1977-03-03-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
L&.6 VABA EESTLANE neOjapie^i; 3. tnärtsil 1977 — Thursday, Mardh 3, 1977; Nr. 17
axxEšnzamiB
Oskar Lõvi oma 85. aastaga on
küU vana mees, aga oma vaamu-eiiksusölt
ja 'liüviderohikuseilit
võib teda ikka veel paiguiada paremasse
keskiklfca. Tema mltme-
Milgsust ja Jaia silmaringi on
voiminüd paitjud tööalad ja paljud
maad. kuiiu -teda on teannud
teaim rahutu otsinguvaist
Oskar Lõvi sündis 6. märtsil
1892 Tappiku vallas Viljandimaal.
Vüeaastaisena siirdusid .tema vanemad
Väinjärve väida JärvSr
m ^ , mis jäi noore Oskari üJes-kasvamise^
lkohalks. Algkooli lõpe-t5amise
järele astus ta Hugo
Treffneri gümnaasiumi, kus soo-ritais
küpsuseksami 1913. Samal
aastal ^ t u s Peterburi ülikooli
dp^pima loodusteadust ja agro-
: noomiat. Ülikooli lõpetamise järele
1917. a. sai ta koha sõjava-rustuse
alal Tuiikestaanis, kus
toodeti kastroolõli ieinnuväeile ja
ka arstimiteks. Enamlaste võimuletulek
katkestas aga peagi tööstuse
ja pärast suuri raskusi ja
vintsutusi jõudis O. Lõvi 1921. a.
kodumaale. /
Eöstis (töÖJtas juubilar lühikest
aega agronooanina põllutööminis-teeriumis,
kust aga peagi sürdus
Pariisi, et Sorbonne! ülikoolis
end täiendada keemias ja radio-ioogias.
Seal oli ta muu seas Ika
Marie Curie õpilasiks. Pariisis
leidis ta hiljem rakeadamist Renault
ilemiukite ja autotööstuse
laboratooriumis keemiloma pea-mläeit
metallurgia ja anorgaanilise
keemia a M .
Oliles Pariisis töötanud neli aas-t^
t^ tuli Ita 1927. a. tagasi kodumaale,
(kus itema töötaliteline
energia leidis väga laialdast rä-kendamist.
Nü oli ta neliteist
aastat Kaaäi agrönoomilise büroo
juhataja, imille kõrval oli aga veel
juhtivalt tegev paljudes ettevõtet
e , nagu O/ü Lihaeksport, O/ü
Eesti Püm, Vöhmuta püritusvab^
rik, A / S Saku õlletehas jne; Vabariigi
valitsuse ülesandel käis
korduvailt Mosltvas (kaubalepinguid
sõiliniinas, samuti k a Inglismaal
selgitamas või ja peekoni
turustamist.
1944. a. põgenes oma naise ja
kolme lapsega Rootsi, kus elas
kuni 1950. aastani, kuät emigreerus
Montreali, Kanadas, kus elab
tänapäevani.
Juubilari huvid ei piirdu mitte
üksi majanduslike ja agronoomil
i s i aladega, vaid haaravad ka
kõiki kauneid kunste: Noores eas
oli 'ta mitme lauluikoorilüge ja
võttis osa kolmest eesti üldlaulu-
Ontario Etnilise Pressiühingu aastakoosolekul valiti Ontario tööstus- ja turismiminister C. Bennfett ühingu
auliikmeks Ja talle anti vastav diplom; Pildil vasakult ühingu aupresident dr. J . Kirschbaum, ministee^
riumiturismiala juhataja C.Macdonald,lninisterC/^ pressiühingu eiadlia© Ja uus president
V.Mauko. :. Foto:; J . Kreüis.
valitsuse eelarve juures pole
suur.
ühingu põhikirjas (tehti muudatusi
ja liiknie õigused anti ka
ingliskeelseile etnilistele aijalehjter
dele.
Valimisel v Ä i tagasi pressiühingu
senine president V. Mau^
ko, ifcelle üheks assistendiks sa;
„Vaba Eestlase" toimetaja H . Oja.
Märtsi 11., 12. j a 13-ndal toimub
Toroiitos Kanada Etnilise Pressi-liidu
konverents.
24. veebr, .toimus Torontos Öi-tario
Etnilise Pressiühingu aasta-peakoosolek,
millest arvukas et-;
niliste ajakirjanike pere osa võt-:
tis. Külaliskõnelejaks o l i Ontario i
tööstus- ja (turismiminister
Olaude Bennefct, tkol on olnud p i kaajalised
sidemed etniliste aja-i
kirjanikega seniste ringreiside \
korraldamisel. Ta valiti % pressi-
•ühingu aulükmeks j a talle anti
üle vastav diplom. j
Minister C. Beraiett avaldas
oma sõnavõtus lootust, et praeguses
segases olukorras Kanadas
just etniline press täidab oma osa
suurema kohusetundega kui .ingliskeelne
ja juhendab inimesi
praeguses olukorras. Kuigi meie
alati ei nõustu ikes-kvalitsusega,
arvas ta siiski, et keskvalitsus
teeb kõik oma sammud rahva
paremaks käekäiguks. Ta leidis,
et vaditsusse kohus on oma kuu-iutusitega
rahvale edasi anda valitsuse
kavasid ja see osa suure
peost. Tema Tallinna kodu ehtisid
paljud väärtuslikud maalid.
Kirjandusest huvitatuna toimetas
ta õpilastevahelist skuukirja ja
itegi hüjem kaastööd ajalehtedele
ja ajakirjadele. Veel enaim, juba
elatunud mehena haaras ita kätte
sule j a hakkas oma vagusid ajama
ikirjanüeitna. Temait ilmusid
Jaan Järvlase nime all k o lm romaani
— „Kolm naist", „Kiriku-ehitajad"
ja „Veretasu", kus ta
ilmutab head juitustamisosikust ja
karakterite kujundamisvõimet.
Peale selle on tal töid veal käsikirjades.
E i ole palju neid juubilare, kes
nii mitmekülgselt j a energiliselt
on omi jälgi jätnud meie rahva
saavutustesse. Niihästi seda tun-nustades
kui k a meenutades juu-büari
südamlikkust, huumorimeelt
ja populaarsust, soovivad
ü/S "Lüvika pere ja kõik tema
rohkearvulised sõbrad: Pea veel
kaua vastu, Oskar!
J. ü.
Ühendriikide . maailmaruumi-asutus
NASA on valmistanud
päjkseenergia jõul töötava jääkapi,
mida võidakse kasutada
kuumades tühimaades. iBsimeäed
sellised päiksejääkapid on mõeldud
Arizona ja Sonora tühimaa-del
elavaile paigago-indiaaMaste-le.
Seöle mõte ei seisne süski selles,
et indiaanlased oma toiduva-likut
muudaksid, vaid soiEeiks, et
mitmed ravimid tuleb hoida külmas.
Süani on papago-indiaanlased pi-damud
jsadu 'kilomeetreid reisima,
et saada vajalikku abi, k u i on ettekirjutatud
soojuses riknevaid
ravimeid.
Päikšeenergiaga töötavad jääkapid
toimuvad nagu elektrilised.
Vahe on süsiki seäles, et neis kasutatav
elekter saadakse päiksest.
Päikesesoojuse .energia muu-detakse
elektrienergiaks samal
- Eesti Maja juhatuse
koosolekul oli kõne all teise
korral asuva saali käsutamine
karate-klubi poolt. Sellest laekus
üürina Iga nädal $30, kuid ühtlasi
oli seega nimetatud saali kasuta,
mine eestlaste omaenda üritusiks
praktiliselt võimatuks muutunud.
Peale selle võib (karta, et . saali
põrand ei ole oma konstruktsioonilt
küllalt tugev maadlushar-jutuste
jaoks. Neid asjaolusid arvesse
võttes otsustas maja juha^
tüs uuest aastast peale saali üüri^
mise karate-meestele lõpetada.
Juhatus arutas baari moderniseerimise
küsimust- j a oteusitas
muretseda uued külmutus... ning
;teenindusseadmied, mis lähevad,
maksma üle kähe tuhande dollari.
viisü nagu saadakse energiat
maailmamumisõjtudel. Jääikapi
tegevus öösiti ja pilviseil ilmadel
on tagatud akudest, onis jälle lae-talkse
päiksepaiste ajal.
• y
„VABA EESTLASE". TALITUSES
Ilme Ivandi — Pargi 1
Kuldne tammetõm — Näidenäid |a
ettekanded noortele
L. Wahtras — Lüvaklass
Ravimtaime^j 250 retsepü
Enn Nõu — Vastuvetö;
Anna Ahmatova — Marie Under — R©sk?iem
H. Michelson — SkautUkul teel
H. Michelson ~ Noorsootöö radadel
H. Michelson—Eesti radadelt
Eduard Krants — LumelUtlased (luuletuskogu)
llonä Laaman — Mis need sipelgad
(hiuletuskogu)
Estonian Official Guide
Paul Laan — Mõttelend— PUte Ja peegeldusi
Herbert Salu ~ Utoopia Ja ffuturoloogia
Kärin Saarsen — Lohengrini lahkumiMe
„Ti*ünu" üksiknumbreid
K. Inno — Tartu Universityin Estonia
A. Kubja — Kadunud kodud — mäiestosed
A. Kubja - - Mälestusi kodusaarelt
A.'Kubja^^.Palukeset . y • • . .f
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid
^ 426 l k . - f 64 lk. fotosid
The Baltic States 1940-1972
Leho Lumiste — Alamuse Andres —
Une jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Lumiste — Atlandi aknal
L. Lumiste — Killad külas
A. Vomm — Ristsõnad I
A.:VoBmi — Ristsõnad II
A. Vomm — Ristsõnad 115
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm — Minu Wng (hiuletuskogu)
K. Eerme — l^nmnd laevad Ja elavad
mälestused
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta ööd U
S. Ekbaum ~ Ajatar (hiuletuskogu)
Aarand Roos ^ Jumalaga, Kars ja Eržunun
J . Pitka — Rajušõlmed
T. Tamm — Need teod süüdistavad H
A.Käbin — Vaim ja muld
Urve Karuks ^ Kodakondur Ouuletuskogu)
RAAMATUIB LASTELE;
- y'
2.50 35
35
2.50
2.50 15 •"
5 . - m .
3.50 ' 35
3 . - 35
4.30 35
9 . - 35 :
15
•15.
40
25
450 25
• ;15 •
1.25
8.50 40
1 2 . - . :
14.-
4 . - ;
85' .
6.65
2.10 M
5.30 40
2.5Ö 20
255 - 20
2.25^ ::;20;i
2.25/
2 0 . - :
20^
,m :
4—" '
15
40
39
• 4 . - : - • 30
8 ^ 40
5o'
.50
5.-
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele
Laule, mänge ja tantse väikelastele
õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitriikis) 3.—
õpeta mind lugema H — Õppe- ja tööraamat
eelkooüealistele lastele y S m t i ^ 4.—
Eesti keel® ilarjutustik I ;^ 2.25
35
85
13. növembrü käis Steller esimest
korda koos kahe kaaslasega
jahil. Tapeti neü merisaarmast ja
jäädi ööseks metsa. Olles söönud
korraliku prae, tänati Jumalat hea
toidu eest ja loodeti, et seda jätkub
ka edaspidiseks. Kallüiimialised
nahad ei omanud meeste silmis
mingit väärtust.
sKartes pärismaalaste äkilist
kallaletungi, saatis Steller kasaka
meeskonna juurde leiust teatama
Ja otsustas ise natuke veel maad
uurida; Jõudes ühele künkale,
märkas ta eemal suitsu tõusmas.
Selliest aitas talle. Oli selge, et
nad p(rfnud kaugel ^ saareelanikest.
Suure uudisega tõttas t a tagasi ja
saatis laevale sõna, et ta vajab
gniw)i relvastatud madruseid pärismaalastega
kohtumiseks.
I Pärast pooletunnüist ootamist
sai ta laevalt käsu kohe pardale
tulla, või ta jäetakse saareelamke-ga
üksÜMia. Löödult Ja järjekordselt
häbistatult, läks ita tagasi laevale.
: •.
21. juuül ümus Bering ootamatut
varahommikul tekile, lasi
aokru hüvata ja endises suunas
tagasi sõita, Stellerü ei jäänud
oma päev^usse muud üle tojuta-da,
kui et Bering käis Ameerikast
vett toomas. Iga teine maadeuurija
oleks rannikut mööda edasi
purjetanud ja talvekorterisse jäänud,
kuid seda ei teinud Bering.
Möödus kolm kuud enne kui nad
i jälle maad nägid. Kamtshatka!
käis rõõmus teade suust suhu ja
isegi haiged ronisid tekile, et oma
sumaga näha. Sihn kohtas siin ja
seal .tuttavaid mäetippe. Tundus
ainult imelilama, ©t Avatsha khos
puudusid paar saart, või jäid nad
uttuV E i noh, Kamtshatkas olid
nad kindlasti. Haige meeskonnaga
otsustasid nad aga süa lahte ankurdada
ja meeskonna Nishne-
Kamtshatskisse saata, kuhu kuulus
ka Steller.
Saarele lähenedes oli Steller esimene,
kes eksitusest aru sai, kuna
kaldaelanikud, merisaarmad, ujusid
neüe uudishimutsedes vastu Ja
selliseid loomi pole Kamtshatka
rannikul eksisteerinud. Lõpuks selgus
kõigile, et inimese Jalg on siia
randa õige harva oma jälje jätnud.
Selgus et nad olid jõudnud tundmatule
saarele sada müü Kamt-shatkast,
mis hiljem ristiti Beringi
saareks.
Kana olukord laeval oli täbar,
julges Steller maapeal iseseisvalt
samme astuda. Kaptenilt luba küsimata
ehitas ta meeskonnaga kalda
lähedale taivekorteri ja mees
kond otsustas kokku hoida, saagu
mis saab.
Järgmiste päevade Jooksul otsus
tati ka haiged maale saata. Paljud
surid, niipea kui nad päevavalgele
tekile olid toodud. Toored mets
loomad kippusid isegi poolelavate-le
haigetele kallale, kes kaldaliival
fcü!metades paremat saatust oota
sid. Paljudel olid igemed nü mädanenud,
et süüa <M täitsa võimatu
14. novembrU olid barakid valmis
ja haiged toodi kõik katuse
alla. See oli üks õnnetu paik, täis
ahastavaid hüüdeid ja valulisi sonimisi,
Stel >r viis irahetevahe)
süüa tollele l^altsudes vaevlevale
tõbistekarjale.
õnneliku juhuse tõttu puhus tuul
^eva kaldale, ehkki purustatult,
üiid paremx.i kui nad ise oleks
suuinud seda teha. J a ühel päeval
suri Vitus Bering, sünnilt taanlane,
teeninud kolmkümmend kuus aastat
väljapaistva vahvusega Vene
mereväes. Tema surm oli aga
hoiatuseks igale vanemale ja veel
haigele mehele, mitte elus niisugust
riski ette võtta, mülega nad
toime ei tule ja mis neü üle jõu
käib.
Enne talve tiilekut majutati
meeskond vüde pooleldi maa sisse
kaevatud elamusse Ja tingituna
heast veest ja toidust hakkasid
kõik paranema, Kevadeks oli
meeskond niivõrd terve, et ehitati
vana laeva rusudest uus, kuigi
väiksem purjekas. Mehed olid kõik
nii agaralt asja juures, et aprilEs
ehitama hakatud uus laev oli 13.
augustil sõiduvahnis Ja meeskond
asus laeva. Kuid oh häda! Laev
oli neljakümne kahele mehele väi
ke! Kohne laevaohvitseri ja Steller
mahtusid oma kajutisse kuidagi
ära, aga ülejäänud mehed ei mahtunud
nmidu, kui pidi osa voodeid
ja kraami üle parda viskama. Samal
ajal, kui õnnelikud mehed
vaatasid, mida võtta ja millest
lahti saada, käis rannas omamoodi
revideerimine. Kari näljaseid
rebaseid oU barakid üle võtnud
ja rüüstasid ning närisid seal, mis
hamba all närida andis.
14. augusti hommikul hiivati ankur
ja purjetati avameele. 15. augustil
tüüriti laev otse Avatshä lahe
suunas.' Keskööl algas häda.
Kusagü pakiruumi all oli auk ja
vesi pressis si^e. Laevapumbad
läksid pagasiruumis leiduvatest
lahtistest ringiujuvatest asjadest
varsti umbe ja vesi tõusir. Osa
mehi tõstis ämbritega vett välja,
osa oli ametis augu otsimisega ja
alles peale seda, kui p(K)l pagasist
veel oli iile parda saadetud, ü;h-nestus
puuseppade! auku kinni toppida.
17.: augustil näjiti Kamftshat-kat,
kuid kuna tuul oli vastu, ei
sõidetud sadamasse enne 27. augustit.
A. 1744 sai Steller käsu Peter-burgi
tagasipöördumiseks, kuid tema
avameelsus oli tekitanud talle
mõjuvõimsaid vaenlasi. Pärast
vahepeatust Novgorodis sai ta kutse
Irkutski kohtusse, kus teda süüdistati
vaenlasele püssirohu müümises.
Nü pidi "ta uuesti Siberisse
minema, kust tal lubati peale aastast
ootamist lahkuda. Jõudnud
otsaga Moskvasse, sai ta aga uue
käsu otsekohe Irkutski kohtu ette
tulla. Nii juhtus, et ühel külriial
talvepäeval, kui teda saatnud ka-salcad
läksid teeäärsesse kõrtsi
viina jooma, külmas George William
Steller oodates saanis magades
surnuks.
KAMTSHATKA
Kamtshatka poolsaar on nüvõrd
rikas loodusvarade poolest, et sellel
3riti saarte suurusel maaalal
võiks tunduvalt rohkem inimesi
ära elada. Kliima on ka palju parem
kui Siberis, mitte nü külm
talveti Ja mitte liiga palav suvekuudel.
Ududest ja vihmasadudest
olenevalt on maa sobiv taimekasvule
ja tavaline uinbrohi kasvab
isegi kaheteistkümne Jala kõrguseks.
Karjamaad õn nii head, et
heina võib lõigata kolm korda lühikese
suve jooksul. Kuigi külmad
tuuled ei lase puiel rannikualadel
kasvada, on sisemaa orud ja lau-sikinaäd
täis tüiedat metsa, paljude
sooblite ja oravatega, ühelgi
matd pole riü rikkalikult kalu. Ste^
ler kiniütas oma ülesmärgetes, et
Kamtshatka karud ja koerad
püiiavad käppadega rohkem kalu,
kui Euroopa moodsa^ kalalaevad
oma võrkude jä noptadega.
Enne kui venelased maa anastasid,
elas seal kamtshatkalaši tun^-
duvalt rohkem, kuid kasakate toorused
ja möllavad rõuged sülätä-sid
rahva sama ruttu kui Kuubal
või Haüil, pärast hispaanlaste tulekut.
Oma terves pikkuses Kamtshatka
on kaetud alpiliku mäeahelikuga,
mõnede tippude tõustes 14 000
Ja 16500 jalga merepmnast. Saarel
on kakskümm-snd kaheksa aktiivset
tulemäge, peale paljude, mis
enam laavat välja ei aja. Selline
maaaluste põlemistega maa sisaldab
tavaliselt palju väärtuslikke
mineraale. Kamshatkal on palju
looctusükke • sadamaid ja tore
Av&tsha laht üfei võiks mahutada
ter\'e maailma laevastiku.
Venelasel tõid tsaari ajal oina
valitsuse esinduse P€ftropavlosk'i
sadamalinna, nais asub siin ilusa
lahe ääres, kus madalamal kasvab
mitut sorti virsikuid Ja kõrgemal
okaspuid. Veelgi kõrgemal on l u miste
tippudega mäed ja tuhka
puistav Avatsiha, vulkaan.
Kamtshatkalased on t^I^>anu-vääi-
selt terve rass. Paljud elavad
kaheksakümne eluaastani, kõndides
ja töötades surmatunnini. Nende
juuksed ei muutu haUlks enne
kuutfcümnet elaastat ja isegi vanad
mehed astuvad nooruslikult kindla
sammuga. Kehakaialult on nad ras-kemad
kui jala^udid/lmigi viimased
(tarvitavad rohkem püma ja
liha. K^la oli varem peanaii^
kanisthatkalaste toit. '
Kamtshatkalase kallim koduloom
on koer. Kevadest siniseni elavad
nad vabaduses; Siis korjab iga
omanik oma koerad, teatud es&i-mokoera
karakteriga loomad, kokku,
4aseb neil natuke nälgida, et
ülearusest rasvast lahti saada ja
rakendab nad siis talvisteks vedudeks
kelgu ette. N ^ d on tugevad
koerad. ^Tavaliselt pole vaja rohkem
kui viis koera ühe kelgu etta
rakendada Janad veavad ilma raskuseta
kolm inimest ja kuuskümmend
naela varustust.
Koertega rändamine on hädaohtlik
ja raske, Pütsa asemel kamtshatkalased
kasutavad kõverat
raudrõngastegä keppi ja röngaid
kolistades saab peakoer oma käsud.
Koerad on mi targad, et kui
nad ninaga lunoime augu teevad, on
teada, et lumetorm pole kaugel. Ja
tormi ajal püravad nad inimese
igast küljest, hoides tundide vüsi
ta ligi, kaitstes sellega rändajat
külma eest Ja sügavasse hange va-
0
RühmajuhtiJ
Katrin Küti
mann, Olev
Toomas K a i
Torontos
Praegu toii
ja skauitide rüj
valmistab etjtc
mõlematele
kursus on toil
le juba aastaJ
MoodetQ
umoji
Haaran
eestlased s<
g& kodule
Hublimad e|
dega südai
Kuid aeg
rad teevad
Lüdu ja Aijj
jad 1976. aai
Eckvillel, St
šeid. eestlast!
saada veed
yaJem kogut
avanes neile]
kuidas kõik
kas või sedlel
jul- EolwiUej
esimesed asTj
mafitusega
mus nü paljl
oma lauluke
tälitsaid k(
tähtsamaid
musi jne. S(
koitvaks sidi
eestlaste, pe^
Nüüd on
jäetud jaj
read ei oi
kedagi sej|
Raamatükof
ke, ei ole e
jäid ja on
Seal on mi
sempiäre.
loobuda so\
Sellega on
mälestusi..
Voldema.1
Eesti Met
ma abile, n|
merile ja
võlgneme sj
kirja on pa
matus saj aj
sete eestlJ
prof. A. Kuj
' le, kes on
seal pürkor
nemas ja
seneid on
on olnud tl
• merid, kujc
rii eas ja
• nende -fari
See ori s|
red j
f armi K
ha.
Vanad on
—• välieima|
hoidnud jal
ka selteimj
seal VD0l'm
just nemac
'Voldemal
nende i^idaj
Sa oled
lugupidamä
ride suhte^
tuUidušt.
Meie imet
asiuikate-fž
võimet ja
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 3, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-03-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770303 |
Description
| Title | 1977-03-03-06 |
| OCR text |
L&.6 VABA EESTLANE neOjapie^i; 3. tnärtsil 1977 — Thursday, Mardh 3, 1977; Nr. 17
axxEšnzamiB
Oskar Lõvi oma 85. aastaga on
küU vana mees, aga oma vaamu-eiiksusölt
ja 'liüviderohikuseilit
võib teda ikka veel paiguiada paremasse
keskiklfca. Tema mltme-
Milgsust ja Jaia silmaringi on
voiminüd paitjud tööalad ja paljud
maad. kuiiu -teda on teannud
teaim rahutu otsinguvaist
Oskar Lõvi sündis 6. märtsil
1892 Tappiku vallas Viljandimaal.
Vüeaastaisena siirdusid .tema vanemad
Väinjärve väida JärvSr
m ^ , mis jäi noore Oskari üJes-kasvamise^
lkohalks. Algkooli lõpe-t5amise
järele astus ta Hugo
Treffneri gümnaasiumi, kus soo-ritais
küpsuseksami 1913. Samal
aastal ^ t u s Peterburi ülikooli
dp^pima loodusteadust ja agro-
: noomiat. Ülikooli lõpetamise järele
1917. a. sai ta koha sõjava-rustuse
alal Tuiikestaanis, kus
toodeti kastroolõli ieinnuväeile ja
ka arstimiteks. Enamlaste võimuletulek
katkestas aga peagi tööstuse
ja pärast suuri raskusi ja
vintsutusi jõudis O. Lõvi 1921. a.
kodumaale. /
Eöstis (töÖJtas juubilar lühikest
aega agronooanina põllutööminis-teeriumis,
kust aga peagi sürdus
Pariisi, et Sorbonne! ülikoolis
end täiendada keemias ja radio-ioogias.
Seal oli ta muu seas Ika
Marie Curie õpilasiks. Pariisis
leidis ta hiljem rakeadamist Renault
ilemiukite ja autotööstuse
laboratooriumis keemiloma pea-mläeit
metallurgia ja anorgaanilise
keemia a M .
Oliles Pariisis töötanud neli aas-t^
t^ tuli Ita 1927. a. tagasi kodumaale,
(kus itema töötaliteline
energia leidis väga laialdast rä-kendamist.
Nü oli ta neliteist
aastat Kaaäi agrönoomilise büroo
juhataja, imille kõrval oli aga veel
juhtivalt tegev paljudes ettevõtet
e , nagu O/ü Lihaeksport, O/ü
Eesti Püm, Vöhmuta püritusvab^
rik, A / S Saku õlletehas jne; Vabariigi
valitsuse ülesandel käis
korduvailt Mosltvas (kaubalepinguid
sõiliniinas, samuti k a Inglismaal
selgitamas või ja peekoni
turustamist.
1944. a. põgenes oma naise ja
kolme lapsega Rootsi, kus elas
kuni 1950. aastani, kuät emigreerus
Montreali, Kanadas, kus elab
tänapäevani.
Juubilari huvid ei piirdu mitte
üksi majanduslike ja agronoomil
i s i aladega, vaid haaravad ka
kõiki kauneid kunste: Noores eas
oli 'ta mitme lauluikoorilüge ja
võttis osa kolmest eesti üldlaulu-
Ontario Etnilise Pressiühingu aastakoosolekul valiti Ontario tööstus- ja turismiminister C. Bennfett ühingu
auliikmeks Ja talle anti vastav diplom; Pildil vasakult ühingu aupresident dr. J . Kirschbaum, ministee^
riumiturismiala juhataja C.Macdonald,lninisterC/^ pressiühingu eiadlia© Ja uus president
V.Mauko. :. Foto:; J . Kreüis.
valitsuse eelarve juures pole
suur.
ühingu põhikirjas (tehti muudatusi
ja liiknie õigused anti ka
ingliskeelseile etnilistele aijalehjter
dele.
Valimisel v Ä i tagasi pressiühingu
senine president V. Mau^
ko, ifcelle üheks assistendiks sa;
„Vaba Eestlase" toimetaja H . Oja.
Märtsi 11., 12. j a 13-ndal toimub
Toroiitos Kanada Etnilise Pressi-liidu
konverents.
24. veebr, .toimus Torontos Öi-tario
Etnilise Pressiühingu aasta-peakoosolek,
millest arvukas et-;
niliste ajakirjanike pere osa võt-:
tis. Külaliskõnelejaks o l i Ontario i
tööstus- ja (turismiminister
Olaude Bennefct, tkol on olnud p i kaajalised
sidemed etniliste aja-i
kirjanikega seniste ringreiside \
korraldamisel. Ta valiti % pressi-
•ühingu aulükmeks j a talle anti
üle vastav diplom. j
Minister C. Beraiett avaldas
oma sõnavõtus lootust, et praeguses
segases olukorras Kanadas
just etniline press täidab oma osa
suurema kohusetundega kui .ingliskeelne
ja juhendab inimesi
praeguses olukorras. Kuigi meie
alati ei nõustu ikes-kvalitsusega,
arvas ta siiski, et keskvalitsus
teeb kõik oma sammud rahva
paremaks käekäiguks. Ta leidis,
et vaditsusse kohus on oma kuu-iutusitega
rahvale edasi anda valitsuse
kavasid ja see osa suure
peost. Tema Tallinna kodu ehtisid
paljud väärtuslikud maalid.
Kirjandusest huvitatuna toimetas
ta õpilastevahelist skuukirja ja
itegi hüjem kaastööd ajalehtedele
ja ajakirjadele. Veel enaim, juba
elatunud mehena haaras ita kätte
sule j a hakkas oma vagusid ajama
ikirjanüeitna. Temait ilmusid
Jaan Järvlase nime all k o lm romaani
— „Kolm naist", „Kiriku-ehitajad"
ja „Veretasu", kus ta
ilmutab head juitustamisosikust ja
karakterite kujundamisvõimet.
Peale selle on tal töid veal käsikirjades.
E i ole palju neid juubilare, kes
nii mitmekülgselt j a energiliselt
on omi jälgi jätnud meie rahva
saavutustesse. Niihästi seda tun-nustades
kui k a meenutades juu-büari
südamlikkust, huumorimeelt
ja populaarsust, soovivad
ü/S "Lüvika pere ja kõik tema
rohkearvulised sõbrad: Pea veel
kaua vastu, Oskar!
J. ü.
Ühendriikide . maailmaruumi-asutus
NASA on valmistanud
päjkseenergia jõul töötava jääkapi,
mida võidakse kasutada
kuumades tühimaades. iBsimeäed
sellised päiksejääkapid on mõeldud
Arizona ja Sonora tühimaa-del
elavaile paigago-indiaaMaste-le.
Seöle mõte ei seisne süski selles,
et indiaanlased oma toiduva-likut
muudaksid, vaid soiEeiks, et
mitmed ravimid tuleb hoida külmas.
Süani on papago-indiaanlased pi-damud
jsadu 'kilomeetreid reisima,
et saada vajalikku abi, k u i on ettekirjutatud
soojuses riknevaid
ravimeid.
Päikšeenergiaga töötavad jääkapid
toimuvad nagu elektrilised.
Vahe on süsiki seäles, et neis kasutatav
elekter saadakse päiksest.
Päikesesoojuse .energia muu-detakse
elektrienergiaks samal
- Eesti Maja juhatuse
koosolekul oli kõne all teise
korral asuva saali käsutamine
karate-klubi poolt. Sellest laekus
üürina Iga nädal $30, kuid ühtlasi
oli seega nimetatud saali kasuta,
mine eestlaste omaenda üritusiks
praktiliselt võimatuks muutunud.
Peale selle võib (karta, et . saali
põrand ei ole oma konstruktsioonilt
küllalt tugev maadlushar-jutuste
jaoks. Neid asjaolusid arvesse
võttes otsustas maja juha^
tüs uuest aastast peale saali üüri^
mise karate-meestele lõpetada.
Juhatus arutas baari moderniseerimise
küsimust- j a oteusitas
muretseda uued külmutus... ning
;teenindusseadmied, mis lähevad,
maksma üle kähe tuhande dollari.
viisü nagu saadakse energiat
maailmamumisõjtudel. Jääikapi
tegevus öösiti ja pilviseil ilmadel
on tagatud akudest, onis jälle lae-talkse
päiksepaiste ajal.
• y
„VABA EESTLASE". TALITUSES
Ilme Ivandi — Pargi 1
Kuldne tammetõm — Näidenäid |a
ettekanded noortele
L. Wahtras — Lüvaklass
Ravimtaime^j 250 retsepü
Enn Nõu — Vastuvetö;
Anna Ahmatova — Marie Under — R©sk?iem
H. Michelson — SkautUkul teel
H. Michelson ~ Noorsootöö radadel
H. Michelson—Eesti radadelt
Eduard Krants — LumelUtlased (luuletuskogu)
llonä Laaman — Mis need sipelgad
(hiuletuskogu)
Estonian Official Guide
Paul Laan — Mõttelend— PUte Ja peegeldusi
Herbert Salu ~ Utoopia Ja ffuturoloogia
Kärin Saarsen — Lohengrini lahkumiMe
„Ti*ünu" üksiknumbreid
K. Inno — Tartu Universityin Estonia
A. Kubja — Kadunud kodud — mäiestosed
A. Kubja - - Mälestusi kodusaarelt
A.'Kubja^^.Palukeset . y • • . .f
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoisid
^ 426 l k . - f 64 lk. fotosid
The Baltic States 1940-1972
Leho Lumiste — Alamuse Andres —
Une jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Lumiste — Atlandi aknal
L. Lumiste — Killad külas
A. Vomm — Ristsõnad I
A.:VoBmi — Ristsõnad II
A. Vomm — Ristsõnad 115
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm — Minu Wng (hiuletuskogu)
K. Eerme — l^nmnd laevad Ja elavad
mälestused
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta ööd U
S. Ekbaum ~ Ajatar (hiuletuskogu)
Aarand Roos ^ Jumalaga, Kars ja Eržunun
J . Pitka — Rajušõlmed
T. Tamm — Need teod süüdistavad H
A.Käbin — Vaim ja muld
Urve Karuks ^ Kodakondur Ouuletuskogu)
RAAMATUIB LASTELE;
- y'
2.50 35
35
2.50
2.50 15 •"
5 . - m .
3.50 ' 35
3 . - 35
4.30 35
9 . - 35 :
15
•15.
40
25
450 25
• ;15 •
1.25
8.50 40
1 2 . - . :
14.-
4 . - ;
85' .
6.65
2.10 M
5.30 40
2.5Ö 20
255 - 20
2.25^ ::;20;i
2.25/
2 0 . - :
20^
,m :
4—" '
15
40
39
• 4 . - : - • 30
8 ^ 40
5o'
.50
5.-
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele
Laule, mänge ja tantse väikelastele
õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitriikis) 3.—
õpeta mind lugema H — Õppe- ja tööraamat
eelkooüealistele lastele y S m t i ^ 4.—
Eesti keel® ilarjutustik I ;^ 2.25
35
85
13. növembrü käis Steller esimest
korda koos kahe kaaslasega
jahil. Tapeti neü merisaarmast ja
jäädi ööseks metsa. Olles söönud
korraliku prae, tänati Jumalat hea
toidu eest ja loodeti, et seda jätkub
ka edaspidiseks. Kallüiimialised
nahad ei omanud meeste silmis
mingit väärtust.
sKartes pärismaalaste äkilist
kallaletungi, saatis Steller kasaka
meeskonna juurde leiust teatama
Ja otsustas ise natuke veel maad
uurida; Jõudes ühele künkale,
märkas ta eemal suitsu tõusmas.
Selliest aitas talle. Oli selge, et
nad p(rfnud kaugel ^ saareelanikest.
Suure uudisega tõttas t a tagasi ja
saatis laevale sõna, et ta vajab
gniw)i relvastatud madruseid pärismaalastega
kohtumiseks.
I Pärast pooletunnüist ootamist
sai ta laevalt käsu kohe pardale
tulla, või ta jäetakse saareelamke-ga
üksÜMia. Löödult Ja järjekordselt
häbistatult, läks ita tagasi laevale.
: •.
21. juuül ümus Bering ootamatut
varahommikul tekile, lasi
aokru hüvata ja endises suunas
tagasi sõita, Stellerü ei jäänud
oma päev^usse muud üle tojuta-da,
kui et Bering käis Ameerikast
vett toomas. Iga teine maadeuurija
oleks rannikut mööda edasi
purjetanud ja talvekorterisse jäänud,
kuid seda ei teinud Bering.
Möödus kolm kuud enne kui nad
i jälle maad nägid. Kamtshatka!
käis rõõmus teade suust suhu ja
isegi haiged ronisid tekile, et oma
sumaga näha. Sihn kohtas siin ja
seal .tuttavaid mäetippe. Tundus
ainult imelilama, ©t Avatsha khos
puudusid paar saart, või jäid nad
uttuV E i noh, Kamtshatkas olid
nad kindlasti. Haige meeskonnaga
otsustasid nad aga süa lahte ankurdada
ja meeskonna Nishne-
Kamtshatskisse saata, kuhu kuulus
ka Steller.
Saarele lähenedes oli Steller esimene,
kes eksitusest aru sai, kuna
kaldaelanikud, merisaarmad, ujusid
neüe uudishimutsedes vastu Ja
selliseid loomi pole Kamtshatka
rannikul eksisteerinud. Lõpuks selgus
kõigile, et inimese Jalg on siia
randa õige harva oma jälje jätnud.
Selgus et nad olid jõudnud tundmatule
saarele sada müü Kamt-shatkast,
mis hiljem ristiti Beringi
saareks.
Kana olukord laeval oli täbar,
julges Steller maapeal iseseisvalt
samme astuda. Kaptenilt luba küsimata
ehitas ta meeskonnaga kalda
lähedale taivekorteri ja mees
kond otsustas kokku hoida, saagu
mis saab.
Järgmiste päevade Jooksul otsus
tati ka haiged maale saata. Paljud
surid, niipea kui nad päevavalgele
tekile olid toodud. Toored mets
loomad kippusid isegi poolelavate-le
haigetele kallale, kes kaldaliival
fcü!metades paremat saatust oota
sid. Paljudel olid igemed nü mädanenud,
et süüa |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-03-06
