Vaba Eestlane, September 11, 1968

              I
r r
&
L 4
Bruno 0 — etsti
filmistaar
LiHIIVJiIIIIh
fiaaaaaHrilllalaaaaal
Juuresoleval fotol on kõige suu-remat
karjääri teinud eesti filmi-näitleja
Bruno Oja Ta on 25 aas-tat
vana Ja mänginud seni leedu
poola bulgaaria Ja vene filmides
N Liidus on Oja Hamleti filmiga
maailmakuulsaks saanud Inno-kent- i
Smoktunovski järel popu-laarsuselt
teine staar" meesnäit-lejate
hulgas Möödunud aastal
tõi temast rohkete fotodega va-rustatud
kirjutuse soome ajakiri
Kuvalehti" millisele artiklile oli
pandud eestikeelne pealkiri Ees-ti
hiiglane" Oja on nimelt 6 Jalga
Ja 6 tolli pikk Nagu tema kohta
ilmunud kirjutustest ilmneb on
Bruno Oja suurimaks sooviks
kaasa mängida ka eesti filmides
Seda on seni takistanud N Eesti
filmikunsti madal kunstiline tase
Ta elab nraegu Poolas endises
Breslau linnas ja ajakirja Ku-ltuur
Ja elu" intervjuus" Ütleb ta
muu hulgas Järgmist: „Ent nii või
teisiti — olen eestlane Ja Jään sel-leks
sest igaüks peab Jääma sin-na
kus kasvasid tema tiivad Ta-haksin
väga kaasa teha „VUrst
Gabrieli" aineil kavatsetavas ees-ti
filmis maksku see mistahes
teisi rolle" Bruno Oja on sünnilt
Tallinna poiss kuld üks ta vana-isadest
on pärit Hiiumaalt Võib-olla
nii tema hiiglaslik kasv kui
hiiu päritolu mängib oma osa sel-les
et tal on mõttes lavastada
film eesti rahvuseeposest „Kale-vipoeg-"
milles peaosa kandjaks
oleks muidugi Oja ise
T E RAHVATANTSIJATE
KÜHM
alustab harjutustega 13 sept 1968
Eesti Maja suures saalis Algajad
k 6 0 keskmine rühm k 730 Ja
kolmas rühm k 9
VAHA EESTLASE" TALITUSES
RAAMATUID
müügil
Kunstialbum
Laulik kunstnahka köites
ehtnahka köites
ja Vuttsana
Kalevipoeg
Jõe
Lindakese
H Rajamaa Aabits
Töo on sisukas kuid puudub dünaamika
Muljeid ja mõtisklusi külastades
Tundub nagu kummalisena aga
ometi on see nii et lennuk mis
meid Soome lennutas kattis Nia-gar- a
Fall'si Ja Helsingi lennuväl-jade
vahemaa 8 tunniga Sott aga
moodsal relsijateheval Ilmatark
Helsingist Stokholmi kestis 18 tundi
Ometi ei saa salata et kaunid ning
vahelduvad vaated randadele ja
lugematutele saartele ei tundnud
väsitavana ega Igavana vald otse
vastupidi See oli omaette elamus
nautida põhjamaadele omast val-gete
ööde võlu
Rootsi oli meie esimeseks pagu-laskodu- ks
nelja aasta kestel ja viis
aastat tagasi külastasime teda
uuesti Euroopa-reisu- l olles Seega
ei olnud muljete osas seda elavust
oodatagi mis meid Soome külas-tamisel
30 aastallse vaheaja järgi
nii mitmeti ja meeldivalt üllatas
Ometi on ka Rootsis mõndagi nen-de
aastate kestel muutunud eriti
mis puutub meie kaasmaalaste
elusse ja aktiivsusesse Samuti
aga ka põhjamaade järjest tihene-vasse
koostöösse mis meid eriti
Soomes olles huvitas ja rõõmustas
tas
VÄIISVÕITLUS JA KULTUU-RlTöf- l
ROOTSIS
Meie pagulaspõlve algusest saa-dik
on Rootsi eestlaskond rahva-kultuuri
viljelemisel ja välisvõit-luse
teostamisel esirinnas sammu-nud
ja nad on seda praegugi See
on tolmunud peamiselt selle tõt-tu
et Rootsi siirdus enamik meie
riigi ja omavalitsuste juhtivaid te-gelasi
paljude erialade parimaid
eksperte ja eriteadlasi ning suhte-liselt
rohkesti haritlasi ja kultuu-ritegelasi
kõikidelt aladelt Eel-toodule
lisandub asjaolu et pagu-laspõlve
Rootsis alustada oli mit-meti
kergem ja soodsam kui kusa-gil
mujal mille tõttu juba algusest
peale tekkis kavakindel tihe ja
intensiivne tegevus nii välisvõit-luse
kui ka kõigil võimalikel rah-vakultuuri
viljelemise aladel
Kuigi vahepeal on mitmetel ala-del
tegevus aeglustunud ja isegi
soikunud on meie rahvusliku tege-vuse
tuum siiski veel Rootsis tuge-vam
kui kusagil mujal Rahvusnõu-kogu
jätkab energiliselt ja edukalt
selgitustööd globaalses ulatuses
samuti kui üldvalimiste alusel
loodud Rootsi Eestlaste Esindus
omab tunnustust ja tähelepanu
muuhulgas ka kodumaa rahva olu-korra
selgitamisel ja neile moraal-se
toe ning lootuse andmisel
KAPITAALTFOSEn EESTI
TEADLASTELT
Noorsoo kasvatuse ja koolituse
alal on Rootsi eestlus märksa edu-kam
ka selle tõttu et on suudetud
taotleda riiklikku tunnustust ja
Alf Kubbo — Tulises katlas
Tuudor Tamm — Need teod süüdistavad
Ella Ilbak — Kumisev kannrl
Eesti Kunstnike Koondis Torontos —
Jaan Tõnisson
H Michelson - Skautlikul trei
E Krants — Tungalterad (luuletuskogu)
Nimetu (Üliõpilaskonna ajakiri) Nr 2
Harry Asi - Pärast plahvatust
Emakeele lugemik koolile ja kodule
J Bunyan — Kristlase usurännak
(Abel Lee illustratsioonidega)
J Laks - Mälestusi eluteelt Ja töömaalt I
J Laks — Mälrtui eluteelt ja töömaalt II
Ilme Ivandi — Pargi
A Niit — Pool kaelakeed
Anna Ahmatova — Requiero
(Marie Underi tõlge)
Triinu — kevad 196S
Une Karuks — Sati luulekogu)
Betti Alver — 1'ued luuletused Ja poeemid
Mana aastaraamat 1967
Raamatuid laMrie
Tuttsaba
H — Rlnikirl
muinasjutuline parv
—
Hind Saatekulu
J c
465
525
475
450
6—
3 —
3—
— 50
425
375
J5 —
275
575
150
150
230
130
330
—75
330
$5—
J6—
130
150
50
130
275
20
20
20
20
30
10
10
10
20
10
10
10
20
15
15
15
10
20
20
10
20
10
10
10
10
15
VABA EESTLANE kolmap&eT&l 11 septembril 1968 — Wedncsday Sept 11 19W
Rootsit
toetust sellel meie tulevikule nii
tähtsal alal Kirjanduse ja kunsti
alade viljelemine püsib kõrgel ta-semel
samuti kui meie Rootsis
asuvad teadlased on toimetulnud
mitmete monumentaalsete tööde
ja teostega mii on kirjastamist ja
rahvusvahelist tunnustust leidnud
nagu: prof A Saareste „Eesti kee-le
mõisteline sõnaraamat" dr O
Looritsa „Die Grundzüge des Est-nlsche- n
Volksglaubens" dr J
Nõu Studies in the Developmcnt
of Agricultural Economlcs in Eu-rope- "
ja mitmeid teisi et nime-tada
vald mõningaid püsivama
väärtusega suurteoseid Isegi mit-med
kutsealaliste erialade orga-nisatsioonid
on endiselt vilkalt te-gevad
nagu Eesti Agronoomide
Selts Rootsis ja Vabade Eestlaste
Põllumajanduse Liit kelle ühisest
õppereisust Stokholmi läänis ja
ja suvepäevast ning peakoosole-kutest
Grisslehamnis käesoleval
suvel mul oli meeldiv võimalus
koos abikaasaga külalisena osa
võtta
Nende kahe organisatsiooni va-hel
on tihe side ja nad annavad
välja Igaaastast sisukat ja mitme-külgset
aastaraamatut Mis aga
kõige tähtsam on see et Vabade
Eestlaste Põllumajandusliit on Eu-roopa
Põllumajanduslildu CEA
täisõiguslik liige ja võtab oma
esindajate kaudu osa selle kong-ressidest
Käesolev 20 a tegevuse
juubelikongress toimub 16-2- 0 sep-tembril
Austrias Salzburgis mi-llest
võtavad osa agronoomid K
Erenurm T Kint ja metsatead-lan- e
II Talts Alates asutamiskoos-olekust
oktoobris 1948 a millest
prof dr E Lauri kutsel ja Shveit-s-i
Põllumeeste Liidu külalisena
Bruggis osa võtsin on eesti esinda-jate
poolt kõikidel järgnevatel
kongressidel esitatud ettekandeid
või esindajate kaudu osa võetud
Kahjuks ei ole siinse Kanada
Eesti Agronoomide Koondise te-gevusest
mitmel aastal enam mi-dagi
kuulda olnud
EESTI LAENU HOIU UHISU-SE-L
600000 DOLLAR 1T HOIU
SEO)
Huvitavaks ja meeldivaks sünd
on põhjust eelolevat varu-da
staadionile
toimuvad laupäeval
15 50-nd- a
võimalus pal-jusid
eesti läti leedu
Korraldaja Kalevi" spordiklu-bi
on teinud oma parima et saa-da
võistlustele kõiki paremaid
sportlasi Kanadast Ja USAst On
kindel et publik saab näha jooks-mas
kaht tähte — vendi Er-gas
Ja Taimo Lepsi Ain
Roosti kaitsmas eesti au heite-alad- el
Edasi on võistlejate nimekirjas
Jaan Lääniste Jüri Sutt ja
rida nooremaid
Võistlused toimuvad meestele
kahes klassis — naistele ühes
USAst on tulemas Ülo
(133—154 800 meetris) ning tä
4 meetrit ületanud tei-vashüppaja
Mati Haus Lootusi
on ka omaniku
hüpetes Peeter Matsonl osavõ-tuks
Ning on võimalik et saab
Jälle võistlemas näha eelmiste
Balti mängude
võitjat heldetes Eino kes
kuuldavasti pole spordist
loobunud
Võistluste üheks suuremaks at-raktsiooniks
kujuneb kahtlemata
lätlaste gigant Juris Puce kes
oma 6440-g- a on maailma kõigi
aegade kolmas kettaheitja
on tõuganud kuuli üle 195 meet-ri
Kuna on ka tei-si
häid mehi heitealadel siis oota-vad
Ain Roosti üsna Jcibedad
päevad See aga annab võistlus-tele
huvi Ja põnevust
tõotavad kuju
kujunes Eesti Laenu Hoiu
ühisuse tegevusega tutvunemine
Stokholmi Säästupanga peakon-tori
avarate ja mugavate ruumide-ga
ja sellele järgnev Rootsi eest-laste
rahaasutuse valitud esinda-jate
ja juhtivate tegelaste ühine
kokkutulek mis algas õhtusöögi-ga
ja jätkus vastastikuse infor-matsiooni
koosolekuga
üsna üksikasjalisele üldülevaa-tele
Toronto Eesti ühispanga te-gevusest
ja saavutustest järgne-sid
elavad sõnavõtud millest ilm-nes
et Eesti Laenu-Hoi- u ühisus
on suutnud endale soetada kindla
positsiooni ja tunnustuse Rootsi
eestlaskonnas Möödunud aasta lõ-puks
oli nelja tegevusaasta kestel
avatud Eesti hoiukontosid üle tu-- '
hande ja hoiuste seis oli ligine-mas
ligemale 3 miljoni kroonile
Ka käesoleval aastal kulgeb tege-vus
pidevalt tõusuteed
Eesti Laenu-Hoi- u ühisuse tege
vuse tulemusena on nüüd Rootsi
eestlaskonna kasutada 600000
dollariline hoiuste kapital ja tege-vuse
ülejääkide arvel on võidud
toetada mitmesuguseid rah-vuslikke
üritusi ümmarguselt
50000 krooni või ca 10000 dollari
Matuses Mõttevahetuse korras
selgitati elavalt mitmesuguseid
vastastikuseidablstamlse võimalusi
meie ühispangaga ja avaldati soo-vi
suuremal arvul ühispanga
Uudiste" saatmiseks selgitava ja
informatsiooni vahendina Koos
Laenu-Hoi- u ühisuse juhataja mag
A Ventseliga võttis meid sõbra-likult
vastu ka Stokholmi Säästu-panga
ablpresldent B Ekengren
kes 1966 a külastas meie ühis-panka
Jälgides pidevalt Rootsi eest-laste
tegevust ajakirjanduse ja
ilmunud trükiste kaudu ning
puutudes Isiklikult kokku mitme-te
alade juhtivate tegelastega olen
lühidalt kokkuvõttes veendunud
et nende tegevuses on mitmeti
rohkem sisulist küpsust kuigi ei
ole vast enam seda laialdast dü-naamilist
hoogu mida meie Ka-nada
eesti ühiskonnas jätku-valt
võime kogeda
A Ekbaum
Balti Mängud nädalavahetusel
Tippatleedid võistlemas
Eesti spordisõpradel nädalalõppu
külaskäiguks Birchmounti Scarboros (Birch-moun- t
ja Kingston Road) Nimelt seal 14
ja pühapäeval septembril Balti riikide aastapäeva
juubelivõistlused kergejõustikus kus avaneb näha
ja tippmehi ja -- naisi
meie
samuti
veel
Kuhi
navu noor
pagulasrekordlte
kolmekordset
Keerdl
veel
ning
lõunanaabritel
Paljupakkuvaks
museks
ligi
seni
seal
veel
neda ka teatejooksud kus eesti
meeskonnal on tasuda mitu
kaotust leedulastele ja kus pole
võimatu uute pagulasrekordlte
sünd
Korraldajad loodavad
saada vähemalt kolm kohtu
nikku Kanada kergejõustikulii
dust (AAU) Võimalike kanada
rekordite püstitamisel ei oleks
sel juhul vormilisi takistusi tun-nustuseks
Kanada spordiliidu
poolt
Võistlused algavad mõlemal
päeval kell 1 pl
Kergejõustiku kõrval toimuvad
i samadel päevadel ka balti võist
lused ujumises Need peetakse
York University ujulas Põhja-To-ronto- s ja korraldatakse poistele
Ja tüdrukutele viles erinevas va-nuseklassis
Ka siin on korralda-jad
püüdnud tuua kohale meie
paremaid ujujaid niipalju kui
võimalik
Võistlused algavad laupäeval
kell 9 hommikul ja pühapäeval
kell 6 pJ
Balti võistlused sellise ulatuse-ga
Ja kvaliteediga on harvaesine-vateks
sündmusteks pagulasspor-di- s
Sellest on möödunud kuus
aastat kui viimati peeti Balti
mänge Kanadas (Jõekäärul) Siis
tõid nad sinna pealtvaatajaid
rohkearvuliselt Korraldajad loo-davad
et publik ei valmista pet
tumust ka seekord
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
võtab tellimisi vastu alumiinium uste akende ja välisseina
katete tööde peale (alurnlnlum siding) Tõõ kiire ja korralik
Helistada õhtuti H Osso tel 884-45- 58 Richmccd Hill Ont
Armast vanaema
EMILIE LELLEP if
neiuna Liebus
sündinud 8 novembril 1884 Abjas
surnud 21 augustil 1968 Stokholmis
vaikses
UIIIIMAA UÄIIfCTÄÄCTIICTCCT
Hiidlased ajasid viina ja tõrva — Reigi
õpetaja valmistas mütse
Mniinikp iihpkc li9iptiilekii allikaks nlt l-n- kit — _„- - „ n„nc muu
rade kasutamine väiketööstusteks Teame juba Jakob Pontus De la Gardiest et ta laskis ehitada Hütti klaasitehase Kuid ml
laialdasemalt olid siis ja ka hiljem levinenud väiksemad tõõsto-se-d
nagu näiteks lubjaahjud milliseid leidus Kõpus Kõrjesu
res Kärdlas selleaegses Pühalepa mõisas ja vahest mujalgi Tei-sek- s tööstuslikuks alaks oli soolavalmistamine aans
tehases Neid alasid olid aga ka kohalikud talupojad virgad
õppima ja valmistama näiteks lupja kõige primitiivseini]
viisil selleks maasse kaevatud augus esiteks oma koduseks ta-rviduseks
ja teiseks ka teistele müütamiseks isegi laevadel ka-ugemale
vedamiseks See pahandas mõisnikke kõvasti ja koi ta-lupojad
esitasid soovi metsamaterjali ostmiseks mis oli mõisn-iku
vastutüigimueks et mitte ei tarivtataks lubjapoletami
seks
Kui mõis tahtis koeu äritsemis- -
afääri oma kätte haarata siis oli
ka mõis see läte kust tavaline ta
lupoeg oma oskusi omandas kas
sepanduse või ülalkirjeldatud
tööstuslike oskuste omamiseks
Ei olnud tähtis et talu õue ker-kiks
mõni töökoda vaid tähtis oli
vastava oskuse omamine ja siis
läks loovtöö" lahti kas või otse
lageda taeva all Teiseks oli talu-poja
majanduslik olukord seda
võrd kitsas et ta ei võinudki kõi
kide asjade ostmisele mõtelda
vaid võimalikult kõike pidi ja
üritas ta ise valmistada Nii ehi-tati
ise hooned valmistati primi-tiivsemad
põllutööriistad vank
rid Jne
Naised aga hoolitsesid riideva-rustus- e
saamise eest oma vok-kide
ja kangaspuudega viimase
ajani
Samuti oli korraldatud toitlusta-mine
Vill jahvatati pea igas talus
leiduvas tuulikus või vaevalise-mal
viisil käsikividel Peale tuuli-kute
märgib C Russwurmi „Ei-bofol- ke II" lk 9 et talunike ehi-tatu- d
vesiveskid on enamasti
mõisnike kätte üle läinud (ei tea
küll mis põhjusel?) ja ka Kärdlas
olnud üks vesiveski Viimasel ajal
leidus Hiiumaal ainult kolm Järg-mist
vesiveskit: Luguse Jausa ja
öngu
Ometi selle juures tekkis tarve
külas ka mõnikord mõne oskus-töölise
Järele milleks olid ametis-s- e hakanud külarätsepad kingse-pad
Ja sepad Samuti mõni ehitu-se
asjas rohkem annet omaja
Neist eriti laevaehitajad Aga kõik
ikkagi ilma erilise koolita Ja va-nemal
ajal või mõnigi neist meist-reist
olla kirjaoskamatu aga ar-vepidamine
oli valstuliselt selge
kuna elu nõudis seda Ja peale
sepanduse Ja lubjapõletamise õp-pis
talupoeg ka viina keetma ku-na
mõisates olid omad viinaköö-gi- d
Viinaajamise kõrval oli veel
tõrvaajamine
Selles suhtes olid tuntud Kõpu
mehed Kõpu poolsaare kehval
maapinnal kasvas rohkesti män
de Oli mõnd maha raiutud muu
tus känd ehk hiiupärase nimega
sakas" kümne või rohkema aas- ta pärast maas seistes tõrvaseks
Pärast Esimese maailmasõja Iõd-- pu uhtus maale rohkesti saksa
piklikke meremiine Need võeti
lahti Ja neist tehti tõrvaahjusid
ülemisest otsast raiuti plaat ära
aua otsa tehti auk millest aeti
kindel toru sisse Et tõrv kõrval
ei Jookseks pandi see kivide pea- le püsti Ja pikk raud torust välja
Siis laoti see täis sakatükke nlaat
kruviti pealt kinni et ahju õhku
ei paasexs ja põletati seda 7—8
tundi Olid head DilDad saarii nn
kuni 40 liitrit head tõrva Ja kui
see oa jahutatud saadi tünder se--
mälestab leina
TIIM EMAG
öunakus
se-lgeks
seda
pasüsi pealegi vee Seda 5rti
vahetati Käina meestega r£i
vastu saades mainitud tarva-kvantu-mi
vastu 100 aitrir nli
Tõrva pidid ka mõisad vagura-m- a kuna Silde metsnifcikohas
leidus meie omariikluse aju vee'
vana tõrvaahl
Mitte ainult mõisnikud vaidka
kirikuõpetajad püüdsid raie-tööstusteg- a
õnne 19 sajandi &
gul tegutses Hiiumaa) kaks sa-- sltööstust milledest üks kro-nud
selleaegsele Reigi kirifcio
tajale Forsmannüe kes 1807 t
valmistanud 800 paremat Ja m
lihtsamat mütsi
Mitte kõige väiksemaks alaks
ei saa pidada laevatööstut
Peamiseks laevaehituse sada-mak- s
oli vanasti Suursadaa a
hiljem ka Orjaku peale se"e eh-itati
laevu sageli veel mereneeste-laevaomanik- e
kodurandades
Suursadamas on ehitatud 18 s-ajandi
lõpul kaks 250-tons- ü:
prikki kakskümmend kaks 100—
170-tonnili- st jahtlaeva ja seitse
maksimaalselt 125-tornili- st pra-ami
Neist kodusel viisil omadafjd
oskust öödest kujunes sageüp
väiketööstus mida võime kogeda
veel meie omariikluse ajalgi t
gul valmistati ja parandati Jalj-rattai- d
siis raadioaparaate tai
lõpuks kujunes montööril ca
koju välke tehas 1- -2 abihsen
üks selliseid ettevõtjaid oli AS
red Aaslepa (praegu Torontos)
töökoda Emmastes Harju kias
kuuludes 1938 aastast Eestitel-Uk- u
Põllutöö remonttöökodade
võrku ainukese sellisena Ha-maa- l
Töökoda valmistas £'&
mate põllutöömasinate rexor3-mls-e
kõrval ka reformpoajap
voodeid turustades neid isegi vt- -
Jaspoole Hiiumaad Tööstust B
kroonitud rjõllutöcnäitusel I
hinnaga Ja Haapsalu Rar-naho- tel
on sisustatud Aaslepa vaJ- -
tud raudvooditega Sealt leri
kaubanõudmme mujalegi Läa
maale
E Vrager (EW i
MURRAY l
NEWBIGGING
MATUSEMAJA
7tt Mt Pltiunt
(Peetri kiriku jcsreii Tlfn: MU j—"
i 1
MAJAOMANIKUD
Teen parandusi Ja Juurdeehitusi majadele konterfifr &
ja suvemajadele Oman Ontario litsentsi nr E 554 7
hindamise Helistada rt tn _ ?sv424 P- - R&3Z--