Vaba eestlane , June 12, 1984

              '.44
"I IIIIIiiiiiiiim
VABA EESTLANE teisipäeval, 12 Juunil l?84^tuesday,June Lk. 3,
VALVEARST
ja 17. juujflü
dr.-A. Eebaie, tel. 461-6383
23. ja 24. junnü
dr. H . Tari, tel. 922-3824
Mm% Mere*! roamcaf.
Ilmus
Hans Mereti ,^Teremi jutustus
jvEstonia" mässust, sõjast^ Berlii­nist,
KZ-laagrist ja muust" on i l ­munud.
'272-leheküljelises raama­tus
autor alustab mälestustega
Narvast, vaatleb pikemalt asjaosa­lisena
kurikuulsat v,Estonia mässu"
ja selle kohtukäiku, kus Eesti Va­bariigi
loomisel tähtsat osa täitnud
Eesti Teaduslik liistituut Stokholmis pn otsustanud kutsuda prof.
^ . A r t h u r Võõbüse tema 75, sünnipäeva puhul (28, apr) Instituudi au­liikmeks.
Oma põhilise kutsehariduse poo- samasuunaüste uurimuste näol,
lest on sünnipäevalaps küll teoloog, müle tähtsusest räägivad ta.lähe-omandanud
nii kandidaadi- kui ka mad kolleegid oma sünnipäevater-doktorikraadi
(1943. a.) Tartu. Üli- vitustes.
kooli vastavas fakulteedis, laüd Märkimata ei saa siin aga möö-teadlasena
on ta olnud ikkagi enne duda ta elutöö tippsaavutusest' —
kõik6 ajaloolane. See nähtub juba suurest ingliskeelsest eesti ajaloo­ta
doktoriväitekirjast, mis ori kiri- teosest: Studies in tiie liistory of
kuajalooline: MunMus Süürias, Me- the Estonian people, millest on i l -
sopotaamias ja Pärsias kuni X SÜT munud juba 9 mahukat köidet ja
jandini, selle tekkimine, aj^ooline 10. on peatselt oodata. See kõik on
areng ja kultuurilooline tähendus isiklik töö, mis annab meüe põh-
(1942). - just austada suurt viljakat uurijat,
kes Eesti nime on viinud maailma
Kuigi ta vahepääl on tegutsenud teadvusesse kaht eri lüni pidi: üld-tegeliku
pastorinagi, süs on ta oma ajaloo problemaatikas ja meie oma
teaduslikke hüve rahuldanud ometi- ajaloos. ] -
gi ainult ajaloo - pinnal. Seejuures
on ta tähelepandaval viisil jäänud
icorgemad sõjaväelased pikemaks Pühapäeval, 3. juunil toimus Vana Andrese kii'ikus leerilaste õhnistäraine, Pudil leerinoored, esireas vasa- ie,liuHanjVa+käsb iu<s;ftnafvia,rki s hjLuibiaV vom^naa väTi^tPeI -
ajaks vanglasse mõisteti. Järgnevad kult: Silvi M.Matsoo, Marika E. Tamm, Õp. Albert Roost, organist Tiina litt-Kreem, õb. Udo Petersoo, *' '^^'"'^^^
mitmesugused sündmused sõja ajal Anne Käärid, Erika H. Nüt; seisavad Martin R. Mällo, MihkelJürima, MdresLoorits, Peter E. Poolsaar,
ja põgenikuteekonnal, mis elavalt Peter N. Mällo j[a Priit Arrak. .Eoto: Ilme Lülevars
edasi antud;peategelase Teremi ju- '
tustusena. Raamatut võib võtta mõ­nes
osas kontroversiaalsena, kuna _ n ESa^ÄS»
see puudutab sündmusi, millest se- * l&^irrM
ni pole kohaseks peetud rääkida ja
mis seni on leidnuni valgustamist
vaid E, Rl Pusta teoses „Kirjad
kinnisest majast" (EMP 1966).
Oriendi, eriti Süüria muistse usun-düoo
vastu, mille tunnistuseks on
olnud korduvad uurimisreisid aas­tate
jooksul suma kuni tänaseni, ja -
nende tulemusena temänimelised
muististe kogud süüria ja araabia
ürikute näol vastavas instituudis
Chicagos. ; •
se kirikuajaloö professor. Sääl pn
sündinud ka tema rikkalik looming
. V.,. . / \> . ' See linn pn jäänudki ta alaliseks
1 teadusliku uhmgu ÄÄBS*i Mjuü toimunud juhatuse valimise . Professor Aleksander Loit võtab giyj^^jjai^s emeeritusenä kus ta
Üheks teeks"kontroversiaalsuse d i - ^^«"^"se^ selgunud ja uus juhatus vaUti järgmises, koosseisus: pre-,osa Montrealis 14.—16. juuriini aastail 1948-77 oU muuseas Vara-mineerimiseks
on asi tühjaks rääki- ^i*'®»^ ~ P^of- Vaira ViMs-Freibergs, presidendi .kandidaat ~ prof. toimuvast bd^
da kaasosalise silmadega ja jätta asepresident (uurimistöö ja konverentsid) — prof. Vai- konverentsist ja Tartu, Instituut
siis hinnangu andmine ajaloole. Nollendorfs, asepresident (publikatsioonid) — prof. Tõnu Parming, kasutab juhust kaugemalt tulnud
Tõenäoliselt on Meretil obud see asepresident (liikmeskond ja ühmgu arendamine) prof. Rimvydas teajilaste töö tutvustamiseks Toron.
P. ShilbajoriS; laekur-sekretär — prof. Jamis Penikins, ametita liige — to eestlastele. Nende seas ka To-prof.
William R. Schmalstieg. Uus Juhatus astub ametisse 1. Juulil 1984 IQ^IQ „kädünüd poeg" Rein Taa-
Ja tema ametiaeg on kaks aastat. gepera ja ainult nime poolest tut-ÄsjaväHtud
juhatus on'väga tu- sioonide,^^^
geva koosseisuga. Juhatusse kuulub tel 1978—82 nin^^ viimase ka- Nõukogude olukorras töötavate
kolm endist AABS'i \presidenti: he aasta kestel tegelenud AABS'i teadlastega läbikäimine on mõne-
Mä^landis SalisburJ^ State Cdlege P^^^' "^^^^^^^ NoUendorfs oü presi- kirjastamisprobleemidega. , ti vaieldav küsimus. Ignoreerida
geograafiateaduskonna BS kraadi- ^^"^^^ 1976-78, prof. R. P. Shü- Prof. Tõnu Farmingu erialadel. seda ei saa, eriti siis, kui sellega ei
ülikoolis kuulus ta kergejõusti- ^^^^^^^ presidendiks 1973-74 on ohiud ühiskondade rahvastiku ^aa nõustuda. Stokholmi ülikooli
a võites 8 Varsitv ^^^S; P^^f. W. R. Schmalstieg on ja. rahvuste küsimused, müle raa- juurde mõni aasta tagasi asutatud
oma raamatu kirjutamisel ka mõt­tes."
ylikooBide igpietcgf^ld
Kristjan Kalev Grabbi lõpetas
siõuavad 35-tuiiiiiflst
Kima sünnipäevalaps on veel
täies tööhoos, süs ei ole ta viimJane
sõna veel öeldud. Selleks endist töö­rõõmu
jä jõudu!
Teataja — Gustav Ränk
USA-s toetatakse
iRKü-d
Agronoom Ott Lutter, kes elab
Elktonis, Md., saatis neil päevU
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides
tegevuse toetamiseks $1000.
Ott Lutter on ka varematel aas­tatel
märkimisväärsete summadega
toetanud Eesti Rahvuskomitee va-,
badusVõitluslikku tööd, mis väärib
igati eeskujuks esiletoomist, eriti
seepärast, et meil on ka neid häid
kaasmaalasi, kes senti pole kuluta­nud
ühiskondlikuks tööks ja kelle
nunesid ei-leia ERKÜ-le anneta-nute
nimestikus.
ga
kümeesko
tähte^' nü valis kui sisevõistlustel.
Pärast lõpetamist sõitis i& Soome,
kus ta vend Indrek Sven Grabbi
viibis pool aastat Helsingi Ülikoolis
stipendiaaduia. Koos võeti osa Gö­teborgi
Esti välist ja matkati Soor
mes, Rootsis, Taanis, Prantsusmaal,
FRANKFURT — Lääne-Saksa.
maa autotöölised on organiseeri­nud
laiaulatusliku streigi, nõudes Ke^-Florida - Eesti Seltsi 5.
35-tunnilist töönädalat, kusjuures veebruari peakoosoleku otsusel on
presidendiks praegu. Iseloomuli- mides ta on oma uurimistöös omis- BaUi Uurimiskeskuse (Centrefor Pprraaeegguunnee ppaaliggaassuuuurursu sj3ätätkts.K msmuuuut-^ iE^eesstiir Riva<hmvvuus.kKoummxitteccexlce aa^n^^n^e^t atud
L A B S ' i organisatsioo: tanud ulatuslikku tähelepami ee^^- tooks lOOp
See rahvuslik tegu on eriti mär­kimisväärne
põhjusel, et kõnesolev
eestlaste selts on^ suhteliselt väikese
üksikliikmete arvuga.
kuks jooneks AABSiorgamsaisioo- lanua matusmtKU taneiepanu ee-t. n„u:- ctnHi^^iV iubatäiana on nro- T ^ T . " ' • " T * - * * ; ^ * - - r ^ - - . -»
nis on see, et tänavu valitud presil lastele ja Eestüe. Ermsttähelep-;^ ja Mercedes Benzi peatöös- dollarit
dendi kandidaat prof. R.Taagepera nu on ta pööranud NõS. Liidu rah^ on läbiräl tus^ on hakanud julgema ettevo^ See ^
saab AABS'i presidendiks 1986. a. vusprobleemidele, müüsel alal^ta teda küsitle- ^^^^^^^^^^^
Samal ajal aga prof. W. R. on pidanud loenguid ka USA väHs-.^a ka temale alluva keskuse jooks-
Schmalstieg, kes on presidendiks teenistuse instituudis. Prof. Par- ^ast tööst.
. qv, • • e V 1* kuni 30. juunini käesoleval aastal, ming on ohiud väga produMii
Hispaanias, Shveitsis, baksamaal ja kuulub järgmisesse juhatusse ame- ning on avaldanud suure arvu ar- Professor Rein Taagepera pnva-
Itaalias. Pärast naasmist USA-sse ^.^^ lükkena. tikleid ajakurjades "ning koguteos- remiaigi rääkinud Jüri Kuke saa-asuti
toole Washingtonis, Kristjan YMRA V I K I S - F R E I B E R G S tes. Muuhulgas ta koostas (koos tusest, seekord ta käsitleb seda
geograafina, Indrek majandustead- ^^^^gg^^iks Montreali ülikooli-Marju Parminguga) „Bibüography hoopis laiemast aspektist - nagu
lasena kaubaiidus^imsteeriumis. ^hholoogia teaduskomias ning of EngHsh-Language ' Sources on näeme tema enda järgnevast kok-
Mõlemad kuuluvad Korp! Rotalia ^^esoleva aasta veebr, nimetati Estonia^^nirig t^^^^^^
ta Kanada peaministri P.E.Trude- Elmar Järvesooga) ,,A Cace Study _ , , . ^^^^^.^^
au poolt Science Council of GänadacrfaSoviet^R^^ ^^'"^"^ v J ^ ^ , S ^ ^ ^^
asem^sidendiks Prof Vikis-Frei- SSR". Prof. Tõnu Parming on ol^ valja-astumist ^ u n Tartu uhkooU
.asepresiaenaufs rnw. yms^j?rei, ^^^^^ , ^. dotsent Jüri Kukk vanglas Vene-be^
s onkiqutanM raamatu so-^ n u d ^ a g a ^ ^ ^ Neli aastat varem suri koda-nade
sageduse kohta nmg umbes ^'uses, enti Ka uuesti leaausimus „rr,.;„:ef sfm,^ wiirn
poolsada artiMit eksperimentaalse ühingus Ameerikas, ja ta vahti ^ku-oiguste aktivist Steve Biko
psühhtogia,Mqanduseja^^^
ri kohta riikides uude koosseisu. ^eü juhtumeü uhist ja ermevat?
Prof.^MMVYDAS P. SfflLBAJÖ- Professor Rein Taagepera av^^^^^
sega tuleb teistes tööstustes valmis-tatavaist
osadest puudus.
liikmeskonda.
Jälgige eesti
ESTLÄNE
(srganisatsiaanide
tegevyst
¥ABA EESTLASES!
Presidendi kandidaadiks, valitud
prof. REIN TAAGEPERA on eesti
(Algus lk 2)
meloiltuufsuse minisfceeriumüt, mi­nister
David M. Collenette'üt,
RIS, asepresident lükmeskonna kü- äsja inghškeelse raamatu „Softe-i^
y.l.^rr^^.a A^A^o. ^yl,o^n^^ann ^ simustos, on slaavi ja ida-eurpopa ning Without Liberahzation in the
^ v ^ ^ Ä n ^ t ^ P ^ 1 1 ^ ^ Ka on ta Institute of Litiiua- Kukk", müle esimene osa esitab
w ? M i ^ n S ^ r ^ t Ä nian- Studies presidendiks 1978. a. Jüri Kuke ehiloo nii ulatuslikult
prof. IL Mi^a^ega) ^mg^oKe- ^ ^^^^ ^ ^ ^^^^ kui see teada on - ja tänu vest.
v ^ ^ hdgaliselt Kukke isiklikult tundsid, on õige
• artikleid nii. leedu kui ka inghse palju teada, mida seni pole avalda-
Prof. Taageperal on magistri- tud. Raamatu teine .pool aga ase-kraad
mikleaarses füüsikas, dokto- Prof. JANIS J . PENIKIS, laekur- tab Kuke juhtumi avaramasse persr
ja Ontario kodakondsuse ja kultuu- rikraad tahke keha füüsikas ning sekretär AÄBS'i uues juhatuses, on pektiivi: teised erimeelsed Eestis,
riministrilt Susan Fish'ilt, ' magistrikraad rahvusvahelistes su- polütüiste teaduste professoriks In- Leedus, Venemaal ja Lõuna-Aafri-hetes.
Alates 1970. aastast on prof. diana üiikooUs South Bend'is. Prof. kaski ning N . Liidu võimusust
Taagepera õpetanud Kalifomia üli- iPemkis õpetab võrdlSvat poHitikat, üldisem laad ja arengusuunad.
koohs(Irvine)poliMist teadust suhteid ja Kerkib raamatu pealkirjas esitet
nmg sotsiaalteadust • ^ |ÜSA väUspdiitikat. Prof. Janis küsimus: kas N . Liit bn võrreldes
PeniMs on üks Latvian Foundation, Hrushtshpvi ajaga muutunud veel-
Maksab Kanadass
$28^
Veerandaastas $15.—
Väljaspool KanadaUs
$65»"
$35.
$18.
•h: SAATEKULU
Kanadas:
reerondaastas
$56»«™
$30.—
$16.—
+
+
+
$42^
$21^
$10.50
ERIBUSSID
VÄLJASPOOL KANADAT ja U S A ^
ILimUFOSTIGA aastas $129^, ^laastas $67.-
sastas .$35. ^
Kanadat:
I $47.-^
I [%24^
I $12.-".
Ja Teenmd»
„Ühistranspordi korraldaja Kal­jo
Entraaa ettepanekul otsustas Es- Mamitud raamatute kõrval on
to juhatus varuda TTC busse järg- p^£y'Taägepera'avaldanud^^^ asutajatest ja oli selle fondi gi vähem-libieraalseks oma
nevalt: '
põhi-kui
90 teaduslikku artiklit ning ret- Presi»s^aastateri976-78. ent lõdvemaks ja kõhkle-sensiooni.
Ta on olnud huvitatud «iftatud fond teostah igal aastal varnaks, repressiooni teostamisel? AiSSÄmÄÄ =^vs^tl(Sse;rte; i : m i t m e s u g u s t käratu^vaik
Andrese kiriKust icel l l . J U soiduKs ^^^^ uurimistöös kui mi-^^^^^^^ P^^^^^ ^^-^^^-^^-^^^^^^^^^
Aadressi muudatus 70 centi. ' Üksiknumbri hind 70 centa
Ksnada asidressidele palnm® mUSda „POSTAL COD£<* ||a)
USÄaadi^dev^MPCODE^ i
Pangatshelsk yõi r^iakaart kiijutadst
FreeElstonian Poblishers nimele.
lari ulatuses. avalikuks nagu see toimub Louna-
Mis puutub; prof. WILLIAM R. Aafrikas? Ja mida tähendaks see
SCHMALSTIEG'i,. siis lõpeb tema Eestile;^^^k^ ja maailmale?
ametiaeg AÄBS'i presidendina 30. Q^a ettekandes oletab professor
Ontario Place'i Avatseremooniale
ja peale Estoramat tagasi Royal ^o^li õppetöös ja on välja arenda-
York'i. . nud ülikooli kursuse, mis on kujun-i
datud füüsika kursuste alusel.
TEISIPÄEVAL, Royal York ho- .
tellist kell 15.30 sõiduks Minkler Prof .VALTERS NOLLENDORFS juunil, olles ohiud esimeseks mitte- Taagepera, et Jüri Kuke eluloo
Auditooriumi (Kaval-Ants) ja sealt saksa keele ja kirjanduse pro- Balti päritoluga AABSI presiden- pöhjJQQjjg^j j^^ulaj^^^^^
peale etendust kell 19 Ontario fessoriks Wisconsini ülikoolis, ase- diks. Dr. Schmalstieg^ on professo- arutab e e ta
Place'i sümfoom>akontserdüe. tades rõhu Goethele ja tema aja-..riks Pennsylvania State ülikoolis xnml . •
;^ ' järgule. Prof. Nollendorfs on olnud slaavi keelte alal. Võiks märkida
MUPÄEVÄL: Laulupeolt Maple juhti tegev Modern Language ka seda, et dr. Schmälstiegi dokto-
Leafist sõiduks Rahvapeole Inter- Ässociation'is ning AABS'is ja on ritöö oli kirjutatud slaavi keelte
national Centre'is, ja Rahvapeolt, i964-ndast aastast peale ühel või mõjust leedu keelele. Tema huvi
alates kell 23 kuni kell 1.00, tagasi teisel viisu ohiud seotud ülikooli balti keelte vastii on jätkunud, kes-limia
hotellidesse, j poolt väljaantava ajakirjaga „Mo- kõndudes vana-preisi ja leedu kee-i,-
' „»^,^,,..natshefte'V pikemat aega toimeta- lele.
v a S — ' " ^ i d ^ X 5 i!:"tat Z '''^f . on autonks või ^ ^ ' ^ .^ r/ÄE^Ä Ä/SÄ^: 1^^^^ tsiviilõiguste akti- S JiSi SFJ^M^ ^ "^"S on organiseerinud gelt üle saja teadusliku artikli. vistidega, tõugati tänaval maha ja
levad muugde 1. ji^uW Esto taroos ^.^^^^ ^ konverent- • ' ^ " ' - peksti läbi, kui ta oli lahkunud
Bussidele saah ainult etteostetud ..^^ " : «i» o « z»«M« » o < , , r f«D« B « * ~ « » ~ ~ « ^ ^ '
paetiga. V&^emad nnfced lorte:
Prof. TÕNU PARMING oU v»B» irir.STi iswffT" ametivõimud usuvad, et rünnak oli
E . .
Ä konsul s«ii
radls
tef/lffliiie saafa:
VABA EESTLANE
1 fSSleslle S i , Don Mills, Onf. M3B 2M3
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
.................. 19.... .... Tellimise katteks Hsan $............ sünjuures
/ ^hekiga / rahakatu-diga. (Raha saata ainult tfthtkfijas).
USA;: konsul Roland Harnis, kel- j j ^ - ^
organiseeritud Kremli poolt» BB39