1981-01-22-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE meljapäeval, 22. jaanuarü 1981 — Thursday; January 22,1981 Nr. 6
esimese
Vaatamata erakordselt külmale ilmale (temperatuur hommikul
-as^C)! peeti Järjekorras 12-s Muskoka-Loppet pühapäeval, 11. jaam.
ettenähtjkd kujul. Kuigi mitmed suusatajad loobusid startimast ja mitmed
ei saanud hommikul autosid käima ega jõudnud õigeks ajaks Port
Sydneysse, oli kell 10 stardis siiski tavaline hulk (1000—1200) suusatajat.
Mõnel külmusid kohe näod ja
nad ei-saanudki alustada, aga enamik
pidas kohutavale külmale süs-ki
kuidagi vastu. Möödunud aastasel
võitjal KenHawthornil jäi müts
okstesse ja ta suusatas 4 km teise
joogipunktmi palja peaga,
i Kolmekordsel Loppeti võitjal Rei-
30 Puirasel külmus kohe nägu Ja
(ta pidi 200 m peale starti katkestama.
..
Meie noored pidasid vaatamata
õhukesele rüetusele hästi vastu.
Nende nägudel olid ainult väikesed
külmumise plekid.
Esialgsed'eestlaste tagajärjed 35
km distantsil: "
ELUT;
l ! Robert Vellend 2 113. min 42 sek
5. Martm VeUend 2 19. 58
6. Allan Mägi 2. 22. 47 '
18. Mihkel Vasüa 2. 39. 33.
20 a. Ja nooremad:
'3. Mehis Kivilo .2. 49. 09
9. Michael Sadul 3. 25. 36
? Raavo Lainevool 3. 54. 30.
45; a. Ja vanemad:' •
? Theo Vellend 3. 56. 49
? Rein Lainevool 4. 18. 34
Mitmed eestlased lõpetasid veel
12 kni mini-loppeti ja võibolla veel
mõned 35 km. Avaldame täpsemad
tagajärjed kunagi hiljem, kui need
teatavaks saavad.
Midlandi tagajärjed loppetile eelneval
laupäeval, 10. jaam:
Võistlusklass 10. km: 1. Robert
Vellend 35 min 13 sek., 2. Reijo
Puiras 36.38.
17-19 a. 10 km: 2.-Allan Mägi
38.19.
55 a. ja üle 5 km: 3. Uno Limit
28.36.
n 3 5 6 7 8
l i l l • 1, • f
10 • • •
m - •
a
li
IS • 17 /a
• • H ao •
• 23 • 2H • • • 27 2?
30 • • - • L QBBBtW • 32.
AAMATUID
MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saat»-
$ kula 0
10.
5v
Põikread: 1. Kuju eesti mütoloogias)
7. Väüce vaat, ankur —
inglise keeles, 9. Nimi Vanas Testamendis,
10. Kala- ja vähjapüügi-riist,
11. Väikelaps, 12. Veepiisad,
iugefcr khiufab
iadunyd
Lgp. „Vaba Eestlase" toimetaja.
Teie ajalehe 9. okt. 1980 väljaandes
ümunud artikkel „Leid Rootsi
riigiarhiivis — Laevavrald riisujad
Mahu rannas" kirjeldal) väga huvitavalt
Lüübeki kaubalaeva
„Sankt Johannese" hukkumist Mahu
rani^iku lähedtišes Hüfftenholme
madalikul 11. nov. 1696. a., selle
laevalaadungi riisumist rannaela-nike
p^oolt ja hüisemat kohtumõistmist
Äisujate üle ja nende surma-
Wõistmist. Artikli kirjutaja avaldab
arvamist, et rannajoone muutumine
aegade vältel on Hüfftenholme
madaliku hävitanud endisel kujul.
Tõeliselt on aga see madalik täna-päevaljgi
olemas ja ka kõikidel me-rekaartidel
ja enamusel maakaar-tiddmärgitud
Uhti (vahest ka Uht-
Ju) madalikuna. Asukoht on Kunda
sadamast 18 km (10 raeremiüi)
põhja suunas — laius N 59" 40'36",
pikkus E 26° 30'42" (Põhja-Uhü
tulepaak).
Rootsiaegse nime aU Hüfftenholme
„Puusaluu saar) tunti teda ku-
1 ni 1920-ndate aastateni, mü ta ühti
nime sai. See praegugi eksisteeriv
madalik on tõeliselt puusaluud
meenutav ja teina identsuses pole
vähimatki kahtlust.;
Madaliku põhjaots, kus praegu
on tulepaak, on veest väljas ja Põh-ja-
Uhti saarena 1 km pikk, ligi W
km lai ja 5 m üle veepinna. Puusa-luu
kujundi alumine ots koosneb
kolmest väiksemast saarest (Lõu-na-
Uhti).
Eelpool jutus tatüd laevahuku aj ai
oli kogu Eesti rannikul vaid kaks
tuletorni — Kõpu (Hiiumaal, 1531)
ja Sõrve (Saaremaal, 1646). Mulal
ehitati Põhja-Uhti saarele päeva-märk,
pole täpselt teada, aga 182^1.
a. L. Spartajevi kaardu on märgitud
seal 40 jala kõrgune puupost
kividest alusel. Selle posti asemele
püstitati aastal 1893 punane neljakandiline
püramiidi kujuline rauast
paak ja valguse sai see 1914. aastal.
Rahvajutud ja oletused randa
tehtud eksitustulede põletamisest
ei tohiks seiega paika pidada. Rannas
põletatud tuluke ei paista kuigi
kaugele läbi tormi. Teiseks —
selline tuluke ei meelitaks ühtki
laevakipparit kalda poole, vaid vastupidi—
see oleks vaid hoiatuseks,
et tormiga eemale hoiduda tundmatust
rannast, karidest, madalik
kest.
Võib veel märkida, et Uhti madalik
asub Tallinna ja Närve vahelise
laevatee kursi vahetus läheduses.
Kuna tolleaegsed merekaardid
olid väga puudulikud, võib spekuleerides
oletada, et „Sankt Johannese"
kippar võis enda arvates
olla õigel kursü ja õiges kohas,
aga sattus halva kaardi ja pimeduse
tõttu oma laevaga madalikule,
kuna päevavalguses paistis Uhti
madalik küllaltki kaugele.
Loomulikult oli teada, et rannarahvas
peale tormi kaldalt leitud
esemeid omaks pidas kui taeva andi.
Karistamine selle teo eest vihjab
asjaolule, et Rootsi merekau-banduse
seadused laevavrakkidest
varanduste röövimist karmilt keelasid
ja karistasid.
Oleks huvitav kuulda rohkem detaile
sellest traagilisest laevahukust,
kui neid andmeid Rootsi ar-
.hüvides leidisb. . ••
^ Ägeis
Aidake kaasa
01
s a
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
13. Endisaegne laskeriist, 15. Rootsi
suurettevõte, 16. Isetööjav masin
või aparaat, 19. Kala, mida ei sööda,
21. Ühendan, liidan, 23. õhuke,
kleenuke, 24. Itaalia mehenimi,
27. Seis -ühes võõrkeeles,
28. Võõrasema, 30. Kasulik loom,
3 L Rumeenia raha, 32. Õppeasutus.
Füstreads 1. Aadlitiitel, 2. Inku
tegu või teguviis, 3. Kõlblusõpetus,
4. "Vübib tegelikkusest eemal, 5.
õmblustarve, 6. Kanada elanik, 7.
Tööriist, 8. Inglise suuremaid riigimehi
19. sajandil, 13. Teatud liiki
pidu, 14. Äriteenija, 17. Kurbloolus,
18. . . . iaeta est — Caesari
kuulus mtlus, 20. Hobüsõiduk!' juht,
21. Tööseisak, 22. Raamatu või lehe
formaat, 25. Ei riku meest, 26.
Sirgjoones, 29. Küsimus.
RISTSÕNA^Nr. 1050
LAHENDUS
Põikread: 1. Nakkav, 5. Puskar,
9. Alaline, 10. Paun, 11. Iiri, 13.
Reele, 15.. Vomm, 17. Uba, 18.
Edasi, 22. Sasib, 23. Isand, 24. El-ler,
25. Vedur, 27. Ilves, 30. Ira,
31.. Tasus, 34. ETA, 35. Reas, 37.
Neus, 38. Meid, 40. Poor, 42. Esimees,
43. Kompus, 44. Riugas.
Püstread: 1. Narrus, 2. Kaak, 3.
Alu, 4. Vanad, 5. Piiks, 6. Uni, 7.
Serv, 8. Ruumid, 10. Peas, 12.
lowa, 14. Ebavere, 16. Mannetu,
18. Ebert, 19. Atlas, 20. Iiris, 25.
Virsik, 26. Daam^ 28. Veer, 29.
Sassis, 32. Andis, 33. Upper, 36.
Seep, 37. Nosu, 39. Isu, 4L Oei.
Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAT
Fred Limberg - ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maalija
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask - ELUKOGU
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAD
pübüteoloogiUsi vaatlusi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2-
Evald Mänd - AASTATE PÄRAND (kolmas valimik
vaimulikke vaatlusi)
ESTONLVN SCOUTING ^
EESTI SKAUTLUS VHSKÜMMEND AASTAT 2v-
TERR KUNGLA JUUBELMLBUM (TJS. Rahva-tantsjjate
Rühm) ' 15w-
Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.5#
"Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE ^
Emi Nõu -1 VASTUVETT
Amia Ahmatova - Marie Under - REEKVIEM
Herbert Michelson - KODUMAALT VÕÕRSILE
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL
Herbert Michelson - NOORSOOTÖÖ RADARIL
Herbert Michelson — EESTI RADADELT
ESTONMN OFFICIAL GUIDE
Paul Laan — MÕTTELEND— pilte Ja peegeldad
Karhi Saarsen—LOHENGRINI LAHKUMINE
Eduard Krants - LUMELHTLASED (luoletaskoga)
Ilona Laaman MIS NEED SIPELGAD (luoletns-kogü)
August Kubja ~ KADUNUD KODUD — mälestused
August Kabja — MÄLESTUSI KODUSAARELT
Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biogras^ülne
jutustus kirjanik Oskar Lutsust)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm — RISTSÕNAD H
Ants Vomm - RISTSÕNAD IH
Ants Vomm RISTSÕNAD IV '
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogna)
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu)
Salme Ekbaum — AJATAR(lunletaskogd)
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Aarand Roos-JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (lauletuskogu)
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (lanletuskogu) 1 ^
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75
Andres Kting — MIS TOIMUB SOOMES? 14-—
Einar Sanden LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST
3 ^
3 . -
3 ^
9^
5 ^
5^
4 ^
3.-
3—
4 ^
2—
70
51
71
$1—
51
35
59
85
49
35
59
59
59
59
49
39
2J5$
2.25
2 ^
20w-
8 . -
4 ^
4 ^
6—
8 ^
6 . -
39
29
40
39
39
39
39
49
59
^
30
49
49
39
39
39
59
RAAMATUID LASTELEs
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) , X-^
ÕP^TA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat ed-kooliealistele
lastele värvitrükis) ; ^•'^
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 5^
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3^ 59 1
.„Ma saan sellest ana, olen seda
ise ka mõelnud — aga ikkagi ehmatasid
mu ära Kui nad mu Vorkutasse
jätaksid, siin oleks tuttavaid
~ aga just seda ta rõhutas, et
ei jäeta! Oleksin kogu aeg -tönnida
tahtnud, aga hoidsin tagasi, mis
õigust mul oleks teiste laupäevaõh^
tut rikkuda? Aga nüüd — teie tuju
rikun ikkagi"...
„Pole viga", ütles Mari,„kas me
siin vähe pisaraid tagasi oleme
hoidnud? Aga need vist j^vad kuhugi
sisse, ükskord ikka kipuvad
voojama... Ja sõbrad Ju seHe
jaoks ongi, et aitaksid kuivatada.
Kõik see pilkamine ja nali ja eneseiroonia
on ju ikkagi ainult üks te-hisvahepd
sellest jõledusest ülesaamiseks.!
Ma vahest mõtlen, et oleks
ehk olnudki õigem kogu aeg päris
avalikult nuttaj ennast välja nuttis
: -Mari ja Hehni olid väikeste vaheaegadega
peagu kogu laagripõlve
koos ohud. Laagrisõprus on kummaline,
midagi muud kui kõige sügavam
ja truuni vaba sõprus. See
asendab kodu ja kodumaad, perekonda
ja endisi! sõpru. Ja seda kõike
in inimesel vaja, kas või surro-gaadinagi,
aga see peab olema.
On paradoksaalne, et mida selgemini
kogemus inimesele õpetab,
et tõeliselt ja päriselt on ta ikkagi
väga üksi -—seda kirglikumalt otsib
tai tõestusi ja tõendejd emotsio-naalseist
allikaist, et oma kogemusest
^ saadud veendumust sellest
neetud üksindusest ümber lükata.
L^agrisõprused, aga võib olla ka
kõik, muud sõprused, on üks neid
veenvaid tõendeid, mis vähemasti
mõnel tervemeelsemal silmapilgul
lasevad rõõmuga konstateerida:
jjŠiiski: Mtei-|tes'üksil-VSe ,tiinne
võib taas kaduda, aga kui see püsima
jääb, süs kujuneb temast üsnagi
tõhus lohutus ja kindel alus
võimele edasi elada. Üksioleku
veendumus on ratsionaalne, sellest
võib välja arendada veatu filosoofilise
süsteemi — ja -neid ongi
arendatud — aga emotsionaalne
üksinduse kompleks viib hukkumiseni,
enesetapule või hullumeelsus-se:
see ei lase enam elada.
Elu pole muud kui tühisuste tühisus,
aga ka surm pole parem, hea
oleks olla sündimata... Selle
ecclesiastese (koguja^ raamatu) tarkuseni
jõudes naeratas Mari juba
üsna lõbusalt. Vaat' sulle filosoofi,
ta peab oma süngsuse absurdini
viima, et rumalaist mõtteist kergemeelselt
ja aruvastaselt lahti saada!
Kuidas aga peaks üks mittefilo-soof
oma üksindusehirmu" viima^
sest ja ainukesest sõbrast ilmajäämise
puhul naljaks või naljakakski
tegema? Oma esuneses laagris olid
nad Helmiga kohtunud kahe ainsa
eesti naisena keset venelasi ja nõukogude
paabelit. See väike tõsiasi
oli nagu paratamatus neid ühendanud.
Aga nad olid sõbruks jäänud
ka teistsugustes oludes. Nende iseloomud
olid väga erinevad, kummalgi
olid omad vead ja puudused.
Aga nad ei olnud kunagi rieid
konfronteerinud, nad ei olnud kordagi
teineteise peale vihastanud
ega paha sõnagi öehmd. Helmi õli
laagriski daam, ta rüht oli sirge ja
ninaots pisut põlastavalt püsti, aga
ta oli ka emalik-hell ja hoolitsev
— ning just seda viimast vajas Mari,
kes oli jonnakas ja peru, ajas
nagu noor hobune ennast tagajalu-le
püsti, 'isegi aiste vahel. See oli
omakorda asi, mida Helmi väga
vajas. Seesugused protuberantsid,
eriti aga Mari huumor ja,-peen pii»
ge, see oleks Helmil ilma Marita
täiesti puudunud — Ja ometi oli
seda elamiseks hädasti tarvis.
Pikad aastad kooselu olid need
vastastikused tulud ja kasud nii
loomulikeks muutnud, et neist ei
mõeldudki, nad olid olemas. Mõlemal
oli palju uusi sõpru, aga nende
suhted olid kuidagi sügavamad
ja teisiti kui teistega. Mõlemad olid
üksteisele asendanud nagu tüki uut
lapsepõlve, tekitanud uutmoodi
koduhõllaust. Nüüd, kus koosole^
mine katkeda ähvardas, tundus et
kõik selle sõpruse saavutused kuidagi
kaovad, platooniliseks muutuvad,
ainult mälestustena veel püsivad
. ..
Nad piid kaua vaikides jalutanud.
Mari ei teadnud, mida Helmi
mõelnud oli, aga küllap umbes samust
asjust. Oli seegi veelkordseks
lisatÕenduseks sõpruse sügavusest,
et pikki aegu vaikida võidi. Aga
juba katketas Hehni vaikimise:
„ünustasin teile ütlemata Mari,
et meie laagris hakatakse nüüd ka
puhkepäevil linnaluba andma.
Spetstshasti ülem ütles mulle ja
pakkus juba järgmiseks pühapäe-
<0
„Kuule imet!** hüüdis Mari, aga
lisas kohe vaimustusega: „Läheme,
HelmiKRääkige minu eest ka —
ja kui saate, sokutage veel Riinale,
Estale, Helinale... noh, niipalju-deie
kui kannatab! Läheme vaatama
kuidas hnn siis välja näeb, kui
püssiniees kõrval ei kõnni! Võibolla
saame teid veenda, et polegi
erilist kahju, kui teid siia elama ei
jäeta või panda!"
„Ma ehk tõesti küsin . . ü t l e s
Helmi poolkõheldes, aga nagu nõus
olles. ^ /
„Aga mis siili siis veel kahelda?
Näeme linna ja väga võimalik, et
kuuleme vabade uudiseidki endiste
vangide käest! Muidugi läheme!"
' N i i jäigi — pühapäeval minnakse,
kui aga Helmi load suudab välja
tingida. Hehni oli rahunenud,
aga väsinud ja kippus magama.
„Ei pääse oma saatuse eest,keegi!"
püüdis ta narile heites resümeerida.
. ,
Mari astus veel sisse Kavetshee
baraki pisikesse kabiini, kus Riina
tantsijate seeikuÜe õlivärvililli «istutas".
„Tere õhtust ja pintslid potti!
Aeg on hiline. Lähme puhkama!
Jõuad oma maalerdamised niikuinii
enne tähtaega ära maalida."
Riina heitis kerge^ pealiigutusega
oma blondi tuka silmüt, välgutas
korraks ilusaid laiu hambaid, aga
pintseldas aina edasi. -
,,Aega mul oleks aga päeval
on siin palju rahvast — segavad.
Ja homme tulevad, viienda laagri
mehed meile kontserti andma, siis
on niikuinii päev loojas. Aga istu!"
Mari istus, võttis tubäkakoti ja
keeras tubakanarmad siidpaberisse,
läitis selle omakeeratud sigareti ja
tõmbas suitsu, jutustades Helmilt
kuuldud uudisest linnalubade kohta.
,,Kontserdid, külaliskontserdid,
kino ja linnaload - r - kuulej see on
ju uhkem kui soldatitel kasarmus!
Kohe kahju nendest, keS; siit välja
peavad minema!"
Aga, konstateerisid mõlemad pärast
pikemat asjaarutust, et suured
sündmused mi üks kui teine, kinnikukkumine
ja lahtilaskn^ine: ei jäta
ka kõik psüühikat vapustamata;
„Aga Estal on lihtne —• Antsu
juurde Karagandasse ja muret es
midagi!" ütles Riina.
Mari kahtles: „Nad ei ole 13
aastat teineteist näinud — ja kuidas
sa teada võid, et nad uuesti
kohtudes ennast endist viisi tunnevad?.
. . Nad olid ju ainult poolteist
kuud paaris, see tähendab, et
vähe nad teineteist tunnevad...
Kiri on ikkagi ainult k i r i ..
„Ja nägu^^on nägu", märkis Riina,
vist kahemõteliselt, aga hakkas
siis pintslit pesema.
Pisut hiljem magasid mõlemad
rasket k^angiund, sellest hoolimata,
et niipalju vabadusest oli kõneldud.
*
Pühapäeval pärast lõunat koristati
sööklasaal, lauad laeti virna
ruumi köögipoolsesse otsa ja pingid
pandi ritta publiku jaoks. Ning
naisvange tulvas sööklasse, et paremaid
kohti sisse võtta ja kinni panna.
Helin hoidis kohta Marile ja
Esta Helmile. Ka Riina oli Ella ja
Mae jaoks kohad varunud, aga peagi
selgus,,et tüdrukud olid raudteele
avariitööle kamandatud. '
Naiste hulk aina kasvas. Istmed
olid peagi hõivatud ja seinaääred
seisjaid puupüsti täis. Naisi oli rö-ilinud
ka lauavkna otsa: seal nad
sädistasid nagu pääsukesed traadil.
Kogumulje publikust ei olnud
enam nii hall kui aUes hiljuti. Oli
heledaid pluuse ja kirevaid rätte ^
lubati ju nüüd erariideid kanda.
Helin vaatas närviliselt ringi —
kaasmaalasi ildca veel ei tultiüd.
Läks raskeks kohti hoida, sest järjest
külmi pingile uusi istujaid vabele.
Aga siis ometi viimaks pressis
Mari enda ridade vahelt läbi,
leidis oma koha ja hüüdis üle õla
Estale: „Helmi ei tule!" Ega suurema
kerega (inimene sellele pingile
poleks mahtunudki.
(Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 22, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-01-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810122 |
Description
| Title | 1981-01-22-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE meljapäeval, 22. jaanuarü 1981 — Thursday; January 22,1981 Nr. 6 esimese Vaatamata erakordselt külmale ilmale (temperatuur hommikul -as^C)! peeti Järjekorras 12-s Muskoka-Loppet pühapäeval, 11. jaam. ettenähtjkd kujul. Kuigi mitmed suusatajad loobusid startimast ja mitmed ei saanud hommikul autosid käima ega jõudnud õigeks ajaks Port Sydneysse, oli kell 10 stardis siiski tavaline hulk (1000—1200) suusatajat. Mõnel külmusid kohe näod ja nad ei-saanudki alustada, aga enamik pidas kohutavale külmale süs-ki kuidagi vastu. Möödunud aastasel võitjal KenHawthornil jäi müts okstesse ja ta suusatas 4 km teise joogipunktmi palja peaga, i Kolmekordsel Loppeti võitjal Rei- 30 Puirasel külmus kohe nägu Ja (ta pidi 200 m peale starti katkestama. .. Meie noored pidasid vaatamata õhukesele rüetusele hästi vastu. Nende nägudel olid ainult väikesed külmumise plekid. Esialgsed'eestlaste tagajärjed 35 km distantsil: " ELUT; l ! Robert Vellend 2 113. min 42 sek 5. Martm VeUend 2 19. 58 6. Allan Mägi 2. 22. 47 ' 18. Mihkel Vasüa 2. 39. 33. 20 a. Ja nooremad: '3. Mehis Kivilo .2. 49. 09 9. Michael Sadul 3. 25. 36 ? Raavo Lainevool 3. 54. 30. 45; a. Ja vanemad:' • ? Theo Vellend 3. 56. 49 ? Rein Lainevool 4. 18. 34 Mitmed eestlased lõpetasid veel 12 kni mini-loppeti ja võibolla veel mõned 35 km. Avaldame täpsemad tagajärjed kunagi hiljem, kui need teatavaks saavad. Midlandi tagajärjed loppetile eelneval laupäeval, 10. jaam: Võistlusklass 10. km: 1. Robert Vellend 35 min 13 sek., 2. Reijo Puiras 36.38. 17-19 a. 10 km: 2.-Allan Mägi 38.19. 55 a. ja üle 5 km: 3. Uno Limit 28.36. n 3 5 6 7 8 l i l l • 1, • f 10 • • • m - • a li IS • 17 /a • • H ao • • 23 • 2H • • • 27 2? 30 • • - • L QBBBtW • 32. AAMATUID MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES Hind Saat»- $ kula 0 10. 5v Põikread: 1. Kuju eesti mütoloogias) 7. Väüce vaat, ankur — inglise keeles, 9. Nimi Vanas Testamendis, 10. Kala- ja vähjapüügi-riist, 11. Väikelaps, 12. Veepiisad, iugefcr khiufab iadunyd Lgp. „Vaba Eestlase" toimetaja. Teie ajalehe 9. okt. 1980 väljaandes ümunud artikkel „Leid Rootsi riigiarhiivis — Laevavrald riisujad Mahu rannas" kirjeldal) väga huvitavalt Lüübeki kaubalaeva „Sankt Johannese" hukkumist Mahu rani^iku lähedtišes Hüfftenholme madalikul 11. nov. 1696. a., selle laevalaadungi riisumist rannaela-nike p^oolt ja hüisemat kohtumõistmist Äisujate üle ja nende surma- Wõistmist. Artikli kirjutaja avaldab arvamist, et rannajoone muutumine aegade vältel on Hüfftenholme madaliku hävitanud endisel kujul. Tõeliselt on aga see madalik täna-päevaljgi olemas ja ka kõikidel me-rekaartidel ja enamusel maakaar-tiddmärgitud Uhti (vahest ka Uht- Ju) madalikuna. Asukoht on Kunda sadamast 18 km (10 raeremiüi) põhja suunas — laius N 59" 40'36", pikkus E 26° 30'42" (Põhja-Uhü tulepaak). Rootsiaegse nime aU Hüfftenholme „Puusaluu saar) tunti teda ku- 1 ni 1920-ndate aastateni, mü ta ühti nime sai. See praegugi eksisteeriv madalik on tõeliselt puusaluud meenutav ja teina identsuses pole vähimatki kahtlust.; Madaliku põhjaots, kus praegu on tulepaak, on veest väljas ja Põh-ja- Uhti saarena 1 km pikk, ligi W km lai ja 5 m üle veepinna. Puusa-luu kujundi alumine ots koosneb kolmest väiksemast saarest (Lõu-na- Uhti). Eelpool jutus tatüd laevahuku aj ai oli kogu Eesti rannikul vaid kaks tuletorni — Kõpu (Hiiumaal, 1531) ja Sõrve (Saaremaal, 1646). Mulal ehitati Põhja-Uhti saarele päeva-märk, pole täpselt teada, aga 182^1. a. L. Spartajevi kaardu on märgitud seal 40 jala kõrgune puupost kividest alusel. Selle posti asemele püstitati aastal 1893 punane neljakandiline püramiidi kujuline rauast paak ja valguse sai see 1914. aastal. Rahvajutud ja oletused randa tehtud eksitustulede põletamisest ei tohiks seiega paika pidada. Rannas põletatud tuluke ei paista kuigi kaugele läbi tormi. Teiseks — selline tuluke ei meelitaks ühtki laevakipparit kalda poole, vaid vastupidi— see oleks vaid hoiatuseks, et tormiga eemale hoiduda tundmatust rannast, karidest, madalik kest. Võib veel märkida, et Uhti madalik asub Tallinna ja Närve vahelise laevatee kursi vahetus läheduses. Kuna tolleaegsed merekaardid olid väga puudulikud, võib spekuleerides oletada, et „Sankt Johannese" kippar võis enda arvates olla õigel kursü ja õiges kohas, aga sattus halva kaardi ja pimeduse tõttu oma laevaga madalikule, kuna päevavalguses paistis Uhti madalik küllaltki kaugele. Loomulikult oli teada, et rannarahvas peale tormi kaldalt leitud esemeid omaks pidas kui taeva andi. Karistamine selle teo eest vihjab asjaolule, et Rootsi merekau-banduse seadused laevavrakkidest varanduste röövimist karmilt keelasid ja karistasid. Oleks huvitav kuulda rohkem detaile sellest traagilisest laevahukust, kui neid andmeid Rootsi ar- .hüvides leidisb. . •• ^ Ägeis Aidake kaasa 01 s a levikule, sellega aitate kaasa eesti keele säilitamisele! 13. Endisaegne laskeriist, 15. Rootsi suurettevõte, 16. Isetööjav masin või aparaat, 19. Kala, mida ei sööda, 21. Ühendan, liidan, 23. õhuke, kleenuke, 24. Itaalia mehenimi, 27. Seis -ühes võõrkeeles, 28. Võõrasema, 30. Kasulik loom, 3 L Rumeenia raha, 32. Õppeasutus. Füstreads 1. Aadlitiitel, 2. Inku tegu või teguviis, 3. Kõlblusõpetus, 4. "Vübib tegelikkusest eemal, 5. õmblustarve, 6. Kanada elanik, 7. Tööriist, 8. Inglise suuremaid riigimehi 19. sajandil, 13. Teatud liiki pidu, 14. Äriteenija, 17. Kurbloolus, 18. . . . iaeta est — Caesari kuulus mtlus, 20. Hobüsõiduk!' juht, 21. Tööseisak, 22. Raamatu või lehe formaat, 25. Ei riku meest, 26. Sirgjoones, 29. Küsimus. RISTSÕNA^Nr. 1050 LAHENDUS Põikread: 1. Nakkav, 5. Puskar, 9. Alaline, 10. Paun, 11. Iiri, 13. Reele, 15.. Vomm, 17. Uba, 18. Edasi, 22. Sasib, 23. Isand, 24. El-ler, 25. Vedur, 27. Ilves, 30. Ira, 31.. Tasus, 34. ETA, 35. Reas, 37. Neus, 38. Meid, 40. Poor, 42. Esimees, 43. Kompus, 44. Riugas. Püstread: 1. Narrus, 2. Kaak, 3. Alu, 4. Vanad, 5. Piiks, 6. Uni, 7. Serv, 8. Ruumid, 10. Peas, 12. lowa, 14. Ebavere, 16. Mannetu, 18. Ebert, 19. Atlas, 20. Iiris, 25. Virsik, 26. Daam^ 28. Veer, 29. Sassis, 32. Andis, 33. Upper, 36. Seep, 37. Nosu, 39. Isu, 4L Oei. Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAT Fred Limberg - ISAMAA EEST EDUARD RÜGA graafik ja maalija A. Käbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask - ELUKOGU L. Kaagjärv - AASTAPÜHAD pübüteoloogiUsi vaatlusi Heino Jõe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2- Evald Mänd - AASTATE PÄRAND (kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) ESTONLVN SCOUTING ^ EESTI SKAUTLUS VHSKÜMMEND AASTAT 2v- TERR KUNGLA JUUBELMLBUM (TJS. Rahva-tantsjjate Rühm) ' 15w- Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.5# "Hanno Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI JÄRELE ^ Emi Nõu -1 VASTUVETT Amia Ahmatova - Marie Under - REEKVIEM Herbert Michelson - KODUMAALT VÕÕRSILE Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL Herbert Michelson - NOORSOOTÖÖ RADARIL Herbert Michelson — EESTI RADADELT ESTONMN OFFICIAL GUIDE Paul Laan — MÕTTELEND— pilte Ja peegeldad Karhi Saarsen—LOHENGRINI LAHKUMINE Eduard Krants - LUMELHTLASED (luoletaskoga) Ilona Laaman MIS NEED SIPELGAD (luoletns-kogü) August Kubja ~ KADUNUD KODUD — mälestused August Kabja — MÄLESTUSI KODUSAARELT Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (biogras^ülne jutustus kirjanik Oskar Lutsust) Ants Vomm - RISTSÕNAD I Ants Vomm — RISTSÕNAD H Ants Vomm - RISTSÕNAD IH Ants Vomm RISTSÕNAD IV ' Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogna) Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu) Salme Ekbaum — AJATAR(lunletaskogd) Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM Aarand Roos-JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Johan Pitka — RAJUSÕLMED Urve Karuks — KODAKONDUR (lauletuskogu) Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (lanletuskogu) 1 ^ Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 Andres Kting — MIS TOIMUB SOOMES? 14-— Einar Sanden LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST 3 ^ 3 . - 3 ^ 9^ 5 ^ 5^ 4 ^ 3.- 3— 4 ^ 2— 70 51 71 $1— 51 35 59 85 49 35 59 59 59 59 49 39 2J5$ 2.25 2 ^ 20w- 8 . - 4 ^ 4 ^ 6— 8 ^ 6 . - 39 29 40 39 39 39 39 49 59 ^ 30 49 49 39 39 39 59 RAAMATUID LASTELEs KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) , X-^ ÕP^TA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat ed-kooliealistele lastele värvitrükis) ; ^•'^ ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 5^ EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3^ 59 1 .„Ma saan sellest ana, olen seda ise ka mõelnud — aga ikkagi ehmatasid mu ära Kui nad mu Vorkutasse jätaksid, siin oleks tuttavaid ~ aga just seda ta rõhutas, et ei jäeta! Oleksin kogu aeg -tönnida tahtnud, aga hoidsin tagasi, mis õigust mul oleks teiste laupäevaõh^ tut rikkuda? Aga nüüd — teie tuju rikun ikkagi"... „Pole viga", ütles Mari,„kas me siin vähe pisaraid tagasi oleme hoidnud? Aga need vist j^vad kuhugi sisse, ükskord ikka kipuvad voojama... Ja sõbrad Ju seHe jaoks ongi, et aitaksid kuivatada. Kõik see pilkamine ja nali ja eneseiroonia on ju ikkagi ainult üks te-hisvahepd sellest jõledusest ülesaamiseks.! Ma vahest mõtlen, et oleks ehk olnudki õigem kogu aeg päris avalikult nuttaj ennast välja nuttis : -Mari ja Hehni olid väikeste vaheaegadega peagu kogu laagripõlve koos ohud. Laagrisõprus on kummaline, midagi muud kui kõige sügavam ja truuni vaba sõprus. See asendab kodu ja kodumaad, perekonda ja endisi! sõpru. Ja seda kõike in inimesel vaja, kas või surro-gaadinagi, aga see peab olema. On paradoksaalne, et mida selgemini kogemus inimesele õpetab, et tõeliselt ja päriselt on ta ikkagi väga üksi -—seda kirglikumalt otsib tai tõestusi ja tõendejd emotsio-naalseist allikaist, et oma kogemusest ^ saadud veendumust sellest neetud üksindusest ümber lükata. L^agrisõprused, aga võib olla ka kõik, muud sõprused, on üks neid veenvaid tõendeid, mis vähemasti mõnel tervemeelsemal silmapilgul lasevad rõõmuga konstateerida: jjŠiiski: Mtei-|tes'üksil-VSe ,tiinne võib taas kaduda, aga kui see püsima jääb, süs kujuneb temast üsnagi tõhus lohutus ja kindel alus võimele edasi elada. Üksioleku veendumus on ratsionaalne, sellest võib välja arendada veatu filosoofilise süsteemi — ja -neid ongi arendatud — aga emotsionaalne üksinduse kompleks viib hukkumiseni, enesetapule või hullumeelsus-se: see ei lase enam elada. Elu pole muud kui tühisuste tühisus, aga ka surm pole parem, hea oleks olla sündimata... Selle ecclesiastese (koguja^ raamatu) tarkuseni jõudes naeratas Mari juba üsna lõbusalt. Vaat' sulle filosoofi, ta peab oma süngsuse absurdini viima, et rumalaist mõtteist kergemeelselt ja aruvastaselt lahti saada! Kuidas aga peaks üks mittefilo-soof oma üksindusehirmu" viima^ sest ja ainukesest sõbrast ilmajäämise puhul naljaks või naljakakski tegema? Oma esuneses laagris olid nad Helmiga kohtunud kahe ainsa eesti naisena keset venelasi ja nõukogude paabelit. See väike tõsiasi oli nagu paratamatus neid ühendanud. Aga nad olid sõbruks jäänud ka teistsugustes oludes. Nende iseloomud olid väga erinevad, kummalgi olid omad vead ja puudused. Aga nad ei olnud kunagi rieid konfronteerinud, nad ei olnud kordagi teineteise peale vihastanud ega paha sõnagi öehmd. Helmi õli laagriski daam, ta rüht oli sirge ja ninaots pisut põlastavalt püsti, aga ta oli ka emalik-hell ja hoolitsev — ning just seda viimast vajas Mari, kes oli jonnakas ja peru, ajas nagu noor hobune ennast tagajalu-le püsti, 'isegi aiste vahel. See oli omakorda asi, mida Helmi väga vajas. Seesugused protuberantsid, eriti aga Mari huumor ja,-peen pii» ge, see oleks Helmil ilma Marita täiesti puudunud — Ja ometi oli seda elamiseks hädasti tarvis. Pikad aastad kooselu olid need vastastikused tulud ja kasud nii loomulikeks muutnud, et neist ei mõeldudki, nad olid olemas. Mõlemal oli palju uusi sõpru, aga nende suhted olid kuidagi sügavamad ja teisiti kui teistega. Mõlemad olid üksteisele asendanud nagu tüki uut lapsepõlve, tekitanud uutmoodi koduhõllaust. Nüüd, kus koosole^ mine katkeda ähvardas, tundus et kõik selle sõpruse saavutused kuidagi kaovad, platooniliseks muutuvad, ainult mälestustena veel püsivad . .. Nad piid kaua vaikides jalutanud. Mari ei teadnud, mida Helmi mõelnud oli, aga küllap umbes samust asjust. Oli seegi veelkordseks lisatÕenduseks sõpruse sügavusest, et pikki aegu vaikida võidi. Aga juba katketas Hehni vaikimise: „ünustasin teile ütlemata Mari, et meie laagris hakatakse nüüd ka puhkepäevil linnaluba andma. Spetstshasti ülem ütles mulle ja pakkus juba järgmiseks pühapäe- <0 „Kuule imet!** hüüdis Mari, aga lisas kohe vaimustusega: „Läheme, HelmiKRääkige minu eest ka — ja kui saate, sokutage veel Riinale, Estale, Helinale... noh, niipalju-deie kui kannatab! Läheme vaatama kuidas hnn siis välja näeb, kui püssiniees kõrval ei kõnni! Võibolla saame teid veenda, et polegi erilist kahju, kui teid siia elama ei jäeta või panda!" „Ma ehk tõesti küsin . . ü t l e s Helmi poolkõheldes, aga nagu nõus olles. ^ / „Aga mis siili siis veel kahelda? Näeme linna ja väga võimalik, et kuuleme vabade uudiseidki endiste vangide käest! Muidugi läheme!" ' N i i jäigi — pühapäeval minnakse, kui aga Helmi load suudab välja tingida. Hehni oli rahunenud, aga väsinud ja kippus magama. „Ei pääse oma saatuse eest,keegi!" püüdis ta narile heites resümeerida. . , Mari astus veel sisse Kavetshee baraki pisikesse kabiini, kus Riina tantsijate seeikuÜe õlivärvililli «istutas". „Tere õhtust ja pintslid potti! Aeg on hiline. Lähme puhkama! Jõuad oma maalerdamised niikuinii enne tähtaega ära maalida." Riina heitis kerge^ pealiigutusega oma blondi tuka silmüt, välgutas korraks ilusaid laiu hambaid, aga pintseldas aina edasi. - ,,Aega mul oleks aga päeval on siin palju rahvast — segavad. Ja homme tulevad, viienda laagri mehed meile kontserti andma, siis on niikuinii päev loojas. Aga istu!" Mari istus, võttis tubäkakoti ja keeras tubakanarmad siidpaberisse, läitis selle omakeeratud sigareti ja tõmbas suitsu, jutustades Helmilt kuuldud uudisest linnalubade kohta. ,,Kontserdid, külaliskontserdid, kino ja linnaload - r - kuulej see on ju uhkem kui soldatitel kasarmus! Kohe kahju nendest, keS; siit välja peavad minema!" Aga, konstateerisid mõlemad pärast pikemat asjaarutust, et suured sündmused mi üks kui teine, kinnikukkumine ja lahtilaskn^ine: ei jäta ka kõik psüühikat vapustamata; „Aga Estal on lihtne —• Antsu juurde Karagandasse ja muret es midagi!" ütles Riina. Mari kahtles: „Nad ei ole 13 aastat teineteist näinud — ja kuidas sa teada võid, et nad uuesti kohtudes ennast endist viisi tunnevad?. . . Nad olid ju ainult poolteist kuud paaris, see tähendab, et vähe nad teineteist tunnevad... Kiri on ikkagi ainult k i r i .. „Ja nägu^^on nägu", märkis Riina, vist kahemõteliselt, aga hakkas siis pintslit pesema. Pisut hiljem magasid mõlemad rasket k^angiund, sellest hoolimata, et niipalju vabadusest oli kõneldud. * Pühapäeval pärast lõunat koristati sööklasaal, lauad laeti virna ruumi köögipoolsesse otsa ja pingid pandi ritta publiku jaoks. Ning naisvange tulvas sööklasse, et paremaid kohti sisse võtta ja kinni panna. Helin hoidis kohta Marile ja Esta Helmile. Ka Riina oli Ella ja Mae jaoks kohad varunud, aga peagi selgus,,et tüdrukud olid raudteele avariitööle kamandatud. ' Naiste hulk aina kasvas. Istmed olid peagi hõivatud ja seinaääred seisjaid puupüsti täis. Naisi oli rö-ilinud ka lauavkna otsa: seal nad sädistasid nagu pääsukesed traadil. Kogumulje publikust ei olnud enam nii hall kui aUes hiljuti. Oli heledaid pluuse ja kirevaid rätte ^ lubati ju nüüd erariideid kanda. Helin vaatas närviliselt ringi — kaasmaalasi ildca veel ei tultiüd. Läks raskeks kohti hoida, sest järjest külmi pingile uusi istujaid vabele. Aga siis ometi viimaks pressis Mari enda ridade vahelt läbi, leidis oma koha ja hüüdis üle õla Estale: „Helmi ei tule!" Ega suurema kerega (inimene sellele pingile poleks mahtunudki. (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-01-22-06
