Vaba eestlane , November 12, 1987

              'Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 12. novembril 1987.-^Thursday, November 12, Nr. 84
VABADE EESTLASTE
• VÄUAANDjJA: O/Ü Vaba Eestlane, .-^^^
A Wiilowdale Ave., Willowdale, Önt. M2N 4Y2
. F M E E : E S T O N I A N .
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Önt. M2N 4Y2
Tegevtoimetaja: Arvi Tinifs, . Toimetaja: QlafKopvillem.
Toimetuse koMeegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Träss:
Telefonid: toimetus 733-4550^ talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni;
TeMimishlnnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, pool­aastas
$34.— ja veerandaastas $ 1 k i r i p o s t i g a lisandub posti­kulu
---vastavalt $111.-^, $60.--,^^$^
Tellimisiiinriad väljasp^ poolaastas
$44.— ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad
vastavalt USA $115.-, $62.-,: $32.-, mujal välismaal
$140,-, $75.-;
Aadressi muudatus $1.— • — üksiknumbri hind 75 C.
Kuulutuste hInEadiüks toll ühel $6.50.
Kuulutusi võetakse vastu hädäla esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella lO-ni jä nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella
10-ni. Väyaspooltöoaega:Le^^
Peeter Sookruus on okupeeri­tud
Eestis Eestimaa
Eistliku Partei Keskkomitee
agitatsioojii- ja propagandaosa­konna
juhataja asetäitja
seega erakordselt sensitiivsele ja
vastutusrikkale köhale nimeta-tiid
mees. Erihariduselt on ta
ajyoolane nirig sellega langeb
tafle ka praeguse uutmise
ajastul, väga tähtis iilesanne —
selgitada eesti^ rahvale, kuidas
i avalikustamise
ia raamides hakatakse
täitma ja iimber Mrjutamaeest^^
sijalügu, milles kommunistide
endi andmeU leidub üsnaohtralt
kindlustab Sookruus kohe ar-^
tikli alul oma jalgealuse, mainib
des, et eestlaste ajaloolised tead­mised
on lünklikud ning need ei
asenda, sü^eemset, kindlale
maailmavaatelisele vundamen-^
dile toetuvat ajaloolise arengu
iiägemise Ja^ mõistmise oskuste
Sellega annab Sookruus sõnasel­gelt
mõista, et igal eestlasel, kes
tutvub ajalooliste sündmustega,
peab olema kõige juhtunu tõl­gendamisel
ja analüüsimisel
kindel ilmavaateline
— see tähendab, e
lähenema
jia ja
9»
ii see
š^alooliselt selgitamata ja ana­lüüsimata
sündmusi, millest
kommunistlik rezhiim on katsu­nud
seni vaikides või
meid esitades vargsi
•[iiilida.v'.':^^^^^
Igale eestlasele mi
maale jäänutele kel välismaale
põgenenutele — on selge, et
oma ,5
vaatelise vundamendi''
se teooriat lähemalt
mainides, et
raske probleemi ees, kuna
Kremli tippmeestei eesotsas
Gorbatishoviga ei ole endilgi veel
se^e, millises ulatuses tuleks
ajaloo ümberkirjutamisel fakte
esitada ja tõtt avaldada ning k^^^^^^
palju tuleks tõelisi sündmusi
vanata ning neid partei huvides
võltsida. Oma rasket ülesannet
katsub P. Sookruus lähemalt
selgitada 25. septembril Tallm^^^^
nnas ilmunüdi Eesti kültimrimi-msteeriumi
ajalehes „Su-p ja
Vaisar-, mais on .täienduseks
tema varem ,,Rahva Hääles" llr
munud^ artiklile,, mida „Vaba
Eestlane" käsitas oma juhtkir­jas
151 oktoobril.
Partei propagändamees kirju­tab
pika üle lehekülje ulatuva
artikli,:kuid seda läbi lugedes
|e, et autori sule ees on
palju kitsaskohti, mille­dest
ta on katsunud läbi vi
dadä õõnsa retoorikaga. See on
ka iiiõistetav, kuna Sookruusil
on jlniselt raske mõistatada,
mida Krepil on valmis lubama
ja mida ta tahab keelata. Män­gumaa
on .siin;.väga; väike ja
pealegi: '^YÕib' see mängumaa
suurus vastavalt Kremlis klires-tr
muutuvatele seisukohtadele
Mhaneda kitsamaks või paisuda
:Iaiemaks.;',.
"lena
pildi meie kodumaa
rahvaste: -mineVikus^^ aga ka
teiste riikide-rahvaste arengu-toöst.
j^Peaks õpetama sotsiaal­selt
nägema ajalugu, tema
arengu dialektikat, edasisõöste
ja ajutisi tagasilööke
vastuolusid ennekõike
rahvahulkade tegevuse,
klassivõitluse
9
ii
Loonud sdlega oma artiklDle
ideolö<ygilisest seisukohast
lähtudes kuulikindla aluse,
peatub -Sookruus: pikemalt
Stalini kultuse kritiseerimisel,
mis on : Gorbatshoyi ajal N .
Liidus moodi; läinud, •kuigi
partei peasekretär ühes oma
viimases
nnisitagasitioidlik. Seeon
vast j tingitud avalikustamise
yastu rünnakule asunud jõudu­de
mõjuvõimu Murenemises
Liidus. Kõigi massiliste küüdi­tamiste
ja mõrvamiste Stalini
kaela ajamine on Kremli ajaloo­kirjutajate
seisukohast välja
minnes kahtlemata kõige
lihtsam ja valuvaešem võte
ajaloo :j,valgete laikude" taitmi-.
seks, kuid see ei lahenda kau-
[i: Eestis; toimunud vägival-selgitamist
ja Eesti^ an­nekteerimist
punaarmee surve
abil; Nõukogude ajaloo valgete
laikude täitjal tulebi ainult mee­nutada,
et Nürnbergi sõjakurja-lus
RahvahMk Tallinna Hirvepargis 23, aug^
99 suuraja
rahvusvahelist konverentsi mis toimus 23-indast kuni 25-nda oktoobrini New Yorgis ja miile
teemaks oli kommunismi tulevik. Sellest konverentsist (mille korraldas Philadelphias asu
ameerika teaduslik organisatsioon „The Foreign Policy Research
UurBmisinstituüt^^ oli juba juttu meie eelmises lehes.. •
rohkesti lääne teadlasi ja asj
9 9
Korrespondent Bernstein kir-et
ajal kui paljud
lääneriikide kommentaatorid on
tervitamas poliitilisi muutusi N .
Liidus ja Hiinas olid need
konverentsist osavõ
kui lääs säilitab oma tugevusi,
lastes komnrunistliku süsteemi
Bernstein ütleb, et kohalolnud nõrkustel teha aja jooksul om^^
eksiilide sõnavõtte võiks laias töö, väitsid paljud osavõ
laastus kokku võtta; kui hoiatus-: kõnesoleval konverentsil.
avaldust lääne avalikkusele:
jäigast ortodoksiast ja
suuremaid võimalusi eheseyäljen-asuvad
eksiilis mitmetest Mihhail üorbatshov'i poolt juhi-erineyatest
kommunistlikest rüki- tud pingutused vabastada N .Liitu
dešt üldiselt vähem optimistliku­mal
seisukohal nende muutuste
suhtes. Köhal oli teadureid,
publitsiste ja dissidente kes
pärinevad N. Liidust, Hiinast,
Vietnamist, Poolast, Tshehhoslo-vakkiast,
Ungarist, Rumeeniast,
Kuubalt ja mujalt. Rohkem kui
kahesaja osaleja hulgas oli aga
Münchenis, Lääne-Saksamaal
eksiilis elunev, vene kirjanik
Aleksander Zinoviev deklareeris
ühel istungil järgmist: ,,Majan­duslikult
õitsev ja demokraatlik
gelane Adolf Hitler, kuid see ei;
takistanud kohtunikke Hitleri
lähemate kaastööliste surma
MõistmiseL Tekib küsimus —
kuidas on lood Stalini lähemate
ga Ja' tema
duseks ei tähenda tõenäoliselt kommunistlik ühiskond ov nii
seda, et kommunistlikud riigid sama palju võimalik kui lendav
muutuvad põhiliselt, kujunedes krokodilL'' Zinoviev on argu-tulevikus
omal vabal tahtel vähem^
ähvardavamaks läänele. Sarnased avalikustamise programm kujutab
muutused, kui need üldse peaksid endast küünilist ja silmakirjalikku
toimuma, leiaksid aset ainult siis manöövrit, mille osaliseks
. • • T eesmärgiks on rahuloleku^ärele-eelset
ajalugu püiltavat kange- andmise meeleolude julgustamine
kaelselt suruda oletuste ja spe-on
mures,
eestlased soovivad ajaloo kiiret
ümberkirjutamist, kuid selline
kiirustamine võivat kaasa tuua
, kus eilsed valed ja
asendatakse uisapäisa
uutega. Ta arvab, et teadlased
palju arhiivides uurima
oma dokumendid läbi
töötama mis võtab palju aega.
Seda ajavahemikku võiksid aga
ajaloohuvilisd täita isesieisvalt
00 uurimisega, eriti välispo-alal,
kasutades varem il­munud
ja nüüd unustatud
raamatuid^ Kahjuks ei selgu
Sookruusi artiklist, millised on
need salapärased ajaloolist tõde
kuulutavad raamatud, kuid
tõenäoliselt oii siin tegemist
mõningate väUaannetega, mis
katsuvad Moskva seisukohast
es
pakti.
'Propagändamees Sookruus
tuleb tagasi paljukorratud
vabanduse juurde, et Molotov-
Ribbentrop pakt oli vajalik
Balti riikide julgeoleku kindlus­tamiseks,
kuna need riigid
oleksid muidu sattunud Hitleri
kontrolli alla. Ta polemiseerib
müstilise ,,vastaspoolega" š kes
olevat saatnud laiali pabereid,
viimase r;suure soja
kulatsioonide raamidesse. Soo°
kruus näib olevat eriti häiritud,
et nendes paberites jõutakse
isegi välja selliste arutlusteni,
nagu oleks saksa okupatsiophi-aegse
tugeva kommunismivas­tase
hoiaku Eestis põhjustanud
esiniene nõukogude aasta; Aja­looliselt
on see vastuvaidlema­tult
õige; kui eestlased sakslaste
kõrval kommunistide vastu
võitlema asusid, siis oli see
tingitud venelaste ja eesti komi-munistidt
hirmutegudest ja
küüditamisöperatsioonidest
Eestis, kuid Sookruus ei
seda nähtavasti tunnistada
Sookruus ei'^ räägi midagi
Moskva ähvardustest, punaar­mee
üksuse toomisest baaside
äiadelt Eesti, linnadesse. Len­ingradi
parteibossi ja Stalini
lähema kaastöölise Andrei
Zhdanovi manipulatsioonidest,
ähvardustest ja Eesti juhtkonna
terroriseerimisest Tallinnas,
vene agentide poolt organiseeri­tud
demonstratsioonidest ja
võltsitud valimistest^ Kui Eesti
uut ajalugu hakatakse koostama
Peeter Sookruusi mõtteavaldus­te
põhjai,Ysii sellest
ajalooraamatust välja saniasu-gune
nõukogude propagan-
Kpnverentsist osavõtnud Vaba-dusraädio
vene saadete uudistetoi­metaja
Münchenis Eduard Kuz­netsov
kommenteeris, et kui
eeldatakse, et Moskvas toimub
liberaliseerimine mis muudab N.
Liidu vähem ohtlikuks ,,siis meil
ei ole enam vajalik midagi teha.''
Eksiilis asuv tshehhi filosoof
Ivan Svitak kes on õppejõuks
Kalifbrniä Osariikliku Ülikooli
juures ütles järgmist:, ,Glasnost ei
ole mingi uus poliitika. See on
hoopis parem vale, uus, ajutine
fassaad. Glasnost on reformide
ideoloogia ilma tõeliste reformi­deta.'*
Helmut Sonnenfeldt, kes oli
Nixoni ja Fordi administrat­sioonide
ajal Valges Majas
Rahvusliku Julgeolekunõukogu
tähtsaks staabiliikmeks, ütles
kõnesoleval konverentsil Raadio
Vaba Euroopa i---yabadusraadio
korrespondent Sonia Winter'ile,
et Ungaris ja Poolas, kahes kom­munistlikus
riigis, kus majan­duslikud
reformid on läinud kõige
kaugemale, ei ole asjad sugugi
mitte heas korras. Sonnenfeldt
ütles, et Ungari on suurtes majan­duslikes
raskustes, mis võivad
tulevikus põhjustada ka poliitilist
ebastabiilsust. Nö.arstirohi mida
tuleb alla neelata selleks, et ma-dasoperdis
nagu on kom- jandus pareminr^^^^^te
munistlikurezhiimi ajal Eest põhjustada ,,avaiikku
rezhiimi mitteaktsepteerimise
poliitilist manifestatsiooni nii
^ •(Järg:lk..3);
varem looraama-
K.A.
i;
V
•
Nr.
Kanadas tegutsevad juudi
ganisatsioonid on viimasel j
pidevalt esitanud valitsus]
nõudmisi sõjakurjategij:
jälitamise ja kohtu alla aridn
protsessi kiirustamiseks. Ajal
jahduses avaldatakse artikli
mis kinnitavad, et aeg süüdli
karistamiseks hakkab koi
kuivama ja vastavad valitsj
organid peavad hoolitsema s(
eest, et kuritegudes süüdistal
isikud ei pääseks oma kari;
sest surma läbi või teisti
riikidesse põgenemisega.
Surve suurendamiseks
Kanadasse toodud ÜHendrij
des edukalt tegutsenud sõja!
jategijate jälitajad Allan R]
ja Elizabeth Holtzman. Esil
neist oli varem USA kohti
nisteeriumi juurde loodud
fice of Special Investigatij
(OSI) direktor ja teine
Yorgi tuntud poliitik, kelle
sai eriti tuttavaks sõjakurjl
gijate jälitamise organiseeri
sega. Nii võib ütelda,]
mõlemad on omal alal tui
tegelased, kes on pälvil
erilise tähelepanu Ida-Eu[
past pärit isikute kahtlustai
ga ja nende peale varju hei|
sega ning N. Liidust saj
tõendite" õigustamisega.
Mõlemad Ühendriiki!
kohale toodud ameeriklases
nesid Montrealis äsja korn
tud rahvusvahelisel konvej
sil, millega meenutati Nüri
gis pärast sõda toimunud k(|
protsessi, kus võitjad mõi
kohut võidetute üle. Ryan
dis oma nõrku kohti ja
kõnet alustades kohe asja
de, katsudes õigustad;
Liidust KGB käest saadudi
deid kafitlusaluste süüdi ti
tamiseks. OSI direktorini
ta neid kahtlasi tõendeid h|
des teatavasti endale üldti
nime, kuigi see nimi ei
heas kuulsuses Ida-Euro|
pärast sõda siia mandrile
nud immigrantide hulgas.
Ryan mängis ka Monj
konverentsil oma vanal
kinnitades veendunult, et
riik ega rahvas ei suhtu
kurjategijate jälitamisesj
nende paljastamisesse t(
kui ta ei arvesta N.Liidj
teistest Ida-Euroopa riij
saadud tõenditega ja
neid teisejärguliseks tõei
terjaliks, mis ei ole usaldul
ne ja väärtuslik. Ryan n|
,,kindlaks faktiks*', et
sõjakuriteod leidsid aset
maades ning prokuröril
tema arvates teist valikij
järgneda tõenditele sinns
neid on võimalik leida. , |
usu, et kõik venelased,
lased, lätlased või juudij
valetavad", märkis Ryai
nüiselt.
Selliseid argumente ki
ei ole auditooriumil looi
selge, kas Ryan räägib oi
maha naiivsest veenduj
või on tal KGB-le usalduj
damiseks mõned teised
sed. Kui Allan Ryan tõesl
et KGB poolt välja si
tõendmaterjali ja tunnj
ülekuulamise protokolli
uskuda, siis on tema tea|
kommunismist, KGB-st
meetoditest äärmiselt kas
jääb ainult imestada,
USA kohtuminiteerium
talle OSI direktori v;
rikka koha.
Kuid, mis me räägim
tusrikaste kohtade ja^
ebakompetentsetele ja
-