1978-08-10-07 |
Previous | 7 of 9 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Il •
Veel aastetel pärast n maailmasõda oH üldiselt a^^^
vaade» et pikim distants, mis naissoo esindajatel kõlbab joosta, on
s w f e t r i t Viimane aastakiiinme on tooimd sellesse aga suure
mandatuse. Pikad jooksudistantsid on võitnud soo bnlgas
üba suuremat popidaarsust ja n e t i i ja ka aastates naised on
kanud proo.vima järjest pikemaM maid, kuni 42 km
tefes 10 (MK) m ajaga 33.15,1. Ra!h-vusvaiedine
Kergejõustikuliit registreerib
aga aixietlikke rekordeid
ainult feum 3000 m (kaasa arvatud)
Tokios ijlljuti toimunud suurest
ma,ratõni9t võttis näiteks osa 350
naist! Jodksu lõpetas ka 71-aastane;
Matsuo I|ishiamav kel seU^ kulus
^ligemale viis ja pool tundi.
Mnllu jooksis selle maa 3 tunnist
kiiremini 59 maist, 101 tule.
;•- miüs: oli 3.05.50. •;
t f e Lään^ kergejõustiku
^^spetsialist jon pööranud palju tähelepanu
nafete pikamaajooksu uurimisele
ja statistikale. Tema ja ka
mitme teise öksperdi. arvates on
naised võimelisa taluma pikamaajooksu
koormusi pärlini kui
meM. Ennustatakse koguni, 'et
kord nad haavad mehi isegi
©deštama.. Praegu on meestel siiski
veel suur edumaa. Maratonijooksus,
kus ametlikke maailmarekordeid
ei noteerita, on sfflii tipptul^
museksi austraallase Derek Clay-tonl
1989/ astal joostud 2X)8.33;6.
Naiste parimaks ajaks on sakslanna
Ghrista Vahlensiecki mullune
::2.34.38,0.-^-.:
Olümpiamängudel Pariisis 1024.
aastal oleks see jtulemus andnud
kuldmedali
Esimene teadaolev naiste maailma
tippmark maratonis 3.40:22,0
pärineb aastast 1926 ja kuulub ing-ianha
Piercey'le. Pidi mööduma
37 aastat, enne kui ameriklanna
Lepper selle ületas kolme minutiga.
Ning järgneva 14 aasta jooksul
on Lepped rekordist kärbitud üks
tund ja M m minutit.
Unarusse jäänud tijpnarke
püüavad naised parandada ka teistel
pikkadel distantsidel. Ameeriklanna
Peggy Näppel jooksis näi-liaiaiii:
on
Teea kõiki mehaanilisi
; (mitte teetöid)
3323 Danforth Ave. Tel 691-:
RISTO SAÄRENVIRTA
maks JDoksukS: nais.tele ikka vee!
Kuigi mitmelt poolt on üritatud ka
3000 j n võtta" mängude kavasse,
ei olesee^õnnestuTOd. •
Aa- bi- bi- da- gi- ha- ha- hc^
hu- iir ja- ja- ja- jas- ka- ka- kakas-
t i - kü- ko- feol- la- la- la- la-l
i - Ii- l i - ma- 'ma- mar ma-
Vüniuses peetud vendade Zna-menskitenimelistel
mälestusvõistlustel
on eesti sportlased olnud
edukad. 19. Juuül püstitas tallinlane
Heino Puuste odaheites uue
Eesti rekordi tagajärjega 84.06 ja
tuli selle tulemusega teisele kohale.
Esimeseks oli venelane N. Greb-nev
86.36.
KolmiMiüppe eelvõistlusel ^ sai
tartlane Jaak Üüdmäe paremuselt
kuuenda koha tagajärjega 16.25 olr
les ainult 22 sm nõrgem esikohale
tulnud venelase tulemusest. Lõpur
võistlustel aga olid tagajärjed hoopis
kõrgemad. Jaak Uudmäe sai
neljanda koha tulemusega 16.68,
millega ta parandas oma nimel olnud
Eesti rekordit 14 sm võrirar^
Esunesele kohale tuli valgevenelane
G. Valjukevitsli — 17.02:
Kolmanda eesti rökordi tegi tartu
lüliõpilane I. Kukk, kes naiste
3000 m distantsil jäi küll tagajärjega
9.34,0 üheksandaks, kuid see
on siiski uus Eesti rekord.:
Neljanda Eesti rekordi tegi tallinlanna
E. Külvand 400 m tõkkejooksus
naistele ajaga 60,38.
Teistest tulemustest: E. Sellik oli
esimene lOiOOOin jooksus^ ajaga
28^1,3. Tartlane G. Organov jäi
kolmandaks 200 m ajaga 21,56. Va-saraheite
lõppvõistlusele pääsis
Pärnust pärit J : Tamm 72.40-ga.
Käärikul peetaval Tartu ja Moskva
ülikoolide vahelisel võistlusel
püstitas G. Organov uudks Eesti
rekordiks 400 m jooksus 47,0.
EEST! KIRIK nr. 4 - 1978,
EELK hääfekandjas kirjutavad:
H. Koolmeister ,,Kidak©elsus*', esimese
sajandi kirikuõiguslikust liturgilisest
kogumikust yõetud
,^Looja kiitüs"> K. Raudsepp ^Kus
i t e e praegugi igavest elu", Uno
Plank ,,Sõna ristist", E. Lootsina
,|Culdne reegel", E. Kägi „Miks
me palvetame", E.Kuusler>,Säada
uueks inimesete", R. Koolmeister
„Riia, Tartu ja Uppsala", Raama-tutark
„Teadlane tõestab dekaloo-gi",
J . Rebane „Jumalast Juma
M s " , -E. Kõpp 'jjEduard Tenn
mann 100-äastane", R. Kiviranna
„Rindeohvitserist kirikuõpetajaks",
R.K. „Vaba maailma vanim
eesti kogudus 80 aastane", K
Veem ,,Walter Kopperman 65-aas
tane" ja EELK konsistoorium
ringkiri nr. 2, 1978.
®r€iiitbra©k Äw., CFineli PIcszciS
(FimchB nurgali Bathurstä j® Yoige vabeS)
TELEFON 225-®8M
o o n 00 o _<D
U avatoä:J€|Is!p., kolm&^.i-neljap.:'^--^ 'reedel > ^ Is&if* 2M1.
ma- ma- mar- raik- mu- na- ne-ne-,
ner- pa- pu- .puu- ra-^' re-. ri-i-
sa- ser- si- su- su- ta- tar ta- to-
©i-;tü-.va-,var-.ve- vi-;vi- vi-:vik-'
Põikread: 1. Paguluses surnud
eesti luuletaja, 3. Juurdekasv, 5.
ioodusenähe, 6. Puuvillarie riie, 8.
Viljahoidla, 10. Puu osa, 12. Pealmine
kiht) 14. Pealinn Ameerikas,
6. Virv,. 18. Lind, 20. Dokumendid
ühes afctikaantega, 21. Toiduaine,
23. Uhke suvila, 24. Kevadiill, 25.
Endine eesti ajaleht, 27. Andmed,
arvud — inglise keeles, 28. Roie,
29. Harilik, 32. Jäme ja süür kiepp,
35. Taime vili, 36. Tahtejõuetu,
saamatu inunene, 38. Eesti saar,
sgNiäris, 41. Kibe, 43. Hmnaline
ese, 44. Väike käia, 45. Seen.
Püstread: 1. Jõgi Poolas, 2.
Ameerikas esinev kiskja, 4. Vedelik,
5. Aastaaeg, 7. . . . raamat —
teatud trükitööde, 9. Nabükovi teos,
10. Pehme, i l . Tükk, 13. Aadlitiitel,
15. Hoolitseb maja korrashoiu eest,
16. Mitmest koosnev, 17. Arv, 19.
Ehitusmaterjal, 20. Koht Põhja-
Eestis, 22. Algust tegema, 23. Toot-likufe
tegema, 25. Looma kehaosa,
26. Riik Aafrikas, 28. Varakas^ 30.
Väljend . silmaMrjaliku inimese
kohta, 31. Majanduslik mõiste, :33.
Toa osa, 34. Toiduaine, 37. 0. Lutsu
teos, 38. Hingeline vaev, 40. Alkohoolne
jook, 42. Teatud maitsej 43.
Eesti helilooja.
RISTSÕNA NR. mi LAHENDUS, •
Põikread:-1. Käerajaan, 7. VIP,
9. Lükati, 10. Kera, 11. Huul, 12.
Sihtur, 13. Piloot, 15. Aset, 16; Alpinism,
19. Kalamari, 21. Viie, 23.
Reisis, 24. Makett, 27. Sant, 28.
Gott, 30, Naeris, 31. Epp, 32. Kaasavara.,
Püstread: 1. Kkk/ 2. Ametis, 3.
Raamot, 4. Juhataja, 5. Alus, 6,
Nüliti, 7. Vatt, 8. Piirimees, 13.
Parkimine, 14. Lell, 17. Piiritus,
HET, i . LOOK WHÄT WE'VE GOT
;äästcite kuni 5@% 12,S koÜlf
1 GUARDSMAN RD. THÖENHILt, ONT. L3T 2AJ
TELEFON 881-81M
BBSE
SILLAS nr. 4 (9) ~ Suvi
Eesti Liit Kanadas bülletääni sisukorras:
A. Truuvert „Sõna on uue
ebimehel", ürituste kailender, Esto
— 80", ,,Lääneranniku Eesti Päevad
Loyola ülikooli maaalal"i
M.E.S. (Montreali Eesti - Selts),
Vaneouverrtegevuskava, ,,Kanda-l
i " möödunud aasta tegevuse |
Ottawa Eesti Seltsi tegevust.
Vancouveri noorteorganisatsiooni
„Kalevala" esimesest tegevusaastast,
EKS'i, EKK, Eesti Etnograafilise
Ringi, Tartu Instituudi,
EKKT, Ajaloo Komisjoni tegevus-aruandeid.
Lisaks keelenui-k, Trent
'78, E. Eichenbaum „An Outsider
Looks in",' muljeid, Trent seminarist,
„Trent '78 järelkaja Vancou-veris",
,.Muljeid Läänest", „Eesti
keele õppetool Toronto ülikooli
juurde!" ja Toimetaja vieerg ning 18. Isis, 20. Metsik, 21. Virguv,
fotokroonikat Trent '78-nda päevilt. Liiter, 25. Keep, 26. Tasa, 29. Toa.
HOME BAKEiY & DELICATESSEN
• 281 DANFORTH AVE. M . 463-3331
Soome pagarisaadused —; kardemonl-saiad,
struudelid, soome tordid, feüpsi-sed.
Lihapirukad. 1
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSEiRV
DELIKATESSID
Äri lahtioleku-ajad: teisip.,
neljap. 9—6, reedel 9—7,
Esmasp. suletud.
1».»
8.30-2.
© Tshaikovski muusikavõistlustel
Moskvas • ameeriklane Nathanael
Rosen võitis tshello klassis esune-se
auhinna. Auhinnaks saadud 2750
rubla tuli kulutada ära N. Venes,
raha välja tuua ei lubatud. Võistluse
puhul viibis Moskvas ka eestlastele
tuntud pianist Elizabeth
Gox, kesmuide valdab hästi vene>
keejt. Tema-ema on Eesti päritoluga
venelanna.
® Stokhohnis suri ööl vastu 25.
juulit MagdaKint, neiuna Rass-man.
Kadunu oli omaaegse E. Poi-lutöökoja
direktor agronoom Tõnis
Kinti abilcaasa. T. Kmt tegutseb paguluses
Rootsi Eesti Rahvusnõukogus,
olles olnud ka selle esimeheks.
Marta Kint põdes väh^ahaigust tõsisel
kujul; Lahicumine saabus temale
aga .peaaju rabanduse tagajärjel.
:::.:yr:'-
,,Mis sa tahad, siga" küsis To- j ei saaks kellegüe haiget teha, j jääda — seepärast, mehed, palli
ny,. kui jälle veidi hingata sai,: mees — ja müüsin siin sellidele mängu juurde tagasi — okei?"
,,ma'i ole sulle temd sittagi!"
„Sa suitsetasid eile õhUi taksö-paarikümne
lataka eest maha,
mees — aga see ei tähenda veel,
et mina taksosohvri ära suitseta-
• se^ia. Ja
sin ringi. Platform oli räpane,
kaetud sigareti-otstega ja kasutatud
kummi^aliloonidega. Ilmselt
oli see siin noore-rahva õhtune
kohfcami^kdht; 'Pool majakorda
kõrgmai oli pragunenud iklaa^
uk^, mis koridlori viis.
Mul ei tulnud kaua oodata. Uks
läks varsti praokile ja keegi piilus
välja. Surusin end hämaral trepi-platforniü
vastu seina. Sus tuli
see keegi pikkade hüpetega mööda
treppi alla, pruuninäoline noor-isand
turris juufcsepuhmaga, sinised
turifceriideü seljas. Panin M e
jaia ette, nii et ta kergelt komistas,
ja siis andsin4alle tagasidkäe-gä
väiks^ laksu, nii et ta õhku ahmid^
vastu sedna vajus. N(M)ruki
käsi sähvatas jakitaskujsse, arvatavasti
habemenoa-tera p^rgi, aga
ma võtsin ta kõrisõlme pöidla ja
nimeti^õrme vah«9le ja pigistasin.
Noorukil läksid põlv^ lõdvaks ja
ta esialgne võitlushimu näis k ^ a -
Hevat.
„Eiihna ära, tolmuahv", ütlesin
talle suunurgast, ,,oled arreteeritu^,
said aru? Šu vastu on feohtur
käsk väljas, sa pole õ i ^ ajal end
ülemiuste juures meldmud, nüüd
oled aga vahele võetud." -
Patsutasin ta taskud läbi ja leidsingi
pika
poisid armastavad selliseid terar
rüstu: Ega nad sind sellega päris
ära ei tapa, ainult lõikavad süt-seailt,
nii et sul punast üle süm-näo
purskab ja sa enam võitlusest
osa ei näe võtta.'
,,Mine ja kruvi ennast, sa võm-misiga",
vastas Töhyipoiss. '
Andsin pöidlaga; pisut rohkem
survet ja Tony kaotas momendiks
rääkimisyõime. Süs pigistasin teise
pöidlaga taskuraadio mikrofoni-nuppu.?,
,,Okei, Rick", ütlesin mikrofoni.
•„Mul on lõngus käes, pool korda
allpool. Võid vaatama tulla kui tahad.^':'
^•;:\-;::;;:;:;
„Okei, mees", Vastas Rioki
,,olen kohe seal, hoia kere kõva."
Poisu läksid
,,Mina, mees? Mina pole kedagi
suitsetand, mees! Mul pole üldse
tükkigi mees — vaata ise! Just see
nagi sün —• habemelõikamiseks,
mees — näed ise!"
,,0h jah? Siis niees, kus see tükk
on, mis sa oma onu käest USA-s
ära hiivasid, mees?"
,,Sa naijatad, mees! Ma pole
oma onu näinud..pobises poiss.
. . . „Äugustikiiust saadik", lõpetasin
mina ta lause. „Let's go, man
— lase minna, mees. Mõrvakomis-joni
poisid tahavad sinuga
jutelda."
Lükkasin Tony-poiss!
mööda alla, Riok ronis meile jär
gi'
;,,Hei,-mees",- ütles fony,
mu sinist särki ja musta lipsu
sm.
,,AhahA— ja võibolla sul tuleb
ka järskn'meelde- kellele ša selle
Poisid taganesidki meil teelt
eest. Aga juba tulid mõned kivikillud
vuhisedes läbi õhu. >
„Politsei brutaalsus, politsei brutaalsus!"
kiljusid; hokimängijad,
„hei mees, nägid, tal on tukk rusi-tuleriista.
maha müüsid, väike kas — taheb laskma hakata, tahab
vend?"
Lükkäsüne poissi enda ees, üle
parkimisplatsi, Rickpoisi kireva
maastikumasina suunas. Mõned
teismelised poisid mängisid pargitud
autode vahel hokit. Ja nende
suunas hüüatas meie vang järsku:
„Vennad — valged tahavad mind
kinni vedada — tulge appi!"
Tõmmunäolised hokmiängijad
jäid momendiks vaatama, siis tõstsid
oma hokikepid ähvardavalt
kõrgele ja tulid meie suunas.
,,Mis siin sünnib, mees?" hüüdis
üks neist.
„Mehed — mustad kassid — kah-meile
tukiga turja tulla, Onu Tom
selline, valgete tallalakkuja, kahvanägude
kaasajooksik!"
,"Võtke asja jahedalt, vennad",
soovitas Rick, meie vangi autosse
aidates, „või lasen teie heaolu-tshekid
kinni panna."
Siis oli ta juba rooli taga ja me
sõitsime siMc-sakkides parkimisplatsilt
välja. Mõned kivikillud lõid
Võtsin poišl
vate nurkadega taskuraamatu.
Sealt v a M ihnus^^v^ heaöki-kaart
Joel Anthony Websterl nimele.
Niisiis oli mul õige tahmanäoga
tegemist.
Rick oligi m!õne sekundi parast
kohal.
,,Tfere, väike vend", ütles ta,
oma piarimas jamaifcä-k^les,
„inees, on see ilus, tagatrej^i
mööda aUa lõigata kui sõbrad
.eesukse .kaudu sisse, astuvad?- Hei,
sihnitsedes, ,,sa pole üldse mõrva- vanäod on mind pokri pistmas,
meeskonna sell, mees, oled hoopis mitte millegi eest, mehed, nieie
oma territooriumilt ka veel — teh-ike
demö't, poisid, andke abi, mustad
mehed!"
Poisid hiiiisidki ähvardavalt lige-male.
Rick-poisi tuleriist ihnus
järsku ta mantltaskust esüe, raua-suüdmegä
ikkagi veel
aga
yormi-siga, kes endale pruuni hõlsti
ülle on ajanud mis siin juhtub,
mees, te teete ?ninuga halba
nalja,' mees — olete mbraaiiosa-konna
mehed!"
„01ed sä enne moraaliosakonna
mehi vormis näinud? Ära kullita
suud, ainult-' astu, mei!l veel tükk
teed minna."
Jõudsime ala, ukse juurde, ja
sealt parkunisplatsile. Tony-polss
rääWs ikka
„Okei, okei, ma hiivasin vana
äti tuleriista — mis siis sest? Ta
ütl^, et hoiab seda kanaivsiraste
tarvis — viimaks laseb veel mõne
maha, mees, kus selle häbi (yjg? J võib ta eluksajaks jää
Siis ma tõstsin ta.tüH ära, .,e^ tä na/ "^^i 'i^^Si
pat-mammat kohal, kes • sind kurjade
onude vastu' kaitseks. Männi-rand,
okei seersant, läheme Män-niranda."
;'
•Tony jäi hinÄunult vait, ainult
silmavalged yälgatasid ta tõmmus
näos. Varsti olune Männirannas,
meie linna piirava suure järve ääres.
Puude vahel oli udune ja hämar,
kedagi teist motoristi ei olnud
seal näha. Rick pidas oma masina
liivadüünide servas kinni, keeras
mootori ära ja siis pööras end
meie värske vangi poole.
,,Oskad sa ujuda, mees?"
„ M i ^ sa mõtled, mees?"
,JCas oskad ujuda, tahan ma teada.
Oled sa nii hea ujuja, et siit
Isaartele tagasi ujud? Sest mujal
sul maale tulla ei lasta, kui me su
siit nüüd sisse viskame. Oled nii
vat ^,autol oli ennegi juba mõlke
sees.
„Kuhu nüüd, seersant?"
ijlmm — pidm ütlema, kolmas
jaoskond, aga. mulle tuli vahepeal
teine mõte. Kuidas oleks, kui sõi-daksime
Männiranda?"
,,Männiranda, seersant?"
^ „Jajah, Männiranda. Seal on kena
vaikne - r võibolla meeldib seal
isegi Tony-poisile? Ja ta räägib
meüe mõned pikemad jutud —
niisama, ajavüteks ja suure sõpruse
pärast, sest oleme ta vastu nii
„Pidage kinni, mehed — see sim
ei'ole kanavarguse eest kinni vedamine,
see on mõrvakomišjoni
äši, teie välke vend suitsetas eile
õhtul autcsohvri — teate küll, mis
see tähendab, kirjud kassid? See
on tõsine asi, poisid, selle e^t
min-jalgu
Kanadas kui ka USA-stagaotsitay.
Amuke ikoht — saartele tagasi ujuda.
Ja sealt võibolla antakse sind
ka välja. Mis sa arvad, mees?
Mõrv on jtõsine asi. Nü, et kas
hakkad rääkima, või ma tõukan
sind sisse. Said aru, mees?"
„Sain aru", vastas Toriy, ,,sa
oled suur must paha mees, vend.
Aga seersant siin, tema on kena
kahvanägu, ta ei lase sul sitta te-ha,
mees." ,
,iSeersaint pöörab oma pea teise-kenad
ja viisakad olnud, ei ole te- le poole, vend — ta ei näe. Sest
da üldse juhnalt löönud ega lükanud.
Mis sa arvad?"
Tony-poiss ajas end poolistukUe.
„Ma, ei praota teile suudki, sead
sellised!"
Rick andis talle tagasi-kätt kerge
laksu hammastesse.
,,Niiyüsl ei räägita, väike vend.
Ole viisakas — sün ei ole sisl pa-tema
on valgete nägudega harjunud
mees — ta ei pane musti tähele.
Nii, et kuidas jääb, väike
vend? Kas räägid, või ujud?"
(Järgneb 1)
• ''-,1 ^r.
'MM •
iii.-.
lm :
Nr.
eOEBMH
ÄDVOK
ENNAL
AOVOKAAT-I
Sloom 1912, Royal
Toronto Domi
Postiaadress: P.0.1
Ont. (Bay &
Tdeton: 8«
z^tundi telefoni
ÄDO PÄRI
HETHERINGT<
. &
PARI
advokaadid!
Jt65 Bay St., Sutte
õhtuti HL 7-201^
RAÄMATUI
JOHNESi
Ci
Chartcred AJ
55 University
Toronto, OntJ
V Tel. 862
Knjntava kunst
joann SAI
MiiügU öl
567 Roehami
Tel. 4881
KOITJ
VÄIKEMO'
morunUtjad, k(
piiliu)ad ja p8|
Tel. 225-3983
raHHBBaHiiBl
VABA EE
QUffNST
i
ui 1
ST 1
- l 1
• Ä
W
1
RltHMl
. . =^
. ' - •
•51
lU
r „Vaba Eestlasel
talituse asul
TOIMETUS
avatud esi
reedeni kel
Telefonid: toim]
talit
Toimetajad kod|
väljaspool tööae
Karl Arro
Hannes Oj£
Kanlatusi vfx
nädala esimess^
esmasp. homm)
nädala teise aji
map. hornm.]
KUULI
VABA EEI
on tasuv ajad
. leviku
Knnhitnstj
üks toll ühel v(
esiküljel
tagaküljel
. KUULUTUSI
VASl
?. Vaba Eestlaj
135 Tecumsel
Telefon 364-^
Postiaadress]
Stn. C, Toroil
Talitus väljal
Helmi Liivai
L. !\Irs. Leida
149 Bishop
Willowdale,
Telefon: 223^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 10, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-08-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780810 |
Description
| Title | 1978-08-10-07 |
| OCR text |
Il •
Veel aastetel pärast n maailmasõda oH üldiselt a^^^
vaade» et pikim distants, mis naissoo esindajatel kõlbab joosta, on
s w f e t r i t Viimane aastakiiinme on tooimd sellesse aga suure
mandatuse. Pikad jooksudistantsid on võitnud soo bnlgas
üba suuremat popidaarsust ja n e t i i ja ka aastates naised on
kanud proo.vima järjest pikemaM maid, kuni 42 km
tefes 10 (MK) m ajaga 33.15,1. Ra!h-vusvaiedine
Kergejõustikuliit registreerib
aga aixietlikke rekordeid
ainult feum 3000 m (kaasa arvatud)
Tokios ijlljuti toimunud suurest
ma,ratõni9t võttis näiteks osa 350
naist! Jodksu lõpetas ka 71-aastane;
Matsuo I|ishiamav kel seU^ kulus
^ligemale viis ja pool tundi.
Mnllu jooksis selle maa 3 tunnist
kiiremini 59 maist, 101 tule.
;•- miüs: oli 3.05.50. •;
t f e Lään^ kergejõustiku
^^spetsialist jon pööranud palju tähelepanu
nafete pikamaajooksu uurimisele
ja statistikale. Tema ja ka
mitme teise öksperdi. arvates on
naised võimelisa taluma pikamaajooksu
koormusi pärlini kui
meM. Ennustatakse koguni, 'et
kord nad haavad mehi isegi
©deštama.. Praegu on meestel siiski
veel suur edumaa. Maratonijooksus,
kus ametlikke maailmarekordeid
ei noteerita, on sfflii tipptul^
museksi austraallase Derek Clay-tonl
1989/ astal joostud 2X)8.33;6.
Naiste parimaks ajaks on sakslanna
Ghrista Vahlensiecki mullune
::2.34.38,0.-^-.:
Olümpiamängudel Pariisis 1024.
aastal oleks see jtulemus andnud
kuldmedali
Esimene teadaolev naiste maailma
tippmark maratonis 3.40:22,0
pärineb aastast 1926 ja kuulub ing-ianha
Piercey'le. Pidi mööduma
37 aastat, enne kui ameriklanna
Lepper selle ületas kolme minutiga.
Ning järgneva 14 aasta jooksul
on Lepped rekordist kärbitud üks
tund ja M m minutit.
Unarusse jäänud tijpnarke
püüavad naised parandada ka teistel
pikkadel distantsidel. Ameeriklanna
Peggy Näppel jooksis näi-liaiaiii:
on
Teea kõiki mehaanilisi
; (mitte teetöid)
3323 Danforth Ave. Tel 691-:
RISTO SAÄRENVIRTA
maks JDoksukS: nais.tele ikka vee!
Kuigi mitmelt poolt on üritatud ka
3000 j n võtta" mängude kavasse,
ei olesee^õnnestuTOd. •
Aa- bi- bi- da- gi- ha- ha- hc^
hu- iir ja- ja- ja- jas- ka- ka- kakas-
t i - kü- ko- feol- la- la- la- la-l
i - Ii- l i - ma- 'ma- mar ma-
Vüniuses peetud vendade Zna-menskitenimelistel
mälestusvõistlustel
on eesti sportlased olnud
edukad. 19. Juuül püstitas tallinlane
Heino Puuste odaheites uue
Eesti rekordi tagajärjega 84.06 ja
tuli selle tulemusega teisele kohale.
Esimeseks oli venelane N. Greb-nev
86.36.
KolmiMiüppe eelvõistlusel ^ sai
tartlane Jaak Üüdmäe paremuselt
kuuenda koha tagajärjega 16.25 olr
les ainult 22 sm nõrgem esikohale
tulnud venelase tulemusest. Lõpur
võistlustel aga olid tagajärjed hoopis
kõrgemad. Jaak Uudmäe sai
neljanda koha tulemusega 16.68,
millega ta parandas oma nimel olnud
Eesti rekordit 14 sm võrirar^
Esunesele kohale tuli valgevenelane
G. Valjukevitsli — 17.02:
Kolmanda eesti rökordi tegi tartu
lüliõpilane I. Kukk, kes naiste
3000 m distantsil jäi küll tagajärjega
9.34,0 üheksandaks, kuid see
on siiski uus Eesti rekord.:
Neljanda Eesti rekordi tegi tallinlanna
E. Külvand 400 m tõkkejooksus
naistele ajaga 60,38.
Teistest tulemustest: E. Sellik oli
esimene lOiOOOin jooksus^ ajaga
28^1,3. Tartlane G. Organov jäi
kolmandaks 200 m ajaga 21,56. Va-saraheite
lõppvõistlusele pääsis
Pärnust pärit J : Tamm 72.40-ga.
Käärikul peetaval Tartu ja Moskva
ülikoolide vahelisel võistlusel
püstitas G. Organov uudks Eesti
rekordiks 400 m jooksus 47,0.
EEST! KIRIK nr. 4 - 1978,
EELK hääfekandjas kirjutavad:
H. Koolmeister ,,Kidak©elsus*', esimese
sajandi kirikuõiguslikust liturgilisest
kogumikust yõetud
,^Looja kiitüs"> K. Raudsepp ^Kus
i t e e praegugi igavest elu", Uno
Plank ,,Sõna ristist", E. Lootsina
,|Culdne reegel", E. Kägi „Miks
me palvetame", E.Kuusler>,Säada
uueks inimesete", R. Koolmeister
„Riia, Tartu ja Uppsala", Raama-tutark
„Teadlane tõestab dekaloo-gi",
J . Rebane „Jumalast Juma
M s " , -E. Kõpp 'jjEduard Tenn
mann 100-äastane", R. Kiviranna
„Rindeohvitserist kirikuõpetajaks",
R.K. „Vaba maailma vanim
eesti kogudus 80 aastane", K
Veem ,,Walter Kopperman 65-aas
tane" ja EELK konsistoorium
ringkiri nr. 2, 1978.
®r€iiitbra©k Äw., CFineli PIcszciS
(FimchB nurgali Bathurstä j® Yoige vabeS)
TELEFON 225-®8M
o o n 00 o _ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-10-07
