Vaba eestlane , March 1, 1979

              Ilmub 2 fcerdci näddos —
felsipäevdl jo nelfopäevof
mw YORK ~ Kuradfl
hinge müUa võite tea tänapäevd.
;Älniult et kolme tflga verega pole
eaam midagi peale Wcata, nwXd
p^te selle tehingu eest maksma
250 dolladt. New Yorgis on ni­melt
„tist!lÄ" nimega „Ghi!irch
of Satan", mis on meelsasti nõus
vaiiendajaiks iiafekaana, kui taiha-rte
loma liinge kpradile miiiüa, et
edasised maapeal elatud päevad
oleksid h ä s Ü t p ^^
Sama ^kogudus korraldab soovi­jatele
saatana missasid. Teie as­tute
altari jmirds, millel seisab
alasti naine ning kusite temalt
jõudu ja väge oma. vaenlaste
Histami;sdl^ ning saataiilike lõbu­de
mutimišeks; Saatana
linna seda muidugi lubab, kuid
Miab selle eest saada sada dolla-nt
Ajakiri „New Yoife", tuues
aäevaate taolistest „u^coda-dest
kahiiuks 6i märgi, kas
kogudused on tulimiaiksüvabad ja
kas kuradile amietatud s m m -
sid. võibi Mumäksust: m |
justavad ih£luentsa,:^te Bri­ti
uurimi^sutuse Elpidemiolögical
ISesearch üiüt (Lorid<Mii läh.) di-
P3fctor dr. K. E . Hope-Simpšcsi.
MfeeseplÄide aiktiivsus oli suur \
im,. 1047, 10S7 ja 1068. I ^ e l
aastatel pii te influenitsa-levik
suur. üSa 1070. Ja.<m algamas pä^
itoss^ekkide Äktay^ ja seetõttu
muutub influentsa jälle
lisaks, ermMab
dü piiriväm-^Ä
äie Soonie piiri Kuhimos. Suure
Mirusega sõitnud auto j®, mees
peeti kirmi mõne kilpmeetri kau­gused
piirist ^oi»tie poolel. Pärast
ülekuulamist loovutasid soomls^
S8d mehe -tagasi N. Liidule/ Mees
oli sõdurivomiis ja kasutas piiri-ületamiseiks
mom^ti, kui eelmise
DiSI&N PRODUCTS'!
JATKUi
SUUSAD M SUUSÄTARBED: ,1
näit. V A L T O N E N suusakdmplekt $59J5 ($M.0§)
S P L I T E E I N hikkoripunst põhjaga ja Imgestonä M e ga
suusakomplekt $79.95 ($124.95)
PELTONEN suusakomplekt $119.95 ($159Ä, > veel mÖisKBä
Muuä komplekttdl. Kõik komplektid k<K)snev^^ sunsa^
i» bamlraskepid, mähised, snusaplekid. .
Torontos asuvad soomepoisid tähistasid 10. Veebruärü,saimaegseltRQÄSs asuvate relvavendade­ga
oma jalaväeriigemendi M 2p Majas. PiltUl Soomepoiste
Klubi juhatuslilkmed, vasaMt abiesilmees; Marten, endine esimees ^^B^ Bockfddi seki;©»
itäF-H. Oja, selsavM varsOiöidja
STOKHOm (EPL) Soomepolšte orga Stokholmis, J E 200 Sõprusühing tähistas
HasseEbackeni pidumiamides Stokholm! Bjurg^f nis nii eestlastele kuifijašoomlas^
must — eesti jalaväerügemendil loomlst^^^^^^
kahe hõimu relvavendlust, shis algas soomlaste appitulekuga Eesti Vabadussõtta ja
liborte appitulekuga,. ta§- Soome: oli surmaohus. Samad noos^ed mttasid, teatavasti kodumaa saa^
tustumal! Eestisse, et
Eestlaste täihtpäeva olid tulnud
kaasa elama seitse Mmes/t Soo­mest,
eesotsas J E 200 viimase
staabiülema, MapneiMmi-risti
kavaleri koloneieitnaiit Eero Ki^
velä-gä, kapten ŠundbacÜta-ga
ja söjaväepastor T"©!)! Tarkka»
ga. Esindatud pii ka Soonie sõja-
'^©fceranide liidu osaikond Rootsis
8 inimesega ning Rootsi Soome-vabatahtHke
Liit (Förbundet Fhi-
. . » , „ ^^*W|iandsfrivilliga>^^^ a^^
yalveasutusest teatati Mjem^ Neid tervitas JE 200 Sõprnss-piiriületamine
oli juhtunud ©ksi-Ähbei.
mõistnud iÖImiprodutseiidile Cär^
lo Poatileiidja aastase vangistu­se
ja umbes -žS^jonidoUar!
suuruse karistuse raha lubama­tused
loovad veterane ikka kok- koosseis olid üksmeelsed oma
kus, kus mälestatakse laiigmudimissiocfnis. Sellise väldaArahoiaim
relvaveridi. Ta uskus, et sea aja- juures muutusid tühisteks ikõik
loo peatüiMt aranab tulevastele! kerikinudmõtted osjatuist' ciiv-põlvedele
jõudu ja insplratsioöMlreist, mida soome^ va^st,
võitluses eesti raliva õiguse eest tuli Tartu a l l anda/
i s e ^ Ä I ^ 1 ^ bn saadetud
Kulaliskondejaksola E e s t i » , ^rjäaikke ja telegraaflM
tusi mitmelt maalt, amtrnelto^^
ganisatsioonilt ja isikult. Soeme
, . , M külalistest võttis Sõiia, kolonelr
m09^,^kes^sama ajaloolise^^ leitnant E . K i v e l ä , » Aapo
valehe peatoimetaja Juhan p
kes puudutas sckjmepoiste Uju­mist
väljašpoolt vaaitajana, jm-
SUUSAHOIDJAB auto katusele 30% Mnnalaandiist
lAr TREENINGtJOTO Teriiüt 30% himiaalaiiöwislb ^ : v
SAIJNÄSEEBII): Yaasasee^
>^ XZ SHAMPOOH 6-piideISsed päMä $4.— (m 1 pudd, varem
v - i pudel' $ 2 ^ ) ; - ^
;jžr'KEEGMMÄNGU^^I^^
REUMA .ALUSPESU
^ PLASTIKVAIBAD 20% Mmiaalandust
^r^M„r.i.. 2580 Yonge St„ 4887272.,;
design productSjgg oonforth Ave.A66:p;oi
Räägitakse eesti i ^ t
axo
Eestis on kcmtrpMitud 33 linnas, r^^^^^^^
26 alevis ja 166 ajevlkus joogi-'komparteifcoosoleM otsus,
võtt, et Mda abinõusid joc^vee et leihmad peav^^^ edaspidi lüps-kvaiibedi
paarandaimjseil^, mida ma ainult I klassi piimai Seni po-vümastel
aastaitel olevait märki- le seda suudetud vähemalt Eesti
inisiv^rselt lahtud. Taliiniw^ ja pt^ täide viia ja nüüd lei-
Narvas on .pandud Äikiu uued takse, et on p ^ p&u-ve€
pihastusjaamad^ snitmes lin-^^^ lehmade head tahet ei
has ja alevis on a?ekonstrui©eri^^ teoks saada, üheks piima i l
ja laiendatud veevarustiissüstee^ viijaks on viimaste utfel-me
aiing Tajatud uus! r veekogu- i miste kohaselt lüpsiniasinate halb
thingii esimees, öeldes, et
. veebi%,, päev-^mil marssal' Maini-sierlielm
kjrjutas alla irä
di lõomlskäsule, on kujunenud
kõigi eest! vabajtahtlike tradit
siponiliseks kökMtulekupäe-vaks,:
tultltaailiast välja viimise eest |^^^^^™^^^^^™ ka enne
Kohus 1 ^ siiski Pont! abi-1 öfcud eesti üksusi. Rügemendi-fcaasa
filmitähe SojJhia Loreni ja saavutati aga ühtlus ja see on
Msä^QiM Ines Brusciani, keda
' 'Äiüdisifcatl;^!^^ feaasar | siväks Uikumiseks. üMšed mäfes-ait^
aiüse ja
smi^damisei^^
WASHlimTÄ^
mite arv toeei^ ühendiiikide
maanteedel ületas 1978. a. Änest
korda 5 0 ^ päiast seda, kui 55-
tnliline kiifussmääar oli 1074
mateia pandud. 50.^^^^^^ 5
pmtsefiti kõrgem kui oli eÄtsel 1 sesid lühidalt ka T.EJS. te
aastal. 1973. aastal tõusis surma- ^lUdilased om voi yar
^lanute arv 54.Ö52-Ie/^^^^ navanemaite sünnimaa aastapäev
r^arr^ * va. Mitmekümniene lasted
--.Norras, östfinnmarki kogunes Eesti Maja suurde s ^ i ,
?amito lähedusel
vival p a j ^ kaks s u ^ ^ toütooÄ laulsid jä tantsisid. Ruumir
mid yme m e ^ ^ Nad olid le oli antud ^ m M
meeskon^ rahvakunstest ihnet; kuna
>'^JSjcadus l ä ä n e - d i Wjapan^ Mwa^
l^aaalen pardal pii 39^^^n^
Liidu poolt on trasileri fexte
kohita antud kaunis kasinalt and­meid,
kuid on kaunis tavaline.
Otsingud võimalike 4^
jätkuvad.
cicociTy
mendi' elas üle kodumaal ja ä;ja-kirjanikuna.
Kõneleja kirjeldas
sakslaste survet kodimiad. massi­meediumile,
et ne€«i^^ a^^
võitleksid Soome põgenemise vas­tu,
kuigi Soome oli sellal Saksa
liitlane.- ,
ta puudutas ka soome-
Kahila, Rootsi sõjaveteranide Lii­du
Rootsi osakonna eimeesAke
Äx ja Rootsi poolelt sealse maa
poiste tagasitulekut, mis
ses pessimistlikus olukorras oli
otse ImjutlematÜ ^ patriootiline
.; samm. .
See oli otsene ja puhas VabadtJS-SQja
vaim, kus nii juhtkonda kui
vabatahtlike organisatsiooni esi­mees
M - S i l f v e i ^ ^ kes koos;
eestlastega olid soomlasi abista­mas.-.
;:;;V;,.;^
JR 200 Sõprusühingu mälestuš-vtmplid
anti esimehe Väino Esko­ni
poolt üle ühingule teeneid Osu­tanud
Marta^^^^to Slvo
Loosmele ja soomeppiste ajaloo
Evald Üusitalule.
jäid.
Arvo Valtbn
olukord, nagu voolikute
ne saastakihiga, samuti hooletus
lüpsi- ja piimainvmtariiJesemlsel.
i i h ^ Soome; naisteajakirjas kir-1 Ka olevat lüpsieelne töö, lehmade
janilcu 'töötasust puhastamine> udara-tis.
Tema ütluse kohaselt olevat'' * " * - ^—
kirjaniku elukutse kindlustatud.
Kirjanik võivat elada oma tööta­te
peseimine ja kuivatamine hoole­tuse
tõttu sageai jäänud tegema­ta.
Kui lehmadele alla pannakse
susit sama hästi kui õpetajad^ turvast, siis tulevat lüpsi järel
piima kahel terd läbi kurna las­ta;
sellevasitu Ipõhu allapanekul
olevat piim puhtam. Kolmas põh­jus
piima kvalideedis olevat mait-sevead,
mis tulevat silosöödast,
eriti kui see on madala väärtoe-^
ga. Ole siis sötsialistliteu sooviga,
lehm, kui lüpsjad ja toitjad seda
takistavad!
arstid või insehmd.
makstavat triikipoognalt 30Ö rub­la.
Tavaliselt on keskmise suuru­sega
mmaanis kuni paarküirn-mend
poognat, mis teeb tööta­suks
6.000 rubla. Kui aga raama­tust
tehakse veel uustrükk, siis
tõusvalt tasu kuni
Kõigi organisatsioonide ja koo-iidie
kõrval, kes Eesti Vabariigi
1. aastapäeva tähistasid,
Ukraina organisatsioonid^ ! ^
pressikonverentsi iikraiiilaiiBa Nadja Svitlõtshnale, kes rahvustikis
tegevuse eest on viibinud jiel! aastat vene prjMaagris ning keda
; võiib pidaia w&rama esimeselis naissoost vai
vm.
Aktuse avas lasteaia
Hive Valkla, kes lühidalt kõneleg
lastele eesti lipuvärvidest. Sellele
järgnevalt laiüis õpilaspere n^i
ülu> ,^Kus on minu kbifake'',
,yVdi, ku]|a :VeHekene^ .,Vastla-
(tamine pehmest Ssohast.on M e h - | M ^ " ja .jMu koduke on t i l l ud
hkos; niivõrd massiliselt mijes,^^^^^
püüd isegi, aai kitarrü saatis Leena Tiismah, kes
abinõusid leida, llmidas seesugu- J^i ^argnevaite palade puhu!
seid naiste ifcülitaai^
xlco tatyallmaam^^
riti 1972. aastal KGB poolt siug
teda süüdistati N. liidu vastases
agitatsioonis ja propagandas. Ta
pidi maha Jäitiiia oma 2-1
lapse, ja mehe
rsahvariklfcamaid miaailmas (10 Jjeesment, Imr^^ ja Matt
mil; sõitjat i ^ e ^ laulsid koos ,>Iina oleil al-siäpistaimine
eriti mo^. » ü d ön j les i«e'^^^^ oli koostatud
Matud sõitjast es^!dama----m^ ka cm rahfvatantsuaühm, kus 3.
Tõlgi läbi kõnelev 42-aastaiie ga pääseda Ameerika ühendriiki-
Svitlõtshia mainib, et ita arretee- desse, kus ta praegu elab. Ta teine
mees elab veel ipraegu Kiievi
teeb pingutusi vabasse maailma
ja oma
ühinemiseks.
Vabasse maailma pääsenud uk­rainlanna
mainib, et tema arva-aastapäevad
vanglas ehnekwB tes on kogu N. Liit ka veel prae-prptsess
ette tuli jit ta SM suur töölaager laagu ta
mõisteti ndjal^s aastaks' sunni-
Ta esimeae abielu purunes pä-vangilaagrist
vabanemist k«id
õmiesttis oma esimesest ja tei­sest
abielust sümidinud kahe poja-sinisest,
mujstast j^^ vadgesgt lõn­gast,
mida lapsed käes
oma ja Kü.
Hiiumaai Viihjpi külas Ä var
na metsavaht Johönnes Koger-maa.
Ta on nüüd 79-aastane ja
jäi möödunud sügisel päriselt va-haduspuhfcusöle.
Metsa-vahina töö­tas
ta 50 aasttat^ sellest viiniased
37 aastalt Kallaste metsas. Tagasi­hoidlike
arvestuste kohaselt on
ta ise ja tema Iröe! töötavad abi­lised
istutanud I I ü i u ^ meitsa-desse
kaks miljonit puud. Kuid ta
pole olnud üksnes agar puid 'kas­vatama,
on üles kasvatanud ka
kümme last ja nüüd on sirgumas
12 lapselaišt jä käks tepselapse-sunnitöö-laagris,
kus puudusid kõige algeli­semad
hügieenilised abistamisva-hendid;
mille tulemusena esines
massEiselt liaistehaigüsi.
Emmaste ikolhoos algatas oma
majandis töötajaüe õppepäevade
korraldamisega. Töölistele Mida-tafcse
ja õpetatakse kuidas pare­mini
tööd organiseerida, aga ka
Kuressaares on hakatud inlmi^-
ši paremini ja moodsamini teeni­ma.
Nü hakkab teenlnduskombi-naat
,;Saare" Kingissepa linna
elanikelt teenustöid vastu võbma
otse kodus. Võetakse vastu pesu
pesemiseks ja rõivaid keemiliseks
puhastamiseks. Vatoiistööd tuu­akse
koju tagasi. esimesed
töönädalad on näidanud, tunneb
linnao^aihvas uudse teentndušy^^
vastu elavt huvi, mis jätvat palju
aega muuks asjatoimetusteiks Ä
mujal sabas seismiseks.
ja Vasajra'' esimeses
numbris kirjutab keegi Madis Ka­daga
oma^ mõtiskluste all, et
«väljame kindlat osa tervikus,
milleks on nõukogude kultuur ja
vaimsus. Sellepärast on tarvfe
täiendada end üldalädel. rohkem tähelepanu .pöörata vene
tolmuvad kord kuus. tjhel päeival
on koos taimekasvatuse töötajad,
mõnel teisel päeval tehakse õp­pust
loomakaisvateijaile. ^ T ^ v u
on aga pearõhk pandud uue põhi­seaduse
tundmiaõppMiseiks.
aitasid ikU"
feaasa. la^vastu-nalsed
eraldi oma v a ^ ^
m siidid „Damiis" ja„Ca- kas•^ Viimaseiks. il-
5", mis näitavad, kuhu kee- mega ©sinenüsi^ate oU^^^^^^.
gl võib mlnaa. Sellest korraldus koome kangast-', kus kolmi last' lastevanema ümi^, ^asid
niiüdvä- olid laval ja teised M m esineimise^
ses e^esid Leena Kalvik, Bita
vat, » t t i Pikk j a ^ l ^ li^tsoo.
Laste sündmus võttis osa 60
b-n naiste
Ä juba mitu päeva
murelik. Naabrist ahyiema klfei-muse
peale ta ütleb, et ta lihtsalt
ei kannata näha, kui inetu oii ta
SNaabaiahv trööstib; > po­le
midagi! Pärast stikiiinÄ näe­vad
kõik ahvid algul liiga Mm
Eestis on SFianud populaarseks
muusikategela^ks 25-aastane
Rein Rannap. kes muide oma
rckfegrupiga „Ruja" poipularisee-rib
rcKSk-muuÄi. Ta iltleb
rock on sanm tõsine ja sl^av kui
klassikaline helikunst. Detsembris
oli ,.E^tonia,'Vfconfc5ertsaalis yõist-luskontsert,
kus Rannapi laulule
vjiuiged läinud, lumi maas" anti
esimene auhind.^^^1^ ta sai
Lejpžsgfe pianistide
0
keele oskuse suurendamisele.
Kakskeelsus on meie raihvuskul-tuuri
avaruse tingimusiv See või­maldab
paremini haarata vabarii­gi
ühtsesse kultuuriellu kohalik­ke,
vene keelt kõndeyate rahvus­te
esindajaid." Nii et eestlased
aswiil^emgu. k<^'i®iml -vmetas-:
Budapestis cn välja antud vali­mik
Tammsaare novelle pealkir­jaga
„Pünkösvasamap„ ^J^elipü-had"
ehk „Tähtis päev"). VÄnl-fcu
oli tõlkinud eesti k^est G.
Bereczski ja Bela Kaiman; Seal
leidub novelle, nagu ,,T5si jalh!**,
..Lehekandja nr. 17", ,J!yiätus",
„Vüul", >yPöial|wte* jt. Tiraiaafe
on SOOO. •