Vaba eestlane , November 6, 1984

              —Tuesday, Növ^nte 6^ 1984
Aii4yp
PO EESH BÄPTISfl
ISOGUDUS
Jroadview^ Ave,
Pel. 465-00
istor jK. Raid
lard:: Walkway,
lale, Ont. M2J 4T9
:el. 499-6488 .
>ÜSE KUULUTUSE"
igal pühapäeval kell
WHLD 1270 kc.
:ii; kell^^^^
)ol täiskasvaiiuile, kell
r KeU U.OO hommikul
[ENISTüSr kõneleb dr,
lincouverist, segakoor.
eestikeelne film Jee-
EESTI AP.-6i6EUSlT
IsOGUDUS
)rangeville, Ontario
[aost E . Lepik
I. 1-519-941-43Ö9
£\1, 18. nov. kell 2 p.L
]ÜHA JUMALATEE-
(etri kirikus. Teenib ja
raost E.^ jMpp., läülab
luhikoorG;: Raagi juha-iehedv^:
•EETRI KOGUDUS
fleasant Rd. Tonmto
M. M4P2Li
js Taul. Tel. 48M103
kantseleis 4^-5847
|ja Edgar Heinsoo
kodus 28i«387,
483-6848
st dr, Romaa Toi
i ^ G E N U T ^
JUMALATEENISTUS
11. novembril kell 11
Teenib 5p. E. Heinsoo.
|itate Domino R. Tcd ju-
>šdi võtavad Võitlejate
lepoiste üks.us; -
kell 10 homm. v .
^akool. Leerieelsed. Lee^
iumaläteenistust Blmt
sum-es saalis.
JUMALAl^ENISTüS
nov. kell 11 hommikul,
^p. Andres Taul ja usu-
[iliõpüane Ando Kass.
|e osa. Järgneb noorte
le kavaga, esinevad
lan ja Andres Raudsepp,
jed leeriõpilased süda-
. 0
Id! ^ •
3ELSED
JSED igal pühapäeval H.
l samal ajal inglis-läpaevakool.
ATE KÕNETUNNID
[a hommikul'M(s93b kuni,
neljapäeva ÕhtÜti kll e—
se kantselei on, avatud
|NT0 EMMANUEU
[GEELNE KOGUDUS
Swanwick Av?.
Tel. 698-5645
lustaja Man Laur,
J2 Appleby Cres.
lam, Orit. L3R 4L2
Tel. 477-6248
?val, 11. novembril kell 2
[IPÄEVAKOOL lastele ja
)0L täiskasvanuile.
);1. JUMALATEENISTUS.
lan Laur, laulab noorte­ks
Eesti Kodust kell 1.15
16. 30 ^.ingliskeelne JU-
(SNISTUS. AUan Laur.
IEELIUMI-NÄDAL 13.-»
ibrini.
ffõneleja Märt Vähi, Fre-
50 iN.B. Laulavad ansamb-
[teeriistused leivad aset
13. nov. kell 7.30 õ. -
ival, 14. nov. kell 7.30 c, '
/ai, 15. nov. M 7;30 õ;'
p. nov. kell 7.30 õ.
|], 17. nov. kell 7.30 õ.
/ai, 18, nov., kell ^ p ; l . ja:
VASTOVõTT E O K ^^
sündmuste nädalal, reedel,
Basöök kiiltBiurilaureaatide sustamisegsi.
KB»0«B»0<
PÕhja-Korea iommmiištli& dik­taator
Kim II Sung on lasknud väl­ja
kuulutada järglasena oma poja
Kim Jöng i l ' i . Partei! on temud vas­tava
otsuse ja see otsus olevat
,,rahvusva|eHst*V tunnustust leid-
; Kim l i Sung, kes isikukultuses õn
Stalini kaugelt ületanud, on praegu
72 aasta vanune, poeg 42. Nagu
raadios öeldi, on vümane „ainus
ja õige järeltulija kallüe ja suure­le
juhile seltsimees Kim Ilm Sun-gil0'^•;•:
r:^•\;-^^:
Veel ei de teatatud, niillalj^suur
pojale kävätsebÄ än-iiiiiiUiiuuHuyiiiiiHHiiiiiiiiiiiniiiniiBiiiiniiiiiiss
. ms KEEGI KAB MIDAGK
Mück^.MÖRITŽ Kaarü^i^^ :
WA'st
ajal tegi dr. Ivar
Ivask teatavaks Eesti Kunstide
Keskuse (EKK) uue algatuse —
ülemaaümse eesti kultuuriauhinna
organiseerimisest. Samas kuulutati
välja ka esimene laureaat, kelleks
oli Neeme Järvi, kusjuures arves­tati
tema laiaulatuslikku kultuuri­tööd
eesti muusika tutvustamisel
laiemale kultuuripublikule üle ter-
,ve maaihna. iEsimese ülemaailmse
kultuuriauhinna suurus oli $1000,
mis oli kokku pandud mitmel-kon-tinendil
olevate eesti organisatsioo­nide
poolt r— E. Kultuurifond
Ameerika tJhendriikides, Rootsi
Eestlaste Esinduse (REE) kultuuri­auhind
„Alide Marie Tundu Sül^
asutus", ? Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas ja Eesti Kunstide Kesku­se
Kultuuriauhinnäfond; ännetavaid
organisatsioone esindasid lõunasöö­gil
Jaan Ülesoo (USA) ja Mai
Raud (Rootsi).
Neeme Järvi tänas oma sõnavõ­tus
annetajaid ja tutvustas kohaloli­jaile
talle südamelähedast projek-
Tänulikke kirikulisi oli kogunenud 28. okt. jumalateenistusele
Ju rohkem kui tavaliselt. Külalisjutlustaja praost Oskar Puhmi jutlus
oli rajatud 2. Kor. 9, 6—7: „Aga pange tähele: kes kasinasti külvab,
see lõikab ka kasmasti, ja kes rohkesti külvab, see lõikab ka rohkesti.
Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega
sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmust andjat."
Jutlustaja oma hea mäluga mee- külvajat, kellel vaba maailma eest-nutas
ka veel süa kohale jäänud laste suurima koguduse organiseeri-koguduse
lükmete nimesid, keda te- mise töö kõrval Torontos jätkus ka
ma oli näinud oma esimestel juma- veel Jumalalt antud energiat ümb-lateenistustel,
mis algasid üle 35-e ruskonna väiksemates keskustes
aasta tagasi jaanuaris 1949. a. Ta eestlaste teenimiseks ja koguduste
iitles muu .hulgas: „Meie elame loomiseks, nagu siin, Londonis. Ja
heal maal ja oleme hästi söönud ja praost Puhmi võitluse julgustuseks
meü tuleb mõelda ka maailma näi- ja kinnituseks õpet. Lootsma kasu-jastele."
Südamekülvi ja südame- tas Laul 18-ndat, mis on Taaveti
kutse annötuse suuruse mõõduks tänulaul, kui Jehoova oli ta pääst-juüustaja
tuletas meelde lesenaise nud kõigi ta vaenlaste käest,
veeringuid ja meie sõdurite vere' „Sa annad mulle oma päastekilbi,
ja elu panust meie kodumaa, meie su parem käsi toetab mind, su
rahva ja sõprade vabaduse kaitsel, alandus teeb mind suureks!"
mis võimaldas paljudele meist pää- Ja selle laulu salm 49: „Sina, kes
semise vabadusse. Ta tõi ka hüvi- mind päästad mu vaenlaste käest^
tava vagajutu näite, et kui heategu tõstad nimd kõrgele mu vastaste
ja tänu kohtusid, nad teineteist eest ja vabastad mmd vägivalla
ei timdnud. Usupuhastuspüha lähe- meeste käest!"
duse tõttu reformatsioonist rääki- Jumalateenistusele järgnevas, ko-
Eesti Kunstide Keskuse president Stella Kerson vestlemas helilooja des oli huvitav kuulda, et Martin guduse abistamistoimkonna daami-
Eduard Tubinaga "ESTO-80 ajal Stokfeolp^^ Luther oli ka Eestiga kirjavahetu- de poolt korraldatud rikkalikus ja \>
5 V ses. Meie Kodu-Eesti rasket olukor- üliküUuslikus kohv^ köögilauas, kü-da
meenutades ja külvi ning lõiku- laline tutvustas meüe oma elamusi
se juurde naastes on meüe troos- ja mitmeid mälestusesemeid, olles
tiks, et kuigi Jumala veskid jahva- pastorma Soome sõjatandril ja fco-see
saa- dumaalt lahkumisel.
ti: Eduard Tubina ja Arvo Pardi • Esialgsed eesmärgid Ä ja võtab
heüloomingu h a i p l a Ä a m i n eW fhisd^^^ kui l^amietüsi vastu. Annetused tuleb ^^^^ ^^^^ ^^^^^^^ ^^^^^
t e b o r g i Ä ^ ^ kogenud ülemaaihnse kiijandus- saata EKK nimele, kusjuures.tshe- vä^ ^ e X s ^ s^
^^^^v.^ V • . foorumi soovitusi. Need moodusta- kile kirjutada, et sunu^^
t a tegi samas teattayaks, et äm- vad esialgse raanücava, kus on et- ratud Tubin^Pärt Foundation'ile
netab oma äsjasaadüd kultuuri» tenäiitud: ^^^^^^ ^ ^^^^^^^^^ ^^^^ ^
tanlik rezhiim,, kes hävingut kül­vab,
lõikab kord ka häviniili
sündimad 25. apn 1921 Kuiva|õ@
vallas. 1944. a. kergelt haavatuna
fiandi Pärnus sanitaarlaevale Sak-samade
viimiseks.
Teated tel. (416) 535-4576 yõfldF.
Jotada: A. Tamm, 272 Rusholme
Rd., Toronto^ Önt,M6H 2Y$
aaüotfile esimeseks «hambara. hind antatse vaja iga nel a aasta --p^: KultiinrifnnfliHp T iirii, '^J^^äs praosi usKar
toks" ja avaldas üleskutse, et ka järele ^^^^m^^^^^
teised järgneksid tema eeskujule, de ajal eestlasel^^^^ '
Südamlik tänu praost J
mile selle rikkaliku ja kosutava kü-
Paul Rohunurm
Kultuürilaureaatide^feale, kus
tehti samaaegselt teatavaks Kajiada
Eesti Kultuurifondi laureaat Ber-nard
Kangro ja tunnustuskirjade
saajad, järgnes kohalolevate kul-nenae
oma Eesti Kultuuriauhinna
Pcnd. •:
] • T O R Ö N T Ö I E I S T H : .
' ¥ÄBÄE0GU®US
§62 Jones i^y®., Toronto^
Jutlustaja E. Saraoja
20 Thonicliffe Ave.
Toronto, Önt. M4K 1V5
' ^:TeL463-6223//.v^
Kcilmapäeval, i • 7. novembril kell
730 õhtul PIIBLrPALVEliJOT
ain!el„Esimene Peetr^še-Mri^-. :'
Pühapäeval> 11. n<)iV^ kell 11
hommikid JÜMALATEEmSTXJS.
Teenivad A. Seppt ja E. Saraoja^
Kolmapäeval, 14. nov. kell 7.30 6.
FIIRLI-PALVETÜNI) ainel Esime­ne
Peetruse kiri". ;
Pühapäeval, 18. nov. kell i i hom­mikul
35. i^STAPÄEVA JUMALA­TEENISTUS.
Teenivad A. Ehasoo
ja H. Eller. Kohvüaud.
kes ön viinud Eesti nime lains-^
4 kir|asiduse, muusika või tea- heliplaadistamise kõrval on
dusseal4maapn»a teadvusse. Neeme Järvi algatanud ka Eduard
V ' , .,. Tubina elulugu ja -tööd kirjeldava
. . .OMisemaks on kultuuriliste pro- väljaandmise: Selle Üles-tuurifondide
esindajate koosolek, J ^ ^ ^ ^ ^ ^^s^f^^es^ an^e^n omale võtnud toimetaja ja
forflani pidupäevad 19^
Abistavad töökäed Lääneranniku
Eesti Päevad*!
• kus loodi põhialused ülemaaihnse^^^f^^^^^^^ ^eli- k<ferijuht Harri Kiisk, kel on palju
kultuurihste fondide liidu loomi- ^^^"^iW*^ m|terjale ja oli pikaajaline sõprus Oregonis ei ole palju eestlasi, kuid rahvuslik .vaim on tugev ja
sekä ja adiOfteeriti Tubina j a pärdi 7^^^ -i^^g"^^^ ka teiste eesti lalkunud HelilooJagaiÄaamat dl- terve/ Ei leidu perekonda^ kxM ei sirutata abistavat kätt [^päevade
helüoomingu hehplaadistaniise ^^li^öojate l ö o i i^ ^ samaaegselt heüplaatidega '"^aks kordaminekuks, et leenida meie kaotatud kodumaad,
idee koo^ rahalise koijandusega. I^^^neda f ^ e ^ U ^ ^ tegevusala- Kalle Merilo- hommikuüalvused
kui üäidis säärase memaailmse 1 ^ ^ ^ paljudesse maailmakeeltesse ^^^^^ loomin- A ^J^. JoimKonaaüe ja tegevusala &aiie Meruo. nomm^Kupaiyusea,
fondide liidu loomise vajadus^^^ . ja Eduard Wiiralti.nime ja l ^ n - ^ S de juhüde rivisse on astumid oma avajumalateenistus, rahvapeo tUd-
BKK president StellaKerson on gu j^advustaniine maaihna kM
iäumd aasta jooksul võtoud ühen- ^^P^^s- • ^-'^:• •
dust mitme maa kühuuriorganisat- ^ " i ^ mitte üksi projektide teos-^;:fc '
sioonide ja fondidega, küsides ka tamme, vaid tahetakse Eesti poliir x IL
kdiapealseid airamüsi ja soovitusi tilis^iseseisme taastamise kõrv^
säärase fondi loomiseks. Mitmel taotleda ka kultuurilist i^
meeskondadega:
Lehti Merüo •— esinaine: üld-korralciUs,
Eesti Klubi, EOLL tJld-kogu
koosolek;
August KoUom — abiesimees:
korraldus; '
Asta Kalmann: noorte olümpi­aad;,.';.
•••'^^•'M^ •
Maarja Paris: laste/noorte ette°
kanded;
Dr. Ihnar Kiesel: kunstinäitus.
. avaaktus, ühendkooride proovid, rahvapeo lõputseremoonia*
asukohamaal on arutatud seda ette- JJI^ GlfepAV VAGA- rahvuslik se
panekut. maailmale, viies meie k u l ^ Mart Kübarsepp — abiesimees: minar;
ffnsaavutused iile rahvuspiiri. pa|iad. Kogu arvukas lastepere oli registreerimine, informatsioonikes- Fred Haas* erakokkutulekud*
inia-leidlikemas mardipeo-rõ^ * '
Rootsist saabus •eBM® Estot: e§i
meše sammuna kõigi 0 -. ^
Fromhold Orav: pääsmete eel-
•: TÄNA ANDRESE KOGUDUS
383 Järvis St^Töront®,
Ont; M5fe2C?
õpetaja Udo Petersoo
37M Beechollow Cr.
MssissMHgaV Qnt. L4Y zn-.
TeL 624r6128>oi 825-
• Mrikus^^^^^
Õtgänist pr. ^ a j M i tt
Koorijuht K v A ^^
Pühap., 11. nov. kell i p l KO­GUDUSE
IGA-AASTANELOI^-
RII. Jumalateenistust sellel püha­päeval
ei ole. V ' •
• Pühap., 18. nov. keü 11 homm.
pühapäevane JlMÄLATEENIS-T
u s . v ' : '-'i':-::>•v:^•^^
Pühapäeval, 25. inov. keU 4 pJ.
SÜRNÜTEPÜHA JUMALATEE­NISTUS
arniulauagEvLaukb kogu­duse
segakoor.; ,
Pühapäeval, 2. dets. kell 11 hom­mikul
1. Kristuse tülemispüha JU­MALATEENISTUS
ja „Kalevi"
skautlipkonna tõotuse andmiile. So­list
bariton Andres Raudsepp. Ing-liskeehie
JUMALATEENISTUS kell
1 p l
Koguduse segakoori harjutused
toimuvad igal esmaspäeval kell 7
õhtul kiriku saalis.
Pühapäevakool igal pühapäeval
jumalateenistuse ajal ja leerieelsed
iga hommikuse jumalateenistuse
ajal.
Piiblitunnid kell 3 p l iga õhtu­poolse
jumalateenistuse eel.
Õpetaja kõnetunnid kiriku kantse­leis
teisipäeviti 6-8, neljapäeviti
2—8 ja pärast jjuhalateenistusi.
Kiriku kantselei on avatud nelja-dti
kella 10 homm. — 8 o.
eesma^^ut^ x„«.«M.« HMm«.» on maailmatasemel,^ see tõstab.seM^
meie rahvuslik3mui^tÄafb{ust. Mida^
SaMä, tuleE^^ tdia igsä eesüäste ^unnustättoad om^eÄed kuto^^ ees tegid oma ringi ja jäid ^ . sekretariaat, trükised, infor-asukdhamaai.
" ; nrahvan^. seda ^ am jaavad noo- siis seisma lava ette. matsiooni bülletään, spordimän- dio*
Organiseeritava ülemaailmse r^^^ - Helle Arro g^jj. :
Kultuurifondide Liidu põhikiri ja Mida liit esmajoones vajab on tefitas oma sõnavõtus lastevane- Kurvits — sekretär: välis-eesmärgidtMevadüMseltväljatöö-.
kommunikatsioon reklaam: ajakirjan-tamisele
kirjade abil, kus iga fondi de^5vahel,^ku8Juures ludule vaata- ne^|sinemme lastel tänavusel õppe- ^j^g. ' ;
juhatus võib soovitusi või te- "f^^ kokku, ^A^aid aarial, mida juhib lauluõpetaja v^j^^ti Keister — laekur: majan-ha
parandusi. Kas sellisest fondide jäävad iga fondi valitseda. > H^di Klamas. düsala, talentide õhtu;
ludust saab oniaette o^g^satsioon Tubin-iPärt Foundation'i esindu- Neljas klass alustas H. Klamase Leitaiar Kesküla: teatriõhtu, sõ-või
see ühineb Ülemaailmse Eesti seks Kanadas oh Eesti Kunstide juhatusel ja Lisa Norheimi klaveri- ^jm-j^g ja sõprade pidu;
Kesknõukoguga, kes omalt poolt Keskus, kel ori annetuste tegijaile saatel lauluga ,,Tere, tere", kolmas xiina Johnston: hocwie pidu:
on näidanud selleks huvi, jääb esi- tulumaksust vabastamise õigus, jaöeljas koos ,,Sügislinnuke".,väik- HQWQ Merilo: solistiä^iK)ntsert;
Annetusi Tubina heliloomingu heli- semad^^^õ^^^^
p||adistamiseks on juba saabuAud^ ning „Kus pn pöial", misjärel ar-
'0 ' ^ vukas pere laulis koos päevakoha-
,, .mcouverist tuM $4000 (August ge „Mardilaülu" ja paraadmarsi
Kaarna $1000, Boris TeSnovj^orras lukus kirevas rõivastuses
, $1000, Enno Järve $1000 Ja lasteriere aUkorrusele klassiruumi-
^JPauI Lepik $1000), . desse/ikus järgnes nende tavakoha-
Liiduiilesandeks jääb sääraste . T-. i ne ÕDüptpffi^vnq
vate kultuurifondide kaudu. üle antud, enne kui ta Rootsi sõi­tis
ja mis oleks osaks $15.000, mis
mille põhikiri lubab teha ülekan- läheb ühe sümfoonia helilindistar
deid ühelt maalt teisele kultuuri- mine maksma. Lisaks õn ka USA
projektide toetamiseks ja mii on LääneranÄMt saadud $4000.
al^.}ahtiseks.|j;9ay,jv^,..
Kõige ^ suurem: vajadus säärase
liidu loomisaks on meie rahade
suunamine üleinäaümsetdis projek­tideks,
nii et annetaja saaks tulu­maksuvaba
kviitungi.
Hilja Kiesel: rahvarõivaste tut-vustamine;
Olav Merilo: L. E. Päevaäe^ball;
'Malle Kollom: majutamine ho­tellis,
pääsmete müük üritustele;
Dr. Toomas^ Palm: rahvuslik se- ringsõidud,
minar, lepingud, väÜsside;
Laine Pettäi: kodudesse majuta­mine;
Kristi Merilo: reklaarii: TV, raa-
Aara Kubbo: eesti pood;
. Priit Pajutee: korravalve;
Miki Talviste: fotoala;
Raimond Leeto: kultuurfilmid;
Arne Kesküla: heli/valgustussüs­teemid;
Arvo Annus: paadisõidud, Unna­ga
tutvumine;
Miralda Talviste: kohvilaud; .
^^ftäne Eby: lilled, ilupuud;
Linda Kesküla: lastehoid hotel- •
lis; •;: • • "m^^^
Mihkel Talviste: graafika;
Dr. Toomas Palm; transport,
paavsti
tulumaksuvaba staatus. •Nii Tubin-
RO(MA - Üks t e i n e ^ l a n e Norra leht„Dagbiadet« avaldas seoses Valdo Randpere Ja Leida
oa saanud kasu paavst Johannes saamisega tausta-artikli olukordade kohta Eestis. Artik-
Paubjs II tulistamiseks, kui tema jj ^^t^^^ pal Jörgensen tuletab meelde, et okupatsioonisheff Eestis Kari
kaaslasel Ah Agcal see ei õnnes- ^^^^ kirjeldanud soome televisioonisaateid kui ^vaenulikku tuult
teM esimese viie lasuga, selgun lävest" ja et tema parteidelegatsioon juba märtsis Moskvas käies sai
Roomas avaldatud 1243.1^ekulje- ^^^^^^^^^
lises politsei uurimusest. AgcauK
les, fittema kaaslane oli ölöud Oral Eesti rahvas ise tunneb venestu- Pooleteisemiljonilise rahvaarvu
Celik'1 nimeline türklane ja et need se rusuvat suurenemist ja venelas- juures on, selhne kontsentratsioon
kulcs meest olid kokku leppinud, et te sõjalise kohalviibimise suurene- muidugi erakordne.
A.gca tulistab siis kui paavst temast mist. Tervelt 15 protsenti Eesti Raske on mõõta eestlaste vastu-n^
öödub Peetruse väljakul 13, maa-alast on kuulutatud sõjaliseks panu nõukogude okupatsioonUe ja
märtsil 1981. Kui paavst lähenes keelutsooniks. rezhiimile,
AfCaie ta toimis nagu pildistanuks Tsooni pääsemiseks on vaja eri- ent kui tähele panna rezhiimi
ta paavsti, kuid lasi siis kaamera lubasid ja selles elavad inimesed reaktsioone, siis tuleb uskuda, et
langeda maha ja haaras samal ajal elavad püratud tingimustes. see on eriti tugev,
piksirihmalt revolvri ning tulistas palju on nõukogude vägesid Opositsiooni võimalused on aga
Eestis, ei ole praegu teada, kuid täiesti lootusetud, kirjutab Jörgen-aastal
1977 oH neid kohal 350.00Ö. sen.
kjks lasku paavsti kehha. Ta ei
saanud rohkem tulistada, kuna mi-mesed
tema ümber said teadlikuks
ta teost ja tõukasid ta maha. Agca
ei tea, kas: Oral Celik; võinuks
-4^
OTSITAKSE
Kas leidub mõni 60-
kes sooviks olla hea
paavsti tulistada nagu esialgu idee -70 su naine,
oli või jäi ta ootama viie lasu lõp- - ..
pemist. Kahdcsast süüabsest ön Michard Klrss'i SÕBER
kolm arreteerituna Itaalias: türida- Tapal 27. märtsU 1910. Sõnumeid
sea Musa Cerdar Celebi, Omar Eestist. Teated slt märgusõna all vanemale lesele mehele. Kirjad
Bagci ja bulgaarlane Sergei Anto- «Sõnumeid Eestist".
, EKK-presidemt ..Stella Kerson Ja. Ham M
S.L.T. „Sõber**.