Vaba eestlane , June 4, 1986

              National Lijrary 5^253
Gcn. Acquisiti^ms Soction
OTTAWA^ OBA
registration number
Nr. 42 (3241) XXXV aastakäik
S T L Ä S T
0„0 0-0 Ä N 0 J Ä mmm IGAL KOLMAPÄEIVAL
JA REElDEL
Kolmapäeval, 4^ juunil 1986 ^ Wednesday, lune 4, 1986 / üksiknumbri hind 70 ceali
Hm% Lupp valiti f^igi^si ESK esimeheRis
Möödunud kolmapäeva õhtul toimus Eesti Maja väikses saalis Eesti Sihtkapital
Kanadas^ peakoosolek, millest 103-st liikmest võtsid osa kas isiklikult kohal olles või
volitustega 86 liiget» Koosolekut juhatas põhikirja kohaselt H.Lupp, protokollis sekre­tär
H. Teder.
Koosoleku avamisel märkis esi-mes
H. Lupp, et ESK loodi ja te-gutsbb
Kanada seaduste kohaselt
ning kuulub Kanada riikliku kont­rolli
alla. Möödunud aastat võib
pidada parimaks oma senise tege­vusaja
vältel, seda nii laekumiste
kui ka tunduvalt suurenenud toe-tusannetuste
tõttu. ESK seisab tu­geval
alusel,| mis lubab optimistli­kult
vaadata tulevikku. Koos juba
teadaolevate summade laekumiste­ga
on ESK varanduste seis praegu
üle 050.000, kusjuures kinnisvara
on^arvestatud ainult raa m atupida-mise
väärtusega.
i Leinaseisakuga mälestati möö­dunud
aastal surma läbi lahkunud
liikmeid, kes olid Jaan Hion,
Evald Soerd, Tiina Teder ja Helene
Pikas tegevusaruandes märkis H.
Lupp, et ESK on lähedal ajale,
- snal ee§li|i ühisk«^^ |a eestlaste
huvide teenistuses seisev rahvus-kapital
oma koguväärtuses
Möödunud aastal laekus rahalisi
annetusi koos testamendi pärandus­tega
2,5 korda rohkem eelmisest
aastast; laekus esimene suurema-summaline,
$60.000 ja pikema taga-simaksmise
tähtajaline ilma intres­si
nõudeta laen; selle summa in-vesteeringii
kasvik jääb ESK-lc Ed-ward
ja Salme Trei fondi.
Rahaliste sissetulekute kogusum­ma
$380.400 on ligemale 2,5 korda
kõrgem eelmise aasta omast ja li­gemale
1,5 korda kõrgem eelarves
nähtust Organisatsioonid saavad
Eesti Sihtkapital Kanadas koos
1085. a. kapitali kasumist tulene­vata
toetustega kokku suurima
summa kui kunagi varem. Uute
eri- ja njiälestusfondide rajamine
ESK raames on olnud elavam, sa­muti
tõusis ESK-le tehtud testa­mentide
arv.
Spnngm<i]>unt'is asuva aiandusäri
:• järjekordselt hea töötulemuse tõt-
^tu saadi ^2.000.
kasv on
toetusi anda kokku $80.000. Lisaks
eelmisel neljal aastal teatatuile on
toetuste väljamakse tehtud: $1000
— Hamiltoni Helletajad, $800 —
EELK Kanada Praostkond (leeri-ealiste
teatmeteose kirjastami­seks),
$1500 — Eesti Gaidide Ma­lev
Kanadas (Aide ja August Nuu­di
fondist^ edaspidi AAH), $750 —
Eesti Kunstnike Koondis Torontos
(Hanno Kampuse mälestusfondist),
$1000 — Eesti Skautide Malev Ka­nadas
(August Haa vaniidu fondist,
AH), $1500 ~ Eesti Skautide Ma­lev
Kanadas (AAH), $700 Skaut-üksus
Lembitu Malev — (AH),
$1000 — EKN Eesti Rahvusfond
Kanadas, $1000 — Estonia Koor,
$500 — Tartu Instituut. Kokku
Toetuste väljamaksmise protse­duur
on lõppfaasis; $1000 — Eesti
Gaidide Malev Kanadas (AH), $500
— Eesti. Keskarhiiv Kanadas,
$2000 — Eesti Muusika Fond (Fan-ny
ja Heinrich Karu mälestusfon­dist),
$1000 — Eesti Skautide Ma­lev^
Kanadas (AH), $2000 ~ Eesti
Võitlejate Ühingute Liit Kanadas
(ajalooraamat), $3000 — EKN Ees­ti
Rahvusfond Kanadas (FHK),
$2000 — Lõuna>Ontario Eestlaste
Laste Suvekodu (FHK), $500 —
Montreali Eesti Täienduskool (AH),
S300 — Pater Noster Fond (kiriku
seinatahvel), $1000 — Sport-Laager
*86 (AH), $2000 — Tartu Instituut
(dr. A. Yõõbuse ajalooraamat
(AH), $3000 - T. E. Naisselt.si
Jõekääru Laste Suvekodu (AH),
$1500 ~ T.E.S. Täienduskoolid
(AH), $500 ~ T. E. Võitlejate
Ühing (sõjavigastatute abistami-
.seks, AH), $500Vancouveri Ees­ti
Täienduskool (AH).
Mälestus- ja erifondide loomise
vastu on eriti viimasel ajal huvi
tõusnud. Käsil on kolme uue fondi
loomine.
laekunud tä­naseni
$350.000, selle summa si§°
kuuluvad ka mitmed mälestuDS-
•Praegu on ESK juures 13
kogusummas $458.000. Testamen-
Owen Soundi linna külje all asuv
Haavaniifs Springmount Nurseries
and Landseapin^ Ltd. 1985. a. ärili­ne
tegevus osutus sama heaks kui
eelmisel aastal, kasumist sai ESK
$32.000. Äri läbimüük on alates
1979. aastast, mil see oli esma­kordselt
täisajaliselt ESK valduses,
1985. aastaks tõusnud 234 prots.
võrra — $379.900-le.
ESK tulude ja kulude aruande
esitas laekur H. Mäeste. See näitas
tulude poolel annetusi $259.789.51,
koos liikmemaksude ja intressidega
$320.426.51. Väljaminekute poolel
oli suuremaks kulupostiks toetused
$117.709.49, koos muude väljamine­kutega
$126.548.23, jättes aasta üle­jäägiks
$193.548.23.
ESK varanduslik sens oli möödiyi-.
wud aasta lõpul $800.926.54.
Pärast revisjonikomisjoni ja vä-lisrevidendi
protokollide lugemist
järgnenud diskussioonil tulid esile
tavakohased arusaamatuste arutle-mised
A.. Haavaniidu ja juhatuse
vahel; need on kordunud aastast-aastasse
ja seekord soovitasid H.
Jõe ja K. Novek, et juhatus selle
A. Haavaniiduga omavahe] lahen­daks
ning esitaks tulemused järg­misele
peakoos(ilekule, kuna see
küsimus on loonud ESK ümber
ebakõla.
Tegevuskavas oov ettenähtud jatr
kata senist eesti ühiskonna teeni­mist,
jätkata selgitustööd testa­mentide
tegemiseks vältimaks kar­detavat
momenti, et inimeste elu­töö
läheks N. Liidule, panna rõh­ku
ESK tegevuse tutvustamisele,
aidata kaasa laekumistele kui on
sellega seotud erisuunad^ jätkata
eri- ja mälestusfondide loomist;
võtta ESK ..hoole alla organisat­sioonide
fondid nende majanduse
kindlustamiseks, jätkata toetuste
andmist ja investeerida väga
Eesti Sihtkapital Kanadas peakoosolekul andis Lembitu
Skautmaleva vanem skm. Heino Jõe Aleksander Haava-niidule
üle poiste tööraamatu, et näidata suurele anneta­jale,
mida noored on tema annetusega teinud. Pildil A.
Haavaniit (vasakul) ja H . i õ e suruvad teineteise käsi. ees
koosolekust osavõtnud Lembit Pikkov ja Viktor Rein.
astianc
. Uit nõustus Kanada
i vastu võtmi
[. Liit on nõustunud kõsgi tingtmiüs-^
tega, mis Kanada föderaalvalitsus? uurimiskomisjon mk
le ette seab, kes soovib reisida sinna tõendite kogumiseks
nende natsisõjakuritegudes kahtlustatute.; üle, kes elavad
14. juonal 1986 algusega kell 11 e.L toiseiob
(Järg lk, 12)
Mm LilNAjyyÄLATEENiSTUS
.,Kanada advokaatidele antakse
võimalus küsida tunnistajailt kõiki
küsimusi, mis neid huvitavad sel­lega
ühenduses," ütles Alexei Ma-karov
antud intervjuus. „Komisjo-ni
nõue on rahuldatud.'*
Üks uurimistega seotud ametnik
ütles siiski, et ta pole täiesti kin^
palestiinlcistele
JKRUUSALHM Inglise
et N. List võiks olla päri nende
rangete ettevaatusabinõudega,
mis oSid ettenähtud komisjoni esi­mehe
kohtunik Jules Deschenes-e
Järgneb demonstratsioon kell 12.15 päeval
linnavalitsuse ees.. ;;
ST. CATHAEINESl EESTI SELTSI JUHATUS
peaminister Margarel Thatcher
soovitas Iisraelile, et nad annaksid
^ palestiinlasile Iisraeli poolt okupee-
\\ ritud aladel suuremaid õigusi oma
f asjade ajamiseks. Iisraeli peaminäs-
I[ ter Shimno Peres vastas, et Iisrael
on katsunud parandada 1,4 miljoni
palestiinlase elu oma territooriumiL
< I aga ta soovitas' „kannat8ikikyse stra-.
Komisjoni kaasnõunik Michael
Meighen, kes käis hiljuti Eesti Ma­jas
sellealalisile küsimusile vasta­mas,
ütles Makarovi arvamise
kohta, et „ma ei tea, kas ma ja­gan
just seda vaadet".
Varem oli maikuul N. Liidu valit­sus
öelnud Deschenes'eie, et neil
on 34 tunnistajat, k©s on etteval­mistunud
tunnistamaks kahe kana
dalase vastu, üks neist on endine
Toronto ärimees. N. Liit ütles, et
komisjoni liikmed võiksid küsitleda
tunnistajaid üle ja uurida doku­mente,
aga mitte enne kui 10. juu-niL
Sellejuures polnud räägitud et­tevaatusabinõudest
kui nad võiksid
kohtuda.
Kui Deschenes teatas novembris
1985, et komisjon võiks reisida N.
Lütu, ta ütles, et nad võivad teha
seda ainult siis^ kui kanada kaht­lusaluste
indentsus jääb kaitstuks,
kui iseseisvaid tõlkijaid saab kasu­tada
ja kui tunnistajaid saab küsit­leda
vastavalt kanada tõendusma­terjalide
kogumise tavade kohaselt.
Ühe neist tingimusist on N. Lint
jõudnud juba murda, kui ta tegi
teatavaks kahe kahtlusaluse ni°
(Järg lk. 12)