Vaba eestlane , October 13, 1983

              Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 13. oktoobril 1983 — , October 13, 1983 Nr. 75
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
^ VÄJÄAkDJAr-^^^ VabäBestläne, 1955;Leslie:Stri)(m M •
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
\- • ekspeditsioon) 444-4832
TELUMISHINNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas $28»—
ja veerandaastas $15.—-
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, pool­aastas
$35.— ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. — "üksiknumbri Mnd 70 c,
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul: ~
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.50
FREE ESTONI
l^ublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
tiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiisiiiiiy^
N. Liide jahilendurite mõrvar- ^nniileeriti julgeolekuna
lik kallaletung LõunafrKorea reisi-^ splutsioon^ MacEacheni
lennukile
re-arvates
Massimõrva põhjused
Venelased on andnud erinevaid
põhjendusi Korea reisilennuki alla-tulistamise
üle. Kõigepealt tuli ve­nelastel
oma „isamaa** piire kaits­ta,
mispärast tulistati nende õhu­ruumi
sat^nud lennuk armutult
aUa. Sus räägiti, et tuMstati aUa
USA spionaazhi ülesandega teelt
kõrvale , juhitud" lennuk, mis len­das
just venelaste kõige saladusi!-
kemate sõjaliste seadmete kohal.
Inglismaal juhtus üks N. Liidu de­legatsiooni
liige koguni tunnistama,
et vene lendur lihtsalt eksis tulista­tava
objektiga; kui ta teadnuks, et
tegemist on teelt kõrvale kaldunud
reisüennukiga, süs ta poleks üldse
tulistanud, ega ka süs mitte, kui
see olnuks spionaazhi ülesandeis.
N. Lüdu saatkond näib jälgivat
Kotkajärve maa-alade kolmekümne aastase kasutamise võimaldamise tänutäheks kingiti T. E. Skaudisõp- suure huviga kõUd artikleid, mis
rade Seltsile ESMK ja EGMK poolt kUp. Puutüvest k flbi valmistasid skm Jaan Lepp ja tema tehnUine abi ilmuvad läänemaaümasseUe juh-
Bfuno Lindre. Pildil moment kübi üleandmisest, vasakult B.Lindre,TESS esimees Lembit Pikkov, skm tumi kiijeldamisel. Toronto aja-
SMver Kask, skm Jaan jLepp; gdr Anne Mai Stunge. , leht ,>Toronto Star" sai Moskva
Foto: E. Aleve ajakirjaniku Vladimir Ostrovsk!
• V kirjaliku seletuse, mis on kirjuta-
- tud vastuseks ajalehes 13. septemb-ril
ilmunud artiklile.
Venelane ütleb, et selle artiküga
tegi ajaleht veel ühe katse panna
traagilise õnnetuse süü N. Ludule.
Ometi olevat üsna selge nüüd, et
1. septembril varahommikul üks
USA spionaazhüennuk rikkus N.
mmiese
dr. T5pu Pariniiigy loeng Lehigh iiiikoolis
Teatavasti on tumnavaba tsoonide kerkinud USA endise Ikaitsemmlštri Ro
. sunnag,, totod päeva- tundeta" ^i^^^k^ I™^'^'^..^?^ "^^^^ l«smlssi«oni kõiÄutoate N
jõudude poolt.
näidanud viOit^isVriis^^^ ei teuta P*"*'*^'' ^"^^ mr,Jm^TMVUr>Z
Wtitaiid, pomkd partem^
meest tänavalt N. Ludusse šnhtu- „kriisiolnkõrdi sisaldavate sünd- Tõnu Parming oli teadaolevalt Ameerika vastu. Samuti on Koo­nusel
mitmesuguSeis erivaijundeis. muste jnlgeplekunõukogu ette too- varem ohvitser Ühendriikide sõja- las asuva Nõukogude Liidu Põh-Õtt
neid, kes mõistavad vene len- miseM^ jõududes, ning on Põhjala julge- jalaevastiku enam, kui kuuesaja
durite; ja poliitikute teguviisi ka- K„ni väKšministri Wnp^ sõjalaeva hulgas ümmarguselt 135 eesuasea
tegooriliselt hukka J a liigitavad
seUe maÄõrva kategooriasse,v on ÜSA'VMisBŽnsfeÄimiii- VSüštee-^'^* ' «Oia»!i«ek« i^ima^<' oleks . f i a . , " " " - TTT "«
Bdd, kes suhtuvad iluesše v^h^ «""^ ^^^^l* If^^ulase aU- pmnal asuvaist kontroUpunktidest,
inli*™,i«p u k s k õ i M t fflo.. tphi/seUe^^ lootustega .„l,:„ S w^"?^^^^ '^•>*g^ ävahk piri pohjala-maade nagu on leitud, vaid ka ühe USA
mOKte ohutamrf tomayaba
1 " ? ^ ™^ tegid. Lennuk ei olnud
olnud balü rahvad m, eelkõige ^jt^ ,,eksinud". nagu nüüd väide-eestlased.
takse USA ja Lõuna-Korea poolt.
1981 saadeti 38-a Seda ei jälgitud mitte üksnes maa-
^ S t S i d S e l f e W^- Need nõrgad ko- ^ ^ S o h t ä i S t m S l ^ ^ ' ^^^^f^^^^]^ ^ «SA Rp.l35 vaatluslennuki, ka-võtavad
puhta knUana Moskva va- ••ad ei ole tegelikult nevile, müles Mtut. Suur-Pohjala he Orion tüüpi ja £-34 (AWACS)
rian^"ninff kalduvad än-äma et' seks, bma need on feksišteeririud kahe aastakümne, kuid^ Samuti on sõjajärgseil aästaU ideest. lennuki mng mitme USA laevastik-anatulistotid
teis^ tegutses J » t a " > ' « ^ « » > ^ s Ä Küsimust on tõstatatud ka hästi- ku kuuluva spionaazhUaeva poolt,
oma tarast kõrvale kald^iseis "«"S P^T^'" ™ ^ S ^^^"^ .^^r"^^ eesti päritoluga Rootsis te- Lõuna-Korea lemrak Boetog 7 «
Ä e Ä i d e s ^ ^
helüse kogu lagunemisem. Vetov . ^ •«'^^«^^ itv,o 5 . ^"s onumoes O D U laeva, mng ar- ajakirjamku Andres Kfungi poolt; liikme võrra keqoDpreprisMAiPH.
Kõigi nende oletuste tege^^
i a MnhMgute andmisel on eriti ganlsate^ tMvitada kau^ ruumi küsimust tervikuna käsitle- dm-oB väga teadlik l u d N; LIMu
oluline arvestada (akte ning Jätta^:^^^^ - y ^ f ^ ' ^ : ^ ' ^ ^ ^ ^ ^ I— saadetud signaaUdest,
ismaale. Prantsusmaale "J ^ A Ö Ö t,wiA * ga , öeejuures iaa>D arvesiamata 1*00^ w. la nimteadu.ste nrAfess^r Toi- mniacra c.int%»; i.<.;cii<.«»»iru
kõrvale^ oletused ja teooriad, mil- dule^ Inglismaale, Prantsusmaale " r , ' " J * ---"1 s^eejuures jaaD arvestama
M puuduvad i ^ ^ ^ ^
ning mis ei baseeru tõestatud ä^^ neile ebameeldi- ^^^^^ Püsa eesmaigi s|ivuta
metele. Senikogutud tõendtaiater-vate: resolutsioonide * ^
jalide põhjal om tehtud kindlaks, gasüükkamiseks. Vetoõiguse and- pg^jg sopjne riigipea pi Põh-et
reisUennnki allatulistajateks cdid inisega on julgeolekiBnõukogu te- -^^ ^y^^väba tsooni idejõhü-venelased,
kes e^^ seca eriti
(oma kuritegu sal^^ printsü- inööäumid aastakiümne lõfw
puks jaapani salaluure helilintide pide põhimõttel kunagi oma tahet jg j^j^g i982. a jõpul jiõstatas
fõhjal sunnitud end süüdlaseks vähemusele peale suruda, ^^^^ ti^a^äba tsooni ^ 1 ^
tunnistama. Seega on siin tegemst
liit- ja riigiteaduste professor Toir millega sunniti reisüennukit maan
vo Miljan, kelle üheks erialaks duma lähemal asuvale lennuvälja-
Peale selle asuvad samas pür- ^^^^ Põhjala küsimused. Tema le, aga lennuk ei võinud seda teha,
Konnas Nõukogude Lüdu ja te- inõtted ümusid Põhja-Aineerikas kuna süs paljastunuks lennukü de-ma
lütlaste eriüksused, ning ^^^J^ ^^^^^^ ingliskeelses teadus- vad spionaazhiaparaadid. ..
õhu. ja meredessandi väekoon- ajak^^ Venelane ütleb, et KAL-OOT oli
d&ed, mida sõjaohikorras või- Studies pooleteise aasta eest. Lo- reisilemiuk ilma kurja aimamata
date tugevdada arvtilistest di- P"^^ eestlasist polutteadus- süütute hiimestega, mis näitavat
viisidest Balti- ja Valgevene s6- professori^. Rein Taagepera^ hoorust ja alatust nende poolt, kes
jäväeringkondades, f f ^^^^^^^^^^ „määr.
Liitunud Rahvaste' Organisatsi- muse^^^^^^ \ , ^ "J^; aastal ^isumpoosion^ Poh- dmud" tööle. Nü olevat kõigi reisi-o
o n r S S l ^ e r
S h ^ ^ ^ ^ o n JoSSc Mjest,- ütles larming. . « ^^ola. ^ ja AABS'i rahvusvahdise konverent- provokatsiooni organiseerijad. Ka-
! ^ : * ! ^ ! : . f ne.^. t.nnni loomine Põhiaasvä- Balü-piiricondaxles asuvate soja-si raames Montreah ülikoolis. ^^^da ja teiste läänerükide nõuded,
joucMe^vfakühsest koostisest, ja Mainimisväärselt, arvas lektor, et N. Uit peaks vabandama ja
^ _ tegelikult soontatud sqabanm aastaü terve rida tun- kompenseerima hukkunute pere-uhelgi
oleks ^maavagede ^eesma^^^^^ tud riigimehi oma nime sidunud kondadele, pole midagi muud kui
S k a n d u ^ ^ da juhtumit nõukogudevastase hüs-yadNATO-
sse ei luba tuuma- Mõlemad eesmargid toetaksid te-relvade
paigaldamist oma terri- gelikült strateegiliselt tähtsat Põh-tooriumeUe^
vähemalt mitte ra- jalaevastikku, esimene neist taga-huajal.:
; ' des laevastikule vabama liikumise
Mndla faktiga, mida tuleb vajalike
Järelduste tegemisel Idndlasti ar-
IlSe i'te£2^eS1S tai võta arv^, et pea. pa^^tsoom loomine
^toetär^^^p
kes on nü Idale km ka Laanele
vastuvõetav. Peasekretäri peami-
Lõppude lõpuks U
Põhjala riigü
Moskva süüdistah| Korea reisüen
nuki meeskonda salaluures N. Lii­du-
sõjaliste šfeadmete. kohta an^^^^ , , . u n ^1.,
mete 4gnmiseks. Sun on tegemist tegevuseks kujuneb seUes olu-tfposue
shttaamkui-s^e1d kisse e•io leptuusseag a, Mu/fofus.m!k viaUse •'n^''e'^'e^>"r^'u^ n:^m«e* ^PJl«*a»* ^^m^a no^o ve„ rdamm^ e, nk on's it,m. . . een.<tut, dj väKljla-m õTei ltdj-is^t es^t j•a mis halvab t^a tegge vus^t. JHaiie asa-
^siüiiü koorma vee-r etxa„m i•s e^s t tifJvhi. endJ - tagoms"ti va.h el laveerimise, v.u..s
rmiikkidideoel õgaledk^d^e^l^e^. taiuShkkusem praeguse peasekretär- ulgumerele ja teine võimaldades
ön kahetsusväänie, erok^^^^^^ toetuse tarvis,
^evaid fakte d arvestata Lütu^^^^^
liahvaste ^Organisatsioonis, kes
Näiteks - RootSä peaminister
Olof Palme, Briti endine valis- SelUšt seletust ei usu mitte ai-sekretär
David Owen, USA en- nutt nõukogude rahvas, vaid ka
dine välisnünister Cyrus^ Vance, Paljläänemaailmas, isegi USA-s,
USA endine kaitseminister Ro- kus president väljendas karme süü-bert
McNamara ja USA endine distusi, aga tegelikud aktsioonid on
riikliku julgeoleku nõunik Zbig- PÜr^ud vodkapudelite puruks
niew Brzezmski. loopimisega. USA televisioonis aga
on antud võimalusi „tarkadele"
See oli Nõukogude Liidu tungi-
^ ^ l l p r Z S ^ Läänemere kallastele Teise
S ^ k n h h ^ ^ ^ mude huvisfääride ristumispaik. maailmasõja raames, mis tõukasid Parmingu hinnangul soodustavad meestele oma, arvamuä avaldada
I r r f H m S f l ^ ^ ^ iW tuulde SeUe reaalsuse taga seisab peategu- Taani ^ nmg seed avalikud toetused Põhjala ja need ei erine mitte palju vene-
S T l ä n i m ^ ^ ^ ^ visatuHia, kuna peasekretär isaarinaasjadu,: et Nõukogude Liit mis on a n ^ ^ Põhjala ruumile tuumavaba tsooni idee tõsiselt laste fabritseerttud seletustest. Pea-n
S ^ ; S ü t o ^ o r ^ ^ Dr. Parmingu võtmist. le esimest jahmatust on ka täna=
da olestega et Korea lenimkoli^'*^ aktsepteerida Soomest kirdes ja Läänemere ida- arvates on ^^1^^ suurimaks puu- Ka Nõukogude Liit on avalda, vademonstratsioonid jätkunud, en-sttfonaa^^^
nina ipnda« tundi- ^ "^^^ oma tegevušt kallastele tohutu sõjajõu, mis teeb düjaagiks Põhjala tuuma-vaba nud toetust selliseks võimaluseks, disett USA ja läänemaailma enese-spionaa^
nireisu nmg lenoas ninoi-^^ _ ooii» « ; ^ T ^ / ^ t , « o « o r o f o r v , o f , , u ^^TA ^ ^ f^^^^ _.„xJ!. : kaupa ringi Vene õhuruumis,
hoolimata seUest, et lennuki par-sunnata.
seUe piirkonna paratamatult N A - tsooni mõtiskelus silmade sulgemi- seda juba 1959. aastal. Uus Nõu- kaitse vastu,
r 1. I , TO ja U S A huviobjektiks,
Hele väämähteie Juhtis Oitunud geoleku säilitamine, rahvusvahelis- maailma su«.^x. ..wnuaLus mei^- . , 5 ^ üksuste oaisaldatus „ •^4" A ^ ' ^ " " ' " ^ ^-^^
Rahvaste Organisatsiooni mdköõ^^ tüüküsimuste r4uUke v^^^^ ^ ^ M ^ ^ ^^^^^^^^^^ miepresidend; Mauno K^^^^
o l e k u l ^ e l e ^^
mster AnanMacEachen,kesm«u abm^^^^^^^^^ toni territoriaalses definit-kyfastal)
leeritud resohitsioönide pidurda- järele käinud? Väga harva. Niipea
amiseks ja nend^ tühistÄe kui Nõukogude Lüdu huvid mõne - oleks tarvilik ka mingit eritsoom praktiM^ tegemist ter- Washingtoni, on tunnused parane-i
ä s i m u s e ^ S ^ küsimuse käsitamisel nud vahekordadest kahe riigi va-
Lütumid Rabvaste Organisat- „ ^ näimude ei ohiüd tegelikult mingi üUatus Professor Parming soovitas oma heL Veel pole kindlaid aegu mää-siooni
julgeolekunõukogu on^^^v^^ kaeotevad n ^ k ö - ega erakorraline nähe, vaid nor- Minu meelest, rõhutas lektor, kõne lõpus, et Lääne avalik arva. ratud, kuid Hüna peaminister või-ffemate
aastate jooksul näidanud LJeit ^>nia vetoõi nine juIge- «laalne" ja rutünikohane käittimi- P^^^^^ realistlikud lähteko- mine, kaasaarvatud tuumavastane vat olla Washingtonis juba jaanua-pdevalt
oma tegutsemisvõimetust, oSiiniõukoeu resdutsioon räii^b mis on isdoomustanud maail-^ ^^^^^ osooni loomiseks liikumine, ris ja Reagan sõidab aprillis Hu­kuna
vetoõigusega riigid on alati tegevust Mmt- nõudmisega, et saaks kaasa aidata Põhjala tuu- nässe. Reagani külaskäik on esi-kasutanud
oma eriõigust^ k^^ iu„res { i g^^n^Ie 40-3^ El ole Nõukogude Liit demilitanseeÄ^ tsooni loomise õnnesta- ^^A presidendi külaskäik
JulgeolekmiMogu otsus neid häi- ^ ^ ^ ^ enesemäärami- ^üs ime^ iiks UhendriiMde esi^^ f^^f poolsaare ja Eesti, Laü ja
rib. Kui vaMsminist^r MacEach^^^^^^^^^^ koosolekul Leedu maa-alad.
Organisatsioonis söandatud päeva- m^^^selt soovitas maaihnargam^^ Kui taoline laiendatud territon-satsioonil
Ühendriikidest välja ^k^^^
,-:.\-.,^-:rr^>-^-^-_.-s,:^ lida Ja mdsie^^^m taotlejail, jäävad ideed vaid unel-
IJitunud^ dao : --^^^^ m
ooni
kritiseeris Korea reilsilennnki alla-
^üfetamise^ Sr^šti
Rahvaste Organisatsiooni julgeole­kunõukogus;
siis juhtis ta^ ffi
-jpahB- 'eriti N. LiidiB.
misele, kui nõudmised oleks künasse pärast formaalsete diplo-suuriatud
Nõukogude Liidu va- maatiKste suhete taastamist L
litsusele ja võ^^
ning mitte Lääne-maade valit- Selle kõrval eesolev presidendi
süstele, sest nagu rõhutatud, oh küUasõit Filipiinidele jääb ära
küsimuse tuumaks Nõsikoguäe sealsete rahutuste' ja presidendü©
' juba öeldud ähvarduste tõttu.
Nr. 75
VAU
NÄDAI
15. ja 16. oktool
dr. M.Lec
22. ja 23. okto(
dr. Rcicharc
0,4. juuni"
©rganiscsti
' Eesti Vabariij
kümne üheksani
jumul 1983 toi]
ganisatsiooni
miskoosolek. Se\
siooni esimene I
Reemets (esii
(jur. nõuandja]
(laekur) ja
(sekretär). •
1983. aasta lii
rati 50 Rootsi
hatus on töötan
siooni esialgse
meie rahvuslipi
lariseerimisele
seadnud oma e|
eestlaste aktivi!
kuks koostööks,!
maa olukorra
Organisatsioon
esimesi materji
siooni on võii
Kröndströmüt.
122 31 Enskedel
Seoses uue or|
misega avaldj
järgmise üleski
tlleskutse k(
kõikidele nende]
• riigi iseseisvust
südameasjaks
4. juuni 1984!
sini-must-valge
võitlusUpti sajal
Nagu varasel
dumaal 1934-nd|
ge) Vabas
mend vüs aasti
gi kindlasü lai|
tähistamist.
Meie rügüipj
va künnisel, la|
i Isesfeisva vEest
okupeeritusestl
vustunde tug(
polütilisett aui
laste hulgas,
da juuni nimel
AASTASEKS
Lehvigu iga]
okupantide
kiusatud Eesti
valge riigUipp
— eestlaste
sümbolina)
— sajandeid
nud väik([
sümbolina)
Organis
KaHl Mati
meremeei
esimehefcl
Eesti Merei
holmis toimuni]
liti uueks esii
kes oli kauem)
balaev „Bonn(
on kogu oma
kestel kuuluni
da. Vübides
holmis, valiti
hata jaks.
Juhatusse VJ
vusperioodiks
kolaus Metslo^]
Suuma, asemil
videntideks jäi)
tav.
Koosolekul v)
ja arutati teg(
meelselt, et El
sidemed, kuul]
liikmeskonda,
ja otse ainulai
meie pagulasel
Eestlane
tehnikuksl
USA presidej
Maja tehnüistc
deehituste eest
sest dipl. ins.
ja presidendi s|
Ja.
See oli ühene
juba 15 aastf
uuendusidee
president Lyj
teostati Mägi
lisl muudatusi
sidendi kabmej
ruumide valgu