Vaba eestlane , March 27, 1980

              Nr. 25
lunud
talituses
XUI
2.1'©
5.25
420
keeles 630
. 4.30
_ 2.70
_ 2.70
katse
stami-
. 2.70
_ 2.70
. 2.70
_ 2.10
le 2,10
. 2 . 1 0
640
i d l i ia
VIHALEMM
istnik Eduard
iõrva! tnnakse
SÜ kunstnike
Ida ka laiema-
ES •
IST
suurem
statudanda 3(K).
1, aga siis märga-l
i sobiv neid otse
[rikku äga ei pl-
3bis märkmikust
|;>ellest kõikuvas
58 ümbriku,
kleebiti kinni:
[leitud 90-pennise
peale kirjutati
^egia ÕNNEI ;
lees ei teatinud
tese kortsunud
t. kui kingi tas-
|enain soojendas
noorte: siiras ja
see tuli. tõesti
jutpaar uskus tä-
:ühise mälestus-lutpaar
vestlesid
lees oji juba ke-pigevalt
ja visalt
l a Viivi käsivar-
|ten täitis! laual:
(aar tühja klaasi,
Id tõsta oma ter-fellunute
õnneks,
oma klaasi kor-
Jle mõeldud koh­ilt
väikse maitš-
|{iasi tagasi laua-alustasid
sama-lugu,
palus Vuo-
Jit luba ja liak-mdale
juhtima,
[kaasa, ikka veel
ivarrel rippudes,
[as iga sammuga
f-bsepiitsaga, an-
3vaist prpmilli-
(Järgneb)
VABA EESTLANE neljapäeval, 27. märtsil 1980 — Thursday, March 27, 1980
, .•••......iiiiji .rBiBaggnagrrni M,;......,....-....,„„,....j.jjuii^
^ ^ D V O K A A D I D
Advokaat-notsir
, Hendy, Shirer &
789 Don MiUs Rd^
Tel. 429-311®
kodns 699-2395
lETHERINGTON. FALLIS
Ädvökaadid^notarid
3S5 Bay S t , Saite 401. 363-1451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
. .. ADVOKMT-NOTM^
Eoom 1002, Royal Trust Tower
Toronto Dominion €entre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont..(Bay & King) M5E 1K7 :
. Telefon: 869-m7
24-tundi telefoni valveteenistus
1^ Richmond St. W., Ste
Toroüto, M5H 2L3
Td. 364-TO72
¥ÄIPÄDE & MÖÖBLG
auruga „steamcleaning"
SIEL. E R I K LOKBIK 447-9834
•2
1
Ui
sr
5
0-
UJ
Mi
1^
\4
2
: 1
st M
«Vaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asikohš plaam
TOIMETUS J A TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9-4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
• t .364-7675
Toimetajad kodis
väljaspool tööaega!
Karl Arro 482-02
Hannes Oja 481-5310
Kuulutusi võetäksej vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
fömasp. hoinm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte! kuni kol-map.
homm. kella l l - n l.
• KUULUTAMINE
• r VABA- EESTLASED
ön tasuv ajalehe laialdase
^ .1^ ^
Kuulutuste Mnnadl:
oiks tolli iihel veeral _-: $ 3 ^
esikiiljei - $4.—
tagakiüjd - J . - . - - - - 1 ^ . 7 5
. KUULUTUSI .yöTAVÄD
-:,:':;::VASTU:
•1. .Vaba Eestlase taHtiis
135 Tecmnseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70, Stn. C,
Toronto, Oiit.M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. IVIrs.- Leida Marley
149 Bishop Ävö.
Willowdale, Ont. M2M 1Z7
Telefon: 223-0080 ,
BZDS
• 0
OQ ea
JB «H no
• e . e
Kui lennusõidu 3000 elanikuga
külakesse nimega Khajuraho ette
võtsime, ei olnud meil aimugij mil­lised
üllatused seal ees ootavad,
ent paljudele teistele oli. siiski juba
teada, et erootilised skulptuurid ja
šeinanikerdused on selle paiga eri-
;võluks.^• ;
Khajuraho on terve templite-linn,
kus 85-st templist nüüdki veel
22 vaatamiseks korda on seatud.
Nad on ehitatud umbes 1000 aastat
tagasi, püramiidide eeskujul puu­dub
neil kividevaheline sideaine ja
kõik on eeskujuliku täpsusega kok­ku
sobitatud. Vaatlemisel peatu­takse
pikemalt muidugi skulptuuri­de
juures.
Vaatamata tuurijuhi jutule, et
seks ei ole siin mitte erootika^ vaid
traditsioon, osa usUst, seda isegi
grupiseksi puhul, tä ei ole mitte
plaan ega otsus, vaid kõigile sure­matu
tunne ja^ osa elust — .
on ta läSieMal'vaatlusel .
nagu väljavõtete kogu mõnest
seksi-õpperaamatust Ja meie
;„PIayboy" pildid.ei šaä''§imseile
Nobeli' rahulauireaat^ Ema
maSo
lemisei, ujumisbassein ehitamisel, pidi Gangese selles ääres, mis päi-
Ilusasse aeda või parki on ehita­tud
väike Buda tempel ja samas
ka tilluke paviljon, kus hotelli-hi-kesetõusü
poole vaatab, end pese­ma
ja lunastust otsima tulevad. See
on ainulaadne pilt, kus jääkülmas;
romant ,,Profess6r R Sharma'* vees ja koiduaegses rõskuses'sa-!
teatavatel aegadel kundesid 80 e
eest vastu
Templikaunistused kahtlematult
on elulised, pilte on tolleaja elu al­gusest
kuni lõpuni, selliseid, mida
kuskil mujal ei ole ja mille kohta
tarkusega väidetakse: ,,Sa pole
näinud Indiat, kui pole näinud
Khajuraho!"
Neid templeid on kolmest eriusu
grupist: hindugrupp, budistid, jai-ned
jä templüinna täielik läbivaa­tamine
võtaks aega enam kui ter­ve
, päeva; Kohapealšeile on turisti­de
kohaletulek muidugi suureks tu­luks,
lennuväli on ehitatud 10 aasta
eest ja Chandela hotell, milles pea-tusime;\
on uhiuus ja alles viimist-
DOCTOR OF CHIROPEÄCTIC
Nortli Scarboro Prolessiöna! Cent-re'ls,
3420 Finch Ave. E.(Warden'i
juures) Scarboro* Omt. MIW 2R6
. • TELEFON -4974802 :
DOCTOR OF CHIROPRACTI€
^212 B i i i m i c k ^ C r ; '
1. 489-0562
Sellel maal esimest korda nägime
sama hotelli vannitoas ka silti vee­puudusest:
,,Olge kokkuhoidlik vee-tarvitamisega,
Khajurahos on tõsi­ne
veepuudus!" See meenutas üle-eelmise
aasta silte põuasest Käli-forniäst
ja mälestused maailma
veevarude nappusest tegid meid
jplegi kuidagi kurvaks.
Khajuraho tillukeses lennujaa-i
mas hakkasin mõtlematult pildis­tama
ehitustöölisi ronimas primi­tiivsel
bambuseist tellinguil, õnneks
kargas politseinik pika kepiga va­hele
enne, kui fotot teha sain, mui­du
oleksin kaamerast ilma jäänud,
sest lennuväljal pildistamine on
kõvasti keelatud.
1500 fem ,0 . 0
jad ja sajad inimesed end - pattu-1
dest puhastama on tulnud, äga kus;
ka pesupesijad ja palvetajad oma­le
koha leiavad. Kannudes ja pu­delis
äga vüakse Gangese püha vett
'©eel kaasagi. Kaugemal asub Va-ranasi
kallak-torn, see on liiga jõe
äärde, ehitatud tempel, mis vajuma
on hakanud nagu Pis^, torn.
Veidi eemal asub Rajaghat ehk
hindude surnupõletamiskoht. Lina­desse
mähitud laibad on järjekor­ras
maas, iga jaoks müüakse kaa­lu
järgi puid ja põletamine kestab
ööd kui päeval läbi. Ühe surnuke­ha
põletamine võtab heal juhul
vaid kaks tundi, laiba tuhk visatak­se
hiljem (jangesesse.
See on masendav pilt, ent veel
masendavam oh see, mülest selle
osa saame.^
162 OAKDÄLE RD. DOWNSVIEW, ONT. • ' -TELEFON,745-0507
DRAPERIISID VALMISTATAKSE KA TELLIMISE -PEALE
55 Universlty Ave., Ste 6®9
'. Tel.:-862-7115 : ';:.
Toronto, Ont. M5J.2m V
HOGAN PONTIAC BUICE L TD
348 Danfortii Ave.
Telefon äris: 461-3»
• : • -^^^^^ : P ^
V- "FiREBim> ' V
SUNBIRD
CENTURY
ACADIAN
SKYHAWK
Gr.M.C. veoautod
Pruugitud autod
Inda pühaks peetud linna Gange­se
jõe keskjooksul kutsuti kuni
1957. aastani Benareseks, ent selle
järele võeti tarvitusele endisaegne
jä iidhe nimi Varansi, mis algkee­les
tähendab kahte jõge „Varan-f - •
asi).- : '
See on hindude igavana püha­paik,
palverändajate unistus kas
või vaid kordi elus Gangese pühas
ja lunastavas vees end pattudest
puhtaks pesta ja päästa hing uueks
sünniks uude kehasse. Linnas onule
150Ö hindu-templi jä ligi 300 mos-heed;
alalisi elanikke ori 850.000,
millele lisandub veel iga- aasta
jooksul 2 miljonit palverändurit,
turisti ja raüka, kes siin pühas lin­nas
surra tahavad. '
Varanasi on maailma vaiiim al-lesolev
linn, mis 3000 aasta kestel
on olnud India spirituaalseks' kes­kuseks.
Siin on kolm ülikooli, neist
külastasime Benäres University of
India Gampust. Templeist jäid kõi­ge
enam meelde Bharat Temple
suure, märmörišt reljeefse India
maakaardiga ja Shiva ehk n.ri.
Moiikey Temple, kus elab ohtrasti
poolkoduseid pühakspeetud ahve,
kes templikülastajaile nende suu­reks
ehmatuseks sageli kaela yõi
pähe hüppavad, kui nad endile mi­dagi
sobivat haaramiseks on mär­ganud,
olgu see süs mõni söödav
asi Või ka külastaja prillipaar või
kaelakee. Ahvide eemälehirmuta-miseks
on parajad kepid, mida jä­relvaatajad
tuurijuhid ohtrasti ka­sutavad.
Templis palvetajad helistavad
selleks ülesriputatud suuri ja tuge­va
kõlaga kelli, mis viivad nende
palved igavikku. Palverändijrite
laulj kellade kõlin, palvetajate po^
miri ja ahyide kisa — lärm on otse
kõrvulukustav.
Sammume Gangese jõe äärest
Unna poole läbi kõige vanem a lin­naosa.
Umbes 'meetrilaiused täna­vad
on nü kitsad, et vastutulejad
vaid ükshaaval ja hanereas mine-jaist
mööda pääsevad. Inimesed on
ärganud ja alustavad oma igapäe­vaseid
toiminguid. Palvetajad
sammuvad põlevad küünlad käes
ja laulujoru ajades templisse. Tä­navaelu
on võimatult tihe, teed; ot­se
iiveldama-ajavalt täis mustust,
sõnnikut ja jäätmeid—-hais on ta­lumatu.
Näruseid, räpaseid ja vi­gaseid
lapsi roomab tänavail, ker­juseid,
kes sind'katsuda ja silitada
püüavad, lehmad, eeslid, sead, näl­ginud
koerad — kõik üheskoos.
Sellest jääb niivõrd masendab tun­ne,
et seda kõike enam näha ei ta­haks.
Viletsust jä vaesust on palju,
nii palju, et sa selles enam aidata
ei suuda, või kui ka ühte-kahte ai­taksid,
kisuksid teised su saamahi­mus
lihtsalt lõhki.
Kerjuste suhtes hoiatatakse meid
igäs linnas ja korduvalt: ärge and-c
ke kerjustele midagij sageli on see
organiseeritud kuritegevus, kus
kerjus, ise kas süs koos laenatud
näljase imikuga v^õi meelega vigar
seks pekstud lapsega on väid orga­niseerijate
käsilane ja almustest
ise saab vaid Õige vähe. Pealegi
see, kellele midagi antakse j satub
hõlpsasti teiste omasuguste viha
alla ja teda röövitakse, halvemal
juhul aga mmnakse kallale sellele,
kes on heatahtlik ja naüvne andja.
Tean seda ühest varasemast ko­hutavast
kogemusest Haitis. And­sin
oma ülejäänud peenraha paa-rüe
väikesele Jõmpsikale ja selle
järele tormas ei tea kust seUine
jõuk kerjuseid mü ümber, nii et
juba kartsin, et nad mu lämmata­vad
ja lõhki kisuvad, õnneks olin
hotelli ligidal ja uksehoidja sai mul­le
appi, tõmbas mu väravast sisse
ja lärmitsev jõuk jäi kõrge raud-aia
taha.
vdrgüsl kyl USÄ"S
STOKHOLM — Rahvusvahelise
roimastätistika järgi toimus Root­sis
a. 1978 3750 vargust 100 000 ini­mese
kohta, USA-^S o l i neid ainult
2770, Inglismaal 2200 ja i^äme-
Saksamaai 1750:
Röövinaiste osas on olukord
Rootsis kõige kiiremmi halvene­nud.
70-ndätel aastatel kasvas röö­vimiste
^rv ikolmökordseks, mujjal
kaihekordsöks. 1978 toimus Rootsis
siiski ,,aimilt" 42 rööviniist 100 OÖO
I elaniku kohta, USA-s aga üoop^
191, Lääne-Saksamaal 35 j a inglis­maal
27.
USA-s d i 41% röövijaist varus­tatud
iaskerelvadega, Inglismaal
ja Rootsis ainult 10%.
Autpsid varastatakse kõige vs^
hem Lääne-Saksamaäl. üldiselt oh
autode varastamine vähenenud.
Arvatavasti tuleneb see parema­test
autoluldcudest ja sellestki, et
osa võimalikke autovargaid juba
omab auto. :'
Rootsi olukord on pärast Teist
maailmasõda kiuresti muutunud.
Vanasti oli seal rahvas nü aus, et
ustel-p)liiud lukikegi vaja,
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST*^
Üks täiesti erilaadseid kogemusi
ofn varahommikune sõit Gangese
jõel. Oleme kohal enne päikesetõu­su
külmas ja udus ja asume paadi­sõidule
jusi süs, kui päike punase
kettana silmapiirile kerkib.
On aeg, kus palverändajad ja
usklikud jõeni laskuvat trepistikku
pecitasid bussi
Meie seekordsel eksursioonil vis­kas
üks grupikaaslane üleliigse
peenraha bussiaknast kerjuslastele,
nad läksid lausa marru, ronisid
bussi alla ja jäid ette, nii et edasi-sõita
ei saanud ja lihtsalt hirm oli
liende elude pärast.
Kui kerjuseist väljagi ei tee või
tõrjuvalt, kindlalt ja korduvalt
.„ei" ütled, jätavad nad su tavali­selt
rahule. Sama ka^ kaubapakku-jatega.
;
Kui keegi India rahvast või. vae­seid-
viletsaid abistada tahab, tehku
seda toetuste näol vastavaile orgar
nisatsioonele.
Tagasisõidul juhtun tänaval nä­gema
kuis üks ahv ronib kõrgel
elektritraate pidi. Kuidagi tekitab
ta lühiühenduse, käib hirmus plah­vatus
ja loom langeb surnult alla
tänavale. Tekib paanika, keegi toob
ämbritäie vett, visatakse ahvile
kaela ja tohterdatakse, aga ellu te­da
enam ei saada.
' Hotellitoas juhtun vaatama Vara­nasi
kui ligi miljonilinna telefoni­raamatut
(on aastast 1976). Seda
oh täpselt 78 lehekiüge, annab väl­ja
ehk ligi paarfcümmend-tuhat ni­me,
peamiselt firmad ja kompa­niid,
sest Varanasi on suur tckstiil-tööstuste
(täissiid peamiselt) A ja
vääriskivide lihvimise keskus.
Huvitav vahejulitum tekib lõuna­lauas,
kus keegi meist tellib õlut.
„Ei saa, on kesknädal ja sel päe­val
meie siin alkoholi müüa ei to­h
i , " teatab hotelU kelner, kallab
aga siis vähe aja pärast õlle tee­kannu
ja toob sel moel seadusest
möödahiilides õlle siiski lauale. ^
Varanasi ehk Benares koos püha
Gangese jõega •— sinna oü jõudnud
nüüd meie rännak ja see oli kõige
masendavam päev meie reisü.
Ta sündis 5. aprillil 1910 Võru­maal
talupoja perekonnas. Lõpetas
Otepää gümnaasiumi, Sv. Ühenda­tud
õppeasutuste aspirantide kur­suse
ja sellele järgnevalt kaheaas­tase
Sõjakooü kutseohvitserina
1932. a. Teenis 2. diviisi väeosades
rivialäl ja staabis haldus- ja koh-tuala
ohvitserina. Lõpetas pedagoo­gilised
kursused ja Tartu ülikooli
õigusteaduskonna. Oli Tartu õpe­tajate
Seminaris riigikaitselise
õpetuse ja kasvatuse õpetajaks.
Sõja puhkedes võttis osa korhmu-riismivastasest
võitlusest Omakait­ses
ja hiljeni ka väljaspool kodu­maa
piire kapteni aukraadis. Pää­ses
alles oktoobris 1944 Saaremaa
rannast Rootsi. Asus 1949. a. Mont­reali
ja eluneb praegu Toronto lä­histel.
:
t a on olnud energiüselt ja juhti­valt
tegev rahvuskultuurilisel, ja
yabadusvõitluslikul alal. Oli Üks
esimesi, kes hakkas Kanadas koon­dama
j a organiseerim a endisi eesti
Sõjamehi. Nü oli ta Montreali EVÜ
asutaja liige ja esimene põhikirja-pärane
esiniees. Oli üks ülemaa-ümse
Eesti Sõjameeste Kongressi
juhatajatest ÜEP 1972 Torontos.
Kuulub praegu KEVÜ^ Lüdu esin­duskogusse
ja on delegeeritud Üle­maailmse
Eesti Vabadusvõitlejate
Keskuse koosseisu.
Eesti Kujutavlamstnike Keskuse
jä Eesti Kirjanike - Kooperatiivi
esindajana ta oü üks algatajaid, et
toinius -esimene kunstinäitus 1951 a.
Montrealis jä kus samuti mitmed
kirjanduslikud õhtud teoks said.
KuuhJis Eesti Lüt Kanadas esime­se
esinduskogu koosseisu ja oli sel­le
juriidilise komisjoni Hige. Prae­gu
kuulub ta sinna Toronto Eesti
Seltsi esindajana. On mitmel kor­ral
valitud Eestlaste KesknDuko'gu
Kanadas koosseisu; Olnud selle ju­hatuse
luge ija rahvuspoliitilise ko^
misjoni esiniees.:
Valitud ülemaailmse Eestlaste
Kesknõukogu Täiskogu liikmeks.
On Eesti Sihtkapital Kanadas juha­tuse
sekretär, -
Ta oh esinenud suuremais eest­laste
keskusis meie riiklikel täht­päevadel
aktusekõnedega ja aval­danud
ajalehtes kirjutusi rahviis-poliitilistel
teemadel.
Akadeemiliselt kuulub ka Koi;po-,
ratsioon Fratemitas Estica, vend-iusse.
• V;
Tema' rohked aatevehnad, kaas­võitlejad,
^brad ja tuttavad glo­baalses
ulatuses saadavad õnnitlu­si
ümarguseks juubelücs ja ütle­vad
: Tervist ja jõudu HarsJd, võit­le
ning rühi samas vainius suure
energiaga ikka edasi kuni võiduni.