel ja
moraalsetel arvestustel siis see
sõda ei ole eksitus"
ühendriikidel oleks muidugi liht-sam
oma kohustusi täita kui
Vietnam oleks USA naabruses
Kuid Austraalia ja Uus-Merem- aa
ei oleks eriti vaimustatud vältest
et „mlda kaugemal sa oled seda
vähem on ühendriigid sinust hu-vitatud"
Edasi tähendas senaator et ei
ole selge kui vaba on PõhJa-Vlet-na- m
sõja lõpetamise otsuste te-gemiseks
Millised P-Vletna- ml
tõelised sihid ka ei oleks tema
seisukohtade taga on N liit ja
Hiina
Sellest nähtub et konflikti ta-gab
Ja toetab Puna-Hiin- a ja Sov-Jet- i
blokk Lühidalt — ühel pool
on kõik kommunistlikud riigid Ja
teisel pool ühendriigid peaaegu
Uksi
Kui vastaspoolelt ei ole mingit
selget tahet ega tundemärki vas-tu
tulla Ameerika taotlustele lä-birääkimisteks
—
miks peaksime meie õhutama
Ühendriike uuesti lõpetama
pommitamist saamata vastas-poolelt
mingit vastutulekut?
Põhja-Vietna- m võib avaldada
soovi rahuläbirääkimisteks vald
siis kui ta on veendunud et de-mokraatlikud
maad on üksmeel-sed
oma otsustes võidelda agres-siooni
vastu ükskõik mis kuju
see ka võtaks
Mõned eksperdid on küll arva
simistlik Probleem on väga komp-litseeritud
kui arvestada sellega et
mõlemad vaatepunktid võivad ek-sisteerida
ühe Ja sama isiku mõtte-maailmas
ning et inimene võib mit-mesugustel
põhjustel pendeldada
kahe vaatepunkti vahel
PESSIMISTLIK VAATEPUNKT
Selle koolkonna mõtteviisi koha-selt
oli inglaste võit Abrahami la-gendikul
1760 aastal katastroofiks
millest prantsuse kanadlased ku-nagi
pole toibunud Pessimistide
arvates järgnes kaotusele kahe sa-jandi
pikkune periood mille kes-tel
poliitilistele
anti sellised vormid mis kindlus-tasid
vallutajatele ülemvõimu alis-tatud
inimeste üle
Koolkonna pooldajad juhivad tä-helepanu
ka Kanada majandusliku
elu arengule kriipsutades alla et
prantsuse päritoluga kanadlastele
on antud vaid vähesel määral juh-tivaid
positsioone ärielus tööstu-ses
kaubanduses ja flnants-ala- l
Toetades statistilistele andme-tele
viidavad pessimistid et
prantsuse kanadlased võitlevad la-hingus
mis on juba tõenäoliselt
kaotatud Sündide arv Quebecis
prantsuse kanadlaste hulgas on
langenud See on nüüd langenud
madalamale Ontario sündide ar-vust
Sündide arvu langus hakkab
1
misel et USA ei võida seda sõda
kuid ekspertide arvamised on
lahkuminevad ja lõppeks Uks või
teine peab eksima Igal juhul
ühendriigid ei taha kedagi võita
USA võitleb selle eest et takista-da
valitsuste vägivaldset ülevõt-mist
kommunistlike parteide
poolt kes tahavad pääseda või-mule
mitte vabal hääletamisel
vaid terroriga segaduse tekita-misega
ja tapmisega Teisest kül-jest
teavad kommunistid et nad
ei saa võita muidu kui et lääne-liitlased
satuvad omavahel tulli
Ja Ameerika kodurlnne tüdineb
püüdest kaitsta maailmarahu
tõmbudes Jälle
isolatsiooni
Kui Ühendriigid otsustaksid
põhjustel tagasi
tõmbuda oleks tulemuseks see
et suurem osa Aasiast Aafri-kast
Ja lõppeks ka Euroopast
muutuks
Meil on heameel esitada seda
senaator Eric Cook'i sõnavõttu ja
tahaksime loota et sellele järg
neb veel teisi samalaadilisi mis
tuletaksid ka meelde kuidas
omal ajal okupeeriti Balti riigid
Siis ei olnud ühtegi võimu kes
oleks tahtnud astuda välja meie
kaitseks nagu see hiljem toimus
Koreas Ja nüüd Vietnamis Ta-haksime
loota et tuleb peatselt
aeg kus vabastatakse ka need
maad keda kommunistlik koloss
juba on jõudnud neelata
Rna
Miks Quebeci provints taotleb eristaatust
Optimistide ja pessimistide erinevad seisukohad
üksikasjalistele
probleemidega
institutsioonidele
kontinentaalsesse
mitmesugustel
kommunistlikuks
kahtlemata mõju avaldama tulevi-kus
kui arvestada lisaks veel sel-le
asjaoluga et 85 protsendi vii-mase
20 aasta jooksul Quebeci
provintsi saabunud immlgrantidest
on kokkusulanud Inglise keelt kõ-neleva
STUDiea Kui olukord selli
ses suunas edasi areneb siis on
võimalik et prantslaste rahvus- -
grupp jääb järgmise 100 või 150
aasta jooksul Quebeci provintsis
vähemusgruplks
Pessimistid toovad esile ka neid
tingimusi mis suruti na1p nrant
suse keelt kõnelevatele kanadlas-- l
tele Manitobas möödunud sajandil
lõpul ja millistele nad seni ajani
on vastu pannud Lõpuks leitakse '
et kui Kanada prantslased tahavad
oma tulevikku kindlustada siis
peavad nad moodustama Quebeci
riigi Need on peamised põhimõt-ted
milledele baseerub separatist-- llk filosoofia Iseseisvuse filosoo-fia
Quebec-eslkohal- e filosoofia ja
prantsuse Kanada rahvuslik filo-soofia
See mõtteviis on nüüd saavu-tanud
sellise positsiooni kus teda
tuleb tunnistada mõjuva Intellek-tuaalse
ja sotsiaalse jõuna Quebe-cis
OPTIMISTLIK VAATEPUNKT '
Paljud inimesed on arvamisel et
prantslaste alistamine oli tolle aja-järgu
arengu paratamatu tulemus
LUatJA KIRJUTAB
Miks Nimetu"?
See on imestamisväär- -
keegi ei ole mlngisugusi k-me-kirjutanud
Err "ntsari
metu" number kolme Ilmust
Arvan siiski et Nimetu- - ca k-l- alt huviäratav et pälvida täisi
panu eriti noorte hulgas keü
ajamrl on suunatud
hoSoagandee jaeseinmtuessiealstlilkehekTuuee uc väidab et Nimetu" ei oie" ts'
seerimisel ega FBI poolt irarC
sel olnud vald alustab 'egerüš
uue inspiratsiooniga
Sisuliselt on ajakiri kegt=f
ne Ja kelmikalt humoorikõTõ
küsitud miks Nimetu" e: sj da kultuursemat ja rikkaüku
materjali kirjanduse käsitas--
Aga miks on veel kultuuri a- - Jtelligentsi kirjandust vaja v- - selle Jaoks ei ole mõeldud v:
anded nagu „Mana" mis nkaru
vad meid kultuurselt Ja vaissü
Olen arvamisel et Nimetuni
line ajakiri pakub noorteie k(~i
meelset vaheldust
On väidetud et mõned aruki
„Nlmetus" kalduvad labasuse t maitsetuse poole Aga ses tit
ment Just annab ajakirjale va'i likku tarmukust või nn sarj-'- - Võiksin ainult lisada veel tr $i tiir selles numbris oli tagasüo:
lik Ja võiks tulevikus elavar
lõikavam olla
itliiumiutAaHu „%inTu1n_ eiAu 44 xo_ imetust t tevõtlikust ja soovin jõudu töoi
Agar lurfjj
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast re denikell
Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus välju
pool tööaega:
Karl Arro 766-205- 1 Ilmar KUlvet 425-980- 5 Heino Jõe 766-510- 7 Talitur väljaspool too
aega:
Helmi Iüvandi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
oa taar? ajalehe lalaldu
leviku tõttu
Kmretuste hinnad:
ula toU ühel veerul
kuulutused tekstis $175
esiküljel KX
Korteikuulutused alam-määr
$120 Kirikute organi
satsioonide Ja isikute teada
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Sn C
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marley
149 Bishop Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0
Kuigi Kanada prantslased os su
nud mitmete tagasilöökide osi
seks on nad saavutanud ka e-itamine
Nende väidete tõestas
seks esitatakse statistilisi art
1766 aastal oli Kanadas 60
prantslast Neid oli veidi üle fc
miljoni konföderatsiooni loos
ajal ning nüüd on nende arv pi
sunud üle kuue miliom keli
üle viie miljoni inimese e
Quebecis moodustades seal r
musgrupl mis avaldab märgab
poliitilist mõju Quebeci prorü
ja kogu Kanadas
Edasi mainivad selle koolid
Doaldafari t nmntclncw? OC O
janduslikul alal vaatamata si
torkavatele nõrkustele välja-'!- '
danud siiski olulisi institutsJ-nag- u
seda on ühistegelikud v£
sed ametühingud ja põllus
organisatsioonid Quebecis tep
seb umbes tosin kindlustuse?1
tet mis on majanduslikult --
järjel ning kuuluvad prantsa
nadlastele ning on nende kotri
all Suurem osa neist tegu-"- 11
ühistegelisel alusel — see &
dab et nad ei kuulu ühele di
hele kapitalistile vald tuhas
alttutsnmanlV! Knnlleossa ?r
dajad suvatsevad ka alla kri!?#
da et tuhanded Kanada pra- --
sed töötavad vastutusrikastel
— — tadel Kanada ja Põhja-Aseer- -
suurettevõtetes ja majascj
des kontsernides