Vaba eestlane , January 28, 1982

              Lk. 6* VABA EESTLANE neljapäeval, 28. jaanuaril 1982 — Thursday January 28,1982 Nr. 8
I S T S Õ N A N iniiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiii^
pere
pailiitsänguvõisflused
- Väga külmal-ja tuulisel 16. jaa­nuaril
toimus Toronto Ülikooli
Scarboro Gollege'i võimlas eesti
^^adeemiliste organisatsioonide
võrkpalli^ ja squashivõistlused, mis
seekord olid Korp! Sakala korral­dada.
Meeskorporatsioonidest
võistlesid neli, nende hulgas kau­gema
osavõtjana EÜS New Yorgi
osakond. Samuti oli ka naisorga^
nisatsioonidel neli võistkonda, neist-kaks
Korp! Filiae Patriae liikmes­konnast.
Võrkpallivõistlusel tuli neljandat
korda esikohale ja võitis rändkari-ka
Korp! Rotalia A meeskond.
Teisele köhale Korp! Vironia, kuna
kolmandat ja neljandat kohta jaga­sid
Korp! Frat. Estica ja EÜS New
Yorgi osakond. Naisorganisatsioo­nide
võirkpallivoistlusel oh parim
Korp! Filiae Patriae A võistkond,
teisele kohale Korp! India, kolman­dale
Korp! Filiae Patriae B nais­kond
ja neljandaks korp! Amicitia.
Samal päeval toimus ka squashi-võistlus
kus esikohale tuli Korp!
Sakala meeskond, kuhu kuulusid
Riivo Ilves, Hardo Ilyes, Toomas
Vanaselja ja Jaan Arro.
spordiuudiseid
Debbi BriiSi uus
sisevõisfluse
Kaugushüppe maailmarekordile
lähenesid möödunud aastal kaks
ameerika neegersportlast. 20-aasta-ne
Garl Lewise kümme pikimat
hüpet olid 8.73 (lubatust -tugevam
taganttuul), 8.63 (jälle taganttuul),
8.62, 8.52, 8.49 (sisehaUis), 8.48
sisehallis), 8.47, 8.37, 8.34 ja 8.29.
5, aastat vanem Larry Murick hüp­pas
8.45, 8.45, 8.43, 8.41,' 8.40,
8.38, 8.39, 8.34, 8,33 jä 8.32 (si­sehallis).
!
35-aastane Peter Hackett USA­st
jõudis möödunud aastal esimese-l
na ja ainsana Mount Everesti tip^
pu. Ta on maailma kõrgeima mäe!
108. võitja. USA ekspeditsiooni
kuulus 61 inimest, kellest 40 olid
kandjad.
lismaa spordiajakirjanikud
valisid saareriigi 1981. aasta pari­maks
sportlaseks kergejõustiklase
Sebastin Goe ja iluuisutaja Jayne
Torvilli. .
Edmontofjis peetud kergejõusti­ku
sisevõisUustel hüppas Kanada
kõrgushüppaja Debbi Br"l 1.99,
mis on uueks siscvÕistlusa maail­marekordiks.
-28-aastasel kanada-lannal
oli see teine rekorfii paran­dus
tänavu, mõned pärivad enne
hüppas ta Los Angeleses peetud
võistlusel uueks Põhja-Amoerika
rekordiks 1.96.
Spordemärkmeld
. Mäesuusatamise Maailma kari­kasarja
etapil Madonna di Gampig-lios
prooviti uusi slaalomväravate
vardaid. Need on plastmassist ja
väga hea painduvusega. Juhul kui
võistleja neid puudutab, tulevad
vardad ise vertikaalasendis$e taga­sid
Uuendus on enamusele meelt­mööda
ja samasugused vardad tu­levad
kasutusele ka MM-vpistlus-tel.
Kuigi vahepeal oli juba otsusta-tut
võtta tennis järgmiste olümpia­mängude
kavva, leiab nüüd Rah­vusvahelise
Olümpiakomitee esi­mees
Arpad Gsanadi, et nende ko­misjon
ön tennise eelpoolnimeta­tud
mängude kavva võtmise vastu.
Olevat reegel, mille järgi saab ala
võtta olümpiakawa alles siis, kui
sellest on -6 aastat varem teatatud.
See vältivat kiirustades tehtud ot­suseid.
Pealegi olevat tennises
praegu palju ebaselget, ennekõike
amatööride küsimus. Lõplik otsus
tehakse eeloleval maikuul Roomas.
India kerjused
nõuavad õigusD
NEW DELHI — Äsja oraniseeri-tud
Kerjuste Föderatsioon Indias
deklareeris, et „Kõik maaUma ker­jused
peaksid ühinema ja võitlema
samaväärsuse ning õiguste eest".
,jMeie organisatsioon koosneb
neist, kes elatavad oma perekondi
kerjamisest," selgitas oma tege­vusprogrammi
föderatsiooni esi­mees
K.Kenna ja lisas, et„see on
elukutse nagu kõik muud ja pealegi
sama vana". Praegu arvestatakse
Indias olevat 1,6 miljonit kerjust.
7^ 3 - • g - 5 ' •
H • w B B fl
// m • - ••
S B 13
>\ fl B
/J
fl II B fl
I 1 mf8 % /7 • • • B 23 B fl • • •.
26
B 1 E8
fl fl
29 30 B 32 33 B 34'
r B 1 fl fl
36
• B 37 38 •
39 B B 40
i B B B B
42
— ,
• 43
Põikread: 1. Läänemaailma juh­te,
6. Emaste olendite siseelund,
10. Vajalik ratsutajale, 11. Tuntud
eesti suusasportlane ja instruktor,
12. Vedelike imbumine läbi vahe­seina
(nähe füüsikas), 13. Eestis
esinev tavalisem kaseliik, 14. Va­na
inimene, 16. Suur valu, 18. Ka­la,
19. Kiireloomuline, 22. Mitte
vanad, 24. Suur jõgi Aafrikas, 25.
Paljukordne eesti meistermeeskond
jalgpallis, 27. Kurbuse väljendus,
29. Riigielu korraldav organ, 32.
Punane itullumeeisus
Järgnev repliik on väljavõte
Hugo Raudsepa komöödiast ,,Roor
sad prillid" avaldatud kirjastuse
„Eesti Raamat" poolt Tallinnas
1974 (teoses„Valitud näidendid",
lk. 353, koostanud A. Järv; ko­möödia
ilmus algselt 1934. a.).
ADERKAS: Miks 'teie Meega
on nõnda vihane?
BORDONOSSOV: Sest et püha
Venemaa on alistunud punasele
SiuUumeelsnsele. Kui pole Nmt°
maad, ütleb Sokolov, vot siis
pole tarvis ka inlmsnisst!
On üllatav, et valitud näidendi­te
koostaja (s.o. trükkitoimetaja) ja
tsensor selle lõigu läbi lasksid.
Kas meie silmapaistev draamakir­janik
ei hukkunud oma negatiivse
suhtumise pärast kommunismisse?
Ja mis on juhtunud tsensoriga?
Kroonik
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
Muistsete egiptlaste püha loom,
35. Väike laps, '36. Pole iga nai­ne,
37. Palkon, 39. „Kõfbelaev",
40. Meheilu kehastus, 41. Eesti
naishelilooja paguluses, 42. Ma­janduslikud
tehingud, 43. Kurb­mäng.
Püstreaäs 1.. Ametlik ettekanne,
2. Paigutus, 3. Araabia suguvõsa,
4. Lahkuse väljendus, 5. Kondika­va,
7. Näokate, 8. Silma järgi teh^
tud maakoha-joonis või skits, 9.
Tule, mine sisse, 12. Kella* osa, 15.
Nukker, 16. Puuvili, mitmuses, 17.
Riik Aasias, 20. Kuulus saksa len­dur,
21. Eesti muusikategelane
USA-s, 23. Jää magama, 26. Nor­miks
seatud mõõt, eeskuju, 28.
Truudus, 29. Omaaegne populaar­ne
eesti vestekirjanik (pseudo­nüüm),
30. Lähedaste sugulaste
kohta kasutatav sõna, 31. Aukude­ga
ese, 33. Tööstuslinn Ontarios,
34. Avalda imestust, 37. Trans­port,
38.
SZEB
.RISTSÕNA Nr. 108?
LAHE,NDUS
Põikreads 4, Virge, 7. Rahel, 9.
Altar, 11. Seek, 12. Aval, 13.
Kann, 14.'Avarii, 16. Pärnu, 17.
Enno, 18. Soolo, 20. Kakk, 23.
Maret, 26. Rüütel, 29. Leery 30.
Tüür, 31. Nero, 32. Surma, 33.
Atoll,, 34. Annet. .
Püstread: 1. Kilk, 2. Agaav, 3.
Vasar, 4. Veenus, 5. Elva, 6. Ha-iin,
8. Henn, 10. Tare, 13. Kähar,
14. A-moU, 15. Inger, 19. Omlett,
21. Kütus, 22. Küür, 24. Aero,
25. Reola, 27. Tüma, 28. Erand,
31. Naer.
yy©IL ,.VAiÄ lESTtASE" TALITüSiS
Hind Saate-
$ kulu0
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT -2.—
ESTONIAN SCOUTING 3.— .35
Fred Limberg — ISAMAA EEST 18,— .70
EDUARD RÜGA graafik ja maaüja 10.— .50
A. Käbin — VAIM JA MULD 5.— .70
Ivar Ivask—ELUKOGU 10.— $1.--
L. Kaagjärv — AASTAPÜHAB^
piibliteoloogilisi vaatlusi 7.50 $l.-r
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— 35
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND
(kolmas valimik vaimuUkkevaatlosi)^...^:.... 8.— .50
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM
(T. E. Rahvatantsijate Rühm) 15.— "$1.00
Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.50 .50
Henno Kompus — KUSTUMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE •.. IL— M
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50 35
Herhert Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.— M
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.— M
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— 30
Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9.— M
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE 5.— .40
Paul Laan —MõTTEtEND —pilte ja peegeldiBsl 5.— JM)
Eduard Krants — L^llMELIITXiASED
(luuletuskogu) ... .j 3.— 30
August Kubja — JSApUNUD KODUD —
mälestused ^ 4.—» 30.
August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.— 30
Dona Laaman — MIS NEED SIPELGAD
(luuletuskogu) 3.-= «30
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM 4.— 30
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu) 8.-^ 30
Salme Ekbaum — AJATAR öuuietiBškogffl>^^ . : 4.— .30
Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.50 30
Ants Vomm — RISTSÕNAD H 2.25 30
Ants Vomm — RISTSÕNAD ffl 2.25 30
Ants Vomm — RISTSÕNAD TS Ž.2Š 30
Ants Vomm — MINU HING (luületuskogi) .... 20*— ,40
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS :.. • 5.— i40
Johan Pitka — RAJUSÖLMED 8.80 , .40
Urve Karuks — KODAKONDUR Oonletoskogb) 6.— 30
Hannes Oja — KOPUTUSED EI)flESES
Onuletnskoga) 1.50 30
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
(luuletuskogu) 2.75 30
Andres Küng — MS TOIMUS SOOMES? 14.— .50
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST 16.20 .50
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON
NEEME VANAVAARA? j 5.— 30
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS 8.— .70
VARRAKU JUTULEHT — hilissügis 1981 : 5.-- 30
RAAMATUID LASTELEs
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ..... 3.— .50
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooUealistele lastele j yärvitrtilds) 4.— .40
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värviti^kis) 5.— .40
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.— .50
PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsaba 2.50 ,50
kiiinipiiiiinHiiniHniiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniHiniiiiH
Meestel oli kaasas kaks tugevas­ti
kaitstud pooleliitrilist pudelit
mille sisu oli mõeldud koertele.
Nad ei teadnud aine koosseisu,
kuid neid oli hoiatatud eriti suure^
le ettevaatlikkusele pudelitega. Kui
koerad ajaksid neid taga, ei tarvit­senud
muud, kui lüüa pudel kildu­deks
oma jälgedele ja jälitamine
lõpeks lühidalt. Aga pudel tuli hei­ta
kaugemalt kivile ja ise pidi tin­gimata
olema tuule peal, et ©i
saaks mürki hingamiselundeisse,
sest see pidi mõjuma ka inimeste­le.
Pudelü olid täpsed kasutamis­juhised
ja Jussi hakkas uurima
neid oma teadmiste värskendami­seks.
Ville otsis sobivat kohta tu-lekujälgedesti
kus võiks pudeli pu­rustada.
Jussi tõmbas kalju varjus
tuletiku nägemaks tuule suunda.
— Kuidas selline lämbumissurm
võiks' olla, arutles Jussi pudelit
vaadates. — Tegelikult on õige ru­mal
võtta elu nii hästi treenitud
koeralt, süütud nagu nad on sellis­tes
inimeste vahelisis vahefuhtu-meis.
— Sõjas ei aita tunnetest, ega
siin maal tunnetata sõbralikult ra­hugi
ajal, suskas Ville, Ta oleks
juba tahtnud edasi minna.
Mehed uurisid veel binoklitega
ja nägid, et koerte hoidjad olid ju­ba
jõudnud sõdurite juurde. Neil
lasti nuusutada jalarätte ja otsida
meeste jälgi. Kiirelt need hakka­sidki
sõdureid vedama jälgi möö­da
ja samas oli kogu üksus liik­vel.
Hoidjad oma koertega püsisid
jälgedelj muu üksus hargnes ahe­likku
mõlemal pool koeri. Wüd
algas täielik tagaajamine;
Jussi hodismürgipudelit käes ja
eemaldas kaitse selle ümbert. Ta
tegi liigutuse kui tahaks korki
avada.
Kas jõuaks võtta väiksed kä­rakad?
küsis siis.
— Mis sellest tilgast nüüd kahe­le
mehele, anname selle tervena
neile järeletulijaile, naeris Ville.
Jussi laskus kiiresti mööda tu-lekujälgi
kaljult alla ja astus natu­ke
tulekusuunas.. Jäljed liikusid
mööda suure kivi kõrvalt ja sinna
oli parim pudel purustada. Ta hei­tis
selle viie meetri kauguselt kivi­le,
aga heide ebaõnnestus. Pudel
ei tabanud kivi õigel viisil, vaid
veeres tervena kivi taha. Jussi hak­kas
juba närvitsema. Tuli teha uus
katse. Ta läks jälle sobivale heite-kaugusele
ja nüüd heide õnnestus.
Pudel purunes ja mürgipilv levis
ümbrusse. Jussi jooksis hinge pida­des
tagasi Ville juurde.
— Mis seal pudelis oli, kui sel­line
uduvõrk levis? Kas see haises
ka kuidagi? küsis Ville.
—- Ei viitsinud enam nuusutama
jääda, ütles Jussi. —• Anname
meie Järeletulijaile nuusutada.
. Nüüd on parim kui läheme.
— Tõuseme sinna seljandikule,
näitas Ville. — Võime näha, mis
juhtub kui koerad ja mehed ko­hale
jõuavad.
— Hästi, siis näeme kuldas aine
mõjub, ütles Jussi. — Läheme sin­na.
Mehed liikusid kalju varjus lõu­na
suunas ja siis muutsid suuna
otse põhja poole. Järgmine koht,
kuhu nad jääksid jälgima tagaaja­jaid,
oli kõrge seljandik umbes
300 m kaugusel. Nad hakkasid
tõusma mööda laugjat nõlvakut,
mis vähehaaval järsenes ja peagi
olid mehed seljandiku harjal. See
keerdkäik põhjustas seda, et jälita­jad,
kes liikusid nende jälgedes
lõuna suunas, liikusid neist üsn^
lähedalt mööda, õhtu hakkas juba
pimenema, aga siit kaugusest nad
nägid ööbinokliga, mis juhtuks kui
jälitajad jõudsid .mürgitatud alale.
Tagaajajad läksid neist paarisaja
meetri kauguselt mööda, aga liiku­sid
vale suunas ja mehed jõudsid
libistada end . välja nende ulatu­sest.
Seljandiku harjale jõudes nad ei
näinud veel sõdureid, aga polnud
vaja kuigi kaua oodata kui koera-valvurid
tulid nähtavale.
Sealt nad tulevad, ütles Ville
põnevusega. — Kuidas jääks siis,
kui see aine ei mõjp?
— Siis nõutakse jänkidelt suuri
kahjutasusid, irvitas Jussi.
Koerad näisid innustunud. Nad
kiskusid ägedalt rihmadest ja sõdu­reil
oli tegemist nende kannul pü­simisega.
Nad katsusid koerte
jooksmist tasandada ja kiskusid
ägedalt talutusrihmadest.
Varsti hakkab midagi juhtu­ma,
ütles Jussi ja täpsustas binok­lit.
Koerad jõudsid mürgituskohale
ja hakkasid innukalt nuhkima.
Lõhn oli uus, aga ei olnud ilm­selt
hoiatav. Nad hakkasid pöörier
ma kui segased oma hoidjate üm­ber.
Kiiresti lisandus sõdureid ko­hale.
Sõdurid uurisid purunenud
pudeli kilde oma käes ja hakkasid
ilmselt tundma võõrast lÕhna
oma sõõrmeis. Hoidjad ei näinud
aru saavat mis koeri vaevas, kui
need laskusid maha ja hakkasid
kui üle keha vabisenia. Hoidjad
peksid ja ergutasid neid hüüetega,
kuid koerad surusid pead maha ja
puristasid kui peavalu põdevad ho­bused.
Kõigest otsustades oli mürk
olnud mõjuv.
Sõdurid seisid nõutuina kaljul
aga koeri polnud enam näha. Um­bselt
lamasid need maaSo Nüüd tu­listasid
sõdurid kaks märguande-lasku,
millele vastati ühe lasuga.
See lask tulistati põhjasuunast ja
üsna meeste asukoha lähedalt.
Nüüd tuli olla valvas ja pidada se­da
suunda hoolsalt silmas: Ilmselt
oli sealgi suunas tagaajajaid ehk
mõni valvesalk. Mehed siiski ei
näinud kedagi, sest maastik oli sel­les
suunas metsane ja nähtavus
halb.
— Nüüd on parim aeg hakata
lippama, ütles Jussi. — Neist
meestest ja koertest seal kaljul ei
ole enam ohtu, aga kui ilmub lisa-üksusi,
siis on asjatu jääda siia
neid ootama.
Mehed hakkasid liikuma ja na­tukese
käimise järele jõudsid väik­se
järve rannale. \
—See on just see järv mille
rannal olime möödunud suvel, üt­les
Ville. - - Siis oli siin rahulik
olla.
— Hästi sa seda maastikku tun^
ned, tunnustas Jussi. —- Aga rahu­lik
on siin ka praegu. Teeme siiski
sellise operatsiooni, et jätame kõik
tühja kraami maha. Meil võib min­na
põrgumoodi kiireks kui iivanid
õigesti hoogu lähevad. j
— Jah, ega nad sellega veel ta­gaajamist
ei lõpeta, ütles Ville. —•
Veavad vaid lisaüksusi kohale, kui
vanad kogemused paika peavad.
— Kindlasti ei. lõpeta, nõustus
Jussi.. — Küll nad teevad oma
parima, et saaksid meid kinni.
Mehed avasid oma kotid ja alus­tasid
inventuuri tegeniist. Raske
fotokaamera jalg lendas jesimesena
järve. Siis järgnesid kõik ülearused
lihakonservid ja muu toidukraam.
Mehed panid vaid vajaliku oma
taskuisse ja siis veel küllaldaselt
raske kivi kotti. Varsti sulpsatas
seegi järve, kadudes teepinna alla
kesteab kui kauaks. Nüüd polnud
koti raskus enam tüliks ega mõju­tanud
matkamist. See ei paljastaks
ka matkajate iseloomu, kui mõni
neid nägema juhtuks.
Mehed hakkasid jälle liikuma ja
katsusid seda teha ettevaatlikult,
sest sõdureid võis olla juba maas­tikku
kamraimas. Selline oli üldine
komme siinpool piiri, seda: nad
teadsid. Petsamo jõgi oli lähedal,
aga see ei hirmutanud neid, sest
väikseks pakiks tehtuna oli Ville
vöö vahel kumniipaat jõe ületami­seks,
mistõttu jõe ületamine ei te­kitaks
raskusi. Üle jõe pääsedes
võisid mehed loobuda paadistki,
sest enam ei olnud veekogusid tõk­keks
ees. '
Mehed läksid ettevaatlikult ja
rahulikult edasi ega midagi häiri­vat
ei olnud märgata. Ei kuulu­nud
isegi, mitte märguandelaske.
Jõe kaldale jõudes nad peatusid
vastaskalda vaatlemiseks. Vastas­kaldal
nad nägidki kaht õngeritva
pistvat põõsaist välja, õngekorgid
hõljusid veepinnal ja, nad nägid
neid selgesti, sest }õe laius ei olnud
rohkem kui 10, ehk koguni 15
meetrit. Siin ei võinud jõe ületami­sele
mõtelda.
— • Läheme vähe edasi, soovitas
Ville.
Natuke hiljem tuli uus peatus/
Mehed nägid kaugemal vette pee­gelduvat
silda. Nad uurisid hooli-
J|calt binoklitega ja märkasid, et
sillal oli elav liikumine. Usutavas­ti
olid liikujad sõdurid.
— Seal nad juba ootavad meid,
arvas Jussi silda vaadeldes. — Kas
nad usuvadi et marssiksime mööda
silda põiki üle jõe?
C^gneb)