1981-01-22-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk, 4
VABA EESTLANE neljapäeval, 22. jaanuaril 1981 — Thursday, January 22, 1981
Nr. 6 Nr. S
MÄLESTAME SUGULAST
Puhka rahus!
AINO |a ANTS SOOTS
sõpra
Puhka rahus
võõra maa mullas!
maälesHavad \mm
LILL ja GUNNAR NEEMME
AKTE" ja OTT JÜRISSON
Armsat taaaegset sõprai
mälestavad leinas ••
• ^ JOHANNES ja VAIKE MTTASi:
AVO la MADLI KITTASK lastega
ISI
mällestavsid leisias:
ALBERT ja ELLEN Sfi^
OTTO ja NORA TREDER
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks
yÄTÜSEMÄJA
Matusemaja oa üle 115. aast& teemBud Metropolitaii
sama perekonna poolt väljakujunenud traditsiooni
Moderniseeritud avarad ruumidv fcvalifitseeritijid
küllaldaselt parkimiseruiami.
Väärikas teeoinmae
ega.
UNERÄL HOMES LT
T L . MORMSON — Funeral Director
Sherüsonrae St., Tonpito/ Ont. M4X 1£S
Telefon 924-1408
Istöiiia Seg«k0
Laulukoor oma olemuses ei koos^
ae ainult lauljaist vaid oleneb ka^
#amt8ioonlde|5t. I^a pikaajalise
JkoöÄta et saa kõige pare^
genV isegi koolitatud lauljate või-m
«Bid keskpärasusest kõrgemale
tõsta. 18. jaanuaril Torontos toimu-nüd
Estonia Segakoori k^
(õieti ^eüe orgapisatsiboiü ieine
peakontsert> Cületas k^ :
selle ansambüesineniine oli täiesti
küps ning koori elav ja täpne musikaalsus
oli^Õige kõrgemal^
mel, Ä a d e s ^nam
liste atisamblite saavu^
Br, Romai Toi l suurepäraseid
võimeid koorijuhina ön raske šil-
; mätorkayält esü^^^
on hästi tuntud. Hoolünataa
kümnete pikkusest muusikakarjää-i-
ist, otsib ta uuendusi ja; valib hüvitava-
programmi, loobudes kulunud
laulude esitamisest.
Silmapaistvamad tööd kontserdil
olid kolmelt Torontos elunevalt
komponistilt: esimene osa Roman
Toi kantaadist ,,Lauäate ; Deo",
Lembit Avessoni „Järv" ja Kaljo
Raidi „Kuri perenaine**. Viimatimainitud
töö oli õrn, liigutav pasto.
rai, milles prantsuse muusikastiili
STOKHOLM (EPL) — Stokholmi " (eriti Poulenc) mõjutas eesti runo-
Eesti Nelipühi Kogudus jäi sügisel NEW YORK — Henrik Visnapuu nimelise Kirjandusfondi arahind ^ygi g^yjj Avessoni „Järves" kasu-ilma
karjaseta, kui koguduse raja- langes 2. jaanuaril 1981 Torontos eluneva kirjaniku Arved Viklaio ro- kavalalt saaU akusükat: koor
ja ja kauaaegne pastor Herman maanile „Märgitud«. Zhürii, miUesse kuulusid kirjandusteadlased MaU jagatud kaheks grupiks, kes sei-
Laur suri. Jürma, Alfred Kurlents» Viktor Kõressaar, Felix Omas ja Eti Sirg, g.^ vastakuti saaü seinte ääres.
Uue jutiustaja küsimus võeti kc otsustas määrata araMmm nimetatud teosele järgmistel põhjustel: g^jQ^ gubtiüse vastukaja järelduse-he
päevakorda ja pärast koguduse yy^j^j^ kirjanikuna nende jälitamisele Soome julgeole- tekMs väga poeetflme efekt
juhatuse ja koguduse tegevkoos- ^nenud aastatepikku oma gene- kupolitsei>olt 1947. aasta lõpu- Kontserdi solistid olid kontrabas-olekut
otsustati uksmee selt uueks J ^ j ^ ^ ^ südametunnistuseks ja kuudel. Romaani põhikoes kulgeb «ist Vuu Vank ja sopran Rosema-vaimulücuks
kutsuda Heino Viik- j^^äieks. Lähtudes üha eriaspekti-ühe väikeseliikmelise eesti-soome Lindau., RavePi palasid esita-holm.
Kutsutu nõustus talle paku: ^^^^ ^gtj^^d vaatluse alla perekonna inimlik saatus. Teose ^es demonstreeris Vuu Varik, et
tud kohaga ja novembris õnnistati ^^^^j^^^^ ^^^^^^ ^J^I^Q^^^ sündmustik .on esitatud jõuliselt, ^^"^^^ ^^^^-^^^ ^ ^ ^ ^ " ^ ^ ^«^"^f^'
ta ametisse uüe koguduse karjase- ^.j^^ ^^^^ salvestanud eesti kirjan- kirjeldused napid, vaheldudes ela- ^^^""kas interpretatsioon ja imeilus
. . . , , . , duslikku varamusse oma poliitüis- va dialoogiga, karakterid selgepiiri- ««tke toon. Aga selle pilli (kaasa-onnistamise
Jumalateemslusel ^j^i^^jj^tg romaanidega värvika lised. > arvatud ka tema oma) intonatsioo-
ELLA EAIK-MARMEl
UNO MARMEI abikaasaga
OTTO MÄRMEl
FEETER MARMEI perega
KERSTI SEFF-MARMEI
MATTI MARMEI perega
perega.
Stokholmi
Ndipühikogydys s^l
uue hisngekcirjcase
Arved Viirlaid oma raamatutega
auhind Yiiriaidile
oAllilda nt eLgaeuvra d Teonrodnistoes t^p asatboirjiu tlupsoteag- mosaiigi.
ja Einar Lindström, uus jutlustaja Kirjamikni suhe minevikuga on
Heino Viikholm, muusikalises osas sundiv, nooruses akumuleerunud
olid kaastegevad Ruth Lige ja Rael armid on sügavad.
Raamat äratab mõtteid, kuna ^ probleemid vajavad lahendusi,
fookusse on asetatud inimese «^^e kui allakirjutanut saaks veen-alandamine
ja hävitamine suur- ^«öa, et kontrabassid peaksid hak-riikide
poliitilis-majanduslikii ^^ama orkestri tagumistest ridadest
võimuvõitluse taustal. s solisti puldmi matkama.
Laur. Uuele vaimulikule toodi on- Ajaloolistele faktidele rajatud ro- Autor on humanist ning jälgib Rosemarie Lindau esitas neli
nistamise puhul naaberkoguduste jj^^an käsitleb meie ilukirjanduses murtud südamega oma rahva ära- Sibeliuse laulu puhtsüdamliku Ja
poolt õimitlusi. ^ esmakordselt Nõukogude Liidu teenimatut saatust". haarava musikaalsusega, mis ära-
Uus jutlustaja Hemo Viikholm poolt õigusevastaselt mobiliseeri- Henrik Visnapuu nimeline Kir- *as soovi, et seda puhast ja virgu-sündis
Pirital 1929. Põgeniku tee- tud eestlaste teekonda Siberisse ja jandusfond loodi 1953. aastal. Se- *avat häält tahaks iseseisva kont-konna
lõpul oü ta Inglismaal, kus nende käekäiku seal. da toetavad eesti organisatsioonid serdi raames kuulda.
ta omandas tehnilise hariduse ja sündmuste tuumik on aga kes- ja eraisikud. Suure panuse onänd-asutas
ka perekonna. 1963. aastal kendatud sõjajärgseile muutunud nud luuletaja vennapoeg, arhitekt
asus perekond elama Rootsi. Ette- Soome-Eesti suhetele. Soome jää- Herk Visnapuu oma kadunud onu
valmistuse usuUseks tööks on ta nud eesti vabatahtlike saatusele ja mälestuse austamiseks,
omandanud piiblikoolides Londonis
ja Stokholmis. Rootsis elades on
ta olnud juhtiv tööjõud Norrköpin-gis
vabakiriklikus töös ligi 17 aastat.
Stokholmi Eesti Nelipühi Koguduse
tegevus on elav ja suunatud
erinevaüe aladele, nende hulgas
laste- ja noortetöö, laulu- ja muu-sikategevus,
misjonitöö^ Lõuna-
Ameerikas ja kodumaal. Viimastel
aastatel
raadio saateid
korda nädalas.
Tubin Bostonis
Eesticine juhotas esmakordselt moollma
kyulsat Bostoni Sümfoonio Orkestrit
Dr, Roman Toi asutas Estonisi
Segakoori põhimõttega, et luua
kammeransamblit. Aga suurem
koor, inillel on nii kõrged tehnUised
ning musikaalsed võimed, on veelgi
suurem saavutus. Saavutus, mis
Jätab ikindla mulje, \et eesti koorimuusika
elus tähtsamateks Ja
meeldivamateks simdmusteks | on
iulevased Estonia Segakoori kontserdid.
PEETER TAMMEARU
NEW YORK (VE) — Näärikuu päevad 5; ku^
on kirjutatud püsivalt välis.eestlaste ajaloo annaalidesse. Esmakordselt VÄllc+oönicfiiCÄ^ «iilalti
onkogudus saatnud lähi- juhatas neU päevil maaiUnakuulsat Bostoni Sümfoonia Orkestrit Neeme ^ « " ^ T e e n i i T U ^ e s TUie^^
aateid „Elu Sõna" kaks ^^^^ saavutades erakordselt sooja vastuvõtu. Esmakordselt oli seüe riskido eluOO
orkestri kavas ka eesti helitöö, Ed. Tubina Kümnes s ü n ^ •
Neeme Järvile. WASHINGTON - ühendriikide
„ senaator Lowell P. Weicker mainis, Priit EmbaiSm Kohalvibiv helllooja kutsuti igal Yorgini välja. Neile kõigile olid et tulevikus tuleks ühendriikide
iroABnm^Alf^^^-kB^iG^tg kontserdil kauakestva aplausiga la- need unustamatud päevad ja pole välisteenistuses rakendada uus po-l^
eemi^^OWraril^lg vale: oli ümne, et ta töö oli leid- võimatu, et hingeliselt „segu-aputa- lutika, müle kohaselt'välisteenistu-
LONDON — 15 detsembril an- ""^ vastukaja publiku südames, tud" eestlasi jalutab siin-seal veel sesse siirduvad inimesed peavad
ti Priit Einbaumiie üle doktori Kontserdid läksid täismajadele tämni. ^ arvestama vangistamisega ja isegi
kraad keemia alal. Doktoritöö tee- f'^^^ ^^^^ kuulajat!) ja Reedel, 9. skp. õhtul toimus oma elu kaotamisega kui terroris-maks,
mida ta kaitses 1. juulil kontserdi-ohtml oh pääsmete saa- nieie suurte muusikute auks vas- tid saatkonnahoone üle võtavad.
1980. a. Salfordi ülikoolis, on võimalik vaid tagastatud tuvõtt ühes ungari restoranis Sellise polütikaga välditakse seUi-
„Reactions of Indene and Indane^^^^"^^*® ' ' Bostoni Eesti Seltsi poolt. seid^^ väljapressimisi pant-
Derivatives". Selle kohta ilmub Sündmuse puhul kirjutati ja kõ- Selles osales ligikaudu 100 rahvus- vangide arvel, nagu see -juhtus
kirjutis mõne kuu pärast keemia- "^^^ Bostonis Eestis! rohkem likust uhkusest tulvü kaasmaalast. Iraanis. Lowell P. Weicker mainis,
teaduslikus ajakirjas. kui kunagi varem. Kõigil südames soov, et midagi sa- et see polütika tuleks kogu mäa-
- Värske doktor sündis 1954: a. Kavaleht sisaldas mitmeleheküljeli-malaadset üsna varsti korduks... ümale enne selle rakeridamist ava-
Leigh'is, Inglismaal. Priit Einbaum sed fotodega varustatud ülevaated
lõpetas ülikooli 1975. aastal, ma- nii dirigendist kui heliloojast, rõhu-gistrikraadi
saavutas Salfordi üli- tades nende kõrget tunnustust leid-koolis
1976. a. ja alustas samas nud töö kõrval ka nende kodumaa
doktori kraadi taotlemist. Möödu- saatust.
nud septembrikuust alates töötab Kontserdil osales ka hulgani
dr. Embaum õppejõuna Formby's. eestlasi — Bostonist kuni New
362 Danforth Av«.
Toronto, Ont
M4K 1N8
K. T. %ult teatavaks teha.
FLOWERS & GIFTS
Tel. 466-1951 voi 466-1502
Värsked ja esmaklassilised liUed igaks sündmuseks.
Kunstkäsitöid Wnkideks: ehted, merevaik, nahktoöi,
puunüserdused, keraamika.
Räägitakse eesti, ^ti ja inglise keelt.
Marie Underi mäleslusaldus
Lembit Avesson, Kaljo Raid ja Roman Too
viisistasid poetessi luulet
Pühapäeval, 1. veebruaril keU 3 p.L toimub Eesti Majas Eesti Lüt
Kanadas korraldusel Marie Underi mälestus-kontsertaktus, mOlele juba
ammugi on suuri etevalmistusi tehtud ja mis kujuneb suursündmuseks
Toronto eesti kultuurielus. Toronto on viimaseks keskuseks maaihnas,
kus meie suurele luuletajale mälestnsõhtu korraldatakse.
:4812 YONGE STREET 22M159
WILLOWDALE
Funeral Directors
ONTARIO
Sündmus on eriti silmapaistev
selletõttu, et selleks puhuks on
kolm Torontos olevat eesti heHloo-jat,
Lembit Avesson,- Kaljo Raid
ja Roman Toi viisistanud Marie
Underi luuletused „Maantee",
„Taaveti kannel" ja „Me ootame".
Need esitab esiettekandes meie
ooperilaulja Avo Kittask.
Aktuse kava oü Lydia Vohu
poolt kunstiliselt kujundatud, selle
avab E L K esimees V. Hubel. Marie
Underi luulet deklameerivad
Valve Andre, Rita Sui, Maret Lepik
ja Lydia Vohu. Muusikalises
osas laulavad Helmi Betleiii, Erika
Veskimets-Solom ja segakoor Can-tate
Domino M. Unideri sõnadele
J. Aaviku, J. Bleive, U. Kasemetsa,
E. Oja,' R. Pätsi ja E. Tubina
poolt loodud laule, klaveril saadab
G. Kipper, kuhu liituvad juba eelpool
nimetatud laulud. Lisaks mängib
Kaljo Raid tshellol kaks pala.
Luuletajast annab pikema ülevaate
„MäIestnsi Marie Unde-irist"
Kaul-A. Kadak.
Korraldajad loodavad, arvestades
Marie Underi luule suurust, et
siinne ühiskond tuleks teda väärikalt
mälestama.
Sammui
Selgituskii
Internatioi
Eesti aupea]
Kanada toimkoi
vabadusvõitiejadj
10 aastat raskerc
otsused võivad
nada välls
rasketest kohtuc
ja J. Kukke saa|
Aupeakonsul
esimees L. Leij
kirjad välisminj
laarosakonnale j(
MacGuigan'ile,
helepanu sellele,!
on E K N polt K
tiinuna juba juui
nada immigratjj
nõusolek tema
nadasse ja edasj
Nõukogude Liic
lisministeeriumi
Aupeakonsul
esimees palus]
mi astuda tui
Mart Niklusel
gilde Liidust
ba Kanadasse
EKN abiesimec
meeris Ottawas |
Kukke saatusest
parlamendimhi
Baker'it.-
Teisi liine
Eestis Vangista]
jäte Abistamise
poolt Amnesty
ronto esindust
Risti M. Niklusl
tehtud kohtuotsi
de organisatsioj
rontos pidas
esindaja ühendi
nationalU esindj
jä saatis Amnj
peakorterile Loi
J. Kukke kohtal
test. Londonist
nädala lõpul tc
korter on nei
saatnud telex-t«
Amnesty Interi
üle maaihna.
. Amnesty Inf
se seisukohal]
tu käivatest
Hiklusi
Wolter Pi
protestikj
Mart Nikluse
eesti vangistati
abistamise ü|
mooduseks on|
jade sissesaat
ametivõimudel
nud senini p(
Vabadus võitle]
üksikhooldajac
Kirjade kir jj
informeerida
eeskätt sell
sellest aren<
mõjutab 01
kodumaal.
" Aeg protestikj
tüvsuse edutJ
kuna Madrii(
lepete järelkc
mas.
EKN'u abil
asunudki oi
edutamisele,
mäel korraldl
musena kujul
diplomil
Möödunud I
tagasihoidlik
Marianne
muusikateac
täismõõduhi
Innes CoUe^
Noor viil
Beethoveni,
si ja M;Ri
sid interprel
da noor vüf
sega ning
anne Urke|
lõpetamist
sionaalse
Toronto
Marianne
sertbüroo
seerias, mi
vai kevadel
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 22, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-01-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810122 |
Description
| Title | 1981-01-22-04 |
| OCR text | Lk, 4 VABA EESTLANE neljapäeval, 22. jaanuaril 1981 — Thursday, January 22, 1981 Nr. 6 Nr. S MÄLESTAME SUGULAST Puhka rahus! AINO |a ANTS SOOTS sõpra Puhka rahus võõra maa mullas! maälesHavad \mm LILL ja GUNNAR NEEMME AKTE" ja OTT JÜRISSON Armsat taaaegset sõprai mälestavad leinas •• • ^ JOHANNES ja VAIKE MTTASi: AVO la MADLI KITTASK lastega ISI mällestavsid leisias: ALBERT ja ELLEN Sfi^ OTTO ja NORA TREDER Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks yÄTÜSEMÄJA Matusemaja oa üle 115. aast& teemBud Metropolitaii sama perekonna poolt väljakujunenud traditsiooni Moderniseeritud avarad ruumidv fcvalifitseeritijid küllaldaselt parkimiseruiami. Väärikas teeoinmae ega. UNERÄL HOMES LT T L . MORMSON — Funeral Director Sherüsonrae St., Tonpito/ Ont. M4X 1£S Telefon 924-1408 Istöiiia Seg«k0 Laulukoor oma olemuses ei koos^ ae ainult lauljaist vaid oleneb ka^ #amt8ioonlde|5t. I^a pikaajalise JkoöÄta et saa kõige pare^ genV isegi koolitatud lauljate või-m «Bid keskpärasusest kõrgemale tõsta. 18. jaanuaril Torontos toimu-nüd Estonia Segakoori k^ (õieti ^eüe orgapisatsiboiü ieine peakontsert> Cületas k^ : selle ansambüesineniine oli täiesti küps ning koori elav ja täpne musikaalsus oli^Õige kõrgemal^ mel, Ä a d e s ^nam liste atisamblite saavu^ Br, Romai Toi l suurepäraseid võimeid koorijuhina ön raske šil- ; mätorkayält esü^^^ on hästi tuntud. Hoolünataa kümnete pikkusest muusikakarjää-i- ist, otsib ta uuendusi ja; valib hüvitava- programmi, loobudes kulunud laulude esitamisest. Silmapaistvamad tööd kontserdil olid kolmelt Torontos elunevalt komponistilt: esimene osa Roman Toi kantaadist ,,Lauäate ; Deo", Lembit Avessoni „Järv" ja Kaljo Raidi „Kuri perenaine**. Viimatimainitud töö oli õrn, liigutav pasto. rai, milles prantsuse muusikastiili STOKHOLM (EPL) — Stokholmi " (eriti Poulenc) mõjutas eesti runo- Eesti Nelipühi Kogudus jäi sügisel NEW YORK — Henrik Visnapuu nimelise Kirjandusfondi arahind ^ygi g^yjj Avessoni „Järves" kasu-ilma karjaseta, kui koguduse raja- langes 2. jaanuaril 1981 Torontos eluneva kirjaniku Arved Viklaio ro- kavalalt saaU akusükat: koor ja ja kauaaegne pastor Herman maanile „Märgitud«. Zhürii, miUesse kuulusid kirjandusteadlased MaU jagatud kaheks grupiks, kes sei- Laur suri. Jürma, Alfred Kurlents» Viktor Kõressaar, Felix Omas ja Eti Sirg, g.^ vastakuti saaü seinte ääres. Uue jutiustaja küsimus võeti kc otsustas määrata araMmm nimetatud teosele järgmistel põhjustel: g^jQ^ gubtiüse vastukaja järelduse-he päevakorda ja pärast koguduse yy^j^j^ kirjanikuna nende jälitamisele Soome julgeole- tekMs väga poeetflme efekt juhatuse ja koguduse tegevkoos- ^nenud aastatepikku oma gene- kupolitsei>olt 1947. aasta lõpu- Kontserdi solistid olid kontrabas-olekut otsustati uksmee selt uueks J ^ j ^ ^ ^ südametunnistuseks ja kuudel. Romaani põhikoes kulgeb «ist Vuu Vank ja sopran Rosema-vaimulücuks kutsuda Heino Viik- j^^äieks. Lähtudes üha eriaspekti-ühe väikeseliikmelise eesti-soome Lindau., RavePi palasid esita-holm. Kutsutu nõustus talle paku: ^^^^ ^gtj^^d vaatluse alla perekonna inimlik saatus. Teose ^es demonstreeris Vuu Varik, et tud kohaga ja novembris õnnistati ^^^^j^^^^ ^^^^^^ ^J^I^Q^^^ sündmustik .on esitatud jõuliselt, ^^"^^^ ^^^^-^^^ ^ ^ ^ ^ " ^ ^ ^«^"^f^' ta ametisse uüe koguduse karjase- ^.j^^ ^^^^ salvestanud eesti kirjan- kirjeldused napid, vaheldudes ela- ^^^""kas interpretatsioon ja imeilus . . . , , . , duslikku varamusse oma poliitüis- va dialoogiga, karakterid selgepiiri- ««tke toon. Aga selle pilli (kaasa-onnistamise Jumalateemslusel ^j^i^^jj^tg romaanidega värvika lised. > arvatud ka tema oma) intonatsioo- ELLA EAIK-MARMEl UNO MARMEI abikaasaga OTTO MÄRMEl FEETER MARMEI perega KERSTI SEFF-MARMEI MATTI MARMEI perega perega. Stokholmi Ndipühikogydys s^l uue hisngekcirjcase Arved Viirlaid oma raamatutega auhind Yiiriaidile oAllilda nt eLgaeuvra d Teonrodnistoes t^p asatboirjiu tlupsoteag- mosaiigi. ja Einar Lindström, uus jutlustaja Kirjamikni suhe minevikuga on Heino Viikholm, muusikalises osas sundiv, nooruses akumuleerunud olid kaastegevad Ruth Lige ja Rael armid on sügavad. Raamat äratab mõtteid, kuna ^ probleemid vajavad lahendusi, fookusse on asetatud inimese «^^e kui allakirjutanut saaks veen-alandamine ja hävitamine suur- ^«öa, et kontrabassid peaksid hak-riikide poliitilis-majanduslikii ^^ama orkestri tagumistest ridadest võimuvõitluse taustal. s solisti puldmi matkama. Laur. Uuele vaimulikule toodi on- Ajaloolistele faktidele rajatud ro- Autor on humanist ning jälgib Rosemarie Lindau esitas neli nistamise puhul naaberkoguduste jj^^an käsitleb meie ilukirjanduses murtud südamega oma rahva ära- Sibeliuse laulu puhtsüdamliku Ja poolt õimitlusi. ^ esmakordselt Nõukogude Liidu teenimatut saatust". haarava musikaalsusega, mis ära- Uus jutlustaja Hemo Viikholm poolt õigusevastaselt mobiliseeri- Henrik Visnapuu nimeline Kir- *as soovi, et seda puhast ja virgu-sündis Pirital 1929. Põgeniku tee- tud eestlaste teekonda Siberisse ja jandusfond loodi 1953. aastal. Se- *avat häält tahaks iseseisva kont-konna lõpul oü ta Inglismaal, kus nende käekäiku seal. da toetavad eesti organisatsioonid serdi raames kuulda. ta omandas tehnilise hariduse ja sündmuste tuumik on aga kes- ja eraisikud. Suure panuse onänd-asutas ka perekonna. 1963. aastal kendatud sõjajärgseile muutunud nud luuletaja vennapoeg, arhitekt asus perekond elama Rootsi. Ette- Soome-Eesti suhetele. Soome jää- Herk Visnapuu oma kadunud onu valmistuse usuUseks tööks on ta nud eesti vabatahtlike saatusele ja mälestuse austamiseks, omandanud piiblikoolides Londonis ja Stokholmis. Rootsis elades on ta olnud juhtiv tööjõud Norrköpin-gis vabakiriklikus töös ligi 17 aastat. Stokholmi Eesti Nelipühi Koguduse tegevus on elav ja suunatud erinevaüe aladele, nende hulgas laste- ja noortetöö, laulu- ja muu-sikategevus, misjonitöö^ Lõuna- Ameerikas ja kodumaal. Viimastel aastatel raadio saateid korda nädalas. Tubin Bostonis Eesticine juhotas esmakordselt moollma kyulsat Bostoni Sümfoonio Orkestrit Dr, Roman Toi asutas Estonisi Segakoori põhimõttega, et luua kammeransamblit. Aga suurem koor, inillel on nii kõrged tehnUised ning musikaalsed võimed, on veelgi suurem saavutus. Saavutus, mis Jätab ikindla mulje, \et eesti koorimuusika elus tähtsamateks Ja meeldivamateks simdmusteks | on iulevased Estonia Segakoori kontserdid. PEETER TAMMEARU NEW YORK (VE) — Näärikuu päevad 5; ku^ on kirjutatud püsivalt välis.eestlaste ajaloo annaalidesse. Esmakordselt VÄllc+oönicfiiCÄ^ «iilalti onkogudus saatnud lähi- juhatas neU päevil maaiUnakuulsat Bostoni Sümfoonia Orkestrit Neeme ^ « " ^ T e e n i i T U ^ e s TUie^^ aateid „Elu Sõna" kaks ^^^^ saavutades erakordselt sooja vastuvõtu. Esmakordselt oli seüe riskido eluOO orkestri kavas ka eesti helitöö, Ed. Tubina Kümnes s ü n ^ • Neeme Järvile. WASHINGTON - ühendriikide „ senaator Lowell P. Weicker mainis, Priit EmbaiSm Kohalvibiv helllooja kutsuti igal Yorgini välja. Neile kõigile olid et tulevikus tuleks ühendriikide iroABnm^Alf^^^-kB^iG^tg kontserdil kauakestva aplausiga la- need unustamatud päevad ja pole välisteenistuses rakendada uus po-l^ eemi^^OWraril^lg vale: oli ümne, et ta töö oli leid- võimatu, et hingeliselt „segu-aputa- lutika, müle kohaselt'välisteenistu- LONDON — 15 detsembril an- ""^ vastukaja publiku südames, tud" eestlasi jalutab siin-seal veel sesse siirduvad inimesed peavad ti Priit Einbaumiie üle doktori Kontserdid läksid täismajadele tämni. ^ arvestama vangistamisega ja isegi kraad keemia alal. Doktoritöö tee- f'^^^ ^^^^ kuulajat!) ja Reedel, 9. skp. õhtul toimus oma elu kaotamisega kui terroris-maks, mida ta kaitses 1. juulil kontserdi-ohtml oh pääsmete saa- nieie suurte muusikute auks vas- tid saatkonnahoone üle võtavad. 1980. a. Salfordi ülikoolis, on võimalik vaid tagastatud tuvõtt ühes ungari restoranis Sellise polütikaga välditakse seUi- „Reactions of Indene and Indane^^^^"^^*® ' ' Bostoni Eesti Seltsi poolt. seid^^ väljapressimisi pant- Derivatives". Selle kohta ilmub Sündmuse puhul kirjutati ja kõ- Selles osales ligikaudu 100 rahvus- vangide arvel, nagu see -juhtus kirjutis mõne kuu pärast keemia- "^^^ Bostonis Eestis! rohkem likust uhkusest tulvü kaasmaalast. Iraanis. Lowell P. Weicker mainis, teaduslikus ajakirjas. kui kunagi varem. Kõigil südames soov, et midagi sa- et see polütika tuleks kogu mäa- - Värske doktor sündis 1954: a. Kavaleht sisaldas mitmeleheküljeli-malaadset üsna varsti korduks... ümale enne selle rakeridamist ava- Leigh'is, Inglismaal. Priit Einbaum sed fotodega varustatud ülevaated lõpetas ülikooli 1975. aastal, ma- nii dirigendist kui heliloojast, rõhu-gistrikraadi saavutas Salfordi üli- tades nende kõrget tunnustust leid-koolis 1976. a. ja alustas samas nud töö kõrval ka nende kodumaa doktori kraadi taotlemist. Möödu- saatust. nud septembrikuust alates töötab Kontserdil osales ka hulgani dr. Embaum õppejõuna Formby's. eestlasi — Bostonist kuni New 362 Danforth Av«. Toronto, Ont M4K 1N8 K. T. %ult teatavaks teha. FLOWERS & GIFTS Tel. 466-1951 voi 466-1502 Värsked ja esmaklassilised liUed igaks sündmuseks. Kunstkäsitöid Wnkideks: ehted, merevaik, nahktoöi, puunüserdused, keraamika. Räägitakse eesti, ^ti ja inglise keelt. Marie Underi mäleslusaldus Lembit Avesson, Kaljo Raid ja Roman Too viisistasid poetessi luulet Pühapäeval, 1. veebruaril keU 3 p.L toimub Eesti Majas Eesti Lüt Kanadas korraldusel Marie Underi mälestus-kontsertaktus, mOlele juba ammugi on suuri etevalmistusi tehtud ja mis kujuneb suursündmuseks Toronto eesti kultuurielus. Toronto on viimaseks keskuseks maaihnas, kus meie suurele luuletajale mälestnsõhtu korraldatakse. :4812 YONGE STREET 22M159 WILLOWDALE Funeral Directors ONTARIO Sündmus on eriti silmapaistev selletõttu, et selleks puhuks on kolm Torontos olevat eesti heHloo-jat, Lembit Avesson,- Kaljo Raid ja Roman Toi viisistanud Marie Underi luuletused „Maantee", „Taaveti kannel" ja „Me ootame". Need esitab esiettekandes meie ooperilaulja Avo Kittask. Aktuse kava oü Lydia Vohu poolt kunstiliselt kujundatud, selle avab E L K esimees V. Hubel. Marie Underi luulet deklameerivad Valve Andre, Rita Sui, Maret Lepik ja Lydia Vohu. Muusikalises osas laulavad Helmi Betleiii, Erika Veskimets-Solom ja segakoor Can-tate Domino M. Unideri sõnadele J. Aaviku, J. Bleive, U. Kasemetsa, E. Oja,' R. Pätsi ja E. Tubina poolt loodud laule, klaveril saadab G. Kipper, kuhu liituvad juba eelpool nimetatud laulud. Lisaks mängib Kaljo Raid tshellol kaks pala. Luuletajast annab pikema ülevaate „MäIestnsi Marie Unde-irist" Kaul-A. Kadak. Korraldajad loodavad, arvestades Marie Underi luule suurust, et siinne ühiskond tuleks teda väärikalt mälestama. Sammui Selgituskii Internatioi Eesti aupea] Kanada toimkoi vabadusvõitiejadj 10 aastat raskerc otsused võivad nada välls rasketest kohtuc ja J. Kukke saa| Aupeakonsul esimees L. Leij kirjad välisminj laarosakonnale j( MacGuigan'ile, helepanu sellele,! on E K N polt K tiinuna juba juui nada immigratjj nõusolek tema nadasse ja edasj Nõukogude Liic lisministeeriumi Aupeakonsul esimees palus] mi astuda tui Mart Niklusel gilde Liidust ba Kanadasse EKN abiesimec meeris Ottawas | Kukke saatusest parlamendimhi Baker'it.- Teisi liine Eestis Vangista] jäte Abistamise poolt Amnesty ronto esindust Risti M. Niklusl tehtud kohtuotsi de organisatsioj rontos pidas esindaja ühendi nationalU esindj jä saatis Amnj peakorterile Loi J. Kukke kohtal test. Londonist nädala lõpul tc korter on nei saatnud telex-t« Amnesty Interi üle maaihna. . Amnesty Inf se seisukohal] tu käivatest Hiklusi Wolter Pi protestikj Mart Nikluse eesti vangistati abistamise ü| mooduseks on| jade sissesaat ametivõimudel nud senini p( Vabadus võitle] üksikhooldajac Kirjade kir jj informeerida eeskätt sell sellest aren< mõjutab 01 kodumaal. " Aeg protestikj tüvsuse edutJ kuna Madrii( lepete järelkc mas. EKN'u abil asunudki oi edutamisele, mäel korraldl musena kujul diplomil Möödunud I tagasihoidlik Marianne muusikateac täismõõduhi Innes CoUe^ Noor viil Beethoveni, si ja M;Ri sid interprel da noor vüf sega ning anne Urke| lõpetamist sionaalse Toronto Marianne sertbüroo seerias, mi vai kevadel |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-01-22-04
