Vaba eestlane , May 29, 1979

              iMJii.MIIIMAJ1|| III I H M I I WTV
VABA EESTLANE" Qn 2
Teisipäeval,, 29. mail 1979 Tuesday, May 29,1979
¥• Beekiiiati
Jäävad mõned Põhja-Ettrooij:
osad :jäi^€St vaesemaiks ja seda
põhjusel, et itaalias on jaht ränd-lindudele
paisunud • mitmdkõrd-Äis.
- Ajakirja ,)Stem" andmetel
olevait Itaalias 2V2 milj. linnuiküt-t
i i k e s , püsside Ija võiikudega hä­vitavad
i ^ d l i n d e . R^
Itaalias nimelt maiuspalaks. Iga
aasta hävitatakse sel teel 150 mü.
rändlindu. Itaalias on iMiU linnu-kaitse
ühingud, ikuid med ei suu­da
midagi teha, sest poliitikud et
taha linnuküttidega kontra minna.
Tegemist oh lõppeks 2^^
lijaga. On katsutud abi saada
preestreilt, iktiid need on ©uures
enamiises ise linnufeütid. Soomest
ja Baltikumist rändavad linnud
lõunasse rohtuvas osas üle Kree­ka.
' ' 1 ' : , : .
SAN D I ^ ^ Kmorm-- dm-bes
500;000 alla 16 aastast poissi
ja tüdrukut (m seikkunud laste
prostitutsiooni Ameerika üliend-riikides
ja mitmed alustasid seda
Praeguses Eestia ilmuva ajaMrja „Noomse" aprillikuu numbris on toodud vestllus
Vladimir Beekmaniga, kes on ka tõlkija, j,üMskoBinar jä riigitegelane* ning poliiglott Ta vestlus
oleks tavaline kui seia! poleks paari kibsimust, mü le vastused ulatuvad püri taha, pagulaseestlaste
Juurde, keda ka tõeliselt pagulaseestlastekš nime tatakse, mitte väliseestlasteks nagu on üldine tava.
juba kui ohvrid oma kodudes, se­letas
üks; xiõuandla
KOÜVto >- üheksa said v i ­gastada,
neist neli raskesti, M i
joobnud autojuht sõitis kõnnitee­le
ööl vastu püiiapäeva^^K^^
Vigastada saanud olid saittumisi
pulmalised, neist peigmees ras-keimini.
N W YORK — Itoralagedus
politseinike keskel on kasvanud
laialdaseks. Uurimise all on prae­gu
poolsada p|olitseinSkku. Näit.
üks politseikapten istus pornoki­nos
selle asemel, et täita om^
bdeid. tiks politseinik varas-
Esinieseks küsinmsefe A^^^ kui im trükitud
võib rahviisvahelises kirjanduses ^ ^ s ^ Eestis,
täihele panna ideoloog^sevõit^ kapitalistlikke maid B ^ .
se terorm^ist või teisenemist.^^gj^ ^l^^ta, tõenäoliselt neid
Sellele leiab V. Beekman va^tu- ^ j g ^ j ^ g ^ ^ mistõttu ta leiab
s&ks, et ,^tsest lapitilöömist on L t tuleks ^hoolitseda/et eesti raa^
endisest Ä e o n , kuid^^^^^^t^^ võimalLkult ruttu
mitte". Nü torkavat silma ^ t i tõlgitud kas vene või saksa keel-kirjanike
erapooafe tutvustamine U^g^ süs jõutavat'ka kiiremini rah-kaipitalistlitoes
tnmdes avaldata- L^^gj^^^ huviväljale.-Lootus
va;is antoloogiais ja teatmeteostes, kg^^ ^ valdavat püri taga
(Ei tea kuidas on p a ^ a s k i r j a n i - eesti keelt, olevat asjatu, sest neid
ke tutvustamisega kodumaal il- olevat kõik j al.ühtvüsi vahe.
miuvais teatmeteostes? Toim.). Teistes sotsialismimaades ole-
Autorite valik olevad äännlselft;^at^j^^
tendentslik, ülekaal paguSasMr^L^^^ vastu, mida <^üased
janikel, VÕI siis ei ole nõukogu- hge hindavad paremaks. Praegu
de^eesti kirjanikud üldse esita-101^^^^ huvi eesti kirjanik;mdeVe-
^ " , , , , „ , tenma, Traadi, Prometi j t K^^
Sama kehtivat ka 'kapitalistlikes Ujjo^ning^^
riiffles Bnmvais fcii^aMusajaki^ Ja siis tulebki küsimus, mis
jades. Kuid pagulastegelaste M - mõneti paneb mõtlema, miks ees-gas
olevat kodumaal olevaist kir- morte ajakiri peab vajalikuks
janikest Informatsioon sageli pagulaskirjandust üldse rääki-nÄ)
onutatud j a püratud; tihti ei Uja selmet unustada j a maha vai-tuntävat
huvi teoste vastu, vaid
huvitutakse kõmust ühe või teise
Eiisimusele kas eestikeelne pa­gulaskirjandus
on elujõuline,
seletab Beekman, et terves
maailmas arvatakse olevat kok-
Meie ajalehe eelmises mmnbrls
tas arsti retseptiblankette, et en­dale
väi ja idijütada ü i m a ^^
i ke. 8 lilMuspoliseinikku mängisid
väljas patnilUs viibimise asemel
kaarte jne. '
NEW YORK --,,TapIe!SStanfe'V
on teatav eneseväljaridus, mis on
kaitstud põhiseaduse 1. lisas, ot­sustas
N.Y. osariigi ülemkohus,
leides, et viinämüügi vaiiteusel
pole õigust; sellfet tantsu keelata.
Nüüd tahetakse sama seletuse
alusel nõuda vabadust k a „alumi-se
otsa eneseväljendustele", mÜ-leks
restorän!pida;jad on juba
palganud advokaaite.
HAMMOND, Indiana — Üks
varas, kes ha,aras. St. John- Üie
Baptist katoliku kiriku korjan-duskausi
ja,^katsus s^ega kiri­kust
väljä jooksta, leidis, et ta oli
tulnud valele- jumalateenistusele.
Kirikus juhtus olema kohalik po­litseinik,
kes 23-aastase Kevin
Harti enne 'Uksest vajumist kinni
nabis. Korjanduskausis oli 600
•;':doHarit.--
on linnade nulitluseks^ eriti liik­luse
alal. Keegi ameeriklane, kes
külastas Indiat, jutustas, kuidas
ta Indias sõitis taksoga, kui kari
i lehmi sulges tee. Taksojuht küsis
ameeriklaselt: „Ma olen kuulnud,
et teil New Yorgis on mkailma
. tihedam lüklemine. tJtelge mulle,
kuidas teie seal tänaval uitavate
lehmadega toime tulete?"
FREIBURG — i Spinatis leiduvat
väga palju rauda; seda kinnitati
juba rohkem kui 75 a. tagasi
Ühes supilusikatäies olevad
X mg rauda. Freiburgi ülikooli
professor G. ^ . Lohr ütlöb, et
tõeliselt oleWt siin tegemist •ma­temaatilise
eksitusega. K u i toitlus-teadlased
spinati rauasisaldavuse
panid tollal kirja, sattus sinna
trükiviga — 0,jl mg asemel 1,0 mg.
:,: Tervelt kolniveerand sajandit on
seda usutud ^asja kontrolliniatä.
GH^ — Vargakindel h »
autodele ori avastatud pikemaajar
lise.(katsetuse järele Chicagos.
Luku nimeks on ,,Chapman-Lok'',
kuna selle valmistajaks on Chaip-man
Industries Go. LuMc maksab
120 doHarit. Seni on müüdud ju-
. ba-2 miljonit lükku:iMõned kind-lustiisseltsid
New.'. Yorgis, New
Jerseys Ja^ Illinoisis teevad kind­lustamisel
15—20% hinnaalandust,
kui autol on „Chapnmn-L©k".
kirjamehe ümber. •
Nii olevat • ideloogÜine võitlus
kirjanduses sõimult j a pamfletti-delt
üle läinud teisele tasandile
tasakaalude nihutamisele, pers­pektiivi
moodustamisele, kui
tähtsusetu või väihem tähtis .kir­janik
puhutakse suureks. See
aga, kes kohapeal tõesti suur ja
kaalukas, pisendatakse või vaigi-taksemaiha.
Kirjandussisestele 1 avaldasime lühiteate, et Eestis on
rünnakutele lisanduvad puhtpolii- üks mees surma mõistetud kahe
tüised aktsioonid. inimese tapmise eest. Lähemalt on
Nii olevat Balti liiduvabariikide, selgunud, et surmamõistetuks oli
sealhugas ka Eesti NSV poole 1941. a. sündinud yenelane M. Ko-sihitud
välismaal suuremad rotM, kes olevat tihti alkoholi
propagahdakaliurid kui teiste pruukinud. Möödunud aastal laip-nõukogude
„val)ariikide*' suu- pis ta purjuspäi 15-aastase L . Kan­nas,
lutshkova ja kägistas surnuks 52-
Tänaseni toetavad kohalikud va^ J aastase V. Kase. Juba varem on
litsused maiteriaalselt pagulasleh- kohus M . Korotkit karistanud ka-ti.
M korral teisele inimesele raske
N i i cn intervjueerija küsimus, Mehavigastuse teldtamtse. eest Ja
mis võiks haarata raiivusvahelist süstemaatilise hulkurluse eest.
ulatust, pisendatud ikkagi pa;gu- Eesti NSV ülemkohtu kriminaal-laseestlaste
pinnale Ja tunnustu- asjade kohtukolleegium tunnistas
ku ligikaudu 100.000 väliseest-
. lasi, needki paijudesse efi maa­desse
laiali pillutatud. .. '
Mida hõredam j a elüjõuetmn on
ralavuskeskkond^ seda väiksem on
ka ikultuuri — sealhulgas kirjan­duse
perspektüv. Eesti keele hää-huminte
emigrantide bülgas on ül­dine
nähtus, keelte segunilne toi­mub
ühtmoodi Rootsis, USA-s,
Austraalias ja mujal. Rahvustead-likke
eestlasi jääb kõifcjai ajapik­ku
väiiemaks, assimileerumine
süveneb' ja ioomulikult laostuvad
need protsessid k a pagulaskirjan-dust
• -c' '
Mis sundis teda selliseid prob­leeme
nöorteajakirjas avaldama?
Kas tuuakse väliseestlaste loomin­gut
noorte poolt parteilastele liig­selt
eeskujuks, et tuli seda näi­data
hääbumise vaimus. Seda ei
selgu.
Järgnevalt seletab Beetanann
oma romaani „Ja sada surma"
saamislugu, muid isiklikul pinnal
olevaid kirjanduslikke probleeme
ja jõuab siis ühiskondlike küsi­muste
juurde. Needki on omapä­raselt
avameelsed ja masendavad,
kuid neist järgmine kord.
Hetk T.E. Täienduskeskkooli lõputunnistuste kätteandmisel. Lõ­petaja
Katrin Sommer oma lõputunnistusega, kuna õpetaja Hemn
Eündva asetab lõpetajale sõrme T.E.Ü antud E e i
t l vapiga sõrmuse, NeEdevaherkesMcpoU-juhataja.E. Marte
: Foto: Vaba Eestlasi®
„Nüüd on Võit mete'." kuuäu- sai nii öelda otse. sarvist haar
tasin Aadamale, kui päevauu- rata saab ning seadis oma s5-
dised ..ära olin : kuulanud, nu sedamoodi:
seks väliseestlaste propaganda­tööle,
mis näib küsitavat rohkem
häirivat, k u i ollakse siin teadlik-ki.
'X:'-
Teiseks küsimuseks on, kuidas
eesti kirjandus levib välismaal. 1 kohtuotsus
Vastuseks, on . i t e i s t e u g ^ jutt,
kui see on oinud kavaliselt kodu­maa
ajakirjanduses,:,kus kiidea-dakse
eesti teoste suure levikuga
väljaspool eesti keelepiiri, aga
siiski nõukogude poliitilises pii­ris.
Läänemaailnias on siiski olu­kord
erinev. •
M. Korotki süüdi L. Kablutshkova
ja y. Kase tahtlikus tapmises ning
Mõistis taUe erakordse karistuse
— surmanuhtluse. Tema armuand­mise
palve jäeti rahuldamata Ja
idj:täide. •
© Laupäeval, 2. juunil kel! 7.30 õ.
teedu Majas, 1021 Colege St. Tii-
Kõige rohkem eesti MrjaMustlduse.või^ . 30. -aastapäeva
On imunud.', Soomes, aga. siiski ipidM. .
VANCOUVER (VE) — Eesti
Selts ja Seltsi Rahvatantsurühm
korraldasid 19. mai õhtul ühise
kevadpeo„Harbour Side Holiday
I n n l " • ballisaalis. Peolised_ kogu­nesid
ruumikasse fuajeesse,; kust
avaneb suurejooneline „miljoni-dollariline
vaade'* Vancoüveri s i -
šesadaniale, üle lahe asuvale Põh-ja-
Vanouverile ja selle taga asu­vatele
luriiistele mäetippudele.
Teadustaja Ants^ Aug'i karjapar
sun andis signaali ballisaali uste
avamiseks. Eesotsas tantsisid rah­vatantsijad
Jüri Eenmaa torupilli
ja Katrin^Sermatl jaurami saatel
,;15abatantsu". Ligi kakssada peo­list
järgnesid tantsijate rongile.
Saali jõudnuna esitasid rahvatant­sijad
,,Kässariku*' kürii peolised
laudadesse asusid.
Ballisaalis teadustasid • kava
Ants Aug ja Jaan Lepp. VvE.S.'i
esimees Arnold Pärn itervitas n i i
vanu kui k a südamest noori ning
soovis kõigile head- peotuju. Ta
nentis ka liha suurönevat koos­tööd
erinevate sugupõlvede vaihel
Vanoouveri eesti ühiskonnas.
V.E.S. Rahvatantsurühm esines
pikema kavaga, mis algas rühma
juhi Makk Peek'i seatud „Polka
Piira Peeterlga". Ringmänguna
laulsid tantsijad ,,Kui: mina hak­kan
laulemaie", kus eestlaulja oli
Ants Aug.'
Tantse isaatis ansambel „Piller-kaar'':
Jüri Eenmaa (viiul ja to-,
Bob McNevin (banjo) ja 1 § 5 ,
Katrin Sermat (kitarr ja jauram).
. Pärast õhtusöcM tõi külakosti
läti rahvatantsurühm „VaravEs-ne"
Ugis Ziemeiis'e juhatusel:
Edaspidistes tantsudes hakkasid
ka eestlased osa võtma. Viimane
tants o l i „Viru Polka", mida tant­sisid
mõlemad iTÜhmad -ühiselt
täies koosseisus. Tantsu saiateks
lauisid ..Pillerkaarega" koos Sü-san
Muld, Carmen ja Karen Rida
ja Ghristine Lepik. Peolistele män­gis
itahtsuks eesti '• orkester Au­gust
Valdma juhatusel j a meeli­tas
põranda pidevalt täis,
Esimesel vab laulsid peotu­ju
kergitamiseks Ants Aug, Mart
Laanemäe ja Mike Muld; koos
kolm laulu „Kii-ide
repertuaarist: .J^ere-mees
maksab", ,,üks noormees la
STOKHOLM
gude Liidu päevad Skansenis k u ­junevad
suurüritiiseks. 1.--4. juu­nini
puudutab peagu kogu tege­vus
kuidagimoodi N. Liitu.
Storä Scenenil esinevad mitmed
latüu- ja tantsugmpid N. Ludust.
Mujal Skansenis esitakse k a lau­le
ja muusikat Mitmes kohas näi­datakse
käsitööd N. Liidust. Näi­tustel
on välja pandud kunstiese­meid
j.m. Neisd näitused jäävad
Skansenisse pikemaks ajaks.
Skanseni ^^Polkets Husis" levita­takse
„informatsiooni ^N. Liidu
kohta'':
Skansenis müüakse N. Liidu
päevade ajal käsitööasju, „infor-matsiooni",
N , Liidu-päraseid söö­ke,
raamatuid j a plaate.
Ametlik 'sisseõnnistamine toi­mub
esimesel juunil keskiEm.eval.
Siis kõnelevad N. Liidu saadik ja
Skanseni sheff , Nils-Erik Baeh-rendtz..,•
Skanseni esindajad ei taba pal­ju
kõneleda N. Ludu päevadest.
Soovitatakse helistada: Rootsi-
N. Liidu sõprusühingusse. Eesti
Päevaleht küsis Skanseni infor-matsioonishefilt,
kas Skaiisen o n
majanduslikult toetanud N. Liidu
päevi.
— Ma ei taha selle kohta mida­gi
ütelda, ütleb informatsiooni-sheff
Ingemar Liman. Kõik meie
lepingud on salajased j a kui te
sõprusühingult andmeid ei saa,
siis,ei saa te k a midagi meie käest
teada.'.'; . ;'•
„Vaat, kus ikka maal Rügiva-litsejaks
on kuninganna ~
naine ^ jä nüüd valti peami­nistriks
ka veel naine! Esimene
Läänemaailmas. Võim on Ing­lismaal
puhtalt naise käes!"
,,Kuulen'd ikka, võiüs mitte
LONDON — Pakistanist Londo­ni
saabunud andmetel on Afganis­tanist
Pakistani saabunud 85.000
põgenikku, kes ori peamiselt niaäl
elanud .talumehed. Põgenikud on
saabunud üle kõrgete mäeahelik­kude
vaatamata sellele, et Afga­nistani
kommunistliku armee
jahüennukid ja kahuritega varus­tatud
helikopterid neid pidevalt
on jälitanud, ja tulistanud. Liitu­nud
Rahvaste Organisatsioon on
saatnud oma! esindajad Pakistani
põgenikelaagreid ja põgenike olu­korda
inspekteerinia.
neiu" J a „Kui
käisin ma".
^ Toronto Eesti Meeskoori aasta
Lohmi Saaresse peakoosolek peetakse teisipäeval,
12. juunil s.a:. algusega kell 7 p,l
Loteriipiletid müüdi kiiresti lä- forönta Eesti Majas, millest kõiki
bi ja mitmed peolised lahkusid i tegev- ja toetajaliikmeid palutakse
peolt võidud käes, -üks isegi kahe
võiduga.
osa võtta.
„Kuule, sul jäi vist keldripõ- •
pesemine pboleU, näib
teine nõnda tolmune, kui pai-kesetera
läbi akna sisse pais-tab."^
,,0n või? Sa heldus küU!«
Lõin laksatades lapid-harjad-naine,
vaid konservatüvide seebipülbrid põrandapesu
partei. Nõnda on lood. Ja et ämbrisse ja tõttasin keldrisse,
seal sedapuhku eesotsas naine *
juhtus olema, see..." Siin ma süsnüüd olen. Tule-
„Äga mina ütlen iicka, et nai- vane haridus- ja põllutöömi-sed
võitsid. Pealegi oh nüüd iüstri kandidaat käpuli ning
jäpegi üks uus ja kuulus Marr põlvili põrandal ja küürin.
.garet pukis ja päevakorral. Ku- Aga see ei loe. Võib-olla tu­juta
ometi ette: kuninganna ja leb süsk! päris alt ja madalalt
peaminister — kõik naised! Kui alustada, nagia Aadam õpeta-niiüd
niõtlema hakata, süs ju nudoUv
seal mõned ministrikohad veel Kanadas, igatahes, on polü-iile
peaksid olema." tikamehed irinad, ei nemad
„Ja mis siis sellest? Oled saa- naisi nii kergesti kuskile ligj ei
ma peal või?" uudistas Aadam lase. Ei maksa proovidagi,
irooniliselt. Need paar pisemat portfelli,
„Just nõnda! Võiksin end mis siin naistele jäänud on,
ehk paklqida haridusminist- palju ei loe. Äga valimised tu-r
i k s— noortega tegemist on levad ju õige varsti ja selleks
olmdj — või põUutööminist-^^^^2^ need mu kirjaread
riks tead ju, kui vägevalt trükimustani lastakse, olete te
mul ühel aastal kartulid kas- kõik juba valmias käinud ja
väsid, ja et lillekesed minu käe teadagi saanud, kuldas igal
all vedu ei võta, see ei loe mir häälte-ootajal läinud on.
dagi. Või kui just mitte neid Minu kandidaat igal juhul
ameteid saadaval ei ole, siis võidab. Vaat^ seda sellepärast,
saaks ehk iikskõik millise muu et valimised on salajased ja
riigijuhtimise tegevuse peale." ega ma enne Öma yalünist ei
„Kuule, hakka ikka madala^ piuksata, kui tagajärjed teada
mast peale," õpetas Aadam, on. Süs, muidugi, hoian võidu^
mille peale ma Vaunustatult meeste poole peale, olgu need
vastasin: siis kes tahes. Parata ju enam
, , E i , mina toiman kohe tip-iiiiMnii ei saa. Kavalasti, eks
pu! M sina; Aadam, vaata, et ölet Äga sama moodi teevad
sa otsemaid õppima hakkad; paljud teisedki. '
kuis sa käed selja peal ja ikka Lõpuks s Ä põranda pestud
paar sammu oma maadan^st Ja sest mõtlemisest lalcs süda
taga marsid ja oma suud pida- nõnda täis, et sõitsin maale,
da oskad. Just nagu kuningan- *
na ja peaministri abikaasad Taevas naeratas täiskuu, oli
kõik need nõksud selgeks on nagu suur juustusõorik ja vah-õppinud.
Igatahes, peaasi on, et tis sealt alla ning valgustas. 1
hoiad käed selja pea! ja astud Õues õitsesid kirsid. Nagu
tipa-tapa pisikeste sammude- valge vaht hõljus okstel, tõu­ga
oma haise järel nõnda>üsi, sis ülemisi pidi lausa taevasse,
et ta saba peale ei astu isegi ^lumistega aga paitab puie all
mitte siis, kui tal slepiga kleit kõndija põski. Nn õrnalt, et iga
seljaks peaks olema." silituse järele lendu lasi õie-
Ja siis hiiiidsih ma juba sel- helbeid nagu variseks okstelt
Ilse häälemoega, nagu valimis-. äsjasadanud lund.
propagandal kasutatakse nii: Metsaalune sinetas kannike-"
,,]ünmigratsioon Inglismaale, sist.
see bn nünu elu järgmine de- Riütide valitsemfee mured
vüs. Elagu naised ja nende va^ vajusid kuskile põhjab kau-litsüs,
kus puudub maskulim- gnsse ja tundus, et kogu maa-ne
toorus ja press nõrgemate- Ü"^» suur õitsemine ja ilu oli
le, kus valitseb hijjigesoojus, vaid ühe tiihise ja armsaks-saar
südame õrnus ning alatine ra- ii^d maalapikese peale kokku
hu ja kus puudub üleüldse
igasugune alatus. Intriigid, ma- Äh, kuis kevad kütkestab,
hasurumine j a . . . " kuis ta otse aheldab su selle
Aadamat hakks asi tüütama meeliköitva paiga külge! Kel-ja
tema juba teab, kuis sellisel lel oleks siia veel poliitikat ya^
juhul oma armastatud abikaa- ja?
JUHATUS