Vaba eestlane , December 17, 1987

              Lk. 2 \ABA EESTLANE neiiapäeval. T . deisembril 198" - Tnuryi^}. December \1. 1987
" - * • • . • • • , , M I I l i l l i
BCJSXaOBSBE
VABADE EESTLASTE ELAALEKANDJA
V.ALJ-A.AN'DJA: Ot Vabs Eestlane,
120 A -WiiJo-vvdaie Ave.. WiHov^dale. Chi. ^ C N 4Y:
F R E E E S T O N I AN
PÜBLISHER: Free-Esiociar! Pubiishers Lid.
120 A Wiliovvdale A%e.. WiHo^dale. On:. M2N - ^ Y:
Tegevtoimetaja: Ar\ i Tinits. Toimetaja: Olaf Kopvillem.
Toimetuse kolleegium: Karl ATTO. Heino Jõe. 01e^ Träss.
.TELEFONID: toimetus ^733-4550. talitus 'lelliniised. kuulutu­sed,
ekspeditsioon) 733-4551 a\aiud esmaspäevast reedeni 9-3-ni.
Telümishimiad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $63.—. pool­aastas
S35.50 ia %eerandaasias S19.—. kirip-ostiga lisandub posti­kulu
- -.asta^ali S I T . - . S63.50. S33.-.^
Tellimishinnad väljaspool Kanadat: aasuis S85.—. poolaastas
ja 'veerandaastas S25.—. I Idassi posti ja lennuposti hinnad ^
\asta\al: — USA .5121.—. S65.-~. S>^.—. muial \älismaal
SU7._. S':8.-.,S42--.
Aadressi muudatus S l — Üksiknumbri iiind 75 c.
Kuulutuste hinnad: üks tvoll ühel \eerul: S5.30. esiküljel S7.00.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella l*3-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.. homm. kella
ICkni. Väljaspool tööaega: Leida Marie\ 223-0080.
iiiumiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiflniinjiUHiiiititim
Elame ajas, kus elu maakeral
läheh yhtepidi ülevaatlikumaks.
Riikide esindajad arutavad ühi­seid
asju Ühinenud Rahvaste
Organisatsioonis kriiside ületa­miseks
ja vältmiiseks. Globaal­ne
mimkond on kujunemise jär­gus
ja mõned mõistelised alajao­tused
tarvitusel nagu poliitiline
jaotus Ida ja Lääne lahkumine­vatesse
blokkidesse. Sötsiaalpö-iiitiliste
erinevuste pärast on
kõnet maakera põhja- ja
iõiiMpoole eri probleemidest.
Käibel on koguni inimkonna
jaotiamine kolhie maaihna^^
väljendab kujukalt Shveitsisil-müy
ajakiri tiitliga „Glaube in
der zweiten Welt", tõlkes
,,üsünd Tdses^^^ M
Eristatud on siin riigid neis
vate
ihiiMcute pärast. Esimesse maa­ilma
kuuluvad kõrge elustan­dardiga
demokraatlikud riigid,
kus on kodanikele garanteeritud
^neüe kuuluvad k>ovütamatud
Mimõigüsed. Te^^ maailma to­talitaarseta,
lihe partei valitse-tudiihiskohdades
ei tohi esineda
eriarvamusi ega opositsiooni,
vaik iga kodanik peab tundma,
arvama ja tegeana ainult seda,
rais on ette kirjutatud. Kölman-
(ia niaailma moodustava^^
gumaad, ebakindla sisestruk­tuuri
ja
kohnsada aastat. See tõi kan­natusi
ja surma, Huid mitte usu
ärakadumist. Ja kui aeg sai täis
ja uhke Imperium Romanum
lagunes, algas kiriku tõusuaeg.
Midagi samast näeme väikse
Eestigi lühikeses ajaloos. 1.
juunil 1917 asutati Tartus
esimene vaba rahvakirik, kahe­kümnenda
sajandi uue kiriku
algkuju. Eesti kirikurahvas
vabanes selle otsuse hing kiriku
põhikirja alusel kohalike saks^
•laste:ja Veae riigivoimjast. Eesti
rahva suurest kultuurisaavutu­se^
pole liaritl^
vastu levitades käibetõdesicl,
mis ei pea vastu tõsioludele; Ja
nüüd, kus lõhkuvad^ hävitavad
tormid on käinud üle rahva ja
maa, kiskudes maha kõik Eesti
asutused on Kirik ainsana alles.
Eesti vaba rahvakiriku seitsme­kümnendal
jutibeliaastal on te­mal
iihtekokku suurim arv ko­gudusi
kõikidest aegadest,
•;nimeltlö9V^;--:;-
Kuhu on ennast ise ülehindav
hümene jõudnud, millised tema
püsivad, aega trotsivad saavutu­sed?
Enese kõikteadjaks pida­mist
ja teiste niahategeni^
leida juba üdsePübli lehekii^^
deit, nagu ]fe>om eriti
nihilistide ridades ^ Silmade
sulgemine tõe ees öE pimeduse
ateistlik-mate^
riajlistlik nionokultuur on eiidale
eesmärgiks seadnud usundite
kõrvaldamise ja kirikute likvi-di^
rimise. Nep oniase jõhkni-sega|
asuti otsekohe hoogtöö kor­ras
i Kristuse kiriku olemasolu
lõpetama. Selleks aeti mituküm-jfnend
miljonit kristlast surin
Arvud on lausa hirmuäratavad,
mišplrast neid ei avaldata ega
kahetseta. Seitsekümmend
võib konstateerida
>, et
Issand Kristus ' ütleb: ^Iga­üks,
kes teeb kurja, vihkab
valgust ega tulegi valguse
taks. Aga kes teeb tõtt, see tuleb
V ^9 et : ta
ihimestega letargiaseisundiSj
kuna kilrik on alles ning
Bisu vastu tõuseb. Mingi
iruialne viga ei lase
^neda.:
Kr ist laste : tagaki usamine^
saaksid avalikuks, sest need on
rkivad nüsugU"
_ määras aastal
354/55 Kristuse sündimise
{jäeva pühitsemise 25-ndale
detsembrile. Süani oli kirik
surmapäeva. Selge onv et sumu
oli kord sündiiiud, ainult
perekonnaseisuametite puudii-liiise
tõttu pöhiud see teada.
Oma tarkuses lähtiis piiskop
valguse ja pimeduse süm­boolikast,
mida leidub Püblis ja
nrullest igaüks aru saab, et
valgus paistab pimedusest.
Musta Lindi Päevale kaasuval Mustade Balloonide Päeval 13. dets. lasti Toronto Raekojaplatsil
(Nathan Phillips Square) ohku 2000 musta õhupalli. Kohalolijaid anestati umbes 40()-le,
suurem osa neist baltlased. Pildil tõusvad õhupallid Vana Raekoja taustal. Paremal hiljuti
Eestist saabunud dissident Veljo Kalep õhupallideja plakatigaHelp!'*. Foto; T. Säägi
/ -See', sündmus, on' korraldatud;
•Läti Inimõiguste Komitee /poolt:
eestlaste.osas \äitas.id kaasa,Balti.
Naiste :Nõuko^u'Kanadas. ja^E^^^^
Kesknõukogu Kanadasv :
Juba neljandat aastat
baltlased Nathan
iii ps'i väljakul Inim-õigustepaevä,
lastes õhku miike
õhupalle, millede külge on kin­nitatud
vabadusvõitlejate ni­med,
aadressid, lühike elulugu
ja miks ja kui kaua ta kannab
karistust. Palli leidjal palutakse
saata talle kaart jõuluter­vitustega
vangla või laagri
aadressil.
valgusest. Aasta pi
kostab ingli hääl:,.Teile on sün
dinud Õnnistegijal kes on Is­sand
Kristus!" (Lk 2,11).
Seda kuulutab Eesti Evangee­liumi
Luteri Usu Kirik oma
rahvale kahesaja üheksa kogu­duse
junialateenistüstel:,,Sest
nõnda on Jumal maailma ar­mastanud,
et ta saatis oma Poja^
et ükski, kes temasse usub ei
läheks hukka, vaid et temal
oleks igavane elu!" (Jh 3,16).
Kaalule on pandud hukkami-nek
ja igayene elu* Kus asud
Sina, kellele Jumal kuulutab arr
niastüst? Mõlemad on reaalsed
tõsiasjad, nagu ajalugu selgesti
näitab. Kas armastad Sa eesti
rahvast, või kas sa armastad
tema seas? Tule,. üMne
lisega ja tema
pidevalt peetud jümaiateenis-tustega^
sest need on M Sinule
valmis seatud. Õpi laulma
koguduse ja inglistega: „Aü
olgu Jumalale kõrges ja maa
peal rahu ja inimestest
meel!".
AV 9
KAlgÜS lk..'l )
jõudnud veendumusele, et Pa-lestiinas
peab lähemal ajal sün­dima
>iessias — Kuningate
Kunmgas. Teejuhiks oli neil
hele täht, mis lõpuks jäi peatu­ma
jõuluööl koopa kohal, kus
vastsündinud lapsuke lamas
sõimes. Paiga ürgsus ja inimeste
vaesus ei sega neid. Nad on
veendunud, et nad on jõudnud
oma teekonna lõpule.
,,Nad heitsid maha ja kum­mardasid
Teda, ja avasid oma
varandused ning tõid Temale
ande, kulda ja viirukit ja
mirri. . . ja siis läksid nad teist
tagasi omale
Nr. 94
? Õ 6
Sellest ajast on möödunud ligi
kaks tuhat aastat, kui targad
mehed tagasi läksid omale
maale. SeUe aja jooksul o
kujundanud oma arusaamiste
kohaselt Jumala ja inüneste
vahekorra, ning kõik, mis
sellega kaasneb. Iš^i jõululaps
se lihtsa sünnikoopa oleme oma
maitsele vastavalt ümber deko­reerinud
katnud selle kulla ja
ferraga. Tema auks ja iseen­dale
uhkuseks! Ometi ootas Ta
meilt amultariisaamist, armas­tust
ja usklikku mimsüdant.
Seisame 1987. a. jõulude
1. Need on jällegi obtejõu-aastat
võiksime ^ abade inimestena
, omal vabal maal koguneda
lihise jõuluko^udusena Tema
sõime ümber. — Kuid peame
edasi ootama! Meie. keda
elutiiuled puhusid vabasse
maaikna, oleme vähesed õnneli­kud
öraa rahva hulgast, kes
võivad jõuludele vastu minna
rahus ja kindlustundes. ^ arja
heidab meie jõülütunnetele
teadmme. et kühn tuul veel ikka
kustutab küünalde sära meie
kodumaal. --Kallid suguven­nad
ja -õed kodumaal võtke
vastu üle kauguste meie kõikide
soojemad jõulutenitusedl
Pi^ haa­ras
mind kõige tugevamini kar­jaste
väljak ühes Jeesuse sünni-koopaga.
Koopa ümbrus oli
enamuses sama; mis ta võis olla
paari tuhande aasta eest -
kiduTo mädal rohi ja liivane
rada, mis juhib sind allamäge
koopasse. Kahjuks on inimkäed
ja inimeste arusaamine muut-tundlmatuseni.
. .
kõik; nüs on segav
muutub kaugeks ja, tähtsuse­tuks.
Sind haarab kummaline
rahu ja nagu kaugustest kuuled
sa inglikoori haaravaid sõnu,
millega sa märkamatult ühined:
,,Au olgu Jumalale kõrges ja
maa peal rahu immeste seas,
oh hea meei!"
kasvatusest eei
Kristlik ja rahvuslil
Rahvusliku kasvatuse juun
väärtuse ja tõdede õpetamisi
kristlased, siis töötab eesti t
kohaselt. Need on põhimOtt|
pühaks kohustuseks,
edasipüüdlikud, austada omi
kultuurilisi väärtusi, pärimi
Usuõpetuse tundi Toronto täj
enduskoolis ei ole. Peämine põl
jus on aja puudus. Meie kb(
töötab kord nädalas kaks tum
teisipäeva õhtuti ja õppekavc^
mida selle lühikese aja jooksi
püüame läbi võtta, on võrdlemiJ
suur. Pealegi töötavad kogudust
juures pühapäevakooiid, mis sell|
vajaduse täidavad. ^ .
Alustame igal koolipäevd
klassides õppetööd vaikes
palvusega; mida ütleb kas klassf
juhataja voi teeb seda rriõi
õpilane.; mvaliselttuletaml
meelde oma kannatavat kodumaal
jä palume, et Taevaisa õnnistal
meie koolitööd. See aitab koor
dada laste mõtteid ja viib nei|
rahulikku meeleollu.
Suuremate pühade eel, nag|
jõulud ja ülestõusmise pühac
selgitame lastele nende pühadl
tähendust. Jõuluks õpime kl
vastavaid laule ja ettekandeid, mil
on tihti usulise sisuga. Koof
avaaktusele sügisel ja kool
jõulupuule on alati palutud ül
kohalikest vaimulikest vastaviij
sisulist palvust pidama.
Nüüd rahvuslikust kasyatusejj
eesti täienduskoolis.
Õppetöö täienduskoolis to,\m\
eesti keeles ja sellepärast on eesl
keel kooli kõige tähtsamaks õd
peaineks. 11 ma eest i kee 1 eta ei ol|
eesti rahvast!
Meie koolil m aga veel teinj
ülesanne ja see on rahvusiij
kasvatus. Tahame siin võõrsl
sündinud ja kasvanud noori ees|
lasteks kasvatada, kes vabalt oi
esivanemate keelt nii kõnes ki
kirjas valdavad. Tahame nool
õpetada tundma ja. armastama s(f
da ilusat maad, kus nende ema|
või isad või vanavanemad' koi
elasid ja kust nad pidid põgened(
lahkuma. Tahame noortes arei
dada teadmist, et ainuh eesj
rahval on õigus sellele maale, ja
nemad on ka eesti rahva liikmee
Seda kõike saame teha siis, ki
ise oleme veendunud; et Ees|
saab kord jälle vabaks. Siis saam
seda veendumust ka oma õpilast(
le edasi anda.
Rahvustunde kasvatamisel jl
arendamisel on koolis eesj
maateaduse ja meie rahva ajalo|
õpetamisel väga suur osa täita.
Süstemaatilist maateadus]
õpetamist alustame Toronto täiei
duskoolis neljandas klassis. Kuil
sellega alustatakse juba varemgj
Näiteks õppetöö lasteaias on n
jatud peamiselt kodüloolistell
teemadele, nagu kodu ja selle ünj
; b r ü s , igapäevased tööd ja tegevüj
loodus sügisel, talyei, kevadel jj
suvel jne;, mis on õieti esimei
j ä r k maateaduse õppimiseb
Õpetamise üheks printsiibiks '
minna lähemast kaugemale, tui
tust tundmatule — siin lähtutaks
õpilase asukohamaa kodust jj
ümbrusest ja hiljem vanemate
klassides toimub ülemim
Eestisse — meie tõelisele kodi
maale. >
Õppetöö koolis on püütud vii
äinetevahelisse seosesse, ki
teatud õppeaineid õpetatakj