1978-01-12-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
'SaiqnaJ. L i o r a r y 56255 ' • '•
T7W ^ • . . ^ - t v r,
(0
irath» aniBber —
Ä i
tnPilLXTlITrSWB
ILMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NELJAPÄEVAL
Hr. 3 (2446) XXVII aasta&äik Neljapäeval, 12. jaanuaril 1978 Tl««rsday, J a n u ^ 12,1978
savaaaxascecaa
Kaks Ontario kohalikku ajalehte (Ushridge ja pärast Sutton)
uue suurmaantee ehitamisest läbi üdora, Idast lääne, mSs
kodu Ja sealsete eestlaste süvitusalasid.
hiljuti pikemad ar-
Jõekääm laste suv©-
Juba. kaks. vilmaÄt aastat on
peatud [koosolekuid provintsi tee=!
deiniinisteeriuimi ja kohalike vadia- j
yalitsusfte esijidajate ' vaihel, et'
leida lahendust kolge, kasulikuma
.ja. praktilisema uue|TÜliendustee
rajamiseks ida ja lääne vahel nr.
400 -ja nr. 7 vahed (põhjapoolses
osas). Järjest suureneva iÜjMuse
ja samuiti mootorsõidukite rõhku-
FJ3 tõttu on avaldatud soovi ühe
UU9 tee ehitamiseks, ©t kergendada
lüldust nr 7 maa-nteel^ mis on
praegu ainuke otseühendus ida
ja. lääne vahel Simcoe järve lõu-
;näp>oiselkaldaly
Selle uue j^rojektiga aga kaasuvad
igasugused proljjleemid
Jaüks nendest on Jõekääru su-vitusaladega
väga lähedalt seo-
,:: • tud.. : •
Tjusjmaantee suunduk otse lätar
tJdora M l a j a Jõdtää^ JLõüna
või põhjapoolsetest maa-aladest
väg^ läli6dMt'^öda.
Bt ära hoida igasuguseid ette-nägemaituid
okikoTdi, mis. kaasuvad
selle :tee ehitamisega, on
triiingEesti Suvekodud Jõeikääiiil.
• Juhatus astunud vastavaid sam-m.
e, et võimaiuše korral ttiuuta
niaanftee suunda kas lõuna /või
põhja poole Jõeil^ru maa-ala-1
dest. ümhenkaudsetole taluömar
nikele j a samuti ka üksikelamute
omanikel© oli saadetud kutsed, ©t
osa yõitta kohalikest informatsiooni
vkoosolökutest, mis peeti 13.,
14. j a 15. detseoiibril
Udora. rahvamajas peeti koosolek
15. defs.> millest kõiki asjast
huvitatuid oli palutud osa
võtma koos ü. E. K. J . juhatu-
. \se esindajatega. '
ühingu juhatus andis sisse kirjaliku
vastulause omapoolseite arvamuste
.^avaldamiseks. Uue
maantee ehitamine läbi Udora
mõjub väga takistavailt meie su-vekoclu
korraldamisele ja on ;hä-daohitlik
lastele. Juuli ja augusti»
kuudel on praegusel maanteel väga
tilie ilitklüs ja kui sellest tehakse
suurmaantee, muutub see'
nu jalutajatele ikui ka jalgrattu-;
ritele väga hädaohtUkulcs. Samuti
mõjub,. see kahjustavalit laste
ujulale j a ümbrusikonna seedri-hefekidele
• kuna «talveperioodil
kasutataks© toeeanilisi aineid ja
sooila teedo korrasiholuks.
"Umbes neljakilmne knmdi üks
külgedest on maantee poole ja
selle tõttu šuurliklus saab mõjuma
kahjustavalt teeäärsetel©
puudele ja põõsastele, millised
on istutatud juba 15—20 aastal;
tagasi ja tuleksid niiiid maha-
. võtniisele. ; '
Samuti on paljud krundiomani-kud
hakanud hoolitsema lindude
ja loomade eest, mille tagajärjel
neid - leidub JÕökääru ünibruses
külluses. SuurliiMuse sissetoomisega
hävineks kõik see, mida on
aastatega saavutatud.
. Kõik neid aišjablusid arv©sta>.
des juhatus leidis, eft midagi peab
selle hdaks itegema, ©t meie saaksime
k a edaspidi suivekuudel korraldada
lastesuvökodu ja veeta
nädalalõppe maaelu. vaikuses, i l ma
et peaksime kuulma mootor-sõiduikite
mürinat oma akna a i .
Võidupülia kiilamängudega uus juhatus. Istuvad vasalmlt Vally Johanson, R. Kreem ja Anne Tüll,
•tesses-reas Ä,KeMer, L, RištsoOvI^^^
Foto: Vaba Eestlane
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas väliskomisjon pidas
nüd laupäeval koosoleku, kus otsustati algatada Kanadas aktsioon
Eestis vangistatud vabadusvõitlejate abistarrüseks. Koosol©-
ktü võeti vastu sellekohased ettepanekud E K N juhatusele. Aklt-siooni
kava näeb ette Eestis poliitilise tegevuse pärast vangistatute
ja nende perekonnaliikmete moraalse ja majandusliini abistamise
organiseerimise. Arutusel olid ka mitmed teised E K N
välispoliitilisse tegevusse puutuvad kiisimused. Informatsiooni
osas komisjoni esimees L. Leivat märkis E K N poolt viimasel
ajal .arendatud tegevust'Ja Belgradi konverentsi asjas astutud
"samme.
Anton Kasemets kõnetoolis
Torontos suri möödunud kol-naapäeva
honunilmi tuntud W u -
sikategelane, helilooja, koorijuht,
üldlaulupidude juht ja endine
„Estonia" teatri direktor Anton
Kasemets, kes möödunud detsembris
sai 87-aastaseks. Ä. Kasemets
elas pagulaspõlves pikemat
aega tfhendriikides Detroidis
kuid saabus mõned aastad tagasi
koos abikaasaga Torontosse,
asudes elama Eesti Maja lähikonda.'
-
Eestis vangistatud: vabadusvõitlejate
abistamise aktsiooni,
kava algatati, mõni aeg tagasi
Rootsi Eestlaste Esinduse (REE)
väliS--ja kodumaa küsimuste ko-
:misjani poolt ja otsustati põhi-mõtteliselit
R E E viimasel Esinduskogu,
koosolekur. Sel koosolekul
itehti R E E juhatusele ja valis-
ja kodumaa küsimuste, komisjonile
tülesandeks selleks
I Rootsis kutsuda ellu vastav organisatsioon
ja teha teiste maade
keskorganisatsioonidele ettepanek
samasuguste eesmärkidega orga^
I nisatsioonide loomiseks. ; ^
Kogu aktsiooni koordineerivaks
keskuseks on kurii Rootsis vastava
eriorganisatsiooni ellukut-sumisen!
R E E välis^ ja kodumaa
küsimuste komisjon.
E K N väiiskomisjonis ' selgitati
: feavaitsetud
küsimusi, otsustati aktsiooni pooldada
j a võeti vastu vastavad ettepanekud
E K N juhatusele. Ettepanekud
näevad ette Eestis vangistatute
abistamiseks E K N juures'
©ritoimkonna moodustamise
jä abištamistegevuseks erifondi
loomise. '
Komisjoni koosolekul olid lähemalt
arutlusel Vabariigi 60. aastapäeva
puhul tehtava selgitustöö
küsimused.
OSLO ~ Norra ajalehe „A!tenpos(leii'i" välispoliitilise osakonia toimetaja Niis Udgaard on välja anä*
Hud raamatu „N. L i i t — nõutu hiiglane", milles ta kirjeldab muu hulgais ka N. Liidu välispolutika telgitaguseid.
Udgaard peatub pikemalt ühe Moskva parteifunktsionääri kõne juures, millest selgub, et venelased
tegid Lääne-Saksämaa omaaegsele kaatslerile Willy Brandtile majanduslikke Järelandmisi, €^
tema kantsleri positsiooni kmdlustada.
Udgaardi andmetel esines Mgsk-lääneriikide
poliitikat analüü-kõnega
1074. aasta aprillis
Moskva parteifuxiktsionär Ilja Ru-bin.
Kõne toimus parteit.egelastele
kinniste uste taga ning selles mai-
-nitV/.' • s
' et N. Liidul' on Juba - pikema aja
Jooksu! olnud raskusi Bonni va-litsiisega,
kuid N. Lüdu valitsus
eelistäto Bonnis kantslerina rohkem
realistlikku Brandti kui
seiklusi armastavaid, opositsioonipartei
juhte. ^^
ühenduses EKN.. väliskülaliste
vastuvõtuga Vabariigi aastapäeval
pressikonverentsi korradda-mine.
, / ^ ;
/Koosolekul olid aruitusei ka
1980. a. Talliima olümpiamängude
.i*ögatiga .ühenduses olevad küsi-
Sellest seisukohast lähtudes toetab
N. Lüt Brandti ning on 1974. aasta
märtsis sõlmii\ud; kolm suuremat
ärilist koMmlepet Lääne-Saksamaa
kontsernidega, mis ori põhiliselt kasulikumad
Lääne-Saksamaale kui
N/Lüdule.
Rubin mainis, et pärast Teist
maailmasõda taotles: N. Liit kahe
suurema Yälispoiütilise eesmärgi
saavutamist-- esiteks Teise maail-pa
riildde poliitilise ja majandusliku
ühinemise takistamist.
Rübiis kinnitas, et esimene eesmärk
on juba saavutatud kuid
teise eesmärgi pärast on võitlus
käimas.
Ta mainis, et detente. poliitikaga
on N. Liit saavutanud siiski juba
suuri tulemusi, imna see on vapustanud
NATO-t ning häirinud tundu-masõja
tulemustele M p s u alla- vait lääneriikide vahelist koostööd
tõmbamist ja teiseks Lääne-Euroo- ja-läänemaailma vahelisi sidemeid.
mused. Regati propagandaks on
Kaaluti võimalusi, I TaUinnaš antud väija raamat, kus
aktsiooniga ::ühenduses V olevaid
kuidas Eesti küsinause kohta '^käivat
informatsiooni viia Kanada :
ajakirjandusse ja Kanada laiemasse
avalikkusesse. Selleks kasutatakse
kõiki olevaid võimalusi.
Eriti pööratakse tähelepanu i n -
• formatsiooni Kanada .väiksemate
keskuste ajalehtedesse saar
miseks, milleks eestlaste kesku-
. si varastatakse vastava mater-jaliga.--
Toronto osas • ön kaalumisel
regatiga ühenduses olevate materjalide
kõrval Tallinna tutvustamisel
<tehals5e otseselt tugevat
koramimistliklm propagandat ja
moonutatakse Eesti ajalugu. N i i
on olümpiamängude regatt juba
varaikulit enne oliimpiät tehtud
propagandaettevõtteks.: Otsust
sellele juhtida n i i Kanada diim-piakamitee
kui ka Rahvusvahelise
Olümpiakomitee tähelepanu, protesteerides
oliimpiamängude regati
TaMinnas fcorraildamise ja regati
venelaste poolt kommunistlikuks
propagandaks kasutamise
vastu.
BRÜSSEL •— NATO võimud ei ole kuni seni ajani üle saanud sho-
Mst, mida tekitas ida-Saksamaa spioonide paljastamine Bonni kait-semmisteeriumis.
Spioonid olid pikema aja jooksul valevõtme abil
varastanud salajasi NATO dokumente ja neid fotograffeerinud, saar
tes dokumentide ärakirjad edasi Ida-Berliini..-
Lääne-Saksamaa NATO: lütlased
leiavad, et Bonnis käiakse liiga
kergel käel ümber suurte Ja tähtsate
sõjaliste saladustega. Nii ei
saada Brüsselis NATO peakorteris
aru, ; V . •
miks täiitsad-NATO salajased dokumendid
olid Bonni kaitseministeeriumi
sotsiaalosakoma Juha-taja-
valduses,' • •
lama sellel ametikohal ei ole midagi
otseselt tegemist sõjaliste operatsioonidega.
Bonni praeguse sotsialistMku' valitsusega
opositsioonis oleva krist-lik-
demokraatliku: partei tähtsam
Juht Franz Jošef Strauss mainib, et
spionaazhiafäär kait&eministeeriu-mis
oli tingitud suurest hooletusest
ja ettevaatusabinõude puudumisest
Strauss nõudis kaitseminister
Georg Leberi omalt kohalt tagasiastumist
Ja süüdistas sotsialistide
valitsust, V.
et see eelistab kõrgetele ametikohtadele
aünult sotsialistide partei l i i -
dereid ning ei pane mingit rõhku
isiku kvalifikatsioonile.
iiiülflüiiiilllMISiPllli
Algab Etnograafilise Ringi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 12, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-01-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780112 |
Description
| Title | 1978-01-12-01 |
| OCR text |
'SaiqnaJ. L i o r a r y 56255 ' • '•
T7W ^ • . . ^ - t v r,
(0
irath» aniBber —
Ä i
tnPilLXTlITrSWB
ILMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NELJAPÄEVAL
Hr. 3 (2446) XXVII aasta&äik Neljapäeval, 12. jaanuaril 1978 Tl««rsday, J a n u ^ 12,1978
savaaaxascecaa
Kaks Ontario kohalikku ajalehte (Ushridge ja pärast Sutton)
uue suurmaantee ehitamisest läbi üdora, Idast lääne, mSs
kodu Ja sealsete eestlaste süvitusalasid.
hiljuti pikemad ar-
Jõekääm laste suv©-
Juba. kaks. vilmaÄt aastat on
peatud [koosolekuid provintsi tee=!
deiniinisteeriuimi ja kohalike vadia- j
yalitsusfte esijidajate ' vaihel, et'
leida lahendust kolge, kasulikuma
.ja. praktilisema uue|TÜliendustee
rajamiseks ida ja lääne vahel nr.
400 -ja nr. 7 vahed (põhjapoolses
osas). Järjest suureneva iÜjMuse
ja samuiti mootorsõidukite rõhku-
FJ3 tõttu on avaldatud soovi ühe
UU9 tee ehitamiseks, ©t kergendada
lüldust nr 7 maa-nteel^ mis on
praegu ainuke otseühendus ida
ja. lääne vahel Simcoe järve lõu-
;näp>oiselkaldaly
Selle uue j^rojektiga aga kaasuvad
igasugused proljjleemid
Jaüks nendest on Jõekääru su-vitusaladega
väga lähedalt seo-
,:: • tud.. : •
Tjusjmaantee suunduk otse lätar
tJdora M l a j a Jõdtää^ JLõüna
või põhjapoolsetest maa-aladest
väg^ läli6dMt'^öda.
Bt ära hoida igasuguseid ette-nägemaituid
okikoTdi, mis. kaasuvad
selle :tee ehitamisega, on
triiingEesti Suvekodud Jõeikääiiil.
• Juhatus astunud vastavaid sam-m.
e, et võimaiuše korral ttiuuta
niaanftee suunda kas lõuna /või
põhja poole Jõeil^ru maa-ala-1
dest. ümhenkaudsetole taluömar
nikele j a samuti ka üksikelamute
omanikel© oli saadetud kutsed, ©t
osa yõitta kohalikest informatsiooni
vkoosolökutest, mis peeti 13.,
14. j a 15. detseoiibril
Udora. rahvamajas peeti koosolek
15. defs.> millest kõiki asjast
huvitatuid oli palutud osa
võtma koos ü. E. K. J . juhatu-
. \se esindajatega. '
ühingu juhatus andis sisse kirjaliku
vastulause omapoolseite arvamuste
.^avaldamiseks. Uue
maantee ehitamine läbi Udora
mõjub väga takistavailt meie su-vekoclu
korraldamisele ja on ;hä-daohitlik
lastele. Juuli ja augusti»
kuudel on praegusel maanteel väga
tilie ilitklüs ja kui sellest tehakse
suurmaantee, muutub see'
nu jalutajatele ikui ka jalgrattu-;
ritele väga hädaohtUkulcs. Samuti
mõjub,. see kahjustavalit laste
ujulale j a ümbrusikonna seedri-hefekidele
• kuna «talveperioodil
kasutataks© toeeanilisi aineid ja
sooila teedo korrasiholuks.
"Umbes neljakilmne knmdi üks
külgedest on maantee poole ja
selle tõttu šuurliklus saab mõjuma
kahjustavalt teeäärsetel©
puudele ja põõsastele, millised
on istutatud juba 15—20 aastal;
tagasi ja tuleksid niiiid maha-
. võtniisele. ; '
Samuti on paljud krundiomani-kud
hakanud hoolitsema lindude
ja loomade eest, mille tagajärjel
neid - leidub JÕökääru ünibruses
külluses. SuurliiMuse sissetoomisega
hävineks kõik see, mida on
aastatega saavutatud.
. Kõik neid aišjablusid arv©sta>.
des juhatus leidis, eft midagi peab
selle hdaks itegema, ©t meie saaksime
k a edaspidi suivekuudel korraldada
lastesuvökodu ja veeta
nädalalõppe maaelu. vaikuses, i l ma
et peaksime kuulma mootor-sõiduikite
mürinat oma akna a i .
Võidupülia kiilamängudega uus juhatus. Istuvad vasalmlt Vally Johanson, R. Kreem ja Anne Tüll,
•tesses-reas Ä,KeMer, L, RištsoOvI^^^
Foto: Vaba Eestlane
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas väliskomisjon pidas
nüd laupäeval koosoleku, kus otsustati algatada Kanadas aktsioon
Eestis vangistatud vabadusvõitlejate abistarrüseks. Koosol©-
ktü võeti vastu sellekohased ettepanekud E K N juhatusele. Aklt-siooni
kava näeb ette Eestis poliitilise tegevuse pärast vangistatute
ja nende perekonnaliikmete moraalse ja majandusliini abistamise
organiseerimise. Arutusel olid ka mitmed teised E K N
välispoliitilisse tegevusse puutuvad kiisimused. Informatsiooni
osas komisjoni esimees L. Leivat märkis E K N poolt viimasel
ajal .arendatud tegevust'Ja Belgradi konverentsi asjas astutud
"samme.
Anton Kasemets kõnetoolis
Torontos suri möödunud kol-naapäeva
honunilmi tuntud W u -
sikategelane, helilooja, koorijuht,
üldlaulupidude juht ja endine
„Estonia" teatri direktor Anton
Kasemets, kes möödunud detsembris
sai 87-aastaseks. Ä. Kasemets
elas pagulaspõlves pikemat
aega tfhendriikides Detroidis
kuid saabus mõned aastad tagasi
koos abikaasaga Torontosse,
asudes elama Eesti Maja lähikonda.'
-
Eestis vangistatud: vabadusvõitlejate
abistamise aktsiooni,
kava algatati, mõni aeg tagasi
Rootsi Eestlaste Esinduse (REE)
väliS--ja kodumaa küsimuste ko-
:misjani poolt ja otsustati põhi-mõtteliselit
R E E viimasel Esinduskogu,
koosolekur. Sel koosolekul
itehti R E E juhatusele ja valis-
ja kodumaa küsimuste, komisjonile
tülesandeks selleks
I Rootsis kutsuda ellu vastav organisatsioon
ja teha teiste maade
keskorganisatsioonidele ettepanek
samasuguste eesmärkidega orga^
I nisatsioonide loomiseks. ; ^
Kogu aktsiooni koordineerivaks
keskuseks on kurii Rootsis vastava
eriorganisatsiooni ellukut-sumisen!
R E E välis^ ja kodumaa
küsimuste komisjon.
E K N väiiskomisjonis ' selgitati
: feavaitsetud
küsimusi, otsustati aktsiooni pooldada
j a võeti vastu vastavad ettepanekud
E K N juhatusele. Ettepanekud
näevad ette Eestis vangistatute
abistamiseks E K N juures'
©ritoimkonna moodustamise
jä abištamistegevuseks erifondi
loomise. '
Komisjoni koosolekul olid lähemalt
arutlusel Vabariigi 60. aastapäeva
puhul tehtava selgitustöö
küsimused.
OSLO ~ Norra ajalehe „A!tenpos(leii'i" välispoliitilise osakonia toimetaja Niis Udgaard on välja anä*
Hud raamatu „N. L i i t — nõutu hiiglane", milles ta kirjeldab muu hulgais ka N. Liidu välispolutika telgitaguseid.
Udgaard peatub pikemalt ühe Moskva parteifunktsionääri kõne juures, millest selgub, et venelased
tegid Lääne-Saksämaa omaaegsele kaatslerile Willy Brandtile majanduslikke Järelandmisi, €^
tema kantsleri positsiooni kmdlustada.
Udgaardi andmetel esines Mgsk-lääneriikide
poliitikat analüü-kõnega
1074. aasta aprillis
Moskva parteifuxiktsionär Ilja Ru-bin.
Kõne toimus parteit.egelastele
kinniste uste taga ning selles mai-
-nitV/.' • s
' et N. Liidul' on Juba - pikema aja
Jooksu! olnud raskusi Bonni va-litsiisega,
kuid N. Lüdu valitsus
eelistäto Bonnis kantslerina rohkem
realistlikku Brandti kui
seiklusi armastavaid, opositsioonipartei
juhte. ^^
ühenduses EKN.. väliskülaliste
vastuvõtuga Vabariigi aastapäeval
pressikonverentsi korradda-mine.
, / ^ ;
/Koosolekul olid aruitusei ka
1980. a. Talliima olümpiamängude
.i*ögatiga .ühenduses olevad küsi-
Sellest seisukohast lähtudes toetab
N. Lüt Brandti ning on 1974. aasta
märtsis sõlmii\ud; kolm suuremat
ärilist koMmlepet Lääne-Saksamaa
kontsernidega, mis ori põhiliselt kasulikumad
Lääne-Saksamaale kui
N/Lüdule.
Rubin mainis, et pärast Teist
maailmasõda taotles: N. Liit kahe
suurema Yälispoiütilise eesmärgi
saavutamist-- esiteks Teise maail-pa
riildde poliitilise ja majandusliku
ühinemise takistamist.
Rübiis kinnitas, et esimene eesmärk
on juba saavutatud kuid
teise eesmärgi pärast on võitlus
käimas.
Ta mainis, et detente. poliitikaga
on N. Liit saavutanud siiski juba
suuri tulemusi, imna see on vapustanud
NATO-t ning häirinud tundu-masõja
tulemustele M p s u alla- vait lääneriikide vahelist koostööd
tõmbamist ja teiseks Lääne-Euroo- ja-läänemaailma vahelisi sidemeid.
mused. Regati propagandaks on
Kaaluti võimalusi, I TaUinnaš antud väija raamat, kus
aktsiooniga ::ühenduses V olevaid
kuidas Eesti küsinause kohta '^käivat
informatsiooni viia Kanada :
ajakirjandusse ja Kanada laiemasse
avalikkusesse. Selleks kasutatakse
kõiki olevaid võimalusi.
Eriti pööratakse tähelepanu i n -
• formatsiooni Kanada .väiksemate
keskuste ajalehtedesse saar
miseks, milleks eestlaste kesku-
. si varastatakse vastava mater-jaliga.--
Toronto osas • ön kaalumisel
regatiga ühenduses olevate materjalide
kõrval Tallinna tutvustamisel
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-01-12-01
