Vaba eestlane , January 12, 1978

              Nr» 3 VABA EESTLANE neljapäe:v^al 12. jaanuaril 1^78xhursd^y January, 12, 1978 Lk. a
M S
In ims m^sre —
lil Ühenddigld
liitseerima out
I? Seo oh selli-i^^
b kõik höoned
kuid «iT-rinnt)
sed." PfMnmi pji
Jras^itsda' söJa-iuurte
punaar- •
loodud hofd:de-ÜIiendAiildde
. ..
jiiba avalda-; :
lüktsbo-ii and-jeisnkaliti
ning
}orami velmis
kongressi ririg-on
alistanud
võtmise vas-l.
Nii krabisevad
Id-ntMe artHvli-
?ld2takše aoiit-
Ireks tri^^^ma^-i"!-
Innitatakse, ; et
|,prcgr?5'^-iv''"efi
i';tam!d r:f^edat
lastu. „Izvesv
Shirua löJ;
[es Wa?:n*ngi!)- ;
li v"lin'st?mj-l-
msde•f^made- .
:^lle rdva p?o- •
'''np'd t''^n"5!:{.
Itab, et nendel
pngrossi ring-as
bbby, kes
iimsL scfiduse-
E-a ühines ka
I'. president ja
]nev, kes pidas v
[asi^ av^'jk-}]f
rimi valmista-t.
õ.tin'=^ eest,
et k^ii 2.jn ee­listest
ei loobu,
rtud ka omalt
na vastavaid
tavatse iääda
Ita jaks.
|ly jääb moist-imentaatorite
nselt neiitron-e
tuumarelva­mm
ema snii'
\ ei ole ver:l;|i
:'ly, yõidakst-ronipcmm
ai-larne,
et vene-iee
.mõtieinis-i^
nev iJt!-;'b, et
[vastu, ja ka-
;'miscks K[:;ns-
'!b^ see seisu-
Ui"t-kuna ja
jegelikult on
Ühendriikide
nJstamict öii
vene a^^iiilid
|a uurivad YÕ8
^'ka neuti":^ni-cil
venelas-lir
kuna SJiroa
Dma valdusse
sduseci Pärast
ht ei ole neüt-
;,b?!rba:;nie*'.
'Järg: lk.
i4. ja 15. Jaan. on valvearstiks
ik.M»: ILeesment,;. telr 487-6834.
' S58: Broadview . Ave.^;
Toronto, O n i '
M4K 2R6
eSTO MUTUAL FUND, ILTD.
hind reedel, 6. jaan. .42
Walwyn, Stodgell, Cochrane
Murray Ltd
• "• •
; 145 King St. W., Rc^on^ 1900
Toronto, Ont. M5H iJ8.
Telefon päeval 364-1131
öiitul 925-6812 i
Stokholmi Eesti Meeskoor dekoreerib oma aastapäeval teenetemärkidega .aktiivseid lauljaid. Pil­dil
näeme koori esimeest Ado Joandi't teenetemärke jagamas. Vasakult: Lembit Nugiseks (10
aastat kooris)^' Ado .Joandi; Alfred Eaidia.(25 :aas-tat kooris), -Peeter HaldEia (15 aastat kooris) Ja
.Kauboi TuulSk'(15 aastat kooris). .T • . IBV^
(Algus lk. 2 ) / |
vaid strateegiline või taktikaliiae
i>oram — nii nägu seda suvatsetak­se
paxajasti nimetada.
Pärasž seda km teie loete Kana-
?la mmekate ajalehtede veergüdeU
juhtMrja kus mõistetakse hiikka
übetidrükide lennuväe pommirün-aakud
Kambodzha riigi ja rahva
hävitanud kommunistidele või sar­jatakse
Tshiili sõjaväelist valit­sust,
kes kõrvaldas võimult sealse
öiarksistliku rezhiimi, on päris
kosutav lugeda ka mõnda sellist,
kommentaatorit, kes vaatab maail*
loomingus oma rahvusliku keele
isele kui objektiivne võdb
keegi olla oma kultuuripärandi
juures ja selle andmisel Ameerika
üldisse .ellu, ta vastab et objek­tiivsust
võidakse harva saavutada.:
Küll on uute emigrantide seisund
rrrrsr asjadele teistlaadi pilguga.
Nii aäiteks kirjutab Ühendriikide
;ijalehes „The Denver Post** köm-mer,
taator Patrick J. Suchanan, et
cheiidriikide rikas ja vaba rahvas
kani-ätab lühinägelikkuse all. Ta
neidah pilgu tagasi Kagu-Aasia
himdmustele Ja kinnitab, et see
tragöödia, mis seal sündis, ei ol-riud
paratamatu. Ühendriikide rah­vas,
kes hävitas nelja aasta, jooksul
võirusa Jaapani samal ajal kui ta
. parenr käsi tegutses Hitleri Saksa­maaga,
oleks kindlasti Ihävitanud
P3h1a-Vietnami invasiooni lühema
aja jooksul kui ainult Washingtonil
oleks olnud sellist vastupidavust,
i.lsustamisvõimct ja tahet nagu
seda cli Moskval ja Hanoil. Meie
SfLjiisMuse tulemusena saadeti
.iOO.OOO ühendriikide sõpra kont-sentratsioomlaagritesse,
i tuhanded
hiimesed põgenevad ' viletsates
paaiides Vii^tnami^ ning miljonid
' inimesed on surptid Kambodzh.as
;dates sellest ajast kui sinna saa-
Nbg see tohutu tragöödia, mil­les
meie mängisime tsentraalset
rjsa, huvitab Ameerika ametivõi-miisid
vähem kui ühe musta niehe
surm Lõuna-.Aafrika vanglas. Lää-nemaalhnä,
ähvardab v sajandite
suurim oht N.Liidi^ tohutu sõjama­sina
|a seda kontrollivate suurte
ambitsioonidega meeste poolt. Sa­mal
ajal aga kui ähvardused vaba­de
rahvaste vastu kasvavad, on
Chendriigid kakanud neid ähvar­dusi
ignoreerima.
Buchanan mainib, et Carterisõ-iiade
kohaselt „cleme meie üle
saanud oma hirmust kommunismi
^«5;/- ning vana diplomaat George
Kennan ütleb, et N. Liidu rezhiimi
eesotsas on könseryatiivne ja mõõ­dukas
mees, kes ajab keskjoone
pnluiikat. Kuid neli aastat kestnud
deicnie kested on Brezhnev inspi­reerinud
Kesk-Ida sõdasid, ori Igr
Qoreerinud vParilsi kokkuleppeid,
on toetanud Hanoi invasiooni Lõu-na-
Vietnami, on saatnud Kuuba sõ^
durid Angoolasse ja Abessliniasse
fting on suurendanud oma konvent­sionaalsete
relvadega yanistatud
sõjaväeüksusi Kesk-Euroopas ja
paisutanud oma tuumarelvade ta^
' gavara.' -.
Need Ameerika ajakirjaniku
kommentaarid on niivõrd tabavad
Ja praegust olukorda liseloomusta-vad,
et need ei vaja enam meie-
, poolseid kommentaare.
• • • AML.
Ameerika vanim päevaleht .,NewHaven Register", mis asutatud aastal 1802 ja ilmub koostöös Yale'i
ülikooü ajakirjandusbür avaldas oma laupäeval, 27. nov. ilmunud
numbris toiketaja Israel Amitai vestluse eesti luuletaja ja kunstteadlase prof. Alcksis Rannitiga „Än
Estonian Seholar DiscussesTIie-MeltingPot'". Üle kolme lehekülje ulatava artikU juurde on lisatud
, /kaks fotM Ja luuletus „Talv". eesti Ja.ingliskeelses tõlkes' A. Ranniti enese kunstipäraselt kaKinis käe-.
.kirjas,- i / .^;
A. Rannit on valitud põhjusel, et teise ühiskonda, ta vastab, et köi­ta
on eriti sobiv vastama küsimü-! gil. rahvustel ön võimalus õitsemi­sele,
mis pn Ameerikas paljuräägi-! seks. Ta ütleb, et üldsusele on
tüdsuiatuspott. Kõigepealt antakse [ teadmata, et mitu Euroopa kirja:
ulatuslik, ülevaade A: Rannitist, ta nikloi on Ameerikas jätkanud oma
rahvuslikust kuuluvusest, lapsepõi-yest,
haridusteekonnast, tema koh­tumistest
suure arvu niaaihnä tun­tuimate
kirjanikega ja luuletajate­ga,
kuhu lisatakse ta loaming luule­tajana
ja esseistina.. Möödunud
aastal ilmunud ,,Guide to Litera-
-ture's" märgib prof. F. J. Sypher,
et Ranniti iuules on muusikalist
yoolavust ja sisemist enesevaat­lust,
kuna prof. V. Terras võrdleb
teda Paul Valery, • T, .S. Elioti; ja
teiste tuntumate moodsate luuleta^
jatega. • ^- .-J
Rannit vastab, et ta ei tea kust
see väljendus „sulatuspott' on tul­nud,
kasütcmist. Enamus neist on tun- Ameerika saavutuste vastu posi­tud
ainult nende oma rahmsse tiivne, kuid mõned on kriitilised
kuuluvale rahvale. ;
Küsides mulised võimalused on
•ühel kultuuriühiskonnal dominee­rida
teisi nõrgemaid või väikse­id,-
ta vastab,. • "
aga selle populariseeris 1908. a..
näitekirjanik Israel Zangwill, ni­metades
et Ameerika oh Euroo-1
past tuhnite suureks sulatuspo-
•tiks. • • •'
et väikerahvaste kirjanikud sei­savad
kõik elukorra ees, kus nad
''jpeavad vähemalt .Juuks:- kirjuta­ma
'oma keeles. . '
Selletõttu on inglise kultuuri domi­neerimine
probleemiks, kus Amee-i-
ika on pidanud kaotama mitmeid
maailmakuulsaid näitlejaid ja et­nilised
teatrid pole saanud valitsu­selt
toetust. Siin ta toob eeskujuks
Kanada, kus pn loodud vastav mit-mekultuurüisuse
ministeerium ja
antakse toetusi etniliste kultuuride
Praegu on siisiü solge, et kõik saa- / Viljelemisel
bunud rahvad pole seHes sulanud, j ^^^^ig^^^j^^ päj'ib; milline kolmest
vaid on säilitanud oma^ rahvusliku , f^i^ioHst,: kirjandus, tehnok)Ogia
identsuse, oma keele ja kulüuiri. või teadus annavad suuremat pa-
Rannit rõhutab, et millme kellegi | „ust ^kultuuripärandile ja Rannit
rahvuslik- tagapõhi, keel, usk olek­sidki.
Ameerika kodanikud peavad'
poliitiliselt olema lojaalsed .Amee­rikale.
Midagi. ei' masenda teda
rohkem kui inimesed, kes on põge­nenud
türanniast. või. diktaatorsu-sest
ja kes pärast Anieerika koda­kondsuse
. sasmist hakkavad spio­neerima
teise maa, jällegi niöne
türanni või. diktaatori kasüks.
Ameerika poliitiline demokraatlik
kord öh õnnistuseks, mis peab pü­sima,:-
Küsimusele," kas üks kultuuri-grupp
võib õitseda kui istutatud
vastab, et objektiivne usk. ainu­laadsesse
kiiltuuriajalukku ja tule­vikku
on juhtiv faktor. Mõned gru­pid
võivad kultuuri aial vähe kor­da
saata, teised aga näitavad,. et
neil on tugevad juured- oma xik
kasse kultuui?fpärandisse ja loovad
tähelepandavaid töid.
nende onia saavutuste osas. Amee­rika
on siiski mitmekultuuriline or­kester
ja mitte üks sooloinstru-ment.
Me vajame kõiki hääli, äga
mitte etnilise müra" tekitami­seks.
vSee ei anna midagi ka nen­dele
gruppidele enestele. Ta nime­tab
mitmeid etniliste gruppide liik­meid,
kes on rilcastanud Ameerika
kultuuri.
Kas õitsev Ameerika Imltuurl-üliiskond
mõjub" positiivselt oma
vwJe kodumaale? Raimit vastab,
et kahtlemata ja märgib seda janu
\|ällsinaise kultuuri vastu, mis on.
praegu N. Liidus, kus ühe välis­maal
trükitud raamatu eest ollakse
valmis andma oma kuupalk.
Viimane küsimus on: millist nõu
võite. isiklikult • anda inimestele
väikseilt maadelt nagu teie kodu­maa
Eesti? Rannit vastab, et väik­sed
raaad võivad ainult harva end
sõjaliselt kaitsta suur j õudude vas­tu,
aga kui neil on-võimalik, nad
võivad säiluda kultuurselt. Isegi
kui nende rahvus pn kustunud ja
nende rahvas . likvideeritud, nagu
on saanud osaks etrüskidele, samu­ti
mitmele N. Liidus olevale väike­rahvale.
. •
HAMILTON (VE) ^ Ill-ndal
Kristuse tuleanise püJial toimus
Hamilitonls gaidide ja sfeautide
küünlavalge jumalateenistus. K i ­rik
oli meeldivalt feaunisitatud
valgete küünalde ja kuuseokste-ga,
sisendades igale kirikulisele
pühaliku joulutunde. Ralivast oli
kirik tulvil, kuna see jumalatee­nistus
on aastate jooltsul traditsi­ooniks
(kujunenud nü noortele kui
ka vanematele, õp. Tõnis Nõm­mik
pidas päevakohase jutluse,
lauluga esinesid gaidid ja ,3elle.
tajad", vibnaste ridades.. enamus
gaide. Kanti ette , ,Oh, Betlohem,
väike -limiake" 0. KopviU€(m'i ju­hatusel
j a pr. EVa Rammo oreli
saatel. Pühakirja. lugesid .'vgd.
Tiina Sult, Susah Suit, palve sk.
Andres Tamm ja usutunnistuse
Eesti Gaidide Liidu peagadd gdr.
Hilja Kuutma sõitis Torontost aas­tavahetusel
kolmeks nädalaks
Austraaliasse, et võtta osa . seal
toimuvast Eesti Skautlikud Noor^
Austraalias üheksandast suurlaag-rist
„Harju*'.
Varem olid juba Kanadast sa­masse
laagrisse sõitnud • Eesti
Skautide Malev Kanadas sekretär
skm. Valter Piigli ja Eešü Skautf
mastrite Kogu Kanada Koondise:
abiesimees skm. Karl Sütis.
kinnitas rinda „Kungla" mmm'
ngdr, Ellen Lindaja.
Jumalateenistuse lõpus toimus
ka tavaks saanud jõulukorjandus
Saksamaai viibivatele sõj avigas-tatutöle
jõulurõõniufe. Laekus
vsik;. Mart Himma. Liturgillse osa i $47.00^ miliele ,,Kungla." gaidsalk
lõpiü andis oma hellakese lubadu-1 lisas oma panuse ning jõulu- ja
se Anna Gerasimchulk, kellele kae-' uueaasta soovidega lalutati teele
laräti sidus ikaela hellaikeste juht 1.120 DM — Taliulduselcs saatjatele
ngdr. Merike Koger ja tibumargi ja rõõmulcs saajatele!
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eesti Ühispanga madalaii
laenuintresslmäärasid.
Intressid arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on
Personaallaenud on laenuvõtja surma või jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10 000.---ulatuseso
' Ü H E N D U S E S ON JÕUDr^^^^
•. KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
. : . -INSURANCE^'
!JK2 Bathnršt;St., 4
(Bathurst~St. CllairV
telefoH kontoris G53-7815 Ja
Võimalustest kultuurivarade va­hetuse
alal ta märgib, et:
Rhode Islandi iilikoolis pn õppe­kavas
laiahaardeline etniliste
kirjanduste ajalugu Ameerika
Ühendriikides. .
Kui selline suurem uurimine -kord
avaldatakse, .ameeriklased on ül­latatud
selle seni peidetud mitme-kultuurilise
rikkaliku kirjanduse
üle nende maal.
Maksab- Kanadas: Väljaspool Kanadas: .
Pele olemas suuremat kuritegu
kui see mida roomlased tegid et­rüskidele
või mida venelased
teevad tänapäeval Eestile j a teis­tele
niinimetatud nõukogude va-
: bariikidele.^• . • '
tiks asi oh siiski kindel: meie
400.000, rahvalaulu, meie keskaegne
eepika, meie Mrjandus ja meie
kiuist on juba dokumenteeritud
mõnes keeles ja mõnel maal ja
võib hästi elada pikemat aega, ise­gi
kauem kui enamus eestlasi.
:$17..
Kl RIPOSTIGA
Puhastan keemüisclt (steamclea-ning)
Teie diivanid Ja toolid, vai-
\md seinast seina ja lahtised Teie
oma kodus. — Hei. Erik Lokbik
447-9834 V^--:.;
Kodumaal suri 27. detsembril me •lavastanud arvukalt-; näi-seatee
teatrielu juhtivamaid ja dendeid. On esinenud ka: filmis.
ka.aluka!maid isikuid,, -teatritege-; 19?5. a. kaitses ta..A. Lunatshars,-
lane ja ilavakunstipedagoog Volr ki instituudis oma kandidaadiväi-demar.
Panso. Täpset surma põh-! tekirja. Ta on kirjutanud .ka m.i-just
pole .antud, kuid märgitakse,tu- reisiraamatud
et' raske haigus viis .rahvakunstni- j . Y: Panso lavastustele oli omane
ku eJavate hulgast. filigraanne ' mõttetäpsus, ^. suur
kur :iline jõud, mis ta töö tegi
. • V. Panso on sündinud 30. nov.
1920 Tomsikis. Teatrialase harldu-
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 2Q9
Tel, 745-4622
hini^atavaks. Tal on ka suuri tee-rrr
r.' • ' T , - . , , . , r " -'^^^^ Eostl tearipõlvkoH^^
se^ sai ta Tallinnas Rokhlms La-, apetä)äna ja kuji^ndaja^ia, mär-y
" ^ ^ ! ? : ^ ' ' . . ^ f ^ ^ f • » s ^ g i t - ^ s e okup. Eesti ajakirjandu-
1941 a. HBljom lõpetas • Lunats-, ,^3. ^.^^^^ - ^ää-haa^
rnmielise .teatnmstituudi...{^tatud mitmesuguste ordenite
On oinud-. näitlejaks :TaLlmna ja preemiates '
Draamateatris 1941—50„ 1955—58 " * .
oaimas lavastajaks, ohiud Taillin- 7- Panso matus toimus 30. det-na
konservatooriunai lavakunsti- • seiubril.- Hüvastijätt lahkunuga
kateedri 'juhatajaks,; Rükillku algas „Estonia"" ' kontsertsaalis
Noorsooteatri ja , Akadeamilise keelil 11, matusetalitus kell .13- ja
Draamateajtri peanäitejuhiks, Ta niuldasängitamirie Metšaka-lmis^
on /dramatiseerhiud : mibnieid.l^^^ ke^ 15^: Matuse korraldami-
Ta^mmsaare, Lutsu, Kivi j.t. teo- .seks^moodustati eriline .vailitsu^^
seid, kirjutanud filmistsenaariu- komisjon.; .: , : •
LENNUPOSTIGA iilemere-masdesse: •.
Aastas $62.—, poolaastas $313, veerandaastas $16.5®
Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbri hind 35 ceati.
' Kanada/aadressidele jpalnme märkida; ,>POSTÄL;CODE" ja
: USA aadressitdele „SIP CODE"^ / . • S
Pangatshekk või posti rahakaart kir
Fre© Estonian PnbUshers nimele.
MSJ 3M?
Palui mulle saata VABA EESTLANE aastaks / pooiaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kkiiwstiga alates „ - - - - - - - -
: _ : - 197 - - -. Tellimise katteks lisan $ -. - V - süniuures
rahas /. tshekiga / raliakaardiga. (EaSj® saata. sinalt
•Nimi.. '-^
•nraocaccca