Vaba eestlane , October 6, 1981

              YABA EESTLANE teisipäeval, 6. oktoobril 1981 — Tuesday, October 6, 1981 Lk.
d mälestusraamat
õiüemisest aastail
Pitka 199. siuml-a
t ^ n
tatmstamiseMs
NLY
SES,
KUNSTI
ses
maalija
iVRNO VIHALEMM
kunstnik Edaard
se kõrval taüakae
ja eesti knnstnik©
Ingeda ka laiema-da
50c)
TUSES
'oligi magamine jää-
'heseks.
kasid hommikul leh-elinat
kuuldes. Nüüd
^'telda lahkumisele.
hen sinna kaldale veel
J u v o n e n . O n põr­nu.
Ei tea millest see
kuigi ei peaks pohme-nud
siiski jõe kaldani,
elavat liikumist vastäs-olid
rohelist 'vormi
aajajad, ^aga tugevasti
ad märkasid Juvöst ja
tsuma teda oma juur-.
põrgusse! sisistas Ju-äega,
ning läks lagasi
. Piirivalvurid õienda-;
eliselt. Neile tegi mui-;
eelt, et mehed oh"d
a. piiri taha.
a, et rne kõvasti kii^
tles Juvonen. Seal
n suur vastuvõtuko-taksi
lahtise sülega
xu, aga Loojale tänu,
Iie omal poolel.
lääne luureagentuuri-üritatud
matkad raud-põhjustasid:
Soomele
usi. Soome oli ju era-ja
heas vahekorras, N ;
"stõttu lubamata piiri
i kuritegu, raske kuri-
• järgnes karm karis­test
kahtlustati luure-piiri
taga liikumises, ta
ndel selles, et karistu-i
omal ajal.
(Järgneb)
Snglise laevastik
muugsi
Kui keegi soovib endale soetada
pesuehtsa sõjalaevastiku, siis/säab
seda teha just praegir Inglismaal.
Nimelt niüüväd inglased maha
ligemale iolmandiku oma kunin:-
gannalikust sõjalaevastikust. Seda
sellepärast, et kuidagi katta pide­valt
tõusvaid riigikaitsekulusid.
Muuhulgas on inglased sunnitud
kibekiiresti maksma 10' miljardit
dollarit USA robotisüsteemi Tri-dent
ja juurdekuuluvate aatomall-veelaevade
eest. ;
, J a hinnad? Näiteks maksab^ 19
a. vana fregatt 60 miljonit dolla­rit
koos reservosadega ja 10-aasta-se
garantiiga. Müügil on ka lennu^
kite emalaev „Hermes^', mille täp-
•set hinda pole avaldatud, k u i alla
poole miljardi dollarit pole seda
vist võimalik kätte saada. Kuulda­vasti
peab ostja ise hankima sobi­vad
lennukid.
Kunstnik Joann Saarniit esineb 7. j a 8. novembril Eesti Majas oma 34. iseseisva kuEstinäitusega. Õlimaal „Keelatud pürkond" (20 x 24**) OE üks välja­pandud
töödest (vasakil), teine sumeri stiilis töö „Vabadi!S ja ahelad** (20 s 24**). j
iiiiJilÄiiii Soomlase Pekka ülfa täSielepany^ääreie arialli^s @esfi kirjandys©
kohta Möödunud nädalal toimus Eesti
ENN ALFRED
.4DV0KÄAT-N0TÄR
Room 18Š2, RoyaJ Trust Tewes
Toronto Dominica Centre
IP®stiaadress: P.O. 326, Taro&t®
Ont. (Bay k SiiBg) M5K
Telefon: 8^M777
24-tundi telefoni valveteenistus
TED ROLAND LÄÄN
133 Richmond St. W., Ste 7®5
Toronto, M5H 2L3
^ Tel. 364-7172
teostus".
Korvalselgana OB veel huvitav
VABA EESTLANi
U3
Ui
i
ST
2 H
i:
VABA£f5TLAN£
jjVaba Eestlase^* toimetuse ja
talituse asukoha plaan
I TOIMETUS J A TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—S-ni
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro 482-0242 •
Hannes Oja 481-5316.
Kuulutus! võetakse vastus
nädala ^ esimesse ajalehte kuni
esmasp, hommV kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm.' kella 11-ni.
K U U L U T A M I N E
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste hlnnaiä:..
üks toll ühel veerul
esiküljel
tagaküljel
KUULUTUSI VÕTAVAD
^ VASTU:
1. "^^aba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street ,
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. StQ. C
Toronto, Ont. M 6 J 3 M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvaijidi 251-6495
Sündimise poolest on Heinrich plaanitsevad
Mark võruks. Võruke on mõiste.
Mõned ütlevad, yõrüke ja võru­kael
oii sama, aga see ei,ole tõsi. . , . r 11
Võruke tähendab päritolu kaunilt ^^J^s Läänlaste Seltsi koosolek,
Pekka, L i l j a . Positiivisea sankarin tulo neüvostovirolaiseen romaaniin: Taust Ja toteutus. Summary: The ^Võrumaalt ja inimest, kelle näol arutleti eejoleva |aLvise tege-
Advent of'the Positive Hero into the Sovtet Estonian novel: Background and Eealisatlon) Jyväskylä Stu- on naeratus". Hällist hauani. vushooja mõtteid. Pikemalt oli kõ-dies
in the Arts 13. Jyväskylä: Jyväskylän Üliopisto, 1980. 297 p. ^ all järgmise läänlaste kokkutu-
Heinrich Mark sündis 1. oktoob- leku korraldamme, mis otsustati
Üks soome hõimuveUedest on sel ning näidata, et positiivne kan- Sõjajärgseid aastaid alates 1945- n i 1911 Kanepis. Lisaks muule sai pidada tuleval aastal, laupäeval,
taas saanud hakkama kirjandusli-gelane on nõukogude-eesti kirjam ga tuleb lugeda 'nõiikogude-eesti ta oma koolihariduse liberaalse 27. veebruaril. Kokkutulek on oma
ku uurimistööga, müle teostami- dusse tulnud Nõukogude perioodil, kh^janduse tegelikuks alguseks, mü koolivaimuga Tartu õpetajate Se- iseloomult kontsertpidu, kus muu-seks
kodueestlastel puuduvad, prae- Selle kangelase-^sünnil on ämm?.- toimus k a vene eeskujul ja zhda- minaris ja tõsiteaduslikus Tartu sikalises osas esineb • alt Lilian
gu võimalused, kuid mille vastu emanda osa mänginud partei ja sel- novistliku kirjanduspoliitika survel ülikooli õigusteaduskonnas, mille Treiberg Los Angel^sest. Lauljatar
nooremad pagulasharitlased ilm- le ettekirjutused. Mõningi kord on sotsialistliku realismi positiivse lõpetas 1938. Oli siis järgnevalt on varem Torontos andnud iseseis-selt
pole huvi tunnud. tulnud partei tsensuuril toimetada kangelase istutamine eesti kirjan- vandeadvokaadi abi ja Tartu lin- va kontserdi koos Rene Uferiga.
Noor kirjandusteadlane Jyväsky- radikaalseid, keisrilõikega võrrel-dusse. Hiljuti andsid nad välja kä oma
lä ülikoolist, dr. Pekka Lüja, on davaid operatsioone romaanide kai- andeks pidi olema propaganda / . . teise heliplaadi j,Vaheldus!',mis-nimelt
kirjutanud oma väitekirja l a l , et anda positiivsele kangelase- Nõukogude korra ja m a j a n d u s l i k i r ^ E ^ on huvi-mitmeti
tähelepanuväärival tee- le nõuetekohane nägu j a hoiak. ülesehituse heaks ning kõik see pi- Stokholn^i koondise kirjas ^^^^V^^" oodatud " |
mai: „Positüvse kangelase tulek di sündima range parteilise kont- ^a, et samal ajal olnud Heinrich
nõukogude-eesti romaani: Taust ja ! ^ ™ ^ ^ KANGELASE Mark J'aan Tõnissoni poliitüiseks
JALGl AJAMAS . • nõuandjaks ja usaldusmeheks. Võib 11/-^^^
V«itpkiH« f r-i" f PÖS™VSE KANGELASE küsida, mis viis noore H. Mark'i :^«™5trCW
kuulda, mis on autoril olnud ajen- onlrneU - k f t^^^^^^^^ 'f^'' SUla«1ISel?
diks selle eestiainelise teema va- pool _ pü^hendatud positiivse kan- ^^^^^^^^^^^ selhsse prominentsesse positsioo- ^^^^^^.^^ .„„ ^^^^^ ^^^^^
likul. gelase otsinguile ja seUe anatoo- Sellele ülevaatele kirjanduse ^- meie poUitilise suurku- ^..^ suur katastroof ko-
Paistab, et selleks on olnud mingi miale. Peatükkide kirjeldavad funktsioonidest Nõukogude ühis- 3." P^^^^ romantilise nonguga sirge- inimestele. Suurem kui
soome „sisu" ja „jäärapäisuse" pealkirjad aitavad käsitletud aines konnas ning kirjanduse parteilisest Joonehsus ja - opositsioonimeelsus ^^^^^^j^^g Teadlastel on teooria,
(= eesti jonn) segu. hästi orienteeruda. juhtimisest ja kontrollist järgneb valitsevale rezhiimüe voi olid need ^.^ ^^.^^^^ kasutame
Ta pajatab seUest ise raamatu Esimene jutustabki positiivse juba väitekirja fookuse käsitlus - ^' ^^^^ ^ ^"^^^ väljapaistvad voi- ^^^^ fossiilseid kütteaineid, siis see
saatesõnas järgmist. Külastades kangelase otsinguist — Stenka positiivse kangelase tulekust nõu- "^^"^ mõjutab temperatuuri, nii et õhk
1966. aastal esmakordselt Tallinna, Razini^t kuni Pavel Vlassovini. kogude eesti romaani. Lühike vnes Tenia noorepõlvepäevade kestel läheb soojemaks. Siis hakkab jää
tundnud ta end üpris tõredana, Lüja peab Maksim Gorki romaani peatükk määritleb. uurimust suuna- gyaj^jmjud indikatsioonid viitavad Antarktises sulam^ ja merepind
kuna pole eestlaste kõnest pea mi- „Ema" (1907) positiivse kangelase nud hüpoteesi, et positiivne kange- jakob Hurda, Villem Reimanhi ja tõuseb. Teooria on päris lihtne: ^
dagi mõistnud, Vaevalt võinud tä isaks ja selleks vundamendiks, mil- lane on tulnud nõukogude-eesti kir- j a a n Tõnissoni poolt ettetallatud Kui kasutada fossiilseid kütteai-aga
aimata, et tolle tõreduse kõr- lele on rajatud nõukogude sotsia-jandusse marksismi teooria jajsathaalise meele ja tugeva eetilise n^id, siis tõuseb süsihappegaasi si-valdamine
võiks 14 aastat hiljenž Ustlik reahsm kui ka selle keskne nõukogude kultuuripoUitika toimel, varjundiga- rahvusliku idcnli::ni saldus atmosfääris. Süsihappegaasi
vüa väitekirja kaitsmisele. Ent sel- kuju - positiivne kangelane. Tei- Seal iseloomustatakse ka hüpotee- teedele ja seal arvjatavasti toonase abil tõuseb pinna temperatuur, sest
lest Tallinna-matkast alanud tema ne peatükk kannab . pealkirja si tõestamiseks valitud materjali, keskerakonna liberaal-demokraat- see hoiab alal päikese soojust. L a a -
eesti keele harrastus, millele järg- „Pluralismist konformismi - sün- miUeks on kolm zhdanovismi peri- j^ku erakonnamehe karjäärile. Aga ne-Antaktise jääpind on suhteliselt
nenud esiteks Eesti ja hiljem Nõu- nib normatiiVne-j kangelane". Sel- oodü ilmunud romaani (75% toUa- xšks hoopis teisiti. Sedamaid tulid ebastabiilne ja veepinna all. See
kogude Eesti kirjanduse uurimine, les on lühidalt vaatluse all k a see- sest romaanitoodangust!): Hans keerulised ja pingenkkad |ajad s"^^^' kui temperatuur tõuseb 5
Nmg lõpuks väitekiri. sugused eesii #torid kui Mait Leberechti „Valgus Koordis'* kätte l^ogu eesti rahvale ja' äkki ^^^^^^ rohkem. Sus tõuseb ka
Pekka Lüja eesti keele harrastu- Metsanurk, Albert Kivikas, Augult (1949), Osvald Toominga „Pruuni p^ijud ei teadnud enam kuidas oi- "^^^^ veepmd umbes 5 meetrit,
se põhjalikkusest ja tulemusrikku- Jakobson ning Leningradis elavad katku aastail'' (1950) ja Aadu Hin- eestlane. Heinrich Mark teadis. Antarktis on kahtlemata koht,
sest olgu aga mainitud seda, et eesti kirjamehed!. Kuid nende töö-, di „Tüuline rand" (teine ümber. Nõukogude Liidu okupatsioonivõi-. !i v f
1980. a. augustis Turus peetud rah- des positiivset kangelast ei leidu, töötatud trükk,^ 1952). Viimane ku- ^^^de poolt korraldatud Rngikogu si- Paljud teadlased kardavad, et
vusvahelise Finno-Ugri kongressil Kolmas peatükk, „Kangelase ana- junes hiljem- trüoogia esimeseks valimistel organiseeris ta Kesk- ja ^^"^ ^ h^cA^
teda kohates ja temaga vesteldes toomia", uurib omadusi ja kompo- osaks. Igale romaanile ongi pühen- Lõima-Eestis bolshevike kandidaal rFpV
pidasm teda -kaua aega eestlaseks, nenle, mis iseloomustavad nõuko- datud üks kolmest väitekirja lõpu- t^ele vastaskandidaadid ia kandi- lounanaoai. {iifi.)
N i i vaba j a soome aktsendita oli. gude positiivset kangelast. Autor peatükist, millest ümnebki vene
ta eesti keel, et ta väide oma eristab kaks komponentide rühma tüüpi positiivse kangelase kuju
soome päritolust tundus alul pä­ris
uskumatuna^
$5.—
$4.50
PIONEE-RITÖÖ NÕUKOGUDE
KIRJANDUSTEADUSE
UUDISMAAL
— püsivad ja muutuvad. E'jimesod igas romaanis: Leberechtü Paul
tulenevad marksismi teooriast ja Runge, Toomingal Ilmar Maamets kõrvaldati,
nende kujunemisel on' suur mõju ja Hindil Peeter Tihu.
olnud Lenihil, kuna muutuvad oma­dused
olenevad peamiselt nõukogu­de
kultuuripoliitika muutustest. Pü-
Näib, et P. Lüja uurimus posi- sivate komponentide rühma põhja
deeris ise ka. Vastaskandidaadid - • •
kuulutati siis maailma kõige vaba- tus, siis on H.Mark'ü selles olnud
mab valimisil rahvavaenlasteks j a oma osa. Alates 1971. a. on ta Ees­t
i Komitee esimees.) ^
Üsna varakult tekkis Stökholmis;
H M i romaanresimene trükk o i ^ S a ^ ^ ka Demokraatlik Khibi. ja „n imigi
tulnud krütika moj..l õige põhja- :J»*e jalk hertsid H.Ma*de^ette^^ jemokraatUk.
likuU ümber töötada, :et õiget- W f ^ f ^«"^^^ P^f" ?^ - " M " ' H. fck^ leidis vajalikud kontaktid
mõõtu vä'ja anda. ' f, " ^ f J'*;^^' .P?^^»^^ selgitamaks kõigi poliitilisfe ring-tüvse
kangelase tulekust nõukogu- moodustavad siliiteadlikkus, par- Teenistuvalmis autor ongi selle ^^^^ okupatsiooniyoimuae ^^^^^j^^^ kokkuleppe ja koostöö
de-eesti romaani on osutunud tõe- teilisus, optimism ja moraalne toimetanud õige nobedasti, nii et korraldustele uMepuliku nsti yas- ^^^^^-^^^^ Toimetulnud Eesti Rah-liseks
uudismaa sahkamiseks. Ni- laitmatus. teine parandatud trükk võis ilmuda f/""''^^'^ käeulatusest paases ^^-^•^^„^ p^j^J^^ kompro-melt
on plaanitsetud vüeosaUsest ^JJ^AJJOVISMI 3*» ^asta hiljem. ^^'^^ }^^^; f • " P " " ' ' missimeelse H. Mark'ita saanud
eesti kirjanduse ajaloost ümunud t ™ ^ ^ ? : ! ™ ! „ „ , . „ väitekirjal on veel kaks lühikest, Aitas tomje ada, soomepoistele ^^^^^^
ainult kolm esimest köidet, ulata- EBASEÄDUSLIKKUS EESTSS
aga õige huvipakkuvat lisa: mõeldud ,,Malevlast" ja selles oli
, ..o" — 1 ^ ^ V sammasteks said poü^^
des 1917. aastasse. Iseseisvusaegse Neljas peatükk „Zhdanovismist 1. Staüni isücukultuse olemus ja ^"^ecia ühtteist, mida mujal poi- rühmade koalitsioon ja põhi-eesti
kirjanduse marksistlik üm- sulasse", käsitleb sõjajärgset ideo- ilmingud ning 2-. kirjastusprotsessi orasena, targa- g^^^^gp^^.^^^ riigivõimu kontinui-berhindamme
on aga Uckagi veel loogilist ofensiivi, mü oli tulnud kirjeldus N. Liidus, instantsid ja ™ sisepoliitüiste kampade putiui ^^^^ (p^^aku ei püsi kontinuitee-
lõpet' amata. aeg taastada sõjapäevü'laostunud teekond, mis käsikirjal tulevad la- tosidemokraatide Pooiele ^.^^^^.^^ ^^^^^ pudeleski ning
samuti puudub Nõukogude peri- Partei distsipliin ning välja juurida bi käia, kuni see võib raamatuna ^f/^i^^^^^lmäfa'''''^ ^''^"''"'^ ^''^^^ 'T^'^'^' ''"^'^^^
oodi ülevaatlik .käsitlus, kuigi k a p i a istliku ühiskonna vümased ümuda. . ''^^^ ^' karmaga. ^.^ |
kirjandusajaloo kolmanda köite i f f j _ , : , f P f ^ ^ ^ S v JA SÕNUM EESTI L U G E J A I L E ' Pagulasena Soomes, püsimist pol-
2. Mrs. Leida ^
Postiaadress:
9 Parravano dt.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon:i 223-0080
— t )
* Kes liiga llästi. näeb, peab teise
silma kinni pigistama,
1 Arvo Valton
Ka puuduh eesti keeles taustana' elus,
vältimatu Nõukogude Liidu' kirjan­dusajaloo
analüütüine ülevaade,
Nõnda on L i l j a l tulnud sihte ra­jada
kahel rindel: Uurida positiiv­se
kangelase traditsiooni, geneesi
j a tüüpi vene ning nõukogude-vene
kü-janduses ja jälgida selle tulekut
nõukogude-eesti romaani. Eesti Luuletajaist tabas sama saatus
eelnevate ajajärkude kirjanduse Kersti Merilaasi, Minni Nurmet ja
läbivaatamine 6n võimaldanud au- isegi okupatsioonivõimu kaasajook-toril
esitada hüpoteesi, et nÕuko- sikut Debora Vaarandit. See eesti^
Selle uurimuse pioneeritöö iseloo- poUitüist organseerimistV ühelt
• ^ • -x J TVT- v J ; . , . , V bariigiVahtsuseEksmis koosseisu
Eesti kirJandMse kõige silma- "^'^ Juba mamitud. Nõukogude poolt ja teiselt poolt _ korraldama J^^^. asetäitjana. '
paistvamad nimed - Fr. Tuglas, ^ ' ' !\ kirjanduse ajalugu on ^ ikka eesti pagulaskoolide_tegevust. Koo- j ^ . ^ ^ ^ ^ ^ ^„ Heinrich Mark mõ-kaasaarvatud
/nõukogude kirjandu- Eesti Komitee the underdog. K u i
se kultuuripoliitline taust. tänaseks on toimunud rollide vahe-
Töö oma detaitjrikkuses on kät­tesaadav
küll ainult soome keele
oskajale.
inimese avalikus elus populaarseks
ja edukaks,..
Et mitte unustada sünnipäeva-
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . _ . . . . . . . . . . . . . osa huvitavaid üksikasju, kaasa kirjutistega kaasaskäivaid ^kom-gude-
eelses eesti kirjanduses puu- kirjanduse ja okupatsioonivõimu Tõsi see on varustatud 8-lk, ing- arvatud kohati idatuslike kommen- J^^^^; o g u margi u > a-a eemi-diib
positiivse kangelase kuju selli- mustem peatükk lõppes alles Sta- liskeelse kokkuvõttega ja juba see- taaridega varustatud kirjanduse j^^^^j^ EÜS V-restosse
sena, nagu ta esineb vene kirjan- Uni surmaga 1953, millele järgnes gi on väärt lugeda, sest annab vä- viited (kokku 756!). ' ^'t<- %w au
duses. Ja väitekirja ' uurimuslik lühike sulaperiood, kuni ohje ha- ga hea ülevaate toö sisust ja kä- Pelcka Lilja töö väärib eestlaste ^^^^^^^^^^^ iX^^õudr!lt"iiralt
ülesanne ongi olnud seda hüpoteesi kati taas tasapidi pingule tõmba- sitluslaadist.Kuid ainult seUele toe- tõsist tähelepanu—ja kiitust! ^ ; V ' \ " N "
tõestada empiirUise materjali alu- ma. . , tudes läheb lugejale kaotsi suur E. Järvesoo Kaul-Andrus'Kadak